Ööülikool. Inimene peab väga põhjalikult ikkagi mõtlema, kes ta on, kust ta tuleb, miks ta on ja kuhu ta läheb või mis üldse on kõrge ja madal, mis on rahvalik ja mis on kuninglik. Ja mis on, ehitab ja mis on tühistav. Kuidas muusikasse nii selgelt väljendub? Mitte selles ei ole asi, et ilus vaid asi on selles, et lutav. Koole. Vaimust ja muusikast kõnelevad muusik Taivo Niitvägi muusika tõlkija, näitleja ja lavastaja Peeter Volkonski ja muusik Jaak Johanson. Saade on salvestatud Esna mõisas. Alustab Jaak Johanson. Nii nii Peetrilt kui kui Taivalt, kui tegelikult veel mitmetelt selle põlvkonna esindajatelt midagi küsida, mida ma ei oska isegi sõnastada. Ja see on see, et miskipärast näiteks juba lasteaias mul oli selline tunne, et ma olen liiga hilja sündinud. Mäletan, ma kuulasin biitleid ja ma sain aru, et seal saab ennem läbi, et kui mina kohale jõuan, et ma olen liiga väike ja siis see, ma arvan, oli kuskil 70.-te aastate keskpaik juba ma kogusin Maci raha magnetofoni jaoks raha, palju vendi ja õdesid ja polnud seda niimoodi ostetud, aga igasuguseid asju oli kangesti vaja kuulata. Ja siis ma töötasin maaparandusprojektis Harju tänaval, selles majas, kus praegu on majandusministeerium, ma arvan, teisel kolmandal korrusel, sealt avanes vaade kogu sellele Niguliste kiriku haljasalale ja arvutasin või kandsin mingisuguseid ülevoole sellises melioratsiooniteemalisi ülevoolude arve ühest tabelist teise ja aeg-ajalt sõitsime meestega siis välja kraave puhastama, aga sealt aknast avanes vaade sellele, kuidas igal hilishommikul kogunesid miskid, noored inimesed, minust natukene vanemad, nende hulgas Peeter Volkonski. Ja ma ei mäleta, kes seal veel olid, kes tulid veinidega, istusid sinna haljasalale maha ja olid seal kohe niimoodi pikad ja rääkisid midagi omavahel. Ma ei olnud siis nii väga laps, aga mul oli see tunne, et ma nagu kuulen, mida nad mõtlevad ja mida nad räägivad ja et see oli niivõrd ärgitab või noh, see oli niivõrd lootusrikas ja samal ajal jah, mina pidin istuma seal kabinetis, arvutama neid melioratsiooni traavida, üle voolasid või kirjutama neid ühest tabelist teise. Jälle see tunne, et ka see saab läbi ja mina ei jõuagi sinna haljasalale, jõua juukseid pikaks kasvatada ega midagi ja olid need Tšehhi sündmused, et see väga selgelt see lapsenalise tunned, nüüd läksid nagu mingid uksed läksid kinni, et nagu nalja enam ei saa või noh, heas mõttes nagu mingi vaba õhk nagu kadus ära. Ja siis noh, minu jaoks näiteks see, mida tegi Hortus Musicus ja kuidagi Taivo, on sealt nagu eriti meelde jäänud, et ma käisin nendel kontserditel. Ja mida tegi Hellero teiselt poolt. Et see kuidagi läks samasse kategooriasse olekusse või samasse lootusesse või lootusetuse nagu sellega, mida tegi Led Zeppelin. Ja hilisemal ajal ma arvan, et ma olin kuidagi spontaanselt üks Eesti esimesi punkareid. See oli kuskil 76, kui ma selle harja endale pähe ajasime, ma ei teadnud, et et punk siis olemas on. Minu jaoks oli see punk olidki nagu need regilaulud, ma püüdsin kuskilt otsida mingisugust sellist metsikust ja jälle just et Ma olen nagu hiljaks jäänud. Et see jälle kõik kuidagi nagu sulgub ja samas just on jäänud see huvi või mingi küsimata küsimus nendele natukene vanematele kambraadidele. Et kuidas sellise nende pilte või noh, nemad, kes on olnud väga ärgitavad või noh, nagu võõrsõnaga öeldakse, inspireerivad et mis oli see siis, mis siis paistis sellest, miks oli vaja pöörduda vanamuusika poole või mis paistis sellest rahvamuusikast või maailma muusikast. Ja mis siis oli kaotsi läinud või mis üldse on kõrge ja madal, mis on rahvalik ja mis on kuninglik ja mis on, ehitab ja mis on tühistav? Kuidas muusikasse nii selgelt väljend Taivo Peetrit neil justkui nagu ei seoks miski, et nad on nagu näiliselt nagu vastandid või mingis mingis maailmas. Siinkohal jätkab Taivo Niitvägi, ütlesid, et nagu miski ei ühenda, aga me oleme ikkagi vähemalt terve aasta ühes bändis mänginud ratsutaja, liikunud seal täpselt, et Peeter oli ikkagi Ortuse löökpillimängija, hiilgav tõsimentalifitseerimas isegi Estonia kontserdisaalis ja trummidele sai kõvasti valu olnud. Kusjuures asendamatu lööki absoluutselt ootusele ja siiamaani spetsiaalselt eraldimeetrile. Et selles mõttes jah, see oli ikkagi selleks, et üldse inimesed pöörduksid pärandi poole, kindlasti aitas tugevasti kaasa see nõukogude aja koleduse diktatuur. Tegelikult kõik need traktorijaamad, mis ehitati kas mõisahoonete või kirikute ümber või sisse, inimesed olid sellest koledustest nii ära küllastunud, et kui midagi nagu sellist proportsionaalselt ilusat, selle juurde kuulus ka muusika, need sönbergid ja Stockholmi nüüd, et see oli niuke õudus kuubis, mida pidi siis nagu õppima, eks ole, konservatooriumis see nälg oli tohutult suurt niukse, harmoonilise ja ilusa järgi ja tänu sellele kindlasti, et mingisugune jäänuk kuskil oli jäänud. Ja selleks oli üks mees, oli Andrei Volkonski ja teine mees oli Heimar Ilves, kes siis nagu siiski ikkagi selle nii-öelda selle pisiku kandsid jälle ikkagi ühiskonda tagasi. Ja kuna see nälg oli tohutu suur selle järgi, et siis nagu tekkis sellest pisikust, tekkis nagu plahvatus. Andres Mustonen, jah, oli see, kes ained, materjalid, kõik, mis puudutab seda varajast muusikat, see oli ju peidetud materjal, et seda Nõukogude liidus üldse ei olnud ja siis temas ained antoloogiad ja siis noodimaterjali kõik. Peeter Volkonski isalt jah, isa sõitis 73. aastal emigreerus ja siis ta müüs oma noodid maha ja mina orgunn sind Hartlas juba niimoodi ja ma ütlesin kuule, et, et meil on siin niuke mõttelised, kelle nolk, et iga asja täpselt jah, ja siis ma ütlesin, kuule, aga noh see, et Andres sai Peetri kaudu Andreiga tuttavaks ele, ta tegi häppeninge seal muusikakeskkoolis, KUS Led Zeppelin tõepoolest möllas ja me kõik olime vaimustatud seepärast, et millal siiamaani ei ole midagi paremat rokimaailmas kuulnud kui see, mis nemad tegid. Et nemad minu meelest lõpetasid selle Sandri. Aga pärast seda, kui noh, võib-olla Peeter teab paremini seda lugu, kuidas Andres isandreiga kokku sai, aga fakt on see, et, et seal nagu tulid noodid, mingisugused esimesed antoloogiad ja see oli nii lummav see ja nii ootamatu, et kuidas on võimalik üldse sellist, sest muusikat nagu teha, et see oli kuidagi nii nii aru saanud, et kas see üldse on muusika, noh, sellepärast, et tõepoolest muusikateadlased püüdsid väita, et see ei olegi muusikat ja seda ka väideti, et ega pahk, aga ei teadnud, mida ta ise kirjutas, et alles nõukogude niisugune muusikaajalookäsitlusele selline, et alles meie, kes me oleme jõudnud nüüd sihuke kommunismi lävele, et me alles saame aru, mida see mees tegelikult kirjutas, et ta ise ei teadnud midagi sellest veel ta areng ei olnud talle nii kaugele, evolutsioon ei olnud viinud Bachi sellele tasemele, et ta saaks aru, mis ta teeb. Ja siis muidugi noh, meie jaoks oli see tõepoolest niukene meie muusika, see oli nagu mingi rokkbändi jaoks rokkmuusikat. Me ööd-päevad läbi, tegelesime sellega tegelikult, et see oli nagu uue maailma avastamine. Sellega kaasnevalt ka see mõtteviis, et mind isiklikult hakkas huvitama see, et kust üldse selline kultuur ja suutsime siis juba Arvo Pärdiga tihedalt ja kõik see ikonograafiline maailm, mis sealt tuli nagu piltide ja säilinud selle arhitektuuri kaudu, et kust üldse selline mõtteviis nagu pärineb ja mis asi see üldse on? Mina olin niisugusest aiast, kus nagu kirikust mingit juttu ei olnud ja ma ei teadnud ka sellest midagi, et nüüd selles mõttes oli hästi huvitav kuidagi see kultuur ja see muusika ja kõik see visuaalne ikonograafiline sfäär, mis siis avanes, et see nagu viis järgmiste küsimuste juurde, et kust see pärineb, mis on see vaimsus, millel on selline meeletu jõud mis haarab kaasa noh, inimeste mingisuguste väliste asjade kaudu, ütleme nagu helid või, või pildid või vormid. Märgime varem ka, et need gooti kirikut, mis Tallinnas hoida, et need on, need on kuidagi täitsa teise mõtteviisi tulemused. Esiteks, nad on väga ebaökonoomselt, et kuidas sel ajal, kui ei olnud peale hobust mingisugust transpordivahendeid ja peale mingisuguste talide rullida, ei olnud ka mingist ette mõelda, et miks inimesed ehitasid selliseid ebaökonoomseid hooneid, et palju kõla säilitada ju neljakandiline karp, eks ole, kui sul endal jõudu vähe tööriistu pole, eks ole, et siis teed kõige ökonoomsemalt, aga see vastupidi sel ajal tehti just kõige ebaökonoomsemalt täiesti mõttetult kõrgeid hooneid kokku laotud täpsust vajavad võlvid, eks ole, et see on ju kohutavalt täpne, peab olema selleks, et see asi kõik koos püsiks. Nii et ühesõnaga, isikud, kelle kaudu see sõnum nagu jõudis veel, sest kõik oli peidetud, keegi ei teadnud midagi sellest ja teine siis on see ikonograafiline pärand, mis siis nagu omakorda noh, käivitas selle teadmise, muide, see teadmine oleks jäänud ka tühjaks, eks ole, et, et kui seal ei oleks nagu taga midagi olnud. Aga jah, et kaks inimest, Andrei, ja siis Heimar olid need võtmeisikud, kellest on väga vähe juttu olnud. Kui me ei austa ja ei oska hinnata nii nagu idamaade kultuuris neid nii-öelda staar, et siis ma ei tea, kuidas eesti keeles on, et ühesõnaga neid elatanud inimesi, eks ole, et, et sellisel juhul me tegelikult tõmbame ka endale nagu ja oma saavutustele nagu kriipsu peale, et alati kõikides kõrgkultuurides on ikkagi see elatanu inimese ütleme, kogemus on, on olnud ühiskonnas selliseks garantiiks, mis on nagu ära hoidnud igasugused väga suured eksimused ja, ja samal ajal ka viidanud sellele, milline tee nagu edasiminekuks oleks õige. Aga nüüd oleks huvitav kuulata Peetri mälestusi ja, ja siis seda ikka seda pungi maailma ka, et see mitte, määriti mulle seda punki pähe iial punkar olnud. Seda tahtsingi kuulda. Aga isa kohta niimoodi, et isa ja eks tema käest küsiti, tähendab juba nüüd hilisemal ajal kõik liu piimov ja kes nüüd on koostavat tema Majas raamatut ja uurivad, et kuidas tema jõudis selle varajase muusika juurde ja tal ei ole lõppude lõpuks nõukogude liidus ikkagi esimene see ansambel ja sa esimene, kes tõi seal ja hakkas sellega siin tegelema nõukogude liidus. Ja ikkagi oli see, nagu sa ütlesid masintraktorijaamad ja kogu see nõukavalk, et see oli justkui mingisugune pääsetee, aga mis mul jäi täiesti selgusetuks. Mina õppisin ju lavakunstikateedrist, sina õppisid muusikat, sa ütled teid, sunniti söönbergia Spocausenit. No muidugi see. Kuule sel ajal, kui isa siia tulid, need olid sõimusõnad ju, mis me sönbergi seal stock, Ausonit räägime, kooli oli niimoodi, et meile mingisugused Mahleri, Diarhandemiitide ei ole meil tarvilikud üldse ja, aga ega jaa paatocoli jube ju, sest Rodion Tõnn käis kaebamas rektoraadis, kui isal oli pantoki parki, Kaagageda näitad teistele eliidist muusikute eliit Türgis ikka lääne poole ja Eino Schönbergi ja stock hauseniga ju on võimalik üldse tegeleda. 60 kuuekelme tiike ei noh, ja ka ameti ametnikud. Aga selle varajase muusikaga selle kohta ei osatud justkui üldse seisukohta võtta, sellepärast et ei eksisteeri. Viisid olid ju olemas, eks ole. Lauldi. Oli masoori isa helinaadid ja ei olnud mingisugust sellist 12, toonili tunnen küll umbluud, ei kõik jutlus. Ainuke oli see religioosne välk, mis seal aga aga venelaste jaoks oli või ütleme Venemaa osa seal mingis võõras keeles ja ladina keel, noh, jah. Teine asi oli see, et see loe. Jubedaks läbimurdeks detailid uskumatuks. Revolutsioonid kui Mavigali üks kontsert oli vana vene muusika seal ka religioossete tekstile kontserdisaalis toodik, küünlajalad pandi püsti, see oli mingit ohtu. Seal jäi mulle arusaamatu, kui kõik olid, milline revolutsioon. Ma tulen Tallinnast, eks ole, vaatan kõik ahhetavad kontserdisaalis küünlajalad, mu isa revolutsionäär, raja tall pühkima, ma ei tea. Tartu ja sink põletavad viiulit. Aga huvitav, et teate tegelikult põranda all igasugused need Moskva-Piiteri häppeningi vennad, need ju tegid viie lõpus alguses juba siukseid vigureid juba, muidugi kõike tehti, aga vot niimoodi jah, see vanamuusika oli siukene, mida sa kaid avalikud teha, aga ta oli siiski isa ütles kohe välja, et ta oli ikkagi mingi välja mingi protest ja meie puhul ka ikka ikka ikka. Et vastaline oli ikka tore olla ja kõik need Hellero värgid ja rahvamuusik, see on, tegelikult segas antel nõuka vä? Vaata, kui oli seal Viljandis aidas oli see inglise kaltsuvend lõpetas tantsu ja mängis omandada indile meloodiani, endise kortsu, siis sa küsisid ta käest, jaak, et kui sa hakkasid selle folgiga tegelema, et kas see oli ka natukene niisugune protestivad ja tema loomulikult noh, kuule kõik see Vietnami vastasus ja mis oli noh, rokkari hipi, selle ja meeajal, mina mäletan, oli noh, arusaamatus selle Vietnami räägiga. Et Ühest küljest Nõukogude propaganda rääkis, et Vietnami sõda on paha ja ameeriklased on pahad kohake Impid räägivad ju sama. Ja Ameerika hääl, mis peaks olema hea, räägib jälle, et vietnamlased on pahad. Kedeliadja. Aga tead, ameeriklased jälle mässavad, ise hipid ei taha minna, nad ei lähe sõjaväkke ja pannakse vangi ja tõeline segadus tegelikult. Ja minul jäi see ootus, välk lõi lihtsalt sellepärast, et pole need lavaka kõrvalt, meil oli niivõrd palju oli tegemist seal, et me oleme niivõrd hõivatud, no tõesti ei andnud ühtegi võimalust muu asjaga tegeleda. Küll, aga pärast esimest kursust siis oli see Ortuse esimene nii-öelda ringreis, koli siis Hortus ja siis Kaljuste oma, ütleme seal Kammerkoori filharmoonia kammerkooli alged, mis olid siis konsi nendest üliõpilastest. Ja siis oli niisugune ühine niuke programmikene, muusika ja siis mina lugesin vahele Dostojevski vendades ka Maasovitest ja oli seda mäletan, ja siis oli metarlinki tarkusest ja saatusest lõike ja siis ma mäletan hanila kirikus Haapsalu kirikus vist oli Kuressaare lossis ja see oli justkui justkui LV egiidi all justkui mingite jõue maa moodustasime, aga meil ei olnud mingisuguseid neid Asso ja siis tuli mingi piir panna kuulavad võib-olla terve ja, ja külguzzlad kirikutesse, kus on mõelda ka külanõukogud, noored laod. Lõime talle väikse märkuse, et need on luteri kirik. Jätkab Taivo Niitvägi, aga muidugi see algus oli noh, väga võimas. Aga siis asi muutus nagu ikka, et kui üks asi läheb nagu kaubaks, no ma räägin sellest Ortusest nagu edasi, asi läheb kaubaks, et siis ta muutus ka kaubaartikliks selles mõttes, et tekkis niukene suletud ring kes muutus üha professionaalsemaks kogu aeg, aga samas mitte mingisugust järelkasvu ei olnud ja see nagu pani mul nagu selle punase tule väga tugevasti vilkuma, et kas see ongi siis see, mida me tahtsime, et meie jaoks oli see ikkagi terve uue ilmavaate avastamine, eks ole, ja järsku on see muutunud äriühinguks, kes tuulutab mööda NSV liitu ja, ja pärast hakkasime veel käima Soomes ka, eks ole, et teenisime megarahasid, aga, aga samas ümberringi mitte keegi rohkem, sest ei teadnud enam, et kõik sumbus ära nagu. Ja siis noh, järgmise lainele oli see, kui Ülo astus mängu ja pakkus seda muusikamaja, et kas ei taha, et hakata seal ütleme kõigepealt seda linnamuusikute asja edasi ja nii edasi ja siis lõpuks saime selle asja nii kaugele, et tõepoolest, et ei ole mõtet teha enam teist ortosoosikustetanud, et teha sellest kuidagi sugune kool, kus asi nagu põlvest põlve nagu edasi läheb. Kahjuks peab ütlema, et see praegune, see glamuuri aeg on toonud vaata sellesse ilma ellu hoopis teistsuguse, sellise iluideaali, et see on ka ilus noh isegi need klaasist majad ja, ja kõik need iga aasta muutuvad automudeleid ja, ja need on kõik väga kütkestavad tegelikult. Aga samas see on hoopis mingisugune muu ilu kui see, mida me siis avastasime, eks ole. Et võiks öelda isegi, et need on nagu väga suured vastandid omavahel, et et üks ilu on see, mis nagu ahvatleb inimest nagu alla käima ja teine elu on see, mis kutsub inimest ülespoole liikuma. Ja, ja selle tõttu noh, peab ütlema, et praegune ajastu on selles mõttes palju keerulisem ja võib-olla isegi ohtlikum, kui oli see nõukogude aja see koleduse, koleduse diktatuur. Praegu peab tõesti inimene, selles mõttes on see ööülikool ja kõik need ettevõtmised, mis tegelevad mõtlemisega, et need on väga olulised, sellepärast et inimene peab väga põhjalikult ikkagi mõtlema, kes ta on kust ta tuleb, miks ta on ja kuhu ta läheb. Ilma selle mõtlemise ta enam enam ei ole võimalik, kui ma lähen lihtsalt kaasa sellel aviiniga, mis nagu kes nagu läheb, et siis ei ole lootust tervena sellest välja tulla, sellest olukorrast seda näitavad ilusat statistikat, eks ole, et kuidas igasugused niuksed, psüühilised probleemid, kogu aeg kasvavad torkaks vahele küsimuse või sellise vahemõte, ega siis pungiga ju midagi pahasti ei ole. Et mina näiteks ise ma ei saanud aru, miks maa paha ja, ja ka selle sinna, sinu aadli pungiga ei ole midagi pahasti, ma mõtlen, et, et punk ju iseenesest tekkis, võib-olla võiks öelda, kõlab nagu härra Scott ka Eestis. Aga nii nagu ta selle varajase muusika poole pöördudes, et kas oli Euroopas viimane selline loomulik aeg, siis barokiaeg, kus kõrgkultuur ja rahvakultuur niimoodi loomulikul viisil 11 toitsid või sakraalne profaan ja siis äkki sa ise nagu läbi lõigatud või et mis siis Peeter on nagu süvenenud või mingitesse teistesse kõrk muusikalistesse kultuurides ja Kesk-Aasia asjadesse, et et mismoodi see, see teisiti võiks olla või kuidas kuskil parasjagu nüüd maailmas on see loomulik hingamine just selle kõrge ja madala ja, ja püha ja see vembu asja vahel nagu kaotsi ei läheks. Punk on ju see hetk, kus see kaotsi on läinud ja meeleheitlik karje seda tagasi saada. Selle muutuse niukseks põhipunktiks on ikkagi prantsuse revolutsioon. Ja noh, enne seda muidugi toimus selline allakäik, mis selle revolutsiooni esile kutsus, et revolutsioon iseenesest on ju ikkagi mingisuguse protsessi tulemus. Peab ütlema, et tõepoolest, et barokiaega oli see viimane, kust selline müstiline aspekt oli väga tugevasti kultuuris nagu esindatud, see ei olnud küll enam, ütleme selline varakeskaegne gooti müstika aga ta oli väga selgelt läbitunnetatud niuke vaimne visioon. Aga pärast sõda tõepoolest ütlemise avalikultuur muutus ikkagi peaasjalikult meelelahutuseks, et enne seda ei tegeletud meelelahutusega, enne seda tegeleti meelte koondamisega ja nagu puhastamise ja valgustamisega. Aga siis muutus meelelahutuseks need. See meelelahutus on ohtlik tegevus. Eriti siis, kui meil pole veel üldse kokku saanudki. Hakatakse seda juba lahutama. Et aga jah, mis puudutab nüüd seda idamaade Peeter muidugi teab seda asja paremini. Seal on kogu aeg range vahe olnud klassikalise muusika ja rahvamuusika Brand. Selline vahetegemine on ju seal ta nii Indias kui Hiinas ja paljudes muudes kohtades üldse Aafrikas. Aafrikast me üldse teame väga vähe. Tohutud võimsad riigid, seal olid kõike, mille suured kuningakojad, hollandlased jõudsid, Mistrali peeniini jõudsid ja ja siis avastasid, et kuningapalee territoorium oli suurem kui nende haarlemil linn. Palee, tood. Ja nojah, aga kui me nüüd lähme selle Honky juurde tagasi vaata ja ka enne sa ütlesid, et midagi paremat kui Zeppelin ta rockis ei tea. Sepa bänd, mis varjamatult nad ise ka tuisk, raha baas tegid selle, seda on paljud kunstnikud. Jah. Jajah, aga laane ületab, uuendab sadu, ongi jah, madalad ongi, tegid, et kuule, aitab küll, et ei ole midagi, energia, videledasin rock läheb praegu hästi peale, löömedab suured miljonilt kokku müüki ja eesmärk oli, oli puhtalt plekteerida ja, ja aga näe, mis sai. Aga saama 69. Tuletan teile meelde, tuli välja ka biitlite viimane plaat, äpi raud tuli välja Kinkrimpsoni, nende kaod. Rämpslinn, mis oli ääretult, mitte et oli, vaid on Dio Aarne ääretult oluline tähis. Ja Pempsolvu, mis pidevalt areneb ja siia on alati huvitavad praegu kaheksa, kolme trummimäega koosseis siiamaale turritavad ja krimpsoni puhul on oluline just nimelt see, et see on rokkbänd, millele saab ka läheneda täiesti muusikat teaduslikult täiesti niimoodi võtta, etta ja hakata üksipulki muusika teadlikult igalt poolt niimoodi uurima, analüüsima ja samal ajal Anka sealse niisugune hakkan seal sees või lind ja tõmme kõik selle poolastav Klempson. Ja vot see, kus see murdumine toimus ja see on ilmselt noh, üks asi on jah, see prantsuse revolutsioon, aga need käivad enamvähem niimoodi olnud seotud et see valgustusajastu muutus valgustuse tähendus. Sa saad 180 kraadi, vot siis hakkasid jah, terminid muutuma, et sellepärast see shui sisemiselt valgustada. Aga siis muutus võistlus ja täpselt et selles ongi see kogu see dilemma, mis eraldab neid ütleme seda barokiaega sellest hilisemast, et vot sellesama valgustusaja jooksul nagu muudeti ümber sõnade tähendus see, mida näiteks ütleme meie selle skulptuuri baastekstis ehk pühakirjas räägitakse usust, eks ole, selle all mõisteti tol ajal hoopis midagi muud, kui, kui see, mis pärast reformatsiooni kujunes välja arusaam usust, eks ole, selles mõttes on väga palju neid spaas terminid, mille tähendus on 180 kraadi muudetud ja selle tõttu meil on tohutult raske üldse aru saada varajastest tekstidest. Selleks peab tegema tohutu suure töö ennem ära, eks ole, et saada aru, mis, mis need sõnad tähendasid sel ajal, kui nad kirja pandi. Ja selle tõttu me oleme noh, topelt nagu selles vaeses olukorras. Selleks, et lihtsast asjast aru saada, teksti lahti loeme, eks ole, yles tähendab, seda on raske aru saada. Pilte nägin lapsena. Vanaemaga käisin ma, et ta on paks mees Kaarli kirikus, laulis tasa, tasa, jõuluajal. Õhtupalvet lugesin. Egas mulle mulle mingisugust sellist lõksu olnud, et nüüd. Tasapisi. Lavakas oli ateismi loengut küll ma ei käinud mitte üheski. Ja aga huvitav, kas meil ei olnud siis arvestust või mida või igatahes ma ei käinud mitte üheski, neid oli vist ainult mõni kuule nadolid vist niimoodi, et nad olid selle mingisuguse filosoofiaraam muidugi, tuulele oli see mees, kes ei olnud tuulemäe, oli partei ajalugu see tema arvaski, kõiki neid asju minu arust ahter vaata istmeid luges keegi, keda ma, ma ju ei teagi. Käinud aga see oli ju igavene vahva oli, tähendab see nõuka ajal, et mul siiamaale riiulis On artisti käsiraamatuid, venekeelsed suurepärased teatmeteosed, noh, tahad teada seal mingisuguse sekti mingi usulahu kohta, võtab lahti, niimoodi, vaatab kael lühidalt ta lähetatud seal. Sama oli, oli need igasugused poliik, ah, teate, see on sulle hästi naljakas. Rahva raamatu kõrval draamateatri vastas teatri poolt vabalt paremat kätt oli gene poliitkirjanduse kauplus, kes mäletab, poliitkehast oli ka üks Ma avastasin, mul oli vaja sealt midagi osta ja oli vaja chet, kui võtta. Ja siis selle tseki peal oli tempel ja mitte keegi ei teadnud, mis kaupluse nimi oli ametlikult templi pealt, ma ei kujuta ette selle poliitkida. Peenikese poed Nimioni, tõesõna. Otu ahtalile ütlesid Ottoks häälega. Au. Rooplut au poolt, vaata, see auports oli õudsalt hea pood, sest et mis oli nõuka ajal, mina avastasin sealt näiteks, oli päris korralik raamat, kus oli antikommunismikriitika oli kaks lehekülge, oli räägitud, et kui halb ja rumalam antikommunismi ja siis oli ära tõlgitud peaaegu terve versenski. Niimoodi sellistes kahe leheküljelist saatesõnadega sai avaldada igast huvitavaid lääne filosoofiat ja ja ateismi sildõpe. Ohtralt Ta kalligioossed Saata sõnada käed, ostlikus ana, rumalad. Siinkohal jätkab Kalev rajangu. Te rääkisite ilusti, Photo, Taivo, sina rääkisid sellest õigesti ilusti valesti, ilusti üks ilumis tõmbab sind ülesandeni ilu, mis viib alla ja punk ilmselt oligi, võib arvata, et see reaktsioon selle ilutsemise vastu või ütleme selle ilu vastu, mis nende meelest siis tõmbas Allasenic massikultuur, kõik need igal aastal uued automudelid, kõik see väga graafiline disain. Coca-Cola silt on ilusam kui kogu Bachi muusika kokku, eks ole. Et ilmselt punkkultuur oli just reaktsioon sellele ilule koleduse revolutsioon. Aga kui me nüüd mõtleme seda Nõukogude Liidu tegelikkus, siis Nõukogude liidus oli vastupidi, kuna Nõukogude režiim oli sisuliselt punkt diktatuur, eks ole, selle otsast lõpuni täiesti kaootiline, täpselt nii nagu Sex Pistols veel hullem, eks ole, aga nüüd persee Puliga Bergherbuli välja ajada sellepärast kultuuriloolist on see ikkagi väga paradoksaalne, et Nõukogude liidus punkarid sisuliselt ei erinenud sellest sellest nomenklatuuril, kõik oli sama punkriigis, sa võitled punkriigi vastuvõtjad punk muusikaga kaose vastu koleduse vastu. Võitled koledusega, et see oli, noh, see oligi ilmselt põhjus, mispärast punkkultuur N Liidu, sest niimoodi lõpetasin nagu te lõpetasite. Tegelikult muutus üks kunst kunsti pärast puhasnike esteetiline fenomen, ideoloogiline plaan, see, mis Liverpoolis töötasin, Sveitsis töötasin, mis töötas isegi Soomes popendajate värid. See siin ju absoluutselt ei töötanud. Vot, aga ma tahtsin teie käest küsida, et kuidas praegu on, et kuidas te hindate seda, et on meil koleduse diktatuur, kui meil on praegu iludiktatuur või ilutsemise või, või iluduse diktatuur, kuidas seda iganes nimetada, on see halb. Vaata ainult, et sa ütlesid, et kõik see massikultuur on ilus, midagi koledat ei ole. Ja mida stab tegemaks ilu vastu võitlema, hakkama selle vale iluvast. Aga kuidas sa võitled vale ilu vastu võtta, siin oli juttu sellest valgustusest ja seesama Adorno, kes on ju kuulus muusikateoreetik esimeses järjekorras Teodor Viljar kond, Adorno frankfurdi koolkonna esimõtle, tema tundakse 47. aasta tekst koos orgaaemmeriga kirjutad valgustada dialektika. Seda nendib, et valgustuse ühel hetkel muutub imestuseks pimedusest valgustusele oma dialektika. Mida siis teha, et kas peaks seda ilu diktatuuri nüüd maha tõmbama, peab selle kuidagi ümberdefineerimine peab mingi konkureeriva ilu sellele nagu vastu seadma või on see läbinisti hea loomu ja mis saab olla Taylor Swifti vastava Justin Bieberi vastanud on ilus, väga ilusad inimesed, ilus muusika. No magus on ju ka tore, aga lääge on juba valede ja imal ja mitte selles ei ole asi, et ilus, vaid asi on selles, et lõpp. Üks asi, see pungiga punkt reegli vastu, vaata, hipisid ei pekstud omal ajal niimoodi ja Joitud nii kinni ja ei piinatud nagu punkareid. Aga punkarid lihtsalt tõid välja ja justkui ta trakto eesti riietega läks. Keskkomiteed, takto, resto Olgo pallu peo Olgo kolhoosis. Aga kui oli lõikust pidur, süüta tulijaid olnud oma oma traktor teiste teenijatega, tal tuli ülikonnad, lõikud peole. Aga punkar, pane haaknõelad ja traktoristid riided ja haaknõelad kinni. Läks käest komiteed rääks, saad ikka asja hoopis. Et see oli ikkagi, need on niisugused noh, nagu ma ütlesin, see vana musa, rokk, folk, rahvamuusika, see oli ikkagi mingisugune niuke proteste, dolla vastan. Aga mis on aeg, mitte ilu, vaid on, see on see totaalne disko. Palun väga, mille vastu on disko. Disko, mille millegi vastu ta ei ole ka millegi poolt. Ja sellepärast nõuka ajal nõukavennikesed tabasid ära, selle kiisk oli, see võeti läänest üle ja mingit küssa ei olnud kooli õudsalt soositud läänest sellepärast et tal oli nii. Tümps ja kõik saime mõtlema lõtva ja ta Joe ei ilus ega kole. Lihtsalt tümps. Kui võrrelda näiteks Meie noorusaega ja praegu ja, ja praeguseid noori loengutes Viljandis, vaid ka ütlen ka, et et teated, mis on kõige suurem vahe. Meie tantsisime koolipeol kuulamismuusika järgi. Aga teie kuulata tantsumuusikat. Panime peol, panime CB peal, meil olid kõik soolod peas. Fantaasia, peitsi saad, tantsid, fantast. See on muidugi hea küsimus, et mida siis peaks nagu praegu tegema, kui on selline olukord, kus ikkagi keskkond soodustab mõtlematust? Noh, väga raske öelda, et kuidas, sest noh, piisaks sellest, kui inimene lihtsalt võtaks aega ja mõtleks mingite asjade üle järgi kasvõi iseenda olemise ja ja saamise ja tulemise ja minemise peale ja ta jõuaks juba ütleme, sellise teatud määral nihukse valgustunud olekusse, sellepärast et hakkab mõistvat, et see hetk, kui tema siin selles ajaloos figureerib, et see on suhteliselt lühike, temast oleneb suhteliselt vähe. Aga kui ta selle, mis temast oleneb, täidab, siis ta on õnnelik ja kui ta seda ei tee või seda juuri või selle vastu huvi ei tunne, siis ta on üldse mõttetu nähtus. Ja kui inimene võtaks nii palju aega mõelda, et nii see on, et siis juba juba ta oleks juba teatud määral juba valgustanud, aga, aga see, kuidas keskkond soodustab seda, et inimene üleüldse ei mõtle selle peale seal, selline selles mõttes ohtlik asi, mis eeldab selliste alternatiivsete meistrite olemasolu. Oli tore lugu, käisime kunagi rubla ajal, käisime veel Avinurmes, teadsime, et seal on mingid tünnimeistrid ja neid huvitasid väga tünnid. Ja siis me leidsime ühe siukse mehe sealt küla pealt kesisemalt, kas siin on mõni niuke vana tünnimeister, leidsime ühe nihukese mehe, kellel oli kõrivähk olnud, tal oli, siin oli auk puuritud rääkis kuidagi niimoodi, häälepaelad ei töötanud üldse kuidagi kõri kaudu, rääkis niimoodi, tegi imelisi tünne ja küsisime, et nad, Gustav Tööriistad osta näiteks sookirvest, eks ole, seonduva töölist kõik asjad teeb kirvega. Ja siis noh, me küsisime, et pärast ostsime sealt mõne tünni ja siis küsisime, et kas siin Avinurme kuulus tünnimeistrite kohta, et kas siin on veel tünnimeistreid. Ja siis ta ütles, et jah, et siin mõned noored on hakanud ka tegema. Aga low Nad teevad masinatega, need ei pea vett. Et et vot see uba, eks ole, et vot neid mehi, kes nagu uuesti hakkaksid nagu kirvega tegema neid asju, mis vett peavad, sellist tõde või sellist kuulutust, mis peab ette, et see on nüüd igaühesugune personaalne ülesanne, et see ei ole enam niimoodi, et meil keskkond soosib meid, kutsub meid üles, eks ole, keskendume kõik oma kutsumusele, oma sünnipärastele talentidele ja hakkame neid rohkeldama muudkui ja ja vaimne on tähtsam kui füüsiline ja füüsiline sõltub vaimsest ja ei ole niisugust keskkonda, noh, seda ei ole. Aga see võib ka hetkeliselt tulla, kui tekib jälle mingisugune teatud hulk kontsentratsioon, meistreid, kes midagi vettpidavat teevad, siis ühiskond muutub, nii et selles mõttes ühest küljest son asi, kes aga teisest küljest ei ole lootusetu. Võib-olla ma tahaks Peetritel küsida, et kuidas teie sisepilt oli, kas see, mida te propelleriga tegite, kas oli puhas nagu lustimine, kas oli pungi paroodia, oli see nagu kaasarääkimine või kuidas kellel see idee üldse tekkis? Erinevalt Hortus muusikusest ei olnud mina propelleri asutaja, õige. Asub tee 79. Mina liitusin samal aastal, kui oli hõim 80 Tartu muusikapäevadel, sest alentsid olid nukuteatrietendused ja ta ei saanud Tartusse tulla. Mina töötasin eesti raamatust tol ajal luuletoimetajana tuli Malkovichi astus sisse, rääkis ära. No siis ma sealt tartust tegin need selle Tartu muusikapäevadel selle kontserdi ja mul olid need trapeesi luuletused, kuna ma olen luulad, targad luuletusi lugesin seal vahel ja siis justkui läks hästi peale ja siis me adentsiga mõlemad olime seal ju propeller-is. Aga alguses mina mõtlesin ka muidugi nalja, aga siis äkki kuidagi tuli justkui mingisugune arusaamine, et otototoot, aga võib-olla see niisugune huvi. Ta järeldus. Et siit võis jääda niisugune mulje, et ma siin ütlesin, et noh, et nii vanamuusika ja kõik need ja kui rock ja, ja folklarige, et nad olid justkui niuke testijad, et tingimata peaks olema vastu, et vastu vastavalt. Aga vot selline huvitav asi on. Et kui sa ei ole niimoodi vastu ja hakkad niimoodi poolt olema, siis vot sisse muutubki lääge, eks. Aga kui sa oled vastu, kui sind kannustab vastu olek, siis seevastu olemine omandab äkiste positiivse märgi ja ta muutub see automaatselt, et sa oled mingi asja poolt. Seevastu olek suunab sind selle poolt oleku juurde. Kui sa teadlikult keeldud ateismi loengut siis kuidagi niimoodi vaikselt sa isegi ei pruugi, et sa ei lähe selle asemel kirikusse. Aga see juba on. Vaimust ja muusikast kõnelesid Taivo Niitvägi, Peeter Volkonski, Jaak Johanson. Kuulasime vanamuusikaansamblit Hortus Musicus, ansamblit hõim ja linnamuusikuid. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2020.