Meil on jutuajamine Marko Lõhmusega, kes on Eesti muusikanõukogu juhatuse liige. Tervist. Marko, rääkige palun meile Eesti muusikanõukogu andis nimelt teada, et kutsus kokku kriisinõukoja ja te tahate kaardistada seda praegu tekkinud olukorda mitte ainult muusikute, vaid, vaid kogu selle muusikavaldkonna inimestega sinna alla kuuluvad kõik alates kontserdi korraldajatest lõpetades ma ei tea, võib-olla isegi käite ringiga. Et seoses sellega, et eriolukorras on keelatud kõik kontserttegevused ja muusikud on sõna otseses mõttes ilma tööta ja nüüd on sellest pisut rohkem kui nädal möödas. Mida te selle aja jooksul olete kaardistanud, mida te olete saanud teada, milline situatsioon praegu valitseb? Aga tõsi ta on, et kohe 13. märtsil, kui kui eriolukord oli, oli siin 10 12 tundi kehtinud, hakkas muusikanõukogu lihtsalt koguma andmeid muusikute oma kõigepealt traditsiooniliselt, aga ka muusikutelt otse ja kontserdikorraldajatelt. Millised on need kahjud ja millised on need konkreetsed tagajärjed nüüd sellele situatsioonile? Päris palju saime kokku ligi ligi 1000 kirjet ja ja nüüd järgmine samm oligi muusikanõukogu president Ivari Ilja tegi ettepaneku, et tegelikult peaks laiemalt kaasama meie liikmeid ja muidugi ka ministeeriumite, Kultuurkapitali, kes sellises situatsioonis on ju meie nii-öelda valdkondlik emo kui nii võib öelda. Ehk et kelle käes on riiklikud ressursid, et et mida siis nüüd teha, üks asi on nende andmete kogumine ka, aga aga laiemalt võtta siin jaksu, liit ja teised organisatsioonid ka muusikaettevõtjaid sinna juurde, nii et siis me ka kaks nädalat tagasi kolmapäeval kokku saime. Otsustasime kõigepealt seda, mida me ei tee. Et me ei ennusta. Ja me ei kuidagi hädalda või survesta, vaid me tuleme selles situatsioonis appi oma oma muusikutele liikmeskonnale jagame informatsiooni võimalikult kiirelt ja võimalikult täpselt ja teistpidi tõesti siis uurime seda. Mitte ainult ei kaardistada seda võib-olla ära jäänud kontserdist, saamata jäänud seal honorari või, või, või kaotatud piletitulu, et see on kindlasti ka oluline, aga see on selline hetke fikseering vaid me püüame aru saada sellest, milliseid muutusi see valdkonnale kaasa toob. Ja eelkõige kolmes niukses stsenaariumis. Esiteks siis see, kui see eriolukord meil tõesti lõpeb mai alguses, nagu praegu välja kuulutatud siis on ju selge, et, et kõiki neid ära jäänud kuue seitsme nädala kontserte ei saa ju teha mais, esiteks ei jõuaks neid ära teha ja teiseks keegi jõuaks ära kuulata. See tähendab ikkagi ikkagi mingisugust muudatust. Kontserdielus. Teiseks, me peame olema valmis, et see eriolukord sõidaks sisse meie suvisesse väga tihedasse festivaliperioodi. Et vaat kui sealt ikkagi hakkavad festivalid järjest ära jääma, mis annavad tööd meie muusikutele, Nov festivale on meil kusagil praktiliselt pooled, vähemasti ministeeriumi poolt toetatud festivalidest toimuvad suvisel perioodil. Ja, ja suvel käib nendest festivalidest läbi kusagil kaks kolmandikku filmis honoraride eest, mis festivalidel välja välja makstakse üldse aasta jooksul, et et siis see on juba väga tõsine muudatus meie muusikute sissetuleku ja nagu, nagu seda ütlesid kontserdikorraldajad ja kõik see nii-öelda see sellega kaasnev struktuur saab, saab väga tõsiselt pihta. Ja kolmandaks on niisugune 100 aasta hiljaks me võtsime, kui me oleme samasuguses seisus ka näiteks septembri alguses, et mingisugused piirangud näiteks suurematele kontserdisaalidele või võikogunemistele kehtivad, et sellised kolm stsenaariumit siis siis siis läbi uurida teha küsitlus meie meie loovisikutele korraldajatele ja vodka siin loomsikutes erinevaid kategooriaid on, on kõigepealt žanrilised erinevused kindlasti, aga mitte võib-olla et väga suured, et vahet ei ole, kas, kas kontsert jääb ära klassikalisel kammerkvartetil või, või, või kontsert jääb ära mõnel mõnel Chazz või, või, või popgrupid. Et see saamata jäänud tulukorraldajale saamata jäänud piletitulu on ikka. Aga noh, näiteks võtame koorijuhid, kes on ju meil ka loovisikud, kindlasti nad ei kuulu pühendatud suures määras ühtegi siis loomeliitu. Aga nende tegevus ei saa toimuda ka nii-öelda proovisaalis, et, et kui, kui, kui pianist või kitarrist saad harjutada kodus siis koori dirigendile pilli käepärast ei ole, et et, et see, see on täiesti omaette niisugune sotsiaalne, aga ka kindlasti loominguline tagasilöögis seal sektoris tuleb. Ja mida me veel oleme teinud, eelmisest nädalast on lahti siis korduma kippuvad küsimused. Ehk et selline info infolehed Eesti muusikanõukogu kodulehel. Pusan lihtsalt praktilist ja selget infot sellest, millised toetusvõimalused täna meie muusikule looduslikule heliloojale on. Et, et eelmisel nädalal kogunesid siin ministri seisvutel virtuaalruumis loomeliitude juhid, et siis loo loovisikute ja loomeliitude seaduse üle. Ega paljud ei tea sellest, et me isegi seadus juba 2005.-st, kas ta on selle seadusega, on natukene, on kindlasti loomevaldkondi, kus, kus seda seadust rakendatakse nagu rohkem õigust neid loomade toetusi makstakse välja rohkem. Aga ütlen ausalt, et ilmselt nii siin interpreetide liidus esitajate liidus kui ka heliloojate liidus tõenäoliselt neid loomi toetusi on makstud aastaid. Mõned. Täna on see äärmiselt aktuaalne teema. Ja nüüd millistele tingimustele sisse Loovisid, peab vastama ja kuidas seda taodelda saab, et sellel loomeliitude seadusega ja loovisikute loomeliitude seadusega on olnud natukene nagu nagu akutrelliga, et ega me teda ju igapäevaselt ei vaja, aga noh, nüüd on, vajaks kruvi seina lasta ja, ja nüüd me teame, no kus ta on ja mismoodi ta käib, et seda on vaja inimestele seletada. Ja praktilist infot ka selle kohta, et, et kuidas kultuurkapital siin, millised need stipendiumivõimalused on. Jällegi, et kultuurkapital peab oma suure nõukogu koosoleku komme. Ja kuivõrd meie füüsi nõukojas on ka Marje Lohuaru helikunsti sihtkapitalijuht, siis siis meil oli helikunsti sihtkapitalikoosolek eelmisel teisipäeval, kus me arutasime kriisimeetmeid, et kuidas stipendiumite ja, ja, ja hüppendiumitega appi tulla, aga, aga, aga need korra muutused peab kehtestama Kultuurkapitali nõukogu, nii et et sellest saaks siis rääkida siis, kui need on homme nii-öelda koosolekul läbi läbi räägitud ja ära kinnitatud. Et vot sellised kaks töösuunda aidata riiki, informatsiooni kogumisega, selle analüüsimisega oma valdkonnas ja, ja teisest küljest informeerida loovisikuid ja korraldajaid ja kõiki siin valdkonnas tegutsevaid siis operatiivselt sellest, mida, millised võimalused täna on. Öelge Marko, kas näiteks alaliitude kaudu ma tea, jäts, liit või interpreetide liit on teieni ulatunud ka sellised probleemid, mida varem polegi nagu pidanud üldse mõtlema, kas on ka mõningad mõningad sellised asjad tulnud üles nüüd selle kriisikorje käigus? Noh, on ikka, eks neid, eks neid selliseid situatsioone, kuhu inimesed on, on, on asetatud selle tõttu, et nad tõesti Ühest küljest ei saa tegeleda kasvõi kasvõi harjutamisega. No võtame sellesama koorijuhtide näite, et ma tean, et siin tehakse ruumis ja igal pool proove, aga noh vaata markeri, sina oled koorimuusikaga väga palju kokku kokku puutunud elus ja selle valdkonna eest seisnud, et ega me ju tegelikult ei kujuta, et üks kooriproov või kontsert võikski läbi interneti toimuda, et see on sotsiaalne tegevus. See nõuab sellist küünarnuki ja, ja koosolemise tunnet, et võib-olla et siin õnnestub tõesti mingeid häälepartiisid või mis iganes, aga tegelikult kogu see tegevus ju on seiskunud. Ja jumal tänatud, et see viirus ei tabanud nega aasta tagasi ja sel juhul oleks meil olnud küll juubel, aga mitte lauludes. Teine teema on see, et meil on instrumente noh, ikka päris keeruline on, on täna kui, kui kirikud vist ikkagi mingil määral on siin suletud noh, organistidel näiteks harjutada või, või siin on olnud probleeme sellega, et klavessiini mängijaid, kuna tempo on suletud ikkagi täiesti siis noh, inimesed pilli harjutada. Ja, ja siin on, on siis selliseid huvitavaid situatsioone jah, kus, kus inimestel on, kui neil on ära kukkunud mingisugused kontserdi sissetulekud. Aga samas neil on lapp, mingisugune väike sissetulek kuskil annavad kuskil muusikakoolis paar paar tundi või või on juhendavad kuskil kohalikus omavalitsuses kultuurimajas, koori või mis iganes, et neil mingisugune väike püsiv sissetulek isegi on, mis on ju tore. Aga noh, samas nad on oma olemuselt vabakutselised loovisikud nii-öelda põhiline sissetulek tulebki kontserttegevusest jälle ükskõik mis erinevas žanris. Jaa, ja nüüd nad ei, ei kvalifitseeru siis loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi selleks et kasvõi seda miinimumpalka palga suurust siis loometoetust hakata saama, noh, selle üle siis arutleti kiirenidel ministri eestvõttel, et milliseid seadusemuudatusi kiirelt oleks vaja, et, et valdkonnale appi tulla. Ja eks siin on palju selliseid erinevaid erinevates žanrites ka kindlasti, et et et õnneks jah, meil, Kirke Karja on siin jaksu liidud ja Marili Jõgi, kes. Marili Jõgi, kes on noh, tegelikult tegutseb väga mitmete žanritega. Nii et jah, seda infot tuleb, me seda siis analüüsime. Ja katsume sellest siis mingisuguse parima paketi kokku panna. Eile õhtul kell kaheksa läkski, läkski et ettepanekute iri Kultuuriministeeriumi muusikanõunikule ja ma saan aru, et täna siis Kultuuriministeeriumi vähemalt kunstide osakond tegeleb siis sellega, et ministrile panna valmis üks pakett, millega minna kolmapäeval valitsusse. Selge, ja, ja homme on ka siis kultuurkapitali suurem koosolek, nii et me saame neid neid teemasid edasi uurida, et kuidas need on läinud. Öelge mulle, et te ütlesite, et põhimõtteliselt kolm stsenaariumit on nagu, nagu selles teie mustas-mustas kaustas ja esimene neist, mis on kõige optimistlikum, on see, et nagu haigused nagu praegused kokkulepped on, et loodetavasti lõpeb see see eriolukord meil esimese maiga, kas te meile saate ka öelda, mis on nagu need mingisugused päästerõngad või mingisugused ideed mõnedki välja tuua, mis siis sellisel juhul muusikanõukogu poolt vaadata, kes nagu rakenduks või, või mis siis saab, kui me saaks mais tagasi tulla, sest sellel perioodil, mis nüüd veebruari lõpust kuni kuni ikka mai lõpuni tegelikult on ligi tuhatkond kontsert, eks ole, mis ära ja ja seal all on ka väga suur osa kultuurkapitali raha, mis nüüd. Ma ei teagi siis, kuidas, kuidas ta nüüd kõik läheb, aga mis, mis selle esimese stsenaariumi mingisugused päästerõngad oleks? Ettepanekud, mis läksid ja tegelikult ka printsiibid, mida me juba siin Kultuurkapitali teisipäevasel koosolekul rakendasime. Tuletan siis meelde, et kultuurkapital arutas taotlusi, mis tulid siis 20. veebruaril, kui elu oli ilus ja kõik valmistusid vabariigi aastapäevaks ja keegi ei osanud uneski näha, et et kuu aja pärast lihtsalt ei toimunud ühtegi kontserti, et et eks me saime palju infot taotlejatelt juurde, kes lükkab edasi, kes jätab ära kellel on juba väga konkreetselt teadmises, et noh, näiteks MTÜ Eesti muusika päevadeks toimub septembris, et siis esimene samm on see, et pikendada ja anda, anda siis hõlpu sellega, et inimesed, korraldajad saaksid restruktureerida oma eelarveid. On selge, et kui sa oled värskelt teinud turundust ja reklaami need festivalid, mis nüüd selgelt on, siin on siin ära jäänud ja edasi lükkunud, on see Eesti muusika päevad, jazzkaar, eks. Et siis turunduse ja reklaamiraha on ju läinud. Sest septembris või, või mis iganes, millal see, millal see festival uuesti toimub, on vaja see raha ju uuesti kulutada. Et eks siin tuleb see ettepanek ka meil ka. Eile oli Eesti muusikafestivalide juhatus et, et lihtsalt anda võimalus ümber vaadata ta taotlejal nüüd taotluse siseselt. Ja mis seal salata, noh, tõenäoliselt tuleb ka ju vähendamist. Et, et veel kord, kui see paisu tagant kogu see kontserdielu nii-öelda lahti läheb, siis. Võttes teadmiseks eelmise majanduskriisi 11 aasta taguse majanduskriisi, kui ma ise olin muusikanõuniku toolil on ju see, et inimesed, kes on kas töötud või, või kohe-kohe kartuses, et nad jäävad töötuks, ei vii oma viimast palgaraha. Noh, ei ööklubisse ERSO kontserdile ei rahvusooperisse Jazzkaare kontserdil. Et siin tuleb tagasilöök ju ka tarbimises, seal on õnneks need, need mudelid või, või, või see teadmine võtta eelmisest eelmisest kriisist. Ehk et lihtsalt ka neid inimesi on vähem, järelikult on ka vähem piletitulu ja seda jällegi kõikides sektorites, et siin ei ole midagi. Muidugi üks Hector tõenäoliselt paremas või halvemas seisus. Mis veel konkreetselt nüüd selles esimeses on laua peale panna ka, et, et noh, ministeeriume seda ka tegelikult öelnud, et mingisuguseid tagasinõudeid ei esitata. Kui ikkagi see kontsert, festival, mis iganes toimub. Noh, toimub selle aasta sees. Et siis siis see ettepanek keelega läks, et sind lihtsalt pikendatakse, võib-olla vaadatakse seda eelarvet ümber. Kui ta nüüd läheb järgmisesse aastasse, et ongi, jääbki aasta vahel mõne festivalil siis tõenäoliselt oleks mõistlik see raha praegu tagasi tagasi maksta. Ja, ja, ja, ja küsida uuel aastal lihtsalt uuest eelarvest raha. Kultuurkapital on siin teinud juba esimesi otsuseid selles osas, et kui on selge, et oli näiteks välisesineja planeeritud. Ta lendas Eestisse, see kontsert jäi ära, ta siia ei lennanud, aga, aga pilet tuli siitpoolt kompenseerida ja tagasi sai näiteks noh, 50 protsenti sellest piletist, siis siis see teine 50 protsenti. Kultuurkapital aktsepteeris seda kuluna. Mida siis sellest taotlejalt tagasi nõutud, kuigi see kontsert ei toimunud võib-olla et eesmärk ju nagu ei realiseerunud, aga see on muidugi väga selgelt siis korraldajast mittetulenevatel põhjustel. Veel paar pisikest täpsustust Marko Lõhmus, te olete ise aastaid tegelenud muusikaelu korraldamisega ja teil on väga selged mõtted muusikaettevõtlusest Eestis. Öelge mulle. Eestis koolitatakse muusika, ettevõtjaid päris mitmes koolis minu teada. Kas selline kriisisituatsioon õppekavades, kas teie teate, kas see üldse on sees? Noh, mina olen kultuurikorralduse poole pealt, et kultuuri, ettevõtlus on, on natukene midagi muud, kuigi sinu kattuvaid osi. Mis puudutab nüüd selliseid kriisireguleerimise, siis tõesti Viljandi kultuurikorralduse õppekavas on meil sündmuse selle raames, selline aine on seal 2003 ainepunkti mis käsitleb nüüd küll eelkõige konkreetselt kontserdi või ütleme, kultuurisündmused võivad olla ka mingit suuremat lavastuslikult sündmused nende siis nii nii korraldajate, esinejate kui publiku ohutuse teemalist koolitust, päris põhjalikku, ise käisime Rootsis õppimas siin aastaid tagasi. Kolleeg Marju Mäger ja Piret Aus iga. Ja seal raames tõesti, tudengid saavad päris põhjalikult ka. Kõigepealt siis erinevate riskide hindamist ei ole ainult füüsilised riskid, need on täpselt sarnased sarnased Eestit, kui midagi toimub mille tõttu sündmus kas täielikult ära jääb või, või, või lükkub edasi või mis iganes toimub, et noh, kuidas siis kuidas seda ära tunda, mida saab teha, mida ka ei saa teha, et, et nagu ka praegu, et ega me oleme jõuetud. Nii nagu me oleme vahel jõuetud selle vastu, et tuleb taevast pangega vett ja, ja ära tuleb jätta mõni mõni tantsupeo etendus või vastupidi, on liiga palav. Need on meie Eestis, oleme siin ju igasuguseid asju näinud, selles mõttes oleme üsna üsna vilunud kriisi kriisidele reageerijad aga teisest küljest ka see, et jah, et kriisikommunist optsioon, et kuidas ma nüüd siis mida ja kellele ütle. Ja millised on need sõnumid, et et ka seda tudengid siis siis teatud mahus saavad. Veel üks asi, mil Andres Mustonen rääkis meile eelmisel nädalal, et lisaks sellele, et inimestel jäävad ära kontserdid, et tööd ei ole sõna otseses mõttes on ikkagi ka selline moraalne läbielamine praegu muusikutele väga-väga keeruline. Kuidas teie ennast tunnete selles olukorras, kui me elame eriolukorras, mida teie olete oma töös ja elus pidanud muutma? Ja korraks jah, selle uuringu juurde hüpates, et, et me seal ka küsime seda või, või, või, või palume rääkida mitte ainult majanduslikest tagasi, et mul jäi saamata honorar või korraldajana mul oli piletitulu ei tulnud vaid vaid loogia isiku puhul kindlasti ka sellest muutusest, mis tema niukses loomingulises vormis tuleb. Täitsa mitmete loovisikutega siin rääkides on ju see, et nad ütlevad, et jaa, no tore, saan harjutada, näed, anti aega saan kaks kuud harjutada pilli või, või mis iganes. Aga tead, kui ma nüüd neli kuud ei saa näiteks lavale või neli kuud ei esine, et ja siis ma elan sügisele viitsi tegeleda, täitsa otse tunnistatakse, et ollakse valmis ka ju, et ma, ma ei, ma ei taha ennast kuulata, annab või, või ma ei ole siis enam vormis, kui ma ei saa kogu aeg olla ka tegelikult interaktsioonis oma publikuga ja teine on karjäärile. Eks, siin on ju konkursid väga oluline olnud ikkagi Noortele kõige muusikutele konkursid, niukseid, kontserdireisid, mis kõik siin ära ja kus sa tahad näidata ennast võib-olla mingisugune žüriile või, või agentidele või kuhu iganes, eks ju, või kellele iganes. Et see võib kaasa tuua mingisuguseid tagasilöök võib-olla mitte otseselt siin Eesti kontserdi, et kui see käima läheb, ikkagi muusikud saavad tööd, aga et mul jäävad saamata mingisugused tulevikus head esinemised või, või lepingut selle tõttu, et vot just sinna kriisi aega kukkus üks või teine, teine teema, mis nüüd minu, kus hakkasid minu enda öelda ütlustesse siis loenguid noortele läbi ruumi või, või, või siin erinevate keskkondade tõtt-öelda väga palju on koosolekuid. Muidugi tuumi keskkonnas ja väga palju on tõesti seda helistatakse ja küsitakse, või kirjutatakse, et Marko, sina nüüd tead, mis, mis mu võimalused on, et mul on nüüd tõesti näed kõik kontserdid ära, aga, aga liising maksta tuleb aprillist peale, et et kas mul on kuskilt võimalik saada kõige muusikud, kes muide erinevates žanrites ja ka need, kes on tegelikult ettevõtjad, kes ütlevad, et jah, aga mind, KredExi käibekapital käibekrediit tõenäoliselt ei aita, sest et ma seda laenu teenindada nagunii ei suudaks, et isegi kui mulle antaks mingisugune laen peale, siis siis, siis noh, see oleks kas väga pikaajaline või erinevaid mudeleid andvat meie meie loovisikute hulgas ju ka, et et ollakse FIEd, ollakse OÜ. Ollakse ka lihtsalt ollaksegi klassikaline vabakutseline loovisik, kes saab oma raha seal töövõtu- või käsunduslepingu alusel ja et, et noh, lihtsalt nendele inimestele nagu olla, olla abiks ja, ja vaadata ja, ja seda infot selles mõttes ka analüüsida, et et kas või sellesamasuguste stsenaariumide tarbeks, et noh, millised muudatused siis võivad tulla võib-olla, et meil on sügisel vaja hoopis väga laiaulatuslikke ümberõppe programme, et et siin võib olla selliseid minu vanuses loovisikud, löövad käega, et et ei, ei tule enam lavale, sest et, et see vahe on olnud liiga pikk. Marko öelge, palun veel, mida see, mida see kriis, kus me praegu see on küll see eriolukord on kehtinud küll loetud nädalad aga siiski me saame selgelt kõik aru, et oli elu enne kriisi ja on elu pärast kriisi. Kuigi te ütlesite intervjuu alguses, et ennustamisega Eesti muusikanõukogus ei tegele, siiski on teil mingid oletused, mida see kriis üldse võib kogu meie muusikaelule tähendada? Te juba tõite välja väga julma joone, et võib-olla teatud muusikud või loome isikus isikud ei tahagi enam püünele tulla või ei tahagi enam tegeleda oma kunstijagamisega, mis siin veel, võib-olla sellist. Kõigepealt ma, ma väga loodan, et me nii-öelda poliitiliselt tulem selles mõttes tugevamana välja, et neil me kõigepealt Me teame mis instrumendid meil on, et, et millega naelu seina lüüa. Et akutrell selleks piltlikult öeldes ei, ei aita. Ja et me niukseid. No ma toon teise kujundi, et siin aastaid tagasi, kui hakata suitsuandureid paigutama ja nõuti seda siis ka inimesed kuidagi vastu või väga niuksed, umbusklikud nüüd me oleme sellega ära harjunud ja ja kui kuskil ikkagi pini samal ajal, siis järelikult on ka kuskil suitsu ja ühesõnaga, et me, me oleme kindlasti pärast sellist kriisi teatud asjadeks valmis. Kui mingisugused muutused tulevad ja need, need võivad tulla mitte inimtekkelised nagu praegu, aga neil võivad tulla ka mingisugused inimtekkelised, mingisugused probleemid ühiskonnas, mida me siis oskame lahendada kiiremini või vähemasti anda anda abi teatud sektoritele paremini. Noh, siin siin praegu on, see efekt olid ilusti välja joonistanud, et turism, hotellindus, kes siin kõik on pihta saanud, kes tegelikult kõik kaude on, on seal kultuuri ja muusikaeluga väga otseselt seotud. Nüüd teine teema on jah, see, et õudselt loodaks, et noori muusikuid see kriis nüüd väga ära ei ehmata. Et tõesti, kui, kui on võib-olla siin vanema generatsiooni osasse, okei, minu karjäär hakkabki varsti läbi saama, noh näed nüüd kriisiga lihtsalt tuli aeg aasta või paar varasemad, ehk siis noored ei tee sellist järeldust, et ta ei hakkagi, mis ma seda pilliga harjutan ja näed, võib tulla situatsioone, kus ma olengi sissetulekuta ja, ja, ja tööta nähakse siin juba Aivo oma vanemate eeskuju, et sageli sellised teisikute dünastiat. Et loodaks, et seda ei, ei, ei tule. Ja, ja noh, võib-olla et nagu ikka, et igasugustes kriisides minu kui, kui selles mõttes sellises kultuuripoliitikakorralduse õppejõuna on, on ikka täiesti unikaalne minu kolleegidel unikaalne võimalus uurida neid neid muutusime, kuidas siis inimesed tegelikult selle sellele situatsioonile reageerivad, et kui me lihtsalt oleks kaks kuud tagasi viinud läbi uuringu küsinud näiteks pianisti või, või, või, või mis iganes loovisiku või koorijuhi käest, et kuule, pane ennast korraks sellesse situatsiooni, kus üldse ei saa kontserte teha siis ta oleks ilmselt muianud ja võtnud seda väga suure reservatsiooniga ja tegelikult ta sellesse situatsiooni ennustame või panna ei oska. Täna meil on võimalus, kus me saame võrrelda ennast nii-öelda normaalse situatsiooniga situatsiooniga, kus me oleme, kus tõesti ei saagi proovi teha oma orkestriga, ansambliga kooriga ei saa esineda ja me ei tea, kaua see kestab. Et selles mõttes sotsiaalteaduslikust vaatevinklist täiesti unikaalne võimalus uurida asju ja ma väga loodan, et siin kolleegid ja tudengid võtavad neist võimalustest kinni. Magistrid ja doktorid võiks kukkuda nagu õunu. Viga sügise sügiseni annab meil veel elada, igatahes ma väga tänan teid. Marko Lõhmus, Eesti muusikanõukogu juhatuse liige, et andsite meile aimu, mida te praegu teete ja loodame, et me kõik saame mingisuguse õppetunni, siis võimalikult pehmel ja, ja ellujääval moel. Ja ja igal juhul raadio mängib selles üliolulist rolli, seda on ka juba kõik öelnud, et et ma väga loodan, et ka need trendid näitavad aga, et klassikaraadio ja selliste ja vikerraadio kõikide kuulata, kus ma vähemalt kõik tunnistavad, et on kasvanud. Seda on küll tore kuulda, kuigi me teame, et olukord on, on keeruline. Parko veel kord suur aitäh teile ja jääme terveks. Tänan teid terveks.