Luukamber algab saade luukamber ja täna räägime Eesti laulupeost aga hoopis teisest fookusest. Kuidas on laulupeo liikumine ja kas on seotud meie sisejulgeolekuga samuti suhete loomisega teisest rahvusest inimestega. Kas laulupidu on kultuurinähtus, mida me suudame vääriliselt edasi anda? Meil on neli teemat. Laulupidu ja ühiskond, laulupidu ja revolutsioon, laulupidu ja inimmass ja laulupidu ja poliitika. Ja luukambris on Raivo Küüt, Eesti vabariigi siseministeeriumi, rahvastiku-kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler tervist. Ja Raul Rebane, ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist. Tere. Kas kodanikuühiskonna toimimisvalemite ja näiteks koorilauluharrastuse vahele saab tõmmata mingeid paralleele praevakett? Kindlasti saab tõmmata paralleele või kui me räägime kodanikuühiskonnast, siis, siis sellel on ju mitmeid tahke. Võib-olla viimasel ajal on ehk olnud fookuses kodanikuühiskonnas selline kodanikuharidus, demokraatia arendamine. Et kuidas me tasakaalustame riigivõimu läbis sellise kodanikuliikumised, koonduksime nendesse vabaühendustesse ja, ja selle kaudu siis väljendaksime oma huvisid võimul oleva poliitik sellise eliidi suhtes, et siis neid asju lahendada ja nii edasi, et see on tegelikult ju ainult üks tahk kodanikuühiskonnas, et on palju rohkem ja ja alati tuleks ka mõelda selle peale, et mis on need siduvad elemendid erinevate kogukondade sama kogukonna sees erinevate inimeste vahel, et mis need sidusad elemendid on, et üks on muidugi meie huvi ja mure meie ümbritseva keskkonna suhtes, et meie elamiskeskus oleks nagu parem, aga pidi ka kõik kultuurilised elemendid, mis meid seovad, ühte, mille eest me oleme huvitatud. Et kui meil neid viise on võimalik pakkuda, kuidas siis tegelikult me selle läbiga sidustamine seda ühiskonda, seda kogukonda seal ja laiemalt siis tervet ühiskonda. Kui suur see koorilauluharrastuse siduv element võiks olla, mida te arvate rahuldama? No mina läheks silt ikka kohe päris kaugemale edasi, nimelt iga rahvas otsib oma identiteedile sobivat väljendust ja mingil põhjusel on Eestiks kujunenud laulupidu, madja, brasiillaste lon, karneval ja see täidab suure osa ära rahvuslikust emotsiooni vajadusest. Ta on oma tipphetkel, ma ei tea, sakslased mängivad jalg palli, leedulastel on korvpall ja näiteks meie idanaabritel on näiteks sõjaväe paraad. Ja meil on see laulupidu, mis tähendab, et laulupeo ühendav võime on vähemalt eesti rahvusele täiesti erakordne. Kus need ajaloost vaadata, siis, siis ausalt öeldes on isegi päris keeruline aru saada, et kuidas seal nii kujunenud, aga selliseks ta on kujunenud. Et kui võtame fakti, et ümmarguselt 900 millegagi 1000 eestlast laulupeole laulma pääseb 32000 seal siis ühelt koor kõik. Aga sinna paljud ei pääse. Kui võtame tantsupeo juurde, mis tähendab, et umbes 50000 inimest ehk iga 18. inimene Eesti riigis on pidevalt seotud tud grupilise ühistegevusega, kus kujunevad välja oma väärtussüsteemid, siis ma peaks ütlema, et tegemist on väga erandliku nähtusega. Kui oluline see on, et siseriiklikul pinnal oleks võimalikult suur koosmeel? No see on ju väga tähtis, et meil oleks ühine kultuuriline, taustruum, arusaamad sellest, kes me oleme ja kuhu me suundume. Muuseas, ma tulin just nimelt avaseminaril, kus me arutame rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengu küsimusi, et vajame mingit sellist ühtset suundumust selles, et kuidas me käsitleme rahvastiku ja selle arengut ja kuidas me suurendame sündivust ja eesti kestlikkust tagame. Ja sealt tuli üks väga huvitav niisugune tõdemus, noh seal tuli mitu tõdemust lühema siin just, kuna Raul nõnda vastas eelmisele küsimusele väga hästi, siis, siis sealt tuli niisugune asi välja, et et Eestis me peaksime ka nagu ütlema juurde, et mis on meie niisugune kaubamärk. Et see koorilaul kõlas nagu kohe läbi, et see on nagu oluline, et me ütleks nõnda, et meil on küberjulgeolek ja koorilaul on need, mis on niisugused tugevad sõnumid, mis väljaspoole võiksid nagu tugevasti kõlada. Ma ütleks ühe klassiku sõnadega poole ebaet, see on päris tugev sõnus, jah, tähendab suur rahvuslik narratiiv, ühendav story'd ühendav lugu ja midagi sellist, selle tähendus kriisiolukordades käitumiseks. Kui inimesed mõistavad, vaadates ühte asja samamoodi, siis selle just nii-öelda riskitaluvuse ja, ja kriisiolukordade lahenduste jaoks on erakordselt suur. Kuidas me seda laulupidu ja kas me saame seda kasutada kuidagi ka erinevate rahvaste sidumiseks ja kas see on õige koht? Eks sellised asjad peavad olema, no nagu meie terve me peame ütlema, et inimene, kogukond, ühiskond, et need peavad olema niisugused omavahel loomulikult arenevad protsessid. Et siin ei saa kindlasti öelda, et vot meil on idee eesmärk, Lähme kõik nüüd käsu korras ühe laulukaare alla ja kõik ühiselt laulame, et sa pead nõndaviisi arenema ja seda tuleb nõndaviisi arendada. Et oluline sellises lõimumise kontekstis on ikkagi see nii, et need inimesed, kes tulevad teise kultuuriruumi, et nad selles kohanevad, nad austavad, võtavad seda kultuuri normaalse osana elust ja, ja, ja osalevad sellest, nii et selles mõttes kindlasti ust ei tohi sulgeda. Aga seda ei saa teha kuidagi niimoodi, et lähme nüüd, vaid see peab nõndaviisi kujundatama ja pikas perspektiivis toimima. Minu ettekujutus on küll see, et laulupidu lahti igale koorile igale inimesele, kes tahab sinna tulla, aga üldiselt arvan ma, et laulupidu on koht, kus lauldakse eesti keeles, see on meile omane. Ja minu meelest ei ole mõtet laulupeole juurde pookida asju, ei ole mõtet teisi probleeme lahendada laulupeo abil, ehk ma olen ise kõrval, ma ei tea selgelt Aasiast pärit kooriga, eks ole, kes väga innustunult ja tohutu innuga laulsid eesti keeles ja see oli tohutult tore. Aga minu meelest strateegiliselt ei ole mõtet teda siduda mingi muu asjaga, milliseid omadusi tal ei ole, las ta jääb meie rahvuslikuks peoks. Et siin ongi oluline see, et meie enda identiteet ja kui meil on see koorilauluomane, see nii tugev, siis need inimesed, kes siia kaasuvad, nad tahavad selles kaasa sedapidi, eks ole, see kohanemine ja lõimimine nagu selles kontekstis toimubki ja see on absoluutselt teretulnud, et õige kedagi vaja ukse taha jätta. Aga ka lõimimise oluline element on eesti keel ja, ja see peaks olema. Identiteeti määratlev ära, kes on oma, kes on võõras ja isegi kui noh, nii-öelda teda ei ole mõtet panna majanduslikke Grahanduslikesse kategooriatesse. Isegi kui kellegi teise elu on parem, siis minu oma mulle lähedasem. Ja see on see, mida laulupeo tõestab meile. Laulupidu koosneb sellest, et meil on olemas inimesed, kes suudavad teha seda tööd, et õpetada repertuaar, mis on laulupeo kunstilise toimkonna kokku pandud. Et meil on olemas lauljad, kes tahavad käia kooriproovis. See on suur suur inimhulk, kes tegeleb teatud perioodil teatud muusikaga. Nad peavad selle ühiselt ette valmistama, see tähendab seda, et see kogukond on väga palju omavahel infot vahetanud, nad on tihti koos ja tegelikult see peaks tähendama ka seda, et see kaasatus peaks olema üle kogu Eesti. Meil on praegu olukord selline, et meil on suured, üsna tugevat tõmbekeskused. Aga meil on äärealad, nagu me ütleme, või piirialad, kui soovite. Kus seda harrastustegevust ei jõuta üleval pidada, aga kui oluline see tegelikult on, et see harrastustegevus nii koorilaulu kui rahvatantsu kui puhkpilliorkestris mängimise näol, et see ulatuks üle kogu Eesti? No kahtlemata on oluline, et seal on üks oluline küsimus ka sellest puudutab rännet, me oleme harjunud rändes kuulama tavaliselt sisserände kontekstis aga meil on olemas ka Eesti-sisene ränne, meil on Eestist väljaränne ja tegelikult noh, meie huvi ja eesmärk ikkagi on see, et Eesti nii-öelda iga ruutkilomeeter oleks mõistlikult asustatud ja seal oleks elu ja tegevust saaks jätkuda. Nii et, et see on äärmiselt oluline, et igal pool kogukondlik tegevus toimuks ja ma arvan, et siin on ühe sellise olulise sammu nüüd teinud ikkagi see haldusreform, kus need kohalikud omavalitsused on muutunud suuremaks, sellel on üks selline positiivne külg ehk siis omavalitsuse kui enda selline administratiivne võimekus ja sellised oskused ja teadmised, kuidas paremini kogukondi kaasates kasvab, sellel on sugune nõrgem või riskipool on see, mida sageli öeldakse, et kohalik omavalitsus kaugeneb nagu inimesest. Ega see muidugi ei tähenda, et nüüd kes kohaliku omavalitsuse asutusest või sellest majast kaugemal elab, et oleksid kaugenenud tegelikult tähtis, kuidas inimesteni jõuame, kuidas kohaliku omavalitsuse oma kogukondi võrgustab ehk siis kuidas ta oma küladega kudest oma asumitega seal suhtleb ja, ja kuidas ta selles küsimuses kontekstis tegeleb. Nii et igal juhul see tegevus on igalt poolt oluline ja need meetodid, millega siis on võimalik inimesi aktiveerida, nendest on üks, on koorilaul, aga seal on ka tantsu ja sporditegevus, et et see kindlasti peab olema igale poole võimalik. Ja ma tean ka, et noh, selle küsimusega kolleegid Kultuuriministeeriumist murravad pead kõvasti ja on tegemas ettepanekuid, mismoodi seda ka rahalise poolega paremini siis neid meetmeid luua, et toestada. Nii et niisugused tuvastavad meetmed tuleb kindlasti välja mõelda. Ja ma arvan, et siin on nagu teid mitmeid Kui ma tarvitan eriti koledat terminit laulupeo kohta toode siis minu jaoks laulupeo toode ei ole mitte ilus neljahäälne laul, vaid on rahvuslik ühistunne. Kui nii mõelda, siis see sama aspekt, mis praegu esil oli, muutub erakordselt tähtsaks ja see tähendab seda, et see peab olema ühendatud Eesti ja mina näiteks praegu ei kujuta ette, et ilma erandlikke meetmeid rakendamata oleks võimalik seda asja lahendada Nielt iseeneslikult. Minu meelest on vaja Eestis hästi kiiresti ka poliitilisel tasandil luua selle laulupeovedajate, eelkõige dirigentide, koorijuhtide ja nii edasi eriprojekt koos nende reaalse elushoidmisega entusiasmiga on võimalik, üleval olid üritust, mitte struktuuri. Aga meil on vaja laulupidu ka 50 100 aasta pärast. Ehk seal on inimeste tohutu heatahtlikkus ja sõbralikkus ja soov osaleda, aga kujutame ette seda koori kuskilt pisikesest kohast, kus noh, nii-öelda inimesed sõidavad kokku dirigent on tasustamata ja siis saavad nad lõpuks teada, et need ei ole vastava tasemega, jäävad laulupeolt välja. Seda pettumust ka minu meelest tuleb vähendada väga tõsiste plaanidega. Kuidas seda vähendada saaks? Kõigepealt ikkagi tuleb nende laulub elushoidjate, nagu ma ütlen, dirigentide koorijuhtide tasustamine viia vähegi arvestatavale tasemele. Ja mul on tunne, et Eesti elu paraneb ka niivõrd tugevalt, et luua neid meetodeid, kus ka koorilauljad ise need inimesed, kes seal laulmisest huvitatud, panustaksid rohkem ja muide ma tean, et ma sülitan praegu sinna supi sisse, kus ei tohi minna. Ma arvates ei maksa häbeneda ka seda, et need, kes tulevad laulupeole vaatama ja naudivad seda, võivad selle eest rohkem maksta, kui siiamaani. Te ütlesite, et see pettumuste hulk on väga suur, kui need koorid, kes on täpselt samamoodi aasta otsa harjutanud, neid teoseid nad selle taid ja ettelaulmise kadalipp on, nad lihtsalt ei lähe läbi. Kas neid kuure peaks kuidagi suutma kaasata sellel laulupeol? Mul on küll tunne, et iga, eelkõige maal koos käiv koor ei täida mitte ainult praegu laulu eesmärk, ehkki vaid on just selle osa sellest kodanikuühiskonnast. Ja seetõttu on ta Hiiumaal Pukas pappi, niidus või põhjatul. Tähendab inimesed teevad midagi koos, käivad koos ja muide selle koosolemise vältel hästi palju klaaritakse ühiskondlikke muid probleeme. Need on kümned ja kümned tuhanded inimesed, kes on arvamusliidrid, nii et minu meelest nende tähendus on kaugelt rohkem kui võime laulda, ma ei tea, ilusat tenorit. Ma hea meelega tuleksin selle juurde tagasi, missugust Raul ütles, et see ühtekuuluvustunne, see turvatunne, mis tegelikult selle siis, kui laulupidu juhtub, leiab aset, siis on ju meeletu, tunneme siis seda tugevalt, seda intenteetim tunnen ennast turvaliselt võimsalt. Ma olen valmis minema vaenlasele vastu ja kõik see on väga oluline. Ja nüüd selles kontekstis tegelikult, kui me mõtleme noh, julgeolekuloomise peale siis me ei saa ära unustada neid, seda kultuuri, nende erinevaid tahke, mida igapäevaselt tuleb taastoota, et see olemas oleks või selle komponendi ära võtame siis mida me kaitseme või mille julgeolekut tagama. Aga samal ajal ei ole see mingi püsiv konstant, mis on juba olemas ja seda me kaitseme, vaid see peab ka arenema ajas keskkonnas kogu aeg kohanema ja elujõuline olema. Nii et selles kontekstis ei saa seda nagu taburetilt seda jalge alt ära võtta. Meie julgeoleku kontekstis on ka oluline see kultuuri toetamine. Nüüd, kui rääkida sellest, et mitmeid aastaid valmistatakse ette, siis on see ürituse puhul ja kui keegi ei pääse sellele, siis mul on tunne, kuigi ma ise ei ole neid koorilaulja. Et mul on tunne, et ikkagi see esinemisvõimalus tuleks anda ja nüüd tuleks siis mõelda, neid võib olla kas maakonnakeskustes või kusagil luua siis selline sarja moodi projekt, kus ikkagi kõik saavad omaeneseteostust teha ja ka need inimesed, kes siis ei ole lõpupeol, saavad olla teistes kohtades esindatud ja kuulamas seda, seda ühtsust realiseerida. Ma loodan, et ma numbritega palju eksi, aga kuuendal juunil, eelmisel aastal Väike-Maarjas nägin ma Georg Lurichi ümber tantsimas kohaliku valla, ma pakun 10 veel 11 tantsurühma, kellest kolm või isegi kaks ainult pääsel tantsupeole. Nii et niisugune asi on võimalik. Muidugi ei saa eitada, et need inimesed, kes ei pääsenud olnud väga õnnelikud, oleksid olnud või et nad ei olnud. Aga fakt on see, et niisugune asi toimus. Ma ise nägin Niisiis, koorilaul on otseselt seotud meie julgeolek ja siit võib-olla läheme edasi järgmise teema juurde. Laulupidu ja revolutsioon laulupidude ajaloost. Me teame märgilisi laule, mis tähendavad väga paljudele inimestele teatud emotsioone, patriotismi, nostalgiat, näiteks seesama Gustav Ernesaksa Lydia Koidula tekstile kirjutatud Mu isamaa mis oli esimest korda laulupeol 1947, siis veel raadio ei salvestanud, nii et sellest on jäänud üks pisikene telelindikene. Tuudur Vettik dirigeeris seda toona, aga juba aasta hiljem 1950 oli see laul keelatud, see oli liiga isamaaline. 10 aastat hiljem 1960 lauljad võtsid ise omavoliliselt selle laulu üles. Jaa, Ernesaksale ei jäänud muud üle kui kolmandaks salmiks minna dirigendipulti ja alates sellest saati on Ernesaksa laul olnud laulupidude kava ametlik osa, sest ka toonastele võimudele tundus mõistlik ennetada mingisugust probleemi, mis oleks võinud tekkida. Ma ei tahakski oletada, mis me võime ju vaadata, kui mass inimesi on koos ja kui seal läheb mingit sort rüselus, eks või kasutatakse mingit sorti külmrelvi või, või tulirelvi, siis noh, me oleme massimeediast kuulnud, mis tagajärjed seal on. Ilmselt on seal vigastused, surmad kõik niisugused elemendid, et selle jaoks, et neid olukordi ei juhtuks, on loomulikult eeskätt oluline selle ettevalmistusprotsess, see on siis nüüd juba konkreetselt siis jõuametkondade poolt politsei poolt ja teiste ning loomulikult ürituse korraldajate poolt. Et need võimalikud riskikohad, mis võivad juhtuda, et need nagu elimineerida, et see on ikkagi kõige tähtsam, on selle eeltöö ja see ettevalmistusõppused nende siis vahepealsetel aegadel kui näiteks praegu sel korralgi laulupidu ju mitte nüüd just et ootamatult, aga aga ikkagi vägagi tähtsaks kujunes inimeste jaoks ja taheti just vahetult ise saada osa sellest üritusest, siis siis ühel hetkel selgus, et piirid on kohe-kohe ületatamas, enam ei lubatud väljakule. Et niisugused asjad on reaalsus ja nendega tuleb olla valmis. Vaatame tulevikku. Kui pea mina pakun küll välja, et me saime ju iseseisvaks tänu sellele, et nõukogude võim oli loll ja ta oli nii loll, et ei osanud ära keelata laulupidu. Minu meelest nad ei saanud mitte kunagi aru laulupeo tegelikku tähendust. Ja Hiioni raamatust just hiljuti lugesin, kuidas 50. aasta Isama ära keelati, asendati mingi meelelaulud, mul ei tule see nimi meelde. Ma küsin oma ema käest, kes osales laulupidudel 38 kuni 2009, et missugune kõige kihvtim kontsert läbi aegade. Ta ütles, et see kontsert, mis ära jäi, see oli seesama, mida te nimetasite 1966 ära jäi ja siis Ernesaks ei kannatanud välja ja tuli see hirmsa vihmasaju tõttu ja nii edasi. Oleme nüüd väga ausad, terve selle perioodi siis Isamaast alates kuni sisuliselt Eesti vabanemisele välja valdav enamik inimesi tuli ju laulma umbes ühte kuni viit laulu ja ootasid kaks päeva seda lõppu. Et seda ühist tunnet seal toodud. Me oleme jõudnud täiesti uude etappi laulupidudel ja kõige selle turvalisuse selle kohal, ma ei tea isegi rääkida, mis oleks veel nõukogude ajal juhtuda seepärast, et aga praegu on jah, selle koha pealt täiesti uus aeg ja, ja mõtelda tuleb ka uutmoodi. Selge, aga lähemegi nende inimmasside juurde, sest laulupidu on seotud tohutute massidega ja Raivo Küüt just Teie välja toodud laulu väljakule, mitte mahtumise probleemiga, kui ma võin nii öelda, sest probleem oli see inimestele, kes tahtsid sisse mahtuda. Aga enne, kui laulupidu toimub, on vähemalt nädalapäevad Tallinn ülerahvastatud. Inimesed ööbivad koolimajades, transport on ülerahvastatud, inimesed liiguvad kodudest ära, hästi palju liikumist on suur osa meie kodanikest on liig veel sellel ajal. Aga mis sellise massiliikumisega siis juba nädal enne pidu, mis sellega võib kaasneda. Sellele võiks nüüd hästi pikalt rääkida seda, et no mis inimese elu, kui inimise reisib, eks ole, ühest punktist teisel siis kõike seda, mis võib juhtuda minuga võõras keskkonnas, seda võib juhtuda minuga, noh nüüd ka laulupeo ajal tegelikult ju politsei jaoks kogu see protsess algab ja kogu korraldajate poolt kuu aega varem, kus siis planeeritakse neidsamu majutust, kohti, eks ole, on need siis ja laste jaoks koolimajades ja erinevad need kohad, need töötatakse kõik läbi, mõeldakse seal läbi kõiksugused, probleemid, mis võivad juhtuda seal hoones. Ohutuse mõttes on nii pääste kui politsei läbimõeldud kontaktid ja kõik see linnaliiklusesse tõstetakse patrullide arvu. Noored on hajevil, tehakse meedia kaudu teavitust, kuidas tuleb käituda, see kõik käib selle kogu selle asja juurde ja mis selle ürituse juures on kindlasti selline erinev, võib olla näiteks rokkfestivalidest või või mõnest muust on tegelikult see nii, kuidas nii õiguskaitseasutuste töötajad kui linnakodanikud sellesse üritusse ja nendesse inimestesse, kes siia tun, suhtumine? Noh, see ongi tähtis, sellest saadakse kõik aru ja neid teateid ja neid, ütleme siis hoiatusi või noh, ütleme ennetavaid teateid, neid võetakse ka mõistlikult vastu, et et see on alati selline nagu hästi positiivne. Et tegelikult aktiviseerub selline turvavõrgustik Jaa, absoluutselt, et sinna on kaasatud väga palju. Maalin laulupeol siis taga oma koha peal, kus meil on suguvõsa koht 60.-st aastast alates ja on olnud lahedamaid aegu, lähed sinna alati, keegi on ees, aga seal on olnud 50 60 inimest, mõnikord on vähem siis kui lauldakse ja ma olin seal mitme politseinikuga koos. Ja siis me vaatasime seda, mis seal toimub ja kui poisid midagi noh, mingi jama. Tegelikult on ikkagi ohud väga suured. Ja seetõttu minu meelest oleme jõudnud etappi, kus viis enam kesta ei saa. Ja laulupidu tuleb teha selleks, mis ta juba on, ehk defitsiidiks. Tähendab seda võimalust, et järgmisel korral mahutatakse ära kõik inimesed, kes tahaksid tulla, ei ole olemas. Minu meelest see muutub väga keeruliseks, ehk see tähendab, tuleb minna seda teed pidi. See on minu ettepanek eelpiletite müügiga tegelikult teha seda, mida lauluväljak on defitsiit. Ja täpselt nii tuleb käituda. Loomulikult tuleb luua eeliseid, ma tea, pensionärid, lapsed peredega ja noh, need, see on kõik tehnika nagu vanasti öeldi, aga tähendab niimoodi. Et selline rahvamassid, kus ühe ruutmeetri peal on neli inimest, minu meelest seda ei tohi enam lubada. See õige, et ma hakkasin kaugemalt rääkima, nüüd tulles selle konkreetse väljaku juurde, siis loomulikult seal on omad piirid, seal on ka need sissepääsud, kust väljapääsud on ära limiteeritud, ehk kui tuleb kiiresti sealt evakueerida inimesed, siis selleks peab olema mõistlik aeg sõltuvalt sellest ohust, mis siis võib juhtuda nii et seda tuleb arvesse võtta ja minu arvates nüüd just see viimane laulupidu, kus tuli võtta väga resoluutne otsus vastu, seda tulebki teha. Ja tõelise sealt saan, see oli tohutu surve, need ametkonnad said ju igalt poolt ette vilet, et miks nii. Aga seal ei olnud teist võimalust ja nüüd on seda kindlasti võetakse arvesse need erinevad õppused, arvutused käivad ja, ja ma usun, et sellest tehakse tõsiseid järeldusi ja ma olen nõus siin, et see, seda tuleb sellisena käsitleda. Käsilaulupeo piletid müüdi väljapooleteise tunniga. Ja siit ka tegelikult see idee, mida ma ennem nagu välja ütlesin, et nüüd ju paljud koorid ei saagi esinema ka tegelikult siin peaks olema siis neid esimesi kohti veel, kus inimesed saaksid ka tantsis televahendust mõnedel päevadel saaksid siis seda sellist koorilaulu ütleme siis suuremat tunnetust ka kuskil maakonnakeskustesse või teistesse kohtadesse. Kuidas selline väga radikaalne otsus mitte enam müüa pileteid mõjus laulupeo mainele? Sel hetkel oli, see võib olla mingisugune probleem, seal oli isiklikke tragöödiaid, eks ole, kes oli kuskilt kaugelt tulnud, ei pääsenud sinna, aga teistpidi me oleme päris pikka aega paljud meestel olnud ka nõukogude ajal me teame, et defitsiit mõjub mainele väga hästi. Eks see tähendab, et minu meelest laulupidu sellega, kui ta muutub noh, nii-öelda selliseks, et ka inimestel mitte lauljatel, vaid ka nendel, kes on taga, on mingil määral mugavam olla. Siis minu meelest muutub see palju paremaks seepärast, et niimoodi edasi enam ei saa. Sest minu meelest laulupeovaade on selles mõttes puudulik, et väga tihti vaadatakse selle järgi, mis toimub seal eeslauljad ja dirigendid. Ja see on väga palju, näiteks minu kohastan ta, ma tea, 150 200 meetri kaugusel, aga mida mees seal taga teeme tegelikult see ei ole lauljate, dirigentide pidu, see on rahvapidu ja see on põhimõtteline erinevus mõtlemises ja mõtterahva suunas, see, kes tuleb sinna vaatama ja see, kes on televiisori ees, siis see mõte muudab nišše mõtteid, et teha turvalisemaks, paremaks, mugavamaks, palju lihtsamaks mõelda. No see juubelipidu Tallinnas 2019 suvel, millest me praegu tegelikult oleme võtnud, need näited sellel peol hakkas esimese ühislaulu ajal, ehk siis inimesed jõudsid väljakule esimese ühislaulu ajal hakkas laulukaare sealt kõige kõrgemalt juba kostma appihüüe, arsti, arsti, kes selle mõttega peaks tegelema, et meditsiinitöötaja jõuab kiiresti sinna ülesse. Ja noh, see on ikkagi kõikide ürituste puhul, on korraldaja ju panevad paika korralduskomitee sinna kaasatud ollakse nii meditsiiniosa, õiguskaitseosa, kõik erinevad, pooled, igaühel tekib oma roll ja siis koostatakse stsenaarium, missugune see üritus olema hakkab ja sellele vastavalt siis mõeldakse nende riskide maandumisplaanid. Igalüli täidab seal oma rolli, et see on nagu juba peab olema ette paika määratud. Laulja on üks, eks ole, noh, tippkooride puhul ma ei tea, 31-st, vaid 32-st 1000-st, see on ikkagi suure kontseptsiooni küsimus ja me oleme järjest rohkem tähele pannud, et see on probleemiks muutunud. See on juba probleem muide, ka lastelaulupeol, mis sisuliselt tähendab seda, et minu meelest tuleb kogu laulupeo ülesehituse filosoofia sellisel kujul üle vaadata näiteks võib-olla ehitada üles teistmoodi need pikad käimised, noh mis on edasi-tagasi, kuidas täita neid nendega, kuidas lühendada eelkõige laste laulupeol? See eeldab, võib olla täitsa kontseptuaalselt mingit uut lähenemist, sest laulupeod on nüüd nii suureks nii tähtsaks kasvanud, vastupidiselt sellele, et ennustati, et küllap surevad välja tühja koha peal. Ei, et minu meelest samamoodi enam ei saa, et see ei ole detailide parandamine. See on mingi teine mõte ja minu meelest vabaks lauguse periood, 91 oli üks aeg, sel hetkel me olime tõepoolest nõus kannatama ükskõik mida minu meelest laulupidu on praegu erakordselt suur, oluline kontsert nii rahvale kui ka kõigile teistele, et siis ta tuleb teha ikkagi inimlikuks, seal ei saa endale lubada suuri probleeme. Ma tean, et kolleegid mul kas siseturvalisuse valdkonnas tegelevad, on sellega praegu just seotud, sest sellest viimasest noh, need õppetunnid on üleval ja, ja otsitakse seal lahendeid laias plaanis ongi ju kaks ühtlasin, käsitlesime on see, et väljak ise seab piirid. Kui me need piirid ületame, siis enam neid radasid ja, ja evolutsioonivõimalusi enam ei ole. Ehk siis see on nagu üks pool ja siis ongi nagu kontseptsiooni pool veel, et noh, et kuidas tervikuna käsitleme kogu seda tavalist ja, ja siis seda publiku liikumist, eks ole, et mismoodi need teed seal peavad olema ja mis peab olema tagatud. Aga noh, kõige suurem ohutegur, seal on inimeste tihedus Ja kindlasti noh, näiteks pisikesed detailid nende üle tuleb ka mõelda, et minu meelest on ebainimlik ikkagi inimesed peavad. Ma tean, et 40 minutit või poolteist tundi olema kempsu sabaseks, rääkimata kõikidest muudest sellistest asjadest, see on suur, kompleksne, täna juba ütleme julgelt öeldes, rahvuslik probleem ja kontseptsioon, see ei ole nii lihtne asi lahendada. See on küll täiesti õige, et see heaolu pool ütleme, hügieeni ja kogu see faktor, see peab olema väga heal tasemel tagatud sest sealt võivad tekkida siis need esimesed konfliktsituatsioonid, kus keegi ei pea vastu, läheb kuskile mujale, teine hakkab sellega võtma ja sealt konflikt üleval, et need on elementaarsed asjad. Heakord on igal pool linna kuritegevuse vähendamiseks. Esimene asi, Jaagurd, siis lähme teiste asjadega. See tähendab, et laulupeo tegelikult vajab sellist tohutut turvamist, nagu me oleme nüüd viimastel kordadel näinud, et õhus on droonid helikoptereid, et kui suur see aste on, et reageeritakse. Kuidas te turvate laulupidu? Ja et selles mõttes, et loomulikult on rahvakogunemised, on suurema ohu allikat ja sinna pannakse maksimaalselt jõude, et ära hoida selle rahva, ütleme siis negatiivne reageering massis, võib tekkida. Et kahtlemata on need nagu number üks üritused, aga see, et on troon üleval, on veel mingisugused asjad, need on ajastu märgid, et selles mõttes et näeb võib-olla vähem inimesi, siis nendes vestides ja vormis politseivormis kõndimas ja näeb tehnoloogiat rohkem, et et selles mõttes üleüldse sellesse ju tervikuna riik mobiliseerib oma jõude siis, sel ajal pealinna, eks, ja pea selle esimese ajaks, see on olnud läbi aegade ja ta jääb tõenäoliselt edasi pidi ja ju, ega ennem seda ju tähendab, koostatakse ohuhinnang selle kohta, millised erinevad sündmused maailmas laiemalt on, mis meid ümbritsevas keskkonnas on, missugused on mingite riskide tõenäolisus, et eks ole, milline ilmastik on kas sellega kaasnevate muide terviseohud, mingid kõik seal mängitakse, läbi, mõeldakse vastavalt sellele mõeldakse stsenaariumid ja paigutatakse need jõud siis sinna paigale. Inimesena, kes on 12 korda käinud olümpiamängudel läinud suurt osa neid ülisuuri, eelkõige avatsi ja lõputseremooniaid, siis ma võin öelda, et kogu see nii-öelda julgeolekuteenistus meil et nii hästi on läinud, see on hästi suurel määral baseerunud inimeste politseikoostöö oli väga heatahtlikkusel. See on silmatorkav ja inimestel meeleolu on sel hetkel niimoodi, et anda mingi idioot võib midagi teha, eks ole, ja ollakse vastastikku hästi lugu pidama. Aga kui me võtame näiteks olümpiamängud, siis kujutades ette, eks ole, 105000 inimest staadionil, pluss siis kogu see transport, logistika ja turvasest, seal on selgelt ju terroristide lemmik paik, eks ole, kus lõpetada mingeid asju. Siis ma ütlen selle kõrval, meil on nagu värske tuuleõhk metsa serval, aga valmis peab olema ja seetõttu ma küll julgeks öelda inimestele, kui tahad osaleda ülisuurel üritusel, pead olema valmis ebamugavustega tulema varem tegema läbi vajalikud kontrollid, et see ei ole niimoodi, et ma tulen 15 minutit varem ja nüüd lähen siis ei, tähendab ülisuurte ürituste puhul kaasnevad ülisuured turvanõuded ja seetõttu tuleb hakata inimesi varakult koolitama, et tuleb käituda vastavalt super ürituse reeglitele. Ei pääse ka kohe minema, ei pääse ka kohe minema, üle ei saa ronida ja nii edasi. Jah, näiteks kaamerameeste kontrollid, mis seal turvakontrollid, noh, et nad ei too mingit kolu sisse olümpiamängude aeg-ajalt kolm-neli tundi varem. Ülimalt ebamugav, aga kõik saavad aru, et see on vajalik. Kas laulu ja tantsupeo line siis osaleja, on ta muidu selline sõnakuulelik kodanik? Minu kogemus nii palju, kui mul on õiguskaitseasutuse töötajana, sellest on ikka see, et tõepoolest see on üldrahvalik pidu ja üldrahvastik küll peol ollakse küll peomeeleolus, aga heatahtlik, täpselt nagu siin on öeldud, et meil on niisugused peod, asjad, mis on meie rahvuskultuuris ja nendes kohtades mõnikord ka mõned viperused inimestele andestame. Aga üldiselt me oskame ka hoida Ennast nendel aegadel ja ka õiguskaitseasutuste poolt, ma võin öelda, et nad on valmis märksa siis rohkematele asjadele ka vastu tulema küsides nõu mingites asjades, asjadest, mida tavaliselt võib-olla ei lähe küsima nendel suurtel üritustel võib-olla eksimisega tegemist võiksin linnas ära või mis iganes, et et nendes, nendes kontekstides ollakse vastastikune usaldus ja abi pakkumine ja abi küsimine ja sellele ollakse kordades valmis rohkem kui, kui igatahes. Minu meelest on ka tegemist mingi hea suhtumise ja hea tuju olümpiamängudega, et peab ikka väga suur jama olema, et kui keegi hakkaks grillima seal üldiselt antakse peaaegu kõik andeks, et jäetakse ruumisuhetele ja selles mõttes nagu uskumatu üritusena. Luukamber. Meil on täna luukambris Raivo Küüt ja Raul Rebane. Me räägime laulupeost ja oleme laulupeo inimmasside ja turvalisuse juures. Te mõlemad mainisite, et laulupeoga kaasnevad ohud. Mis ohtudest. Me räägime. No neid on hästi palju, mis inimesega ju inimese elukaarel võib juhtuda, et konkreetselt, lähme konkreetseks, ongi inimestel kõigepealt inimese tervislik see seisund, et kuidas ta vastu peab sellele pingele nii pealtvaataja peab arvestama, kui ta tuleb massi sisse, on seal Tunde loomulikult esinejatel see pinge, eks ole, olles laval, milline on ilmastik, et esimene on see tervislik pool, just, et kas ma olen selleks valmis, vett on ja, ja mis seal elementaarsed asjad. Teine on siis käitumuslik, pool, inimeste käitumine, sissepääs, seal, kohalolek, väljapääs, kõik need võtavad aega. Kas ma suudan selle aja jooksul olla rahumeelne ja ette valmistatud, et et ma ei häiri teid siia, sealt võivad tulla need siis loomulikult tulles nüüd veel suuremaks üldisemaks sisse individuaalkäitumine on kellegi pahatahtlik sooviv käitumine, näiteks kasutada seda ära mingit sõnumit tuua Eesti riigile, räägime mingitest siis sellistest aktidest, mis pannakse toime. Et kõik niisugused elemendid on kaardil, neid vaadatakse, kaalutakse vastavalt sellele need ohuhinnangud, mis tehakse nende põhjal, siis mõeldakse läbi, milline täpselt on selle konkreetse ürituse turvataktika. Käsigranaat närvigaas kõik sellised asjad on läbi analüüsitud. Jaa, absoluutselt, sest kõikide nende ärahoidmiseks ongi see turvakontroll, eks ole, sellega sa sinna sisse ei saa, juba ennem võetakse see väljak vastavalt vajadusele kontrolli alla. Näiteid on selle kohtunikeks rokkürituselt, eks ole, me avastasime, et on küll tugevad kontrollid, sissepääsul, et noh, narkootikume asju ei tuleks, noh, saator, narkootikumi leidmine on ju nagu nõela heinakuhjast otsimine, eks on ju nii väikesed on need kogused juriidiliselt suur kogus, aga väga väike hakati toimetama varem lauluväljakule, kaevati maa sisse ja sealt siis pärast välja. Ehk siis selles mõttes see tähendab seda, et kõik need leidlik seal pole veel kõik, niisugused asjad tehakse ja kontrollitakse, võetakse meetmed, et neid ära hoida, nii et ma kiidan väga meie inimesi, meie, meie rahvast, kes andel üritustel osaleb. Meie mõtleme näiteks ka, kui meil on protestimeeleavaldused või asjad, siis rahvas on siiski selline rahumeelne ja ütleb oma sõnumeid nagu suhtlemise andis, mitte nagu siis füüsiliselt ei hakka väljendama oma emotsioone, et sellel on kindlasti suur osa kogu sellel liikumisel, millest me täna üldse arutama, et meie kultuurilises poole, siis me saame nagu sõnadega paremini väljendatud, kui kui teatega. Televisiooni sotsioloogia uurib inimeste käitumist, eks ole, erinevates olukordades ja on üks selline sõna nagu eriüritused. Ja üldiselt inimesed eriürituste päevadel kavade muutuse ajakavade muutusi annavad väga hästi andeks käivad selle järgi saatada õhtust filmi, aga tegelikult rahvuskangelane sureb ja antakse ja ma ei tea, kahetunnine saade temast siis üldiselt 99,9 protsenti kiidab selle heaks. Ja infol on siin väga tähtis roll. See tähendab, et kui näiteks tuleb õigel ajal teada meil kanalid, on kõik praegu olemas internetist raadiote telefoni. Kui tuleb teade, et seoses sellega, et tänane on oodata, eks ole, ma ei tea paduvihma, aga sellest hoolimata 100000 inimest, palun hakake kodust tulema kaks ja pool tundi varem. Siis enamik hakkab. Ehk see tähendab, et info liikumine peab olema just vastavalt olukorrale kõigele sellele peab olema väga hea. Aga kuidas infot liigutatakse, kui on käes kriisisituatsioon, ütleme niimoodi, mobiilimastid maas, mis siis saab? Sellises olukorras, kus me oleme seal selles konkreetselt lauluväljakul, et selle informatsiooni antakse siis suusõnaliselt edasi ja seal on vastavalt ju meeskonnad olemas. Et aga me peame ka selle juurde, et see informatsiooni andmine ja ka see, et on läbimõeldud, siis konkreetne tegevus konkreetse koha peale, kui juhtub, et elektrikatkestus ja sul ei ole mitte mingit plekkautot, sul ei ole, et siis need on läbimõeldud, mismoodi need siis antakse, sagedasti neid siis ei tulegi rakendada, aga see ei tähenda, et need plaanid Olemas, et ühesõnaga mitte ainult plaan B, vaid ka CD on olemas. Vältimatu, aga kas Tallinna lauluväljakult võetakse selle peo eel ka erilised load või kontrollitakse eriliselt? Ja loomulikult see koht tuleb eelnevalt kontrollida, et oleks ohutu nagu presidendi vastuvõtt kusagil mingi suur üritus tehakse eelnevat kontrolli. Et see oleks ohutu, inimestele lubatakse inimesed esinejad peale, kõik käib selle stsenaariumi järgi, et see on nagu ATV, et selleta See meile ei tundu niivõrd aga, aga seda tehakse, aga materjali ma olles näinud ja ise selle masina sees olnud siis see turvakontroll, pahmist kärgib koerad, mida iganes tahad, see, mis toimub, eks ole, niisuguste asjade puhul ei saanud avatseremooniat siis selle kõrval, meil on lihtsalt imeliselt niisugune tore asi. Aga see ei tähenda, et, et seda tegema. Me peame astuma järgmise sammu, et kõik oleks ohutu ja kõik oleks terved ja õnnelikud. Aga meie viimane teema täna laulupidu ja poliitika omavaheline suhe. Kas laulupidu kannab patriotismi? Mida me selle mõtte loomulikult laulupeotoode on ühistunne, igaüks mõtleb selle all, mida ta tahab minu jaoks vähemalt ja see, et kui me tahame seal koos olla. Me muide seal deklareerimine ühtegi sõna ütlemata, võib-olla lauldes deklareerime kõike samu väärtusi. Tegelikult on laulupidu minu jaoks eesti keeles lauldes palvetamine eesti jumala poole väga keeruliselt öeldud, aga niimoodi minu jaoks ta on ja alates riietusest. Meie ilu, meie tõe nende toomine loomulikult meeldib, mängitakse seal läbi vastastikku seda ühtegi sõna ütlemata, aga liikudes-lauldes. Aga samas viimane laulupeo uuring, millest on küll möödas juba rohkem kui kuus aastat mille tegid koos sihtasutus laulu ja tantsupidu ja Tartu ülikool ja seda vedasid Peeter Vihalemm ja Marju Lauristin, siis see laulupeo uuring väidab, et noortele osalejatele ei ole sa enam seotud niivõrd palju sellise patriotismi ka vaid pigem on see selline omavaheline koosolemine ja tal ei ole sellist pisut erilisemat aurat nagu natuke vanematele, mida see trend võiks meile rääkida? Mina ütleks selle kohta niimoodi, et väga tihti on tegelik see, mis ei ole nähtav. Ja avalik arvamus on väga, tehti see, mida avalikkuses ei ole, see, ma taon rusikaga vastu rinda ja hõikan loosungeid ei tähenda seda, et ma ei oleks seotud selle mõtteviisiga, mis on seal grupis ja see, et ma olen noor ja loomulikult ma väidan, et võib-olla mul ei ole see enam nii tähtis ja ma tulen kuulama muusikat ja olla sõpradega hängida koos. Aga see ei tähenda, et ma ei oleks selles grupimentaalsuses. Ja praktika ütleb veel sotsioloogias niimoodi, et ega see ei tähenda, et inimese, see, mis ta ütleb 22 aastaselt jääb tal 55 aastaselt oodaku, saagu 40 hakata ütlema teisi asju. Ja mina arvan ka, et see on ühtekuuluvustunne, eks ole, see tunne meid identifitseerib ja on tugevam ja julgeolekuselline alustala siis absoluutselt see, see kooslaulmine loob seda patriotismi. Aga nüüd tuleme natukene selle individuaalse inimese sisse, kes selles lauluväljakul kas vaatajana või siis esinejal kuulajana esinejana. Et tõenäoliselt täna olemegi selles olukorras, kui need inimesed lähevad koorilaulu tegema, laulavad, seda meeldib, nad armastavad laulmist, neile see meeldib. Nad ei mõtle sel hetkel, et ma teen patriootliku tegu ja nad lähevad sellest heast tahtest ja, ja laulavad koos. Ja nüüd, kui nad on kõik koos väljakul, siis neil on igapäevased probleemid, seal vett oleks ja et mis ma saan välja ja nii edasi sellesama käiguks, mina, kes vaatab seal teleka ees või selles mul silm märg, kui ma kuulan neid laule, seda sõnumit mul tekib see tunne, et ma olen osa eestlastest ja nii võimas ja see on tegelikult see, mis seal tagajärg olnud. Ja sellepärast tuleb ka seda nagu aduda, et mis on see, mis päriselt juhtub. Ja seda asjade liikumist toetada. Minu meelest on erakordselt tähtis laste laulupidu ja laste laulupidu, seepärast et väga paljud lapsevanemad. Ma ei kujuta ette seda protsenti, aga ma arvan, see on vähemalt kuus, 70 tegelikult on neid, kes on kunagi kas ise laulnud ja tulevad laulupeole koos, vaatab oma lastega, et lapsed oleksid sama õnnelikud, kui nemad olid kunagi siis, kui nemad käisid. Ja see tegelikult on pedagoogika kõige võimsamaid asju, eks see tähendab, et minu meelest nõuab teatud ringi vaatamist ka ja just selle mugavuse, turvalisuse, arsti ja kõige koha pealt, muide laste laulupeo kontseptsioon ehk kas teda teda lühemaks, et seda füüsiliselt ei oleks nii koormav nendele lastele koorijuht, et see on meeletu koormus, mis seal on ehk lastelaulupidu nii-öelda õnnetunde toojala, nendele lastele, kellest saavad mõne aja pärast, eks ole, tulevad suurte mängu siis see järjepidevust, mis on üles ehitatud, et selle jälgimine muutub noh, peaaegu eluküsimuseks laulupidudele. Kas laulupidu võib, õigemini ei tohi rakendada poliitilise? Vankri ette. Laulupidu on Eesti poliitilise vankri ees sel hetkel, kui laulupidu rakendatakse erakondliku poliitilise vankri ette, siis sel hetkel peab ta saama toore raevuka ja nii tugeva vastulöögi kui võimalik. See on meie pidu, mitte teepidu. Meie oleme kõik etnos, selline termin see tähendabki meie. Ja ma absoluutselt ei talu, kui sel hetkel üritatakse minule, kes ma mängin väga suurt Eesti mängu ja ma olen selles sees seal ajada väikest grupilist mängu, oma erakondlikku mäng, isegi kui see on õige sorry. Olgu see hoiatuseks nendele tulevastele poliitikutele, kes soovivad oma erakonna mängu sisse tuua. Ja tuleb väärikas vastulöök. Marju Lauristin on välja käinud idee vastu võtta laulupeo seadus, mis tagab laulu ja tantsupeo normaalse rahas tamise, aga teiselt on selle seaduse üks eesmärke jääda eemale just nimelt sellest, mida te praegu ütlesite. Poliitilisest kemplemisest ja ärapanemisest. Kas sellist seadust oleks meil vaja? Mina julgen öelda, et ei ole vaja selles mõttes noh nii kui me hakkame mingisugust seadust looma, sest see on ju poliitiline protsess. Ta tuleb nõnda menetleda. Et minu arvates, kui meil on traditsiooniline element olemas, mis, mis meil toimib ja meil on muidugi vaja selles, nagu me täna siin oleme juba käsitlenud selle toimivust ja jätkusuutlikkust tagada. Kui see on ainuvõimalik, siis läbi selle bürokraatilise seaduse, siis järelikult on seda vaja teha küll, aga ma arvan, et pigem on ikkagi siin alternatiivsed võimalused. Mismoodi seda liikumist toestada, neid meetmeid sinna välja mõelda, selles on meil palju ja seal ma olen küll pigem seda meelt, et näiteks tantsu ja laulurühmade siis kus nad saaks harjutada neid ruume, mis on vaja siis ütleme, mingeid riideid saada, et seda hang kida, seda soetada, et seal võiks olla mingisuguseid soodustavaid elemente. Need pigem on teistes ja muudes seadustes täna kirjutatud reeglid. Neid tuleks võib-olla selles kontekstis õgvendada ja vaadata, et see soodustaks selliseid pool. Selles osas tuleks küll tervikut üle vaadata. Minu arvates see minu seisund Noh, kogemused, teadmised, kaine mõistus peaks alguses ja aitama, kui see enam ei aita, siis tuleb võtta mingeid karmimaid meetmeid. Aga kui Karmel meetrit tuleb võtta, siis näitab, et midagi on nagu põhimõtteliselt valesti, et ma praegu katsuks ilma seaduseta hakkama saada. Ja prooviks ikkagi need põhimõtted, mis on siin ja igal pool mujal esile käidud, et prooviks teistmoodi ära lahendada. Ja ma tahaks ühte asja veel, me rääkisime siin ohutusest ja asjadest, et ei jääks õhku seda, et nüüd on ohud, on kuskil kõrgel? Ei sellest viimasest on võetud korralikud õppetunnid. Praegu toimetatakse selle kallal edasi ja ma vaid on 100 protsenti kindlalt, et ohutuslaulupidudel tagatakse edaspidi nii, et harjutage harjutate kõik, et järgmine laulupidu saaks toimuda. Väga tänan teid selle kohtumise eest ja loodame, et kultuuriministeeriumis leitakse lahendus ka väga väga pingelisele Eesti koorijuhte ja orkestrijuhte rahvatantsujuhte painama palgaprobleemi lahendamisel. Aga laulupidu kestab edasi ainult siis, kui me teeme seda targalt. Planeerime hästi, oleme üksteisele toeks. Luukamber. Te kuulsite saadet luukamber. Täna olid saatekülalised Eesti vabariigi siseministeeriumi rahvastiku kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt ning ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist Raul Rebane. Rääkisime laulupeo ja sisejulgeolekuseotusest minale Marge-Ly Rookäär. Saate helimontaaži tegi Katrin maadik aitäh kuulamast.