Kaheportaal ja Kristjan Port tere. Tere, son portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Ja nüüd midagi täielikult teistsugust. See kuulus fraas pärineb Monty Pythoni loomevaramust ja tähistab nagu lubatud midagi hoopiski erinevat. Seekord õnnestub võib-olla vältida viiruse teemat noh, välja arvatud just äsjane. Ajaloolaste hinnangul on trükimasinat leiutatud vähemalt 52 korda mis tähendab, et enamus leiutistest polnud sedavõrd kasutuskõlblikud piisav arv huvilisi oleks seda vajalikuks pidanud. 19. sajandi viimasel veerandil valmis aga lõpuks esimene tööstuslikult valmistatud mehhaanilise kirjutamise seade. Äriidee omanike meelehärmiks kulus aga veel umbes kümmekond aastat kuni sellest sai kasvavat infomassi töötavates büroodes standardne tööriist. Trükimasinad pidasid büroosid oma koduks umbes 100 aastat. Kuni eelmise sajandi üheksakümnendatel tõrjusid need sealt välja arvutid ja printerid. Aga 100 aastat enne trükimasina kasutusele võtmist toimunut prantsuse revolutsiooni ajal öeldi, et nii nagu Saturn, seep, ka revolutsioon oma lapsed. Jacques Danton oli 10 aastat kestnud revolutsiooni juhtivaks tegelaseks monarhia kukutada. Jaa, ning esimese vabariigi rajaja kaasrevolutsionäär Maximilian Robespierre käskis aga talvel enne revolutsiooni lõppu kilotiiniga pea maha raiuda. Paar kuud hiljem leidis Robespierre end samast vangikongist, millest Anton oli oodanud hukkamist. Ja nii läks temagi koos veel mõne rebulutsionäriga giljotiini alla. Revolutsioon paistab, et ei talu enda sünnitatud revolutsioonilisest ja püüab nendest uue ajastu koidikul esimesena lahti saada. Sama saatus tabas ka kirjutusmasinat. Trükimasinad, informatsiooni talletamise, paljundamise ja töötlemise vahend ning seega infotehnoloogilise revolutsiooni oluline osatäitja. Trükimasina sugulaseks on arvuti, kuigi esimeses mõttes sarnaneks hoopiski kalkulaatorile. Võib-olla tahakski arvuti trükimasina kuvandit vältida, täidab see ju antud loos Rovosbeeerry rolli, olles ühtlasi Iidee revolutsiooni lõpule viia. Õigemini me pole veel lõppu näinud. Arvuti sugulustrükimasinaga on ametisilmatorkav silmnähtavaks, suguluse tunnuseks on näiteks klaviatuuri klahvijärjestus vasakult lugedes Coverti ja arvutite kasutamine arvutamise asemel kolossaalseid hulgast teksti loomiseks. Klahvide taoline järjestus teeb kirjutamise aeglasemaks tekstides enamlevinud järjestikuste tähtede klahvid painukese paigutada kirjutamise kiiruse huvides lähestikku. Kahjuks aga kulus kirjutusmasinal aega, enne kui klahvi vajutamise järel paberile tähekuju pressina trükib ja jõudis tagasi liikuda järjest sel moel ette järgmise tähe mehhanismile. Tagajärjeks oli trükimasina kinni kiilumine. Kiiruse asemel muutus trükkimine hoopiski aeglasemaks. Seetõttu paigutas modernse trükimasina leiutaja Christopher lasem shows inglise keeles sagedasti järjestikku asuvate tähtede klahvid teineteisest eemale ja sündis tänaseks standardiks kujunenud aeglase kirjutamise klaviatuuri paigutus. Sakslaste klahvide paigutus on värts ehk asukohad on muutnud ainult y retset, kuid prantslastel on hoopiski Asert. D ja keegi ei tea, miks prantslased valisid sellise paigutuse. Väidetavalt tekkis taoline paigutus eelmise sajandi alguses. Hoolimata, et enamus trikimasinaid imporditi USAst otsustasid prantslased, et neil peavad teisiti asuma. Võimalik, et revolutsioonijärgne vabariik tahtis lihtsalt eristuda. Tegemist ei ole keele omapärast tuleneva põhjusega, sest Šveitsi ja Kanada prantsuskeelsed kodanikud kasutavad qwerty paigutusega klaviatuur. Prantsusmaal püüti viimast korda jõulisemalt klaviatuuri kultuurimaailmaga ühtlustada 1970-ga kuuendal aastal, kuid ebaõnnestunult. Standardi taga on loomulikult inimeste õppimisraskus ja seda varjab tujukus. Arvuti puhul puudub mehhaanilise kiilumise risk kiirema kirjutamise nimel. On leiutatud optimaalsem paigutusega klaviatuur, milledest kuulsamand vasakklaviatuur ameti hoitakse tänaseni kinni mehhaanilise trükimasina loogikast hoolimata, et maailma suurima bürokraatiaga ja viimasena miljoneid trükimasinaid kasutanud India loobus masinate ärist 2010. aastal. Arvuti tappis lõpuks trükimasina kandes kaasas võimalikelt häbiga Timärki. Kuid arvutites on veel üks kirjutasmasina jäänuk selleks andnud punktile järgnevalt kaks tühikut. Õigemini on jäänud inimestes nagu koerti klaviatuuri puhulgi. Erinevalt arvutiajastust, kui mõned tähed saab paigutada teineteisele lähemale ja teised kaugemale, siis trükimasinate tähed paigutasid mehaanilistel põhjustel teineteisest ühekaugusel. Seetõttu oli lausele buss punktile järgneb tühik tihti liiga väike, keristamaks uue lause algust. Ja kirjutaja lisas veel ühe tühiku. Antud teemal käis aastaid tekstiredaktorit fännide maailmas vaikne sõda, kuna õigekirja kontroll, asi topeltühikult süütult tekstis edasi elada. Ja nüüd otsustas Microsoft edaspidi tõlgendada poed punktile, järgnevad topeltühikud veana ja paigutab liigsed ühik olla viga tähistava lookleva punase kriipsukese. Enamus maailmakodanik ei pane ajalooliselt märgilist sündmust tähele. Ja antud uudis on maailma haaranud uudiste kõrval ju midagi täielikult teistsugust. Kuula varasemaid portaale. L2.