Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head vana aasta lõppu. Täna vaatame tagasi aastale 2018, milline on olnud meie kirikuelu? Vestlusringis on kristlikud ajakirjanikud. Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg ja me räägime ka kirikuelu saates sellest, missugune on olnud kirikueluaasta 2018 ja stuudios on meil külas raadio seitsme peatoimetaja Helle on tervist. Ja Tartu stuudios ajalehe Eesti kirik peatoimetaja Syriesem tervist. Tere. Ma alustan ilmselt ikkagi paavsti visiidist, et kui me räägime sellest, mis on kirikuelus olnud märkimisväärset ja olulist aastal 2018, siis me sellest ei saa ei üle ega ümber. Ja on eriti oluline seda nimetada. Paavst külastas Eestit ja, ja tegemist oli aastatepikkuse tööga teda siia kutsuda iga aasta Eestisse ei saabu. Et kui te mõtlete sellele paavsti visiidile, mis siin sügisel oli, siis? Mulle tundub, et see kajastus oli ka väärikas, et kõik kanalid tulid sellega kaasa ja ka ilmalikus meedias oli üsna palju sellest juttu. Nii ta oli, et ilmalik meedia ja kristlik meedia oli kaasas ja see oli väga mehine sündmus ja selles mõttes ju kutsuvad, ei olnud ainult katoliku kirik, vaid see algas juba mitu aastat tagasi, kui alustati Lundis tähistamist, ju siis luteri viite 100 ja seal esitati paavstile kutse. Peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Philippe Jourdan esitasid selle ja ega nad ei teadnud, kas siis andsid ainult lootust, et ilmselt siis, kui Eesti 100 on, et selle aastaga sobib, siis on 25 aastat eelmisest paavsti visiidist ja kõik nii edasi. Ja isa Philip on öelnud seda ka, et väga suured riigid on küsinud, et miks, miks väikesesse eestisse baas teist korda. Ja eks siin on mitmeid vastuseid, Sirje võib lisada. Aga, aga see mõju on tagantjärele aina enam ja enam avaldunud, et väga erineval moel enam ei räägita. Et Eesti on usuleige. See on kõige tähtsam ilmselt, et on toimunud teatud mõttemuutus või suhtumise muutus. Aga teine pool on ka see, et mõtiskletakse väga erinevatel tasanditel ühiskonnas. Et kas hea elu on ka hästi elatud, ela. Syriesem mina sel päeval Tallinnas ei saanud viibida ja ma pean tänama rahvusringhäälingut, kes kogu seda päeva üle kandis. Ma sain oma töölaua tagant jälgida, kuna sel päeval Me andsime lehte just välja ja kõik, et inimesed ei saanud meil Tallinnasse minna. Aga Indrek Treufeldt, Reet, leige pommi kommentaarid sealjuures kui ma vaatasin arvutist seda ülekannet, olid suurepärased. Ja mis on ka oluline minu arvates, kui aasta lõpus Eesti kirikute nõukogu andis välja oma oikumeenilise preemia siis sai selle just see meeskond, kes Kaarli kirikus valmistas paavsti kohtumist noortega. Et see oli üks ütlemata tore, tore ja armas päev, olgugi et ma isiklikult ei olnud vahetult sellest osa saamas, aga kõik oli tehtud selleks, et kõik, kes tahtsid osa saada, sellest ka said. No ma arvan, et väga paljud raadiokuulajad jälgisid kas televisiooni või raadio vahendusel paavsti visiiti et ega igaüks kohal ei käinud või luges siis restportaalidest või lehtedest neid ülevaateid, aga võib-olla mida ka kriitilist selle puhul öelda, siis mulle tundub, et arstil oleks võinud esitada mõne väljakutse. Et nii nagu me nägime hommik Anuga saates seda väikest poissi, kes tahtis teada, mis tema isast saab, et kas ta, kas ta pärib taevariigi. Et nendest tunnistustest ka, mis oli seal noortekohtumisel või, või ka kohtumisel vaestega. Et ei olnud sellist väljakutset, millele paavst oleks võinud vastata ja kuidagi avada usu mõõdet, nagu veel sügavust. No minu arvates, et meie president Kersti Kaljulaid, kes oma ametisse astumise esimestel aegadel oli üsna tõrku kiriku suhtes oli ju kogu kogu aeg ju kaasas, et võib-olla on seegi märk, et suhtumine Kristlusesse ja kirikusse on meil muutunud üha hea tahtlikumaks. Aga jah, selliseid teravaid küsimusi tõesti väljakutseid ei olnud. Tegelikult päev enne seda veel tuli selline vist katoliku kirikusse pressiteadet ei või teada, kus võib paavst lihtsalt auto seisma jätta ja siis kuhugi nii-öelda sisse hüpata või teha erilise visiidi. Ja, ja aasta alguses, kui seda hakati veel ette valmistama, veel ei olnud teada päev siis ju see aasta 2018 algas nii Rooma linnas, esimesel jaanuaril läks paavst sünnitusmajja ja siis arvati, et äkki tuleb meile ka, et kogu see aeg ikka oli selline tagavara variant, et, et mida ta võib teha, aga paraku aeg oli vist väga kitsas. Jah, see aeg oli väga lühike, mil ta Eestis üldse viibis, hommikul tuli õhtul ta juba läks ja mulle muidugi endale kõige rohkem oli muljetavaldav see kohtumine vaestega, sellepärast et see on see koht, kus tema sõnum sai nagu võib-olla kõige lähemalt puudutada inimesi ja kõnetada just neid, keda ta on ikka oma kõnedes ju püüdnud esile tõsta, need, kes on kas kuidagi tõrjutud või vaesed et jõutaks ka nende inimesteni, nii et see sõnum nagu seal selle koha peal jõudis kindlasti kohalolijate, nii, aga, aga võib-olla see jällegi nii palju meediapildis ei kajastanud, kuigi ETVd tegi sealt ju ka otseülekandeid. Väga südamlik ja kõike saab ju Youtube'ist järele vaadata, isegi sedasama vahestega kohtumist. Aga teised teemad, et kui me vaatame siin Eesti kirikuelu, muidugi paavsti visiit Eestisse on ka Eesti kirikuelu, aga mis meil siin endal on sündinud, et selle aasta vältel siis ma hakkasin mõtlema, et meil on päris mitu uut kogudust vähemalt ametlikult loodud luteri kiriku puhul me saame rääkida näiteks saue koguduse asutamisest. Ja ja veebruaris ka Harku järve kogudus. Nii et, et me võime rääkida kahest asutatud kogudusest, kes on ka kirikukogu poolt kinnitatud. Kui me räägime koguduste asutamisest, siis kogudustel peab ka kodu olema. Ja meil on ka neli kirikut rajamisel. Et Mustamäe kirik on peaaegu lõppjärgus. Sauel on krunt eraldatud. Saku kavatseb pähklimäel alustada kiriku ehitamist ja eriti südamelähedane on minu jaoks Maarja kiriku taastamine Tartus. Laulupeo häll. See, et on Eesti evangeelses luterlikus kirikus kirikute ehitamine ja, ja ka koguduste juurdetulek, see on üks uus märk tegelikult Kagu-Eesti erinevatest konfessioonidest ja koguduste rajamine on olnud märksõnaks väga paljudele vabakogudustele sellel aastal. Ja mitmed noorte kogudused on näiteks just siis Oleviste külje all sündinud mitmed noortele ja need on väga erinevad, need ei ole sellised traditsioonilised ja noortele eripärased vormid on, on tekkimas ja see näitab, et, et ka kirikutes on teatud areng teine pool, mis on. Ma tahan väga oikumeenilise, et ma räägin erinevatest kirikutest, mis toimub samaaegselt rääkida siis sellest samast, et et on uusi kogudusi juurde olemas. Siis see teravik on nagu kõigil noortele mõeldud ja, ja kuigi näiteks adventkirik on võib-olla teistest eriline selle poolest lisaks oma uuele kogudusele, mis Tallinnas sündis ja tegutseb, on kirikus ka mõeldud, siis vanakest jälle, et on lausa sellised vanakesele mõeldud, vabandust varakisteraga aga tähendab siis üle 60 inimestele kokkusaamised ja ja see on selles mõttes eriline, et nendele ka midagi täiesti omaette tehakse. Aga no neid variante on eri konfessioonide siis väga palju ja, ja see, et on kirikute ehitamised või, või siis koguduste loomised erinevalt kofessioonista, sellest korrast, kuidas seda tehakse ja kuidas kinnitatakse, nagu näiteks kaason see et need, see on uus ja selline julge samm edasi, mis, mis näitab, et muutused on tulemas, kui uued kogudused sünnivad? Millest see kõneleb, et meile rajatakse uusi kogudusi, et kas, kas ühiskond on kuidagi ikkagi muutunud avatumaks religiooni suhtes või vajavadki noored uusi vorme või tahetakse, et kirik oleks kodule lähemal, et siin muidugi on ilmselt mitmeid. Rohke luterlikus kirikus ju on see seisukoht, et kirik peab kerkima sinna, kus elavad inimesed ja ja, ja Lasnamäel ju ka muuseas on rakuke tegutsemas, et praegu küll pühavaimu koguduse abi kogudusena, et ka Lasnamäele võiks tekkida oma kogudus. Et ilmselt see on ikkagi jah, et kui maalt elu voolab linna, siis siis see tingibki kirikute ehitamisega suurematesse tõmbekeskustesse ja vajaduse selle järele. Ja samas kinni ju neid maa kogudusi ei ole pandud, mis on ka märkimisväärne. Ei ole ja maakogudused on minuarvates, kes oma haaret heas mõttes laiendanud, nad on muutunud kogukonnakeskusteks ja kogukonna kirikuteks. Noh, seesama äsja me nimetasime sellest Harku järve kogudusest õpetaja Avo Üprus ja tema kaasvõitlejad nimetavadki seda kogukonnakirikuks ja ta pakub seal lastehoidu, erinevaid huvitegevusi. Ja selliseid näiteid võib tuua üle Eestimaa, kus kus kogudus ja kirik on, on tõesti sõna otseses mõttes keset keset küla ja inimestega kontaktis. Näiteks Põlva kirikus on viimasel pooleteisel kuu jooksul näidatud kahte dokumentaalfilmi õhtuti. Et see on nagu üks näide sellest Mina lisan just ma mõtlesin, et kui need märksõnad on, need koguduse kasv, tähendab uued kogudused on üks märksõna lisaks paavsti visiidile, aga teine on see avatus või nagu Sirje just seletas Harkujärve kogukonna kiriku näite põhjal, siis selline tavaarvamine hakkab murduma ühiskonnas, et kirik on see Paikus käiakse pühapäeviti koos, seal on olnud tegelikult kogu selle vaba Eesti aja tegevusi väga palju erinevaid, aga kuidagi oli ikka kinnistunud see, et seal käiakse pühapäeval teenistusi, mida nad seal ikka teevad, palvetavad kuigi noh, sellest võiks ka järgmise märksõnana rääkida sellisest palvest, aga aga ma tahaks lisada Harku järvel näiteks, kui kui inimesed nüüd tõepoolest mõtlevad, et mida seal tehakse, siis jõulude puhul oli Pipi näidend saal oli lapsi täis ja kui mõelda, et seda tehti siis nii-öelda kiriku ruumides, siis see on Eestis ju täiesti midagi, midagi uut, aga ometi täiesti normaalne, kui inimesed selle kogukonnakeskusena endale võtavad siit edasi. Kui siin on juba juttu olnud haavo hüprusest, siis see teine pool, mida ma näen, on see diakooniatöö, mis hakkab teisipidi avalduma. Ja see diakooniatöö on sedasi, et kui on arvatud, et noh, kirik teeb ise oma neid asju jälle aga nüüd hakatakse kogukonnas või ühiskonnas enam enam sidustama. Ja siis kohalik kogukond äkki avastab, et ka kirikuinimesed võivad kaasas olla ja ja et see koostöö vili tähendab seda. Varsti oleme me väga avatud kirikule. Et see käib niimoodi samm-sammult, esialgu leitakse ühised, nüüd on ju läbi selle aasta kõik maakonnad läbi sõidetud, on arutatud, kuidas on võimalik kirikuga koos midagi teha, eks kõik võtab aega, aga, aga need on esimesed märgid, et asjad väga edenevad ja ja enam ja enam leitakse partneriks kirikut. Tohin ma siin sellest diakooniamärksõnast laiend on, seda teemat edasi perede väärtustamisele, luterlikus kirikus on ju perekeskus, mis on teinud väga head tööd ja teinud oma teeninduspunktid nii Haapsalu kui tusse on korraldanud konverentse. Lisaks sellele on luterlikus kirikus ka ristivanemluse töörühm koos, et mitte ainult emasid ja isasid Psy huvi keskmes hoida, vaid ka, et kaasata sinna ka ristivanemad. Ja nad, Ta on teinud ristivanemate lugude kogumise võistluse, kus inimesed võisid kirjutada ristivanemaks olemisest või või siis oma ristilastest või ristilapsed, kirjutasid ristivanematest. Neil on olnud konverents. Ja samas on ju ma olen jälginud meie peapiiskop Urmas Viilma kõnesid, mida ta on aasta jooksul pidanud. Ja üks märksõna on seal, pere lapsed, seal minu arvates ka meie kiriku puhul väga-väga-väga oluline, et kui me diakooniast edasi läheme Ja selle risti Vanemuise juures on valminud nüüd selle aasta lõpuks ka risti Vanemuise ehituskivid ja mis konverentsil arutati, et tuleks teha ristivanemate päev ja see jäi nagu pooleli kõrvalt vaadates see asi, et osad oleks tahtnud seda kusagil nii-öelda kirikukalendrisse sättida, teised vaatasid, et ikka oleks soojemal ajal varem teha. Et selline mõte ja lisaks veel ju ka seadusandluse sätte puhul, et meil on olnud sellel aastal ka mitmeid kurbi näiteid nii-öelda avalikus ruumis on räägitud lastest, kelle pärast on võideldud, et nad saaksid siis oma pere juurde, kelle oma vanematega midagi juhtunud siis mõte on, et ristivanem materjale võiks saada tulevikus ka selline võimalus, et nad on. Et kui lapsevanematega midagi juhtub, et siis nad võtavad kaasele vanemliku hoole enda kanda, päriselt? Kohe mitte, ainult et oleks link kiriku ja pere vahel. Väga huvitav on see mõte. Kui me siin mainisime perekeskust juba siis ega seda on ka põhjust meie saatesse selles mõttes ka toonitada, et et novembri kirikukogul ju moodustati ka sihtasutused varem Perekeskus töötas lihtsalt ELK all ja ta töötab endiselt muidugi koostöös EELK, aga, aga juriidiline isik on nüüd ka siiski asutatud. Perekeskus on, on selline iseseisev üksus, ta on lihtsalt nii suureks kasvanud juba, et, et lihtsalt konsistooriumi all tegutsemine ei olnud ilmselt mõistlik ja sealsamas kirikukogul siis võeti vastu ka saue Pauluse kogudus EELK-sse, mida sai juba mainitud. Just, ja tegelikult kevadisel kirikukogul tuli teine sihtasutus, mis samuti on välja kasvanud nii suureks, et peab olema sihtasutusena, see on siis diakoonia sihtasutus, nii et väga tublid tegevused. Kas me Narvas ka räägime, Narvas on läinud ka asjad. Kuuma ja Narvast võiksime väga rääkida ja siinkohal peaks eelkõige tunnustama minu arvates meie helkamissioni keskust ja juhataja Liivi Rein Aru kes terve aasta valmistas ette Narvas kirikute päevi. Ja, ja minu arvates läksid need suurepäraselt, et korda ja kõik Narva kirikud erinevate konfessioonide kirikud olid, et sinna kaasatud ja Eesti kiriku ajakirjanik Kätlin Liimets käis enne seda Piiskop Laatsalusega tegemas intervjuud. Ja meie leheveergudele just väga palju ei satu teiste konfessioonide vaimulikke mõtteid, aga, aga minu arvates intervjuu piiskop Laatsalusega oli suurepärane. Ja need kirikupäevad olid, olid ka kaasatud ja, ja suurepärased. Ja samas ka Narva Maarja kirik. Õpetaja Urmas Karileedi juhtimisel on astunud väga suure sammu oma uuenemisele ja kasvamisele. Ma lisan, et leer Einar on eel ka aasta vaimulik 2018 ja veel ja kui ta Radio seitsmes käis intervjuud andmas, siis ütles, et mõtlesime tavapäraselt teeb, mis keskus igal aastal kirikupäevad ja teeme siis seekord Narvas, aga et ei osanud arvata, et kirikupäevadest saavad kirikute päevad see lisand sinna juurde mitmuses olek ütleb väga palju, et see tähendab koostööd ja täiesti kaha sellist uut omavahelist suhtlust ka Narva linnas erinevate koguduste vahel. Ja positiivne on muidugi see, et Narva Aleksandri suurkirik on, on ikkagi nüüd alates selle aasta lõpust avatud jälle külastajate jaoks, et seal on see installatsioon taevas Narva kohal ja see, mis oli suletud tükk aega pärast koguduse pankroti, et seal asjad liiguvad ja tõesti seda pühakoda on võimalik ka minna külastajatel turistidel vaatama seestpoolt. Ja see Narva kiriku avatus siin on Kultuuriministeeriumi toetus ja väga paljude eraisikute ette teate toetus, et, et see, et see võiks nii olla. Aga ma tooksin ühe sellise seiga, et sel päeval, kui me käisime Narvas ja piiskoplatsusega tegemas intervjuud, oli ka president Kersti Kaljulaidi töönädal seal Narvas. Ja ta oli just eelmisel päeval külastanud, et seda maja, kus piiskop oma kantseleiga asub see on endine Narva kogudusele kuulunud hoone, mis pankrotipesas maha müüdi. Ja president Kaljulaid käis seal külastamas Eesti seltsi, võttis nende hommikukohvist osa ja vestles pikalt ka piiskoplazzurusega, nagu ta meile ise nimetas. Jah, president Kersti Kaljulaidi avatus kirikute suhtes, aga kristliku meedia suhtes on olnud tähelepanuväärne, sest ka raadio seitse on saanud pika intervjuu presidendiga sellel aastal, nii et me oleme väga tänulikud. Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik sai uue juhi sel aastal ka. Neid kirikuid on mitu. Kas on uued juhid, aga see muidugi ka saab näha, kui avatud suhtlemine selle kirikuga siis nüüd edasi läheb? Ja kas ta eesti keele õpib ära või õpi et eks see ole juba teatud eas natukene keerulisem eesti keelt ära õppida. Veel. Kas, kas seda võib nimetada kirikuelu suursündmuseks, kui kui kirikud saavad riigieelarvest tegevustoetust 7,9 miljonit? Noh, sellel on teine pool ka see lause, mis on välja toodud. Kultuuriminister ütles, et kultuurirahvas rõõmustab, Niguliste kirik on nüüd kultuurirahva oma ja sealt tuleb välja see teine küsimus, mida on peapiiskop ju pidevalt toonitanud läbi aastasin religioonist teadmised ja kas kirik on kultuuri osa Eestis sellest arvamusfestivalil ka pikemalt tuli küsimus ja arutelu. Selgub, et igatahes kultuuriministeeriumis küll kirik kui kultuuri osa ei ole, nii, ütles peapiiskop ise ja ütles, et see on väga kurb. Sport on, aga kirik ei ole religioon, ütleme siis. No see on see üks toetus, mis mitte toetusraha, mis tuli Niguliste kiriku eest, aga teine on mida riik ju regulaarselt läbi Eesti kirikute nõukogu maksab kõigile liikmeskirikutele jagamiseks ja siin on juba, ma ei tea, milliste raha seal silmas sa meelis pidasid. Ma pidasin silmas just nimelt seda Niguliste tee. Lõpetamist ja ja ja ja ei ühte pidi rahu, maa veel. Aga. Tegelikult väga pikk ja pika vinnaga ja see tuli üle aasta, oodati seda raha, mida lubati ja lubati dialubati aastaid käisid läbirääkimised, et kuidas sul läheb paarkümmend aastat, kui paarkümmend nõuti tagasi Nigulistet, nii ta on. Et kuidas võtta seda olukorda. Märkimisväärne igal juhul. Mõtlesin selle sama lause peale, mida ma ostsin, enne tsiteerisin nii vabalt, et, et kas nüüd edaspidi on reklaamides Niguliste nimi või tuleb, et näiteks praegu on jõulud Nigulistes. Et, et juba sõna kirik on nagu. Et kuidas edaspidi, et need märgid on ka sellepärast, et kuidas me kõneleme, mis sõnu me räägime. Et ma ei tea, nüüd toon siia justkui nendest märkidest, ma hakkasin rääkima, et näiteks arvamusfestivalil tuli läbi nelja erineva vestluse ikka ja taas esile see, et kui sa kasutad sõna religioon, et siis on inimestel nagu selline vastandaks, et nad ei taha sellest midagi kuulda. Aga kasutada usk, seis, on leebem olukord, et seda mõistetakse teistmoodi. Ja see, et Eesti kirikute nõukogu on ju Eesti usu aasta lausa läbi kahe aasta korraldavas, see on väga hea sellesama sõnade kasutamise juures, et mida sa, mismoodi sa siis suhtled ja milliste väljendit, mille abil sa inimesteni jõuad. See eesti usk, väga hea, et sa selle nüüd tõid sisse ju aastalõpu märkimisväärne sündmus oli Eesti kirikute nõukogu ja siseministeeriumi korraldatud konverents Eesti usk, kus usu olemusest rääkisid nii teoloogid kui ka loomeinimesed. Minu arvates oli väga briljantne päev väga sügav ja vaimulik päev. Ja et, et see eesti usu aasta ju tegelikult kestab veel ja, ja kuni siis järgmise aasta advendi nimel. Nii on ja siis kui kirkoaasta lõpeb, aga selle eesti usu juures on minu meelest veel väga oluline sündmus, mis on nüüd detsembrikuus toimunud ja räägitakse ka ju usust ja, ja teaduse omavahelisest vahekorrast, siis on ilmunud üks raamat, mida on autori või mis on kogumik, küll aga on üks inimene, kes on seal kokku pannud, on siis Riho Saardi ja ja kui see kusagil novembrikuus tuli teade, et ilmub selline kirikulugu, mis käsitleb siis ristiusku Eestis ja alates sellest ajast, kui tähendab, et seda aega ei ole varem üldse käsitletud, et keskajast peale siis ma mõtlesin, et miks nad seda teevad, seda pühapäevasel päeval seda esitlust ja, ja Pirita kloostris. Ja hiljem, kui ma intervjuu tegin, siis Riho saart meenutas seda, on ka seda nüüd siis oma raamatus Eesti kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Selgitanud, et umbes 30 aastat tagasi isa Vello Salo, kui ta veel ei olnudki Eestis, oli alles Kanadas ja ja kui Riho Saardi, mis 93. või kuskil seal neil aastatel Soomes Helsingi ülikoolis sisse isa Vello Salo oli unistanud. Et vaevalt tema silmad näevad, et selline üldine käsitlus üldse tema eluajal valmis saab. Ja ja, ja see siis nüüd toimus, isa Vello silmad nägid seda raamatut. Ja see on ühtepidi väga tore, aga teisipidi, et ka selline lünk on täidetud, väga paljud erinevad autorid on kaasas seal Marju Kõivupuu ja Piret Lota, mania Kristiina Ross ja Toomas Siitan ja Maarja Vaino ja Aldur Vunk ja Eli võsa ja natukene meenutas seda konverentsi juttu ka, kuigi konverents rääkis Eesti osas täna, aga samuti ikka ka läbi kunsti ja, ja, ja arhitektuuri ja kõige selle. Et midagi sellist ei ole varem kokku pandud, meil on noored teadlased, kirikuloolased, küllap tuleb veel neid erinevaid variante. Ma loodan, kuigi kuigi kõik on väga mahukas ja, ja mahukas töö nyt Riho särd lõpetas intervjuu raadio seitsmele sellega, et nüüd tema, see lõplik doktori on, on valmis saanud 30 aastat. Ma nimetaksin siiski teist käsitlust veel, mille on kokku pannud ju Riho Altnurme. Ja see on õpikuna ja see on natukene vähem mahukas Riho Altnurme õpikut on tsiteeritud ja veel oli huvitav, et selles raamatus on siis lõpetatud aastaga 2017, et isegi 2018 esimene pool on veel nii-öelda kronoloogilises järjekorras sinna sisse pandud. Mina oleks muidugi tahtnud, et oleks natukene ikka kristlikust meediast juttu olnud, seal, aga seda muidugi ei olnud. Ma nimetaksin ära dokumentaalfilmi Vello Salost. Pikemalt sellest rääkida ei saa, kuigi tegelikult siin me näeme, et ka jõulude ajal oli lühidokk Annika Laatsist eetris, nii et vaimulikud on ka nagu üha rohkem ja rohkem kui meediapildis ja filmide kaudu meie ees. Aga vaadates siis aastasse 2019, mis oleks teie ootused, mis võiks sündida uuel aastal? Ja ei ole veel jõudnud vana aastat ära saatma, et uuele mõtlema hakata, aga kui tohib, siis ma ikkagi siiski teeksin dokfilmidele veel lisaks ühe täienduse mitte dokfilmidest ei räägiks, vaid, vaid nimetaks seda, et kirjastus kallus on alustanud raamatusarjaga Meie vaimulikud. Ja on ilmunud juba nagu nelja inimese lood, Avo Üprus, Ove Sander, Aivar Sarapik ja Naatan Haamer, et see on ka omamoodi omamoodi märg, et et vaimulikud on valmis endast rääkima. Jah, aga uuelt aastalt, mina ei tea, mina, võib-olla võtaksin sel aastal peapiiskop Urmas Viilma poolt räägitut, kõnedes nimetad tood? Selle pere teema nagu tõstaksin, tõstaksin esile ja, ja võib-olla me püüaksime selle selle valguses kuidagi kuidagi edasi minna, sest et tema advendikõnes ta ju ütles, et hakkab isiklikult ristima perede kolmanda ja iga järgmise lapse aastast 2020, see on üks selline märgiline tähendus. Või siis üks selline tsitaat, mis mulle on väga meeldinud, mida ta ütles küll juba vabariigi aastapäeva kõnes, ma nüüd tsiteerin seda. Ma olen veendunud, et Eesti rahvas on õnnelik, kui ta saab olla omanäoline, ehk eestinäoline, kui ta armastab Eestit, Eestina ja eesti rahvast eesti rahvana mitte millegi või kellegi teisena. Et, et võib-olla kui meie hoiaksime ka oma pilgu sellel, et, et me oleme, oleme üks pere. Et üks, üks ristirahvas, üks eesti rahvas ja, ja me püüaksime rääkida meist endist, meie endi mõtetest, meie endi tegudest. Võib-olla see ongi oluline järgmisel aastal, et me keskendume sellele. Ega mina ka pole mõelnud, mis töid on nii palju ja siis planeerib neid asju ja ja eks jumalal on omad plaanid, et mees ja siin ka meediatöötajatena ära tunneksime. Ja kui ma ütlesin, et võiksime rääkida sellest, et Eesti kirikute nõukogu eelmisel aastal ütles, et palve on kõige tähtsam, siis tänane päev on tegelikult palves kantud päev meie eelkõndijate ja balletajate poolt ja sellepärast on väga oluline, et enam mõistetaks, et võib-olla kalliskivid ei, ei vasta igale küsimusele ja sellele, et annaks tuge ja, ja rahu. Sest eks seda esoteerikat ja sellest oli juttu ka Eesti usukonverentsil. Umbes nii, et me peaksime seda lihtsalt võtma, nii et see on nii. Aga, aga kas kirikud seda ikkagi võtavad, et, et see on see koht täna võib-olla, mida järgmisel aastal teravamalt tuleb esile, aga mida ma soovin, et, et palve kannaks Eestit sest üheksa nädalat ja siis on, on märts. See on palve, on väga õige mõte ja kui sa meelis küsiksid, et mis minule näiteks on sellest aastast isiklikus plaanis nagu kõige, mis on mind nagu emotsionaalselt kõige rohkem mõjutanud on siis ma nimetaksin koormošovikooni näitust päästetud pühadus Mikkelis ja seal iga iga selle ikoonies ma seisatusin ja, ja ma tundsin, et ma tahaksin ütelda palve. Ma tahaksin mõelda kõigele sellele, mis on kadunud kõigele, sellele, mis on jäänud. Sest et millel pole määratud kaduda, tõuseb üha uuesti elule tagasi, kas või täpselt samad vanad ikoonid, mis on sadade aastate eest olnud kusagil küla taredes väikestes kiitades ja on nüüd toodud meile meile vaatamiseks, see on see, mis millele me hoiame pilgu ja, ja palvega me läheme edasi. Nii et läbi sinu juttu tuleb välja, et jumal on olnud ka pisikeses tares väga keskmes, et see oleks ka. Et see kasvaks aru saama, et see on see soov. Aitäh teile tulemast täna saatesse. Sirje Semm, Eesti kiriku ajalehe peatoimetaja Tartu stuudiost ja Elleaan raadio seitsme peatoimetaja siin minu kõrval Tallinnas. Mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast kaasa mõtlemast. Kohtume juba tuleval aastal, järgmisel pühapäeval õhtul kell 19 ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikku aastavahetust.