Ja nüüd on meil siis Tartusse folklorist Liina Saar looja. Täna on teie valitud püks vana laul ja lugu, millest te meile lähemalt räägite, mis lugu see on loomislaul ja selle esitab tegelikult hoopis isuri rahvusest Taarja lehti, kes elas Eesti Ingeris ana külas, kus kandis asud. Eesti, Ingeri on teisel pool Narva jõge ja siis kahe maailmasõja vahel jäi see piirkond siis Eesti territooriumile Eesti vabariigi koosseisu ja seda nimetataksegi eesti Ingeriks. Aga kuulame siis seda laulu. Selle laulu esitamine tänases saates on pühendatud eelmise aasta lõpul ilmunud vana kandle Vaivara ja Narva regilaulude ilmumisele. Kuna Vaivarast ei ole helisalvestatud mitte ühtegi regilaulud siis on just Eesti Ingeri territooriumil helisalvestatud laul. Võib olla sobiv ka tähistama sellise tähtsa raamatu ilmumist. Selle laulu esitas Taarja lehti, kes on pärit Vadja maalt. Joen perast suurest rikkast Vadja suguvõsast. Ta läks mehele, aga suurile elas eesti hinge ris vana külas otse vene piiri ääres. Kuigi Taarja ema oli isur, tema lauludki oli õpitud emalt ja vanaemalt pidas ta end isa järgi vadjalaseks, rääkis kangekaelselt vadja keelt lisaks isuri eesti ja vene keele oskamisele. Taarja oli esimene vadjalane, keda Eesti tuntum fennougrist Paul Ariste kohtas tudengina 1923. aastal Tallinnas. Paul Ariste kirjutab oma mälestustes, nii. Hakkasin soome keeles rääkima Mikko puhkusega, nii hästi kui oskasin. Jutu vahele ütles mõne sõna naine, kes oli isuri rahvarõivais. Küsisin temalt, olete, tegin Sooma lainen. Mina olen vana vadja lai issand jumal, elav vadjalane. Kohtumisestaariaga sai Ariste innustust oma elukestvaks vadja kele uurimiseks ning nende sõpruse koostöö vadja keele ja etnograafia jäädvustamisel kestis aastaid. Aga see laul, mida me kuulsime, mis on nüüd millest see laul rääkis ja mis see on? See laul on loomine ja selle alus on üks vanimaid müüte maailma loomine linnumunadest teatavasti läänemeresoomlased jagavad lisaks regivärssidele ka lugu sellest, kuidas ilma lind lendab merel, otsib pesapaika. Ta leiab mätta ja muneb sinna, kolmuna tõuseb tuul, pillutab munad laiali ja sellest saabki taevas ja maa ja kuu ning tähed taevasse. Eestis on see laul muutunud selliseks uue maaliliseks ringmängulauluks ja Ingeris on sellele vanale laulule valitud hoopis vene rahvalauluviis. See näitab, kui paindlik tegelikult regilaul on muutunud oludes vahetaks oma olemust ja muutub sellisest tõsisest müüdiks tütarlapselikult meelelahutuseks. Või kui inimeste muusikaline maitse on muutunud, valitakse selle taustaks hoopis teise rahvalauluviis. Ja see ongi tõeline lõimimine. Aitäh tänaseks. Elina sarla.