Ülikool. Mida peaks tegema loodusteadlane, kui ta on religioosse maailmavaatega, aga ta on parajasti raskustes, et ta ei suuda nagu otsi kokku viia ja tõlgendada näiteks primendi tulemusi mõistlikult. Ja vastus kõlab, et ta peaks palvetama. Ja kui nüüd inimene, kellel endal ei ole religioosset maailmapilti, peab seda vastust nagu vastusest kõrvale hiilimiseks. Sest tegelikult on see aus vastus. Ainus, kus aitab. Koole. Ülikoolil on külas Tartu Ülikooli füüsika õppejõud Kalev Tarkpea. Teemaks, mis on füüsikaline maailmapilt? Mina olen toimetaja, Mart, see mask. Kõige palku ega maailmapilk ei pruugi olla füüsikaline, ainult ta võib lähtuda. Teistest prioriteetidest ja üleüldse tahan kohe öelda, et sõna füüsikaline ja sõna loodusteaduslik oleksid peaaegu sünonüümsed siin füüsika kui see loodusteadus, mis peab oma kohuseks olla eesliinil tegutseda ka seal, kus teised loodusteadlased ütlevad, et see pole meie asi. Ja minu jaoks isiklikult see ei pruugi teiste jaoks niimoodi olla, aga minu jaoks isiklikult on on kaks suurt telge olemas. On teaduslikkuse ja ebateaduslikkuse telg mille ühes otsas siis peaks olema teaduslik või füüsikaline ja ebateaduslik maailmapilt on mütoloogiline ja teine telg on on religioosse sõjatestlikkuse telg. Ja on väga levinud nende segiajamine või, või samastamine. Ütleme niimoodi, et on väga levinud samastada mütoloogiliste religioosset maailmapilti. Ja täpselt samamoodi samastada teadusliku loodusteadusliku ateistlik maailmapilti, mis mis avaldub selles, et ollakse jube üllatunud, et mina professionaalne füüsik, kes ma ise õpetan ülikoolis füüsikat üpris suurele auditooriumile, mina deklareerin religioosse maailmapilti. Jaa. Ma ütleksin, et on ikkagi olemas kaks erinevat plaani. Et üks on vastus küsimusele, kuidas me saame infot maailma kohta. Teadusliku maailmapildi korral me saame teadusliku meetodi abil. See tähendab, me püstitame hüpoteesi. Teeme eksperimendi katse selle hüpoteesi kontrollimiseks teeme järelduse ja. Teine plaan või telg on ikkagi see et kui me nendime, et maailm on struktureeritud aga vastupidist nentida võib vist ainult väga rumal inimene. Märkame ja igal pool, et maailm on väga keeruline, aga ometigi selles pealtnäha kaootilise skeerulisuses on kord olemas. Ja me märkame ka seda, et eksisteerivat struktuursed tasandid kusjuures ühel tasandil olulised protsessid toimuvad suhteliselt omatult, teisel tasandil olulistest protsessidest, no ütleme näiteks taevakehade liikumine põhiliselt gravitatsioonijõu ja inertsi mõjul toimub suhtelt sõltumatult sellest siginast saginast, mis meil siin taevakeha nimega maa peal toimub siin kõikide inimeste kasside-koerte vahel. Ja vastupidi, kao inimeste ja kasside-koerte aktiviteet ei, ei mõjuta üldse planeetide liikumist. Et kui me näeme, et selline korrapära on olemas struktuursetel tasanditel valitseb kindel korrapära siis tekib kohe küsimus, et kust pärineb see korrapära. Ja, ja siin on siis nüüd põhimõtteliselt kaks võimalikku vastust, et struktureerib info on isetekkeline, saan ateistlik maailmapilt. Ja teine vastus on, et struktureerib, info pärineb mingisugusest organiseerivast infoallikast. Tegelikult me oleme selle juures, niipea kui me nendime. Et see, millest me koosneme füüsikaliselt see on osakesed aine, väljaosakesed, fermentide osalejat nagu füüsik. Et mis on kõige tähtsam teadmine füüsikalise maailma kohta ja vastus kõlab loomulikult ainult ühe lausega, kõik koosneb ainasti väljast, see tähendab, Me koosneme osakestest ja infost selle kohta, kuidas, mil viisil need osakesed koos püsivad ja vastastik mõjustavad. Ja nüüd tekib kohe küsimus, et kas sellel struktureerivale infol on teatud liike omaette ja kust ta pärineb. Ja see, kes usub, et see struktureerib info on täielikult isetekkeline, on ateist, aga see, kes ei usu nii või teisiti religioossema vaatega, inimene. Kuidas see lause oligi, et maailm koosneb ainest ja, ja väljast aga nüüd kui inimese kohta ning küsida kui palju inimeses ainet ja kui palju väljasid näiteks on, kui läheneda ida, siis on need nende väljadega nad tegelevadki selt tšakrad ja kõike bioväljadest räägitakse. Ma väidaksin, et inimene on loodusteadlane kui ta väga sügavalt mõistab, et need süsiniku, vesiniku ja hapnikuaatomeid, millest koosneb tema keha ei erine mitte millegi poolest nendest, mis meie ümber siin liiguvad mitte millegi poolest. Ja seetõttu näiteks kui inimene on surnud siis seal surnu ümberkäimine minu hinnangul on täiesti mõttetu. Sest et need aatomid on määratud minema ringlusesse. Aga ma kaldusin natukene kõrvale, nii et kui, kui ikkagi tulla küsimuse juurde, millest inimene koosneb siis teadagi, ma vastan alati nii, et kehast kindlasti vaimust. Ja mina defineerin seda piibli lihtsalt, mis on vastuolus sõnade hing ja vaim üldlevinud tõlgendusega. Sest üldlevinud tõlgendus pärineb kirikuisadelt, kes on piiblist üpris kaugele ujunud. Aga ütleme niimoodi, et kui me, kui me nimetame kehaks laiemas tähenduses kõiki neid aine ja väljaosakesi siis hingeks nimetame struktureeriva info, seda osa, mis on omane kõigile elusolenditele ja vaimuks nimetame struktureeriva info, seda osa, mis on omane ainult antud indiviidile. Ja ma arvan, et mitte keegi, isegi mitte ateist ei hakka väitma, et niisugust asja pole olemas. Struktureerida info on olemas ja et on, on miski, mis teeb minu kõrvalistujast martsernaski ja minust teeb Kalev Tarkpea. See miski on olemas. Ja see miski ongi minu vaim ja tema kogu lugu. Ja, ja nüüd võiks öelda niimoodi, et ateistlik ja religioosne maailmapilt lähevad lahku selles kuidas me hakkame täpsustama. Nii et kui sõna hing tähistab indiviidi võimet osaleda ainevahetusomaette subjektina ja kõige tähtsam ainevahetuse liikuv hingamine see tähendab hapnikku tarvitamine, süsihappegaasi eraldamine muidu üldse ei saa mingisugune meielaadne olend eksisteerida. Te ju teate, et surm saabub siis, kui aju ei saa hapnikku. Nii et see kontseptsioon nimetada inimeses sisalduva struktureeriva infoliin käe niimoodi hingeks vaimuks on piibliga täielikus vastavuses, ma võin väga palju piiblitsitaate tuua. Kõige tuntum on muidugi see koht Iiobi raamatust, kus Iiob ütleb, et, et sinu käsihoova on ju kõikide elavate hing ja iga lihase inimese paid. Ta väga täpselt rõhutab, et kõigil elavatel on hing, sest nad osalevad ainevahetuses, nad hingavad, aga vaim on ainult inimesel. Aga muidugi, kui hakatakse rääkima hingede rändamisest, siis see on juba mütoloogia. Ja sellel ei ole piibliga mitte midagi ühist. Kuidas te ise jõudsite üldse oma maailmapildi sele religioossema pooleni, et kas sinna jõudmine käis füüsika kaudu või ei ole need asjad selles plaanis samaväärsed? Eks ilmselt ikkagi on seotud nii et kindlasti läbi füüsika olen ma suuresti tulnud. Aga, aga kuidas füüsikud üldse tulevad? Ma siiski kaldun arvama, et näiteks üks mu sõber füüsik on öelnud, et tema on tulnud läbi läbi äärmiselt halva olukorra, kus inimlikud abid on kõik üles öelnud. Aga palve on aidanud. Muuseas, füüsik Piret Kuusk on oma ühes artiklis ajakirjas akadeemia. Ma täpselt ei mäleta praegu, mis aastal see ilmus. Aga ikkagi see oli veel eelmisel sajandil. Akadeemia ilmus, kus Piret Kuusk kirjutas. Tõeliselt religioosne maailmapilt algab usust palve jõusse. Usus sellesse palve abil on võimalik reaalsust muuta. Ja kellel usku ei ole üldse selle jaoks reaalsus ei muutu. Mis tal ei ole usku, tema palve ei aita. Aga kellel on isiklik kogemus, aga minul on mõned väga värvikad kogemused. Et reaalsus on muutunud minu palve peale ja selle peale nüüd ateist muigab. Ma olen auditooriumis näinud, kas ateistid irooniliselt muigavad selle jutu peale ja mina jällegi irooniliselt muigama nende muige peale, sest mul on kahju, et nad ei ole seda tundnud. Millegipärast on niimoodi, et paljud maailmakuulsad füüsikud ka ütleme otsapidi ikkagi jõuavad kuidagi religiooni nii välja, et siin njuuton install nii-öelda lõpuks, miks see niimoodi on? No tegelikult Newtoni puhul ei saa öelda lõpuks juhtunud läbi elu sügavalt religioosne inimene. Ja tegelikult viimased 20 aastat ta ju ainult tegelaski piibli kronoloogia ja tol ajal juba eksisteerivat teadusfaktide ajalise kokkuviimisega ütleme niimoodi piibli kronoloogia tõlgendamisega ja miks see niimoodi on, et nagu nagu füüsika tõelistel tegijatel on üldiselt olnud religioosne maailmavaade, no ma võin tuua peale Newton'i veel siis tugevat tegijat, keda ma tean loomulikult tainstennise hoolimata sellest, et ta jumala isikustamist ei, ei pooldanud, aga aga religioosne maailmapilt kahtlemata tooli ja Faradi näiteks maks, Plamp näiteks see tähendab mehed, kelle nimed on füüsikas ikka kuldsete tähtedega Mõlemad jõuavad religioonil niisiis piltlikult öeldes nagu loogika kaudu või lõpuks. Ma arvan, et nad jõuavad just nimelt maailma terviklikkust tajudes ja mõistes, et et see terviklikkus ei saa olla juhuslik. Ütleme nii, et kogu struktureerida info on ikka väga raske, väga vähetõenäoline on see, et see on isetekkeline. Ütleme niimoodi, et minu meelest füüsik jõuab religioosse maailmapildini seeläbi. Et ta näeb märg, kõike, mida on loodus täis mida ma nimetan märkideks. No ma olen toonud siin väga palju seda näidatud soojusfüüsika kaks kõige tähtsamat konstanti, Boltzmani konstant, universaalne gaasikonstant. Needsamad numbrid, joo juhuslikult, vaevalt vaevalt needsamad numbrid üks on kaheksa kalmeksteinoriks, kolm, kaheksa. Või siis veelgi parem näide, et kui me võtame kolm kõige tähtsamat füüsika konstanti, need on Plancki konstant absoluutkiirus, mida enamasti küll valguse kiiruseks vaakumis nimetatakse ja gravitatsioonikonstant. Valguse kiirus, meie mõõde süsteemis erineb kolmest väga vähe. Kaks, 909, seitse, üheksa kaks väga vähe erineb kolm koma nullist 3,0 korda 10 kaheksandas meetrit sekundis. Samas kaks ülejäänud tähtsad konstati on sellised, et kui nad tuua ära kuuekohalise täpsusega siis Plancki konstant on 6,6 üks kuus null seitse no muidugimõista 10 korda 10 miinus 30 neljandas ja nii edasi ja nii edasi. Need teised sõnad, mis pole praegu tähtsam, gravitatsioonikonstant. Kui ta näiteks lööte lahti mingisugused kümne-viieteist aasta vanused prominentseid füüsikaõpikud siis gravitatsioonikonstant on seal toodud kujul kuus. Seitse kaks kuus null. See tähendab, et füüsika kaks kõige tähtsamat numbrit kolmest koosnevad nendest samadest kolmest kuuest kahest seitsmest ja nullist. Nendestsamadest juhus. Vaevalt et. Nüüd on niisugune nüanss asja juures, et gravitatsioonikonstandi on vahepeal mõõdetud uuesti ja kui te lööte tänapäeval lahti Vikipeedia, siis sealt vaatab teile vastu 6,6 seitse neli null ja mis on selle tausson, pikk jutt, aga kui ma tõin selle selle näite nendest kolmest kuuest, kahest, seitsmest ja nullist siis üks ilmselt ateistlik veendumustega tudeng surus meil ninapidi Vikipeediasse ja kasutas selle juures väljendit, et tegelikult on gravitatsioonikonstant ju selline ja see tapab selle teema. Ja, ja vaadake, siin on need preid point, et ateiste jaoks on need tõde. Tõde on jalule seatud, et et tegelikult ju ei ole niisugust kokkulangevust tegelikult aga aga religioosne inimene ütleb, ta sai juba märgi, kui ta on juba märgi saanud, siis rohkem polegi vaja. Ja ütleme niimoodi, et see, kelle jaoks märgid on tühised, ei näegi märk selle kuninglikel. Ma ei suuda nimetada sele teadlase nime, keda ma tsiteerin praegu. Igatahes oli ta inglane et üpris tuntud religioosne loodusteadlane, kelle käest küsiti, et mida peaks tegema loodusteadlane, kui ta on religioosse maailmavaatega, ta on parajasti raskustes, et ta ei suuda nagu otsi kokku viia ja tõlgendada näiteks oma omadusi primendi tulemusi mõistlikult. Ja vastus kõlab, et ta peaks palvetama. Ja, ja kui nüüd inimene, kellel endal ei ole religioosset maailmapilti, peab seda vastust nagu vastusest kõrvale hiilimiseks. Sest tegelikult on see aus vastus. Ainus, mis aitab. Kui jumal ei anna vaimu, siis sa ikka ei saa aru, mitte midagi teha. Ütleb religioosne inimene. Ja religioossus annab selle sügava veendumuse, et minu teadmine on tühine võrreldes jumaliku teadmisega ja, ja see, et ma eksin, see on ju tavaline, ütleme niimoodi, et iseenda tühisuse ja ekslikkuse tajumise annab religioossus väga, väga hästi ja seetõttu ütleme niimoodi, et on minul näiteks loengul hea lihtne. Kui mina näiteks teen vea, siis ma ise naeran kõige valjemini vea üle, see on tohutu naerukoht ja, ja kui keegi märkab seda, vigastab plusspunkte, mitte majaka viha pidama. Et põhimõtteliselt vea väljatulek on, on religioosse inimese jaoks loomulik, aga atesti jaoks on see küllaltki katastroof. Seepärast et ateist esineb loengul tavaliselt ikkagi positsioonilt, et mina tean ja sellest asjast ja ja ütleme niimoodi, et atesti Akseli jumalikku tarkust olemaski, eks ole. Ja seetõttu, kui mina selles aines pean loengut või olen kõige autoriteetsem, oletagem mingi professor või akadeemik sel alal. Mina pean teadma, ja kui mina nüüd ei tea, siis ma minu mitteteadmine nagu lükkab paljude inimeste maailmapildi uppi enam-vähem nii, et kes elasid veendumuses, et mina ju pean teadma, minul on kohus teada ja kui selgub, et ma ikkagi ei tea, siis on nagu katastroof. Varemalt oli üks sellele samale küsimusele. Natuke selline humoorikas vastus oli, võrreldi bioloogid, keemikud ja füüsikud, et tõepoolest füüsikute hulgas on nagu religioossete inimeste kõige suhteliselt kõige rohkem, siis oli nii et jah, et mingi asi segaseks jääb, siis bioloogitata hetkel keemikud selle ära, seletavad keemikud, kui midagi segane, küll füüsikud ära seletavad. Füüsikutel pole kellelgi peale käest küsida, peal jumala. Õige märkus täpselt nii ongi, et see on see põhjus, see on see põhjus, et muuseas, see, kuidas nii-öelda laiatarbe ateism on suuresti pragmaatiline, et inimesed ei taha alluda kellelegi noh, ütleme näiteks religioossest konfessioonist tuleb ju austada selle konfessiooni reegleid ja ja mugavam on ju endale mitte lasta reegleid seada ja nii edasi ja ja seetõttu, ütleme laiatarbe ateism saab suuresti toitu niinimetatud tavainimese arvamusest, et hea küll, kui mina ei tea, aga kuskil on teadlased, kes teavad kõike. Aga kui oled ise jõudnud nende teadlaste hulka ja näinud, kui vähe tegelikult need teadlased ikkagi teavad, siis lööb see laiade arvates nagu kõikuma, see on ka üks põhjus, miks füüsikutes saavat religioosselt mõtlevad inimesed muidugi ateismi suhteliselt laialdane levik näiteks bioloogide hulgas on teadagi tingitud tarvinismi. Kuidas nüüd öelda agressiivsust, survest maetakse aint primitiivne tarvinismi, kasutaksin sellist väljendit. Primitiivne alpinismi agressiivne surve mis tegelikult on sundinud nii mitmeidki religioosse maailmapildiga biolooge oma maailmapilti varjama. Ma tean selliseid inimesi, professoreid muuseas. Religioonid on selles mõttes karmid, et füüsikaline maailmapilt, et on vastuolus islamiga ning inimesed, kes püüavad nii-öelda füüsikast majority omandada, valivad pigem nii-öelda selle usu, pole kui selle teaduse poole. Eks pilt jääbki saamata usu tõttu, et selline, kas teaduse nii-öelda mitte sealt läbitungimine ei ole, pigem kahjulik maailmale. Ma pean tunnistama, ma ei ole koraani läbi lugenud. Aga nii palju kui ma islamist tean, siis ma siiski kipun arvama, võib-olla see on minu kristlik eelarvamus, palun vabandust, kui islamiusulised seda kuulevad, aga aga siiski, kuna islam on tekkinud hiljem kui kristlus põhimõtteliselt, siis ma ütleksin, et islam ei ole midagi muud kui kristlus ida rahvaste jaoks. On teatud, ma ütleksin, ida rahvaste spetsiifika, mille üks väga kindel joon on teatud suletus, teatud sisemised Ta puud. Ja seetõttu on islam väga kodeeritud ja seetõttu just on, on islamis väga oluline selle koodi järgimine. Ja see ongi see põhjus minu meelest, miks, nagu suuri loodusteadlasi, kes on tulnud islamistlikest maadest, ma eriti ei tea. Ma küsiksin niimoodi, et millest tuli see, et need olid just kristlased, kes ehitasid valmis soomuslaeva sõitsid sellega idamaadesse ja sundisid idamaade rahvad soomuslaevasuurtükitoru ees tegema sedasama, mida kristlased, ühesõnaga kristlased sundisid mingil hetkel oma maailma nägemise peale Lyonimad tervele maailmale, miks nad seda suutsid? Ma vastan tänu sellele, et neil oli kristlus kristliku dogmaatika arendamine keskajas kolastikas tegelikult arendas välja äraspidiselt teadusliku meetodi teaduslikku diskussiooni mida muuseas islamis pole kunagi olnud. Ma ütleks, et nii palju kui mina tean siiski islamiõppeasutustes, põhiliselt õpiti korooni pähe. Aga samas, kui keegi on lugenud seda Fridtjof kopraraamatut füüsika tao, siis seal juhitakse tähelepanu nüüd sellele, kui kristlus oli hea ideoloogiline taust selle uusaegse tööstusrevolutsiooni läbiviimiseks. Kuidas nüüd öelda selle klassikalise füüsika või makrofüüsik ka rakendamiseks, no ma toon jälle sedasama utreeritud näite soomuslaeva ehitamiseks soomuslaeva ja tema suurtekkide ehitamiseks. Aga nüüd see, see kaasaegne füüsika oma mõningate võiks öelda depress suurte veidrustega on jälle tunduvalt lähedasem ida filosoofiatele idama taustaga inimestel on tunduvalt kergem siseneda selle mittetraditsioonilise Selle relativistlikud kvantmehhaanilise, kvantelektrodünaamilise ja nii edasi füüsika maailma. Sest et just nimelt see see holistlikus Se terviklikkuse oluliselt parem terviklikkuse tajumine on just kida religioonidele omale. Ma pean silmas mitte niivõrd islamit, kui just hinduismi ja konfitsionismi ja selliseid asju. Kas ei ole nii, et just kvantmehaanika kasvatab ütleme siis füüsikalise maailmapildi nii-öelda tavalisel inimesel järjest rohkem ülepea, Richard Finland näiteks, kes on tundub, et paljude füüsikat õppinud inimeste jaoks selline kulukulu nimelt et tema näiteks on ka öelnud, et kui keegi väidab, et ta saab kvantmehaanikast arvestada, tegelikult ei saa sellest aru. Ehk siis maailmapilt nagu üha rohkem põhineb millelgi, millest ei ole järjekorras, ei ole võimalik reserve. Et kui näiteks kvantmehaanika tugevad tegijad näiteks pool Dirac või seesama lihtsalt räim on öelnud, et ma ei saa ise kaastajast aru siis nad tahtsin öelda, et ma ei näe mõistusliku viisi, kuidas kvantmehaanika seoseid taandada tavamaailma füüsika seostele. See tähendab, et need asjad, millega me tavamaailmakirjeldustes oleme harjunud, nad lihtsalt ei tööta, see ei ole nii. Ja, ja ilmnevad asjaolud, millega me tavamaailmas kokku ei puutu. Nii et tegelikult võtmesõnad on siin mitte aru saama, vaid harjuma. Kvantmehaanika tuleb harjuda ja, ja kes on juba harjunud, siis see opereerib ka väga sujuvalt. Et tuleb harjuda sellega, et need asjad on seal hoopis teistmoodi. Ja nende kirjeldamisel tuleb kasutada üliveidrat, keelt, lainefunktsioone, operaatoreid, ja kui nüüd küsida, et miks siis kuidagi teisiti lihtsalt ei ole võimalik, et see keel on väga raske. See keel on väga veider, aga see on ainuke keel, mis töötab. Enamasti siis suvel, akadeemias ilmus Piret Kuuse tõlkes Werner Heisenbergi füüsika filosoofia. Seal Heisenberg tõi välja sellise asja, mis tundus just selles kontekstis huvitav võtta. Et põhjus, miks just nii-öelda siis uuest füüsikast raske aru saada, on see, et et see opereerib, tähendab need mõisted aeg ja ruum. Need nagu ei jõua selles kontekstis tavainimesele lihtsalt kohale, sest nad on nii teistmoodi, et ruum ei ole see mingisugune kast, kus me sees oleme. Nüüd midagi laiemat. Ikkagi aja ja ruumiprobleemid seal rohkem olete vestled füüsika. Ja tegelikult relativistlikke füüsika nii-öelda põhituum on ikkagi arusaamine, ütleme niimoodi, et relativistlikke füüsikat mõistab see kes mõistab lõplikult, et aega ja ruumi ei ole olemas. Tegelikult iga vaatleja mõtleb need endale välja. Ja kui kaks vaatlejat on erinevates tingimustes, see tähendab liiguvad teineteise suhtes absoluutkiirusele lähedase kiirusega siis need kaks vaatlejat kujundavad erinevad maailmapildid. Reaalsus ongi erinev, mitte ei tundu erinevana nende jaoks ta ongi erinev. See on normaalne ja väga paljud professionaalsed füüsikud ei ole seda mõistnud. Ja seal seal mitte midagi naljakat, sellepärast et seal teooriaga tegelejad tegelikult arendavat teooria matemaatilist aparaat. Nende oskused on eelkõige matemaatilised, nad leiavad näiteks mingisuguse matemaatilise Finessi, mida veel ei ole kasutatud. Kas nad seal publitseerivad kolleegidfüüsikud, nii toimub füüsika tegemine, selleks ei ole üldse vaja lõpuni mõista Praatoristlik füüsika olemust, selleks et te olete vistliku füüsika professionaalselt tegeleda. Paradoksaalne, aga nii on. Nad vaatlevad relativistlikke füüsika valemeid kui mingit trikki. Ja ja siis, kui nad seda teevad, nad võivad neid valemeid väga hästi tunda, arad või neid peast teada, nendega matemaatiliselt korrektselt opereerida ja palju paremini, kui mina seda suudab. Aga nad kuskil jutu sees reedavad, et nende maailmapilt on njuuton, lik. Et nad usuvad absoluutse ruumi olemasolu. On vaja nagu õlate vistliku füüsika postulaatide olemusest. Kuidas nüüd öelda, lõpuni aru saada? Minule on see arusaamine tulnud viisil, mida ma olen füüsikasse monumendi loengul rääkinud, et oli olemas neiu nimega Annika neiu, Annika oli keemiatudeng. Ja kui mina pidin keemia tudengitele õpetama muuhulgas Karallatalistliku füüsikat ja ma olin siis need kaks loengut, mis ma sellest sain rääkida, olin nagu ära lugenud ja neiu Annika tuli minu juurde loengu lõpus ja tasa-tasa kesis. Kõik see, mida te rääkisite, oli loogiline. Aga kust tulevad need eeldused, relatiivsusteooria postulaadid, et ükski vaatleja pole eelistatud, kõik taustsüsteemid on samaväärsed ehk relatiivsusprintsiip. Ja teine postulaat, et on olemas absoluutkiirus. Ja professionaalne füüsik enamasti vastab, et aga see on eksperimentaalne fakt. Aga neiu Annika küsis selle peale, aga miks? Professionaalne füüsik enamasti on selle peale šokeeritud? Mina sel hetkel, kui ma loengut lugesin, juba olin omameelest professionaalne füüsik. Ma ei osanud vastata. Ja siis ma hakkasin mõtlema. Ma mõtlesin palju aastaid. Mõtlesin välja. Kuidas sa siis ikkagi omavahel seotud on, valguse kiirus, kiirus üldse, kas nad ei ole ikkagi seotud nii ruumi kui ajakategooriaga? Ja kui see aeg ja ruum ise on relatiivsed, siis kuidas saab olla see valguse kiirus, absoluutne? Ja täpselt nii tabasite naelapea pihta. See oligi see, mille ma mõtlesin välja, kui ma mõtlesin vastast Annikele. Et see ongi võti, et just nimelt need, kes räägivad valguse kiirusest, need tegelikult, ma väidan, ei ole lõpuni aru saanud, sellepärast et et valguse kiirus on siin oluline vaid sellepärast, et valgus on inimlikult kõige tajutavam näide väljalise objekti kohta. Paremat näidet ei ole lihtsalt võtta. Aga tegelikult peaks ütlema, et absoluutkiirus on kiirus, millega liigub suvaline väljaline objekt suvalise ainelise objekti suhtes. Ja loomulikult ja loomulikult, kuna ütleme siis niimoodi, et kuna meil mingisugust kolmandat alget lihtsalt ei ole, see ongi see põhjus, et kas naine on olemas, väli, kolmandat alget lihtsalt ei ole ja ainelised objektid liiguvad teineteise suhtes suhteliselt. Nende liikumine on suhteline, aga väljalise objekti liikumine suvalise ainelise suhtes on absoluutne, see tähendab toimub ühe kindla kiirusega. Ja nüüd siis, kui me asume ainelist objekti kiirendama, siis muutub üha raskemaks, mida lähemale me tahame jõuda absoluutkiirusele, seto läheb raskemaks väljendubki asjaolu, et on võimatu muuta oma põhiloomust. Et kui sa ikkagi oled ainult aineline, siis ikkagi väljalisena käituda ei suuda. Et tegelikult vastus Annikale kõlab nii. See on nii sellepärast, et on olemas reaalsuse kaks põhivormiaine ja väli ja neil on kapitaalselt erinevad omadus. Mingil määral füüsikaline maailmapilt peaks olema ikkagi kõigil kuhugile maale omandatud ehk siis gümnaasiumiastme õppekava näiteks noh, mina olen ka selle läbinud Mulleid suhteliselt normaalsed hinded aga et ütleme, kui sealt minna mingisugune aste edasi, et kust, nagu see päris füüsikaline maailmapilt siis algab. Algab teadmiste süstematiseerimine, sest sellest, kui teadmised maailma kohta muutuvad süsteemiks ja iga uue teadmise kohta saab öelda, et see sobib, see on pusle puudub. Ja kuni seda ei ole, kuni teie jaoks on see pusle veel suuresti olematu, teil on vaid üksikud fragmendid, teil ei ole neid vahetükke veel üldse mingisuguseid. Ja siis loomulikult teil ei ole ju pilti ja ega kool enamasti seda pilti ei anna. Jaa, kurblit põhjus on selles, et enamasti ei ole piltigi õpetajal õpetajat ei ole õpetatud pilti looma. Järelikult need, kes teda õpetasid, pole ka pilti omanud. Ma olen enamasti toonud seda näidet, kui ma tegin täienduskoolitust. Narvas ja kuulajataks olid venekeelsed füüsikaõpetajad Narvast, Sillamäelt, Jõhvist ja nendega oli lõbus, sest et vene inimesed on emotsionaalselt, me kõik teame seda. Et kui neid piisavalt ärrita, siis nad tulevad kallale. Ja masin ei tarvitasin niimoodi, et ma pidin rääkima elektrist ja siis ma formuleeriksin ühe elektriülesande ja panin tahvlile kolm erinevat lahendust ja kolm erinevat vastust, mis kõik kasutasid kooliõpikuvalemeid. Ja siis ütlesin, et nüüd hakkame hääletama, kes on selle vastase poolt, kes on teise, kes seal kolmanda vastase poolt ja siis ma nägin nende kuulajate, kes kõik olid füüsikaõpetajad, ma nägin ta silmades hirmu õudust. Nad mõistsid, et tegelikult ju peaksid aru saama, et kui on erinevad vastused, siis järelikult ikkagi kaks lahenduskäiku valet. See tähendab, et õpiku valemid on küll, aga neid ei tohi kasutada antud kontekstis. Aga nemad ei saanud aru, miks ei tohi. Nii et põhimõtteliselt me hääletamiseni ei jõudnud, sest et ma ütlesin, et näete, et ei saa isegi aru sellest mööda õpetajate lastele. Ja siis nad nõudsid raevukalt. Nad olid lihased juba piisavalt, sest ma olin neid ärritanud. Nad nõudsid raevukalt, et Ma defineeriksin, tähendab arusaama. Olen öelnud, et on mitu erinevat võimalikku definitsiooni ja üks ongi see, et nendite jah, see sobib. Seda on väljendanud minu õpetaja, prominentne eesti füüsik Paul Kard kes oma elektrodünaamika loengutes armastas väga olulistel kohtadel hakitud, nagu ta kõneles, öelda fraasi, see on nii, sest see peab nii olema, sest teisiti see olla ei või. See on jälle seesama pusle terviklikkuse, pilli, terviklikkuse nentimine. Just selle arusaamise ja tõlgendamisega seoses ise olete kasutanud sellist mõistet, mis mulle väga meeldib. See on sümbol pimedus, mis. Selle kohta ma olen kogu aeg toonud küll väga banaalne näide, mida ma kogu Aktoonase pärineb, kolleeg Henn voolaiult, see näide nimega maagitsust days. Suur osa inimestest eelkõige kooli õpilastest, lahendab füüsikaülesannet koristajana mõistetest. See tähendab, et on vaja ära arvata mingisugune täht, mis aitab mõistatuse lõpupoole. Aga, aga miks just see konkreetne täht selle koha peal on ja see polegi oluline täht ära arvata, kui ma olen, ta arvan, võin kohe edasi minna. On ju nii, et kui te olete ristsõnas mingisuguse tüki ära teinud, et te olete selle nii-öelda välja eraldatud rajama ja te peate, mida keegi ütleb, eks ole. Kui te olete seal selle koha peale mõistatuse ära lahendanud, siis ta nagu ei viitsigi enam neid ülejäänud täitmata ruutusid enam täita, sest et noh, maitsestasin juba lahendanud selle koha pealt, mis enam. Nii et sümbol majandus on see, kui füüsikaülesannet lahendatakse samamoodi. Et kui ris sõnas, küsitakse maagitsust, days kolm tähte, keskmine täht on r siis see, kes on piisavalt palju ristsõnu teinud teavet. Õige vastus on kraav. Ta lihtsalt peab seda, aga ta ei tea üldse seda, mis asi on maa kitsus, kus kohas asub tai. Mida tähendab see sõna kombinatsioon maa kitsast tainz, ta ei tea seda, aga lihtsalt ta teab, et see sõnakombinatsioon on vaja selle kolmetähelise kombinatsiooniga vastavusse viia. Ja vot kui te füüsikat ka võtate, nii et viite ainult sõnakombinatsioone vastavusse, sümbol pimedus, opereerida sümbolitega teadmata tähendus. Ja miks niimoodi tehakse, see on mugav lihtsalt, et põhimõtteliselt siit tulevadki siis need inimesed, kes ütlevad, et sain füüsikas kõrge hinde sest ma oskasin seda ülesannet teha. Aga ma ei saanud aru, miks ma pean nii tegema ja mis mõte sellel kõigel üldse tegema? Kuidas te olete ise nagu mingites olukordades hoomanud või tundnud, et ütleme Teie, saate kõikidest nendest asjadest aru, okei, nüüd ma ei saa seda ütelda. Tahtsite öelda, et mul on nendest aiast olemas maailmapilt just mingisugune ja, ja samas on kuskil sealsamas kõrval keegi teine, kes neid asju nagu, nagu üldse ei taipa, mis emotsioon son. No vaadake, kõigepealt tahaks öelda, et minu meelest ei ole vaja üldse füüsikat õpetada neile, kes nagu seda õppida ei taha, see on loomulik, et me ei saa paljudest asjadest aru ja ka mina ei saa paljudest asjadest aru, pean sellega leppima ja kõige kurvem ongi see, et inimese elu on nii lühike, et ei jõuagi hakata aru saama. Ilmselt on kohane selle sõna maailmapilt kontekstis jutustada lugu ikka sellest samast Albert üksgivi Albertest Einstein Albert. Et tema biograafias on toodud niisugune lugu, kuidas teda külastas keegi prominentne füüsika, oli see langev keegi, ühesõnaga tolleaegne kõva tegija ja ja siis Albert palus sellel füüsikul jutustada oma uuematest avastustest ja pärast seda istus Albert Ta söögi ajal kontaktne ta mälus, ta ei vastanud küsimustele ja nii oli umbes kaks tundi pärast sõda hakkas jälle küsimustele vastama ja mida ta siis tegi sel ajal, et ta asetas seda infot maailmapildis oma maailmapildis kohtadele? See tähendab, et ta ei talunud üldse seda, et on olemas mingid pusletükid, mis ei leia oma kohta. Ja ta rahulikult suhtub sellesse, et on olemas mõned pusletükid, mis vedelevad mul kuskil nurgas, ehkki ma olengi puslede kokku ladunud. Ta ei suutnud kuidagi teisiti teha, kui ta pidi kohe laduma. Nii et ma ütleksin, et inimeste vajadus kohe ladude on lihtsalt väga erinev jah. Ja kui seda vajadust laduda nagu üldse ei ole, noh siis võib ju teha nii, nagu mulle kirjutas üks informaatikatudeng füüsikalises maailmapildis, kus ma lasin palju aastaid kirjutada anonüümseid arvamusavaldusi füüsika õpetamise kohta ja mu esimese kolme loengu kohta ma tegin seda kolmanda loengu lõpus tavaliselt. Ja, ja siis informaatikatudeng kirjutas umbes niisuguse jutu oma mälu järgi, tsiteerin, aga see oli nii tore. See, mida te rääkisite, ei oma minu jaoks tähtsust. Te esitate mind. Seda füüsikat ei ole mul vaja. Ma ei mõista, mis kasu minu tulevases elukutses programmeerija võivad need füüsikateadmised anda. Ja üleüldse ei ole vaja maailma kohta midagi väga terviklikult teada, igaüks peab elama lihtsalt tegelema oma asjadega. Ja need teadmised, mida igaüks oma asjadega tegeledes saab, teadmised ühendatakse kolmandate isikute poolt. See oli suurepärane lausega. Et et sellest tuleb suhtuda rahulikult, et tõepoolest on võimalik ju elada oma elu lihtsalt, nii nagu see tudeng soovitas kõigil elada, elada tuleb lihtsalt muuseas viimased sõnad, tema kirjalikus pihtimus olid sellised, elada tuleb lihtsalt. Kuid tänapäeva maailmas on see kahjuks üha raskem. Õige. Füüsikalises maailmapildist rääkis Tartu Ülikooli õppejõud Kalev Tark. Ta jutuajamine on salvestatud Tartus Tampere majas. Muusika Urmas Sisask ja Kristjan Randalu. Ülikool tänab Eesti Kultuurkapitali. Saate panid kokku Külli tüli ja Mart silmask. Raadioteater 2011.