Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, Läti 100.-le, iseseisvuspäeval, teeme juttu lätlaste usklikkusest. Uurime, milline on kiriku usaldusväärsus, latis ja roll ühiskonnas. Tundub, et Läti elanikkonda on pigem positiivse vaatega kiriku poole ja enamik Läti elanike siiski peab ennast ühe või teise kiriku juurde kuuluvaks ka siis, kui ta mitte seal kirikus võib-olla rohkem kui korra aastas või korra paari aasta jooksul. Seekordses saates räägib Läti usuelust seal tegutsev eestlasest kirikuõpetaja. Tänasel päeval, kui me tähistame Läti vabariigi sajandat sünnipäeva, on kirikuelu Saudega pühendatud Lätile. Ja meil on Skype'i ühendus, Läti Evangeelse Luterliku kirik Q Scrunda koguduse õpetajaga Martin sammuga, kes on ilmalikus elus, arhitekt. Tervist. Ikka Martin samm, et tass on veel Eesti asja, et passi järgi on nagu siis ametlik nimetus. Ja muidugi palju õnne Läti vabariigi sünnipäeva puhul. Ja suur aitäh, mismoodi üks eestlane satub üldse Lätti elama ja töötama ja veel kirikuõpetajaks tagatipuks. Eks ta juhtub ikka nii, nagu tavaliselt juhtub inimene kodumaalt ära läheb, et see on perega seotud abiellumisega, noh, mina ise võtsin siis naiseks siis ülikoolikaaslase Lätist. Ja mingil hetkel me nagu Tallinna ja siis Läti vahet sõites, nagu jäime rohkem nagu Läti poole peale. Ja sellest hetkest on saanud nüüd ka juba 26 aastat. Aga teoloogilise hariduse siis omandasid Sagus. Jah, teoloogilise hariduse ma sain Riias, õppisin Riia luteri akadeemias. See on sihuke puhtalt kiriku siis kool, Ta ei ole. Praeguseks on ta juba muidugi ametlik ja kõikide litsentside ja akrediteerimis tega hakkama saanud, tookord oli ta kiriku nagu kõrgem õppeasutus. Sellele lõpetasin kahe tuhandeaastasele nelja aastane õpe ja siis peale seda ma nagu siis sain õpetaja kutse ja ja jäin siis kirikuõpetajaks siias krundas, kus maga laskurunda lähedal me ka praegu elamise. Kui me tahame teada rohkem Läti usuelu kohta, siis võrreldes just Eestiga, kas lätlane on usklikum kui eestlane? Me teame, et Eestit peetakse üheks kõige vähem usklikuks riigiks Euroopas. See on muidugi jällegi selline mitme otsaga küsimus, et et kas küsitakse inimeste käest, et usuvad jumalasse või siis mingisugust kõrgemat ülemat, jõudu, väge. Aga kuidas lätlastega on, et kui palju nemad usuvad? No tundub, et Läti elanikkonda on pigem positiivse vaatega kiriku poole ja enamik Läti elanike siiski peab ennast ühe või teise kiriku juurde kuuluvaks. Ka siis, kui ta mitte seal kirikus võib-olla rohkem kui korra aastas või korra paari aasta jooksul. Et niisugust uhket ülesastumist, et me oleme kõige vähema usuga riik. Lätis nagu ei ole kuulda olnud, et on muidugi erinevaid Ringkondi, kes nagu seda püüab nagu nagu ässitada ja, ja rohkem nagu ilmalikumaks muuta seda elu siin Lätimaa peal, aga see kirikule on suur jõud siiamaani ja kirik on minu teada siiamaani siis institutsioon, keda kõige rohkem usutakse, või siis kellesse usutakse. Kui nüüd vaadata, siis võrrelda kas valitsust või parlamenti või omavalitsuselt, siis kiriku positsioon on nagu esikohal siiamaani. Ja Lätis on ju ka tugev katoliku kirik. Kui meil Eestis on väike katoliku kirik ja ühiskonnas võrdlemisi nähtav luteri kirik siis Lätis peaks olema nii katoliku kirik kui siis Luteri kirik mõlemad nähtavad. Lätis on pigem kolm suurt kirikut, kelle vahel ongi kolmeks jaotatud peaaegu võrdsetesse osadesse, siis elanikkond kolmandik on siis luteri usu pooldajad. Kolmandiku oleks siis katoliku kiriku kolmandik oleks Vene õigeusu kirik. Vaadata seda, mida ma olen nagu kolmeks jaotatud suhteliselt võrdsetes osades. Kui hästi kirikud omavahel läbi käivad, kas nad teevad koostööd? Kirikud teevad väga tõhusat koostööd ja ütleme, niisugust niisugust poliitilist võitlemist siis, kes kellest oleks üle, kes oleks esikohal või teisel kohal, on väga harva nagu väljaspool kirikut, et loomulikult, eks igaüks tahab ennast upitada kõrgemale ja siis natukene rohkem seda oma kogukonda siis suuremaks natuke rääkida, kui ta on, aga niimoodi riigi poolt vaadates oma vahel ütleme meie siis suhe riigiga kiriku poolt on. Et me oleme peaaegu nagu üks niisugune ühine, nimetas kirik kes siis jaguneb seal kolmeks erinevaks, võib-olla ka rohkem ütelda baptisti kirik, millega adventistid ja nii edasi, aga, aga nojah, et minu tunne on selline, et ta on ikkagi väga homogeenne seltskonda. See ristiusu kirik siin, Lätis. Kas kirikute nõukogulaadset organisatsiooni Lätis kaan? Ja ikka on, et on oma piiskoppide omavahelised, siis läbikäimised ja erinevaid aktsioon ja tehakse koos, tehakse koos diakooniatööd, tehakse koos projekte muusikalisi ja, ja nii edasi, et niisugust koostööd on palju ja igapäevaelus on tihtipeale kohapeal, ongi siis. Kaks kolm kirikut kesin väikestes linnades, nagu on, selliseks nad teevadki koos siukest ühistööd, et püütakse neid jõud kuidagi kokku suunata. Missugune roll on kirikutel ühiskonnas, mida tavaliselt kogudused peale sellise pühapäevase jumalateenistusliku elu veel kogukonnas teevad? Kirik on noh, kindlasti on üks suuremaid toetajaid siis diakooniatöös või riigi poolt vaadates siis või ühiskonna poolt vaadates on ta siis niukene, abistav käsi, et kui kellelgi on mured, suuremad probleemid, siis otsitakse ka kiriku poolt tihtipeale abi supiköögid, näiteks erinevad hädaabiorganisatsioonid ja nii edasi, kes on seotud kirikuga. Et samas on ka natukene niisugust meediatööd, antakse välja seal ajakirja ajalehte ja võib-olla nagu kõige nähtavam osa oleks see osa, kus siis kirikastub üles erinevate päevaküsimuste kaitseks või, või siis vastupidi vastu. Kas siis on tegemist omasooliste abieludega või perekonna definitsiooni leidmisega või kuidas suhtuda sellesse maailma suurtesse küsimustesse, islamisse ja terrorismi? Eks tihtipeale kirik teeb niisugust koostööd ja siis need vastused tulevad sealt suhteliselt sarnased, et siis nagu ühiskonna poolt vaadates oleks kui oleks see kirik suhteliselt nagu üksmeelne eks loomulikult, ütleme nüüd, õigeusu kirik on rohkem seotud venekeelse rahvusega, kes siin venekeelse elanikkonna et võib-olla sea, sealne kiriku ja elanikkonna suhe on nagu teistsugused, kui, kui on ta siis katoliku või luteri kirikul. Aga jah, ikka igapäevaelus nagu suuri lahkarvamusi nagu ei ole, et võib-olla kui siis küsimus on, mis puudutavad idanaabritelt, et seal on pigem siis õigeusu kirikule natuke teistsugused nägemused On siis üldiselt selline pigem konservatiivne jõud Läti ühiskonnas. Ja seda peab küll ütlema, et lati kõik kolm siis suurt kirikut ja Ka baptisti kirik, nad on ikkagi pigem konservatiivsed ja niuksed harvemad. Liberaalsed väljaastumised on tavaliselt lõppenud ka sellega, et moodustatakse siis kas mingi väiksem kristlik organisatsioon või ühinetakse siis kas mõne välismaise organisatsiooniga kirikuga. Et Läti kirik teadupärast on ka luterlikes kirikutes, siis maailma nõukogu seltskonnas ka tuntud kui konservatiivne kirik. Üks väheseid veel. Mille üheks näiteks on siis see, et, et naisi ei hordineerita luteri kirikus ka pastoriks? Et jah ja teine, mille kohta võib-olla vähem on nagu inimesed, nagu tähelepanu sellele pööravad, et pühakiri on ikkagi pühakiri, mis seal jumala sõna, et see on nagu kirikule jäänud veel selleks arvamuseks, ta ei ole lihtsalt tekst, mille peale võib oma õpetust rajada. Aga Lätis on ju ka välisläti kirik, mille viimased arengud on see, et välisläti kirik tegutseb nüüd siis ka Lätis sees. Ja see on nüüd meie viimase paari aastapäevakorras olnud. Et välismaal elavate lätlaste kirik siis ehk siis nagu Eestis Välis-Eesti kirik on ennast väga nii-öelda siis suure jõuga püüdnud maksma panna ka Lätis sees ja, ja nende ühinemiskatsed ühinemissoovid Läti Evangeelse Luterliku kirikuga Lätis on suhteliselt problemaatilised just naiskirikuõpetajate koordineerimise ja ka tihtipeale bioloogiliste küsimuste koha pealt, kus siis pigem küsimuseks, kas pühakiri on pühakiri või anda või on ta lihtsalt teatav tekst, millele võib oma õpetuse rajada. Ja eksvälismaise kiriku niisugune soos ja kodumaal kanda kinnitada, muidugi aru saada. Aga, aga see ühinemisplatvormid on olnud siiamaani nagu väga erinevad, et ei ole suudetud nagu ühist keelt leida, pigem, pigem need teed lähevad üha enam lahku. Ja on ka Läti Evangeelse luterliku kiriku kogudused on ka välismaal, et eks me oleme niimoodi, et oleme natuke nende siis piirkonna piirkonda nagu sisenenud ja nemad on meie piirkonda sisenenud, eks elu näitab, kuidas see asi edasi areneb. Kas see on ka nagu mõnes mõttes paratamatus, et, et noh, need naisvaimulikud on ju olemas, kusagil nad ju võiksid teenida ja kui Läti välisläti kirik seda võimalust pakub, siis, siis seda on mõistlik nagu kasutada. Küsimus on rohkem selles taustas ja mismoodi see inimene nagu siin oma elu seob kirikuga ja kristliku organisatsiooniga kogudusega. Ja ega naistel ei ole keelatud kirikus teenida ka Lätis, et enamik diakoonia naisterahvad ja on meil evangelist naisterahvaid. Aga selle küsimus oli üks algus hakkab sealt peale, et kirikuõpetaja latis. Enne kui ta üldse asubki õppima kirikuõpetajaks, siis tal peab olema koguduse nagu heaks kiita koguduse, siis toetus ja paraku on need kogudused suhteliselt konservatiivsed ja ega need kirikuõpetajad, kes on siin olnud eelnevalt ordineeritud ega neil lihtne ei ole leida oma koguduste kogudused, nagu tahaksid näha rohkem sihukest meesterahvast oma eesotsas kes need nagu siis Edasi sime, ta eludeid veavad ja edasi on muidugi noh, loomulikult ka see, et kui välisläti kirikus on, ütleme, palgad ikkagi suhteliselt suuremad, kui nad siin kodu Lätis. Eks siis naisterahvastele on see ka suhteliselt nagu, kuidas öelda, nagu kergem oma seda staatust seal kindlustada, et kui on korralik palk, siis on ka korralik konkurents ja kui meesterahvaid lihtsalt ei ole, siis siis võetaksegi see inimene, kes siin on tulnud ja lepitakse kokku, see on juba rohkem niisugune nagu tööandja ja töövõtja suhe. Seda reguleerib ka riik ja seal ei saa keelata seda, et kellele maksame, kellel mitte kodu, Lätis on kord see, et ikka kogudus iseendale siis kutsub ja konsistooriumi, kus siis nagu aktsepteerib õpetaja. Kuna noh, palgad on suhteliselt ikkagi väikesed, kes siis neid naisterahvaid, kes siin kodu Lätis tahaks teenida, on suhteliselt vähe. Et siin ta eeldab ikkagi, et inimesel on kas siis väga suur kirik ja suure suurem palk või on siis väiksem, kirik on kõrvaltööd nagu minul on arhitekti töö keegi teine õpetaja või ajakirjanik. Kuidas keegi siis oma elu on seadnud? Aga mis sellest projektist sai siin umbes 10 aastat tagasi, kui mõelda, et kirik võiks maksta väärikat keskmist, palkama vaimulikele. Aga siis tuli muidugi majanduskriis peale. Jah, sellest projektist on välja kasvanud mitte nii suur projekt kooli loodetud. Samas süsteem iseenesest nagu toimib. Et mõte oli selles, et kiriku kogudused annavad ära kolmandiku oma varadest või sissetulekutest moodustavad siis fondigustes omakorda makstakse palgalisa nendele vaimulikele, kellel palgad on ikkagi nii väiksed, et nagu otsitakse pigem mujal võimalusi teenida ja tööd teha kui, kui seal kohapeal. Aga noh, teadupärast tänapäeval pangad enam nagu protsent ei maksa raha eest, mis seal pangas seisab, majandus võib olla, situatsioon on ikkagi teinegi oli ta veel 10 aastat tagasi ja ta on pigem jah, praeguseks on ta kujunenud sihukeseks väikseks palga lisaks enamikele kirikuõpetajatele ja siis kogudustes, kus oleks võib-olla perspektiivi koha peal, kus kogudus on siiski väga väike, siis makstakse täispalka, et noh rohkem nagu niisugune abifond. Aga põhimõtteliselt nagu toimib, et loomulikult ei maksta sadades ja tuhandetes eurodes toetust, et need on pigem seal kümned või 100 või paarsada eurot, et, et see on nagu umbes selline tase, kus fon suudab ennast seal veel ülal pidada. Ja kuidas on riigi toega pühakodadele, et meil siin Eestis on omad süsteemid, võimalikud taotluste voorud ja mingit raha katuse parandamiseks on võimalik ikkagi taotleda ja mõnel kirikul õnnestub ka saada raha terve kiriku renoveerimiseks. Kuidas Lätis need asjad käivad? Lätis on riik ja kirik on küllaltki erinevatel positsioonidel. Omavahelist koostööd tehakse rohkem siis läbi kultuurimälestiste, kaitse organisatsiooni. Et riik nagu otseselt toetab vaid siis Riia toomkirikut ja veel paari nihukest suuremat organisatsiooni või objekti kus siis on omaette seadus vastu võetud, et riik saab siis nagu oma raha sinna ehitamiseks ja remontimiseks nagu siis kasutada. Aga sellel aastal on jaa, mine tea, võib-olla veel kunagi hiljem on olnud ka sihukesi riigipoolseid vastutulekut on moodustatud, siis teata fondlust pühakodade remondiks on ikka üheaastane programm. Et miljon eurot anti siis pühakodade taastamiseks. Raha on nagu kasutatud võiks, teda on ikkagi vähem kujundada vaja, aga noh, hea seegi. Aga see ei ole nüüd niisugune iga-aastane või siuke süstemaatiline abi. Et pigem on ikkagi omavalitsus, on omavalitsus, riik on riik ja kirik on kirik, et püüame ise hakkama saada ja siis leida kas väliskirikute abi või siis Euroopa fondide abi suuremate kirikute remontimisel. Et sihukeste väikeste kirikute remonditulud tulenevad pigem kiriku enda siis kinnisvarafondist nagu kiriku on omad maad ja varad, mida siis samamoodi üüritakse ja renditakse või müüakse siis sellest tulevad sissetulekud kasutatakse kirikuhoonete remontimiseks. Kas omandivaidlused on kõik selgeks vaieldud? Omandivaidlused on nüüd uuesti päevakorda tõstetud läbi siis meie sihukese konflikti välisläti kirikuga, kuna välisläti kirik pretendeerib samuti siis osala või siis põhimõtteliselt enamikule Läti kiriku varadest. Kuna nad ise ennast nagu siis peavad õigeks järeltulijaks ennesõjaaegsele läti kirikule ja siis kohaliku läti kirikut, siis mis on nõukogude aja üle elanud, peetakse siis nagu Nõukogude Läti kirikuks. Et tänu sellele siis on need õigusküsimuse teravalt päevakorras, aga siiamaani nagu veel ei ole läinud kirikute siis ülevõtmiseks või äraandmiseks. Noh, mingil teisel viisil nagu siis avalikes konfliktideks. Et suurem, võib-olla päevakorraline küsimus on Riia Peetri kiriku küsimus, mis on. Põhimõtteliselt tagastatud siis kirikule, kuna ta sinnamaale oli riigi omanduses. Ja praegu käivadki läbirääkimised siis vastava seaduse väljatöötamiseks, samuti nagu on Riia toomkirikule. Et on spetsiaalne seadus, mis reguleerib riigi ja kirikusuhet ja, ja siis vastavalt finantsliikumisi ja, ja muid selliseid ettevõtmisi. Et see võib olla niisugune kõige suurem, praegune sihukene küsimus, mis on päevakorras. See on siis see kirik, millel on imeilus vaade Riia linnale. Healistiga saab üles torni. Jah, just see, kus saab liftiga üles torniost. Ta praeguseni on kasutusel olnud pigem-kontsertsaalina näitusesaalina ja kogudus on seal loodud, kogudus käib koos väga väike kogudus küll, kuna noh, Riia kesklinn on kirikute poolest rikas, aga noh, omal ajal ta kirikule kuulunud kirik nagu sooviks seal oma sõna kaasa nagu öelda, ta jääks ikkagi mingi mingil määral kirikuks, et ta päris ei muutuks siis kultuurimajaks. Kas uusi kogudusi rajatakse, uusi kogudusi, on tekkinud samuti on siis vanu kogudusi koguduse kinni pandud ja likvideeritud ühendatud, et see protsess on aeglane, et ta ei ole nüüd ikka suur ja agressiivne, et nüüd pannakse kinni väevõimuga või siis luuakse uusi kogudusi, kuna vanas koguduses saavad omavahel läbi. Pigem on see seotud ikkagi rahvastiku liikumisega ja tühjaks jäänud küladega või siis suurte noh, nii-öelda põlluküladega, mis on tekkinud Riia lähedale, et, et eks, eks seal on püüdnud siis leida mingeid lahendusi nendele inimestele, kes on tulnud maa kogudustest, eks nad leiavad seal endale lahenduse, kuidas saavad koos käia kodu lähedal sarjas. Kas on ehitatud siis ka uusi hooneid? Uusi kirikuhooneid on ehitatud. Praegu tuleb umbes 10 kiriku Inglismaal nagu võib-olla et mis võiksid olla need, mis on viimase siis 20 aasta jooksul siin ehitatud, et ehitatakse, on ehitatud üks kirik Riia lähedal mis on mõeldud nagu siis erinevate koguduste kokku tulemis, kohaks katoliku kirikule, baptisti kirikule, luterliku kiriku vaimulike Ekumeeniline kirikuhoone ja see on ka omaette huvitav nähtus. Kuidas krunda kogudusel läheb, Martin samm enda kogudusel Skoda kogudus on olnud väikese linna kogudus läbi aegade. Ja eks ta on olnud seotud alade, selle linna heaoluga, et mida paremini linnal, linde rohkem inimesi linnas oludes kogudusel on olnud lihtsam õlu ja ego on rasked ajad, siis on kogudus olnud ka nii kaugele, et see kirikuhoone omal ajal isegi kokku varisenud ja on olnud ka inimohvreid, et ajaloos niukesi märkmeid. Praegu on ta niisugune vaikne väikelinna kirik, umbes sadakond. Inimesed on need, kes on iga-aastaselt, käivad sealt kirikust läbi võib-olla veel umbes 50 inimest, kes, kes on ära sõitnud krundast, kujutavad mingeid ühendusi nagu krundaga, et kas nad siis aitavad seal kirikule annetavad akende jaoks raha katuse remontimiseks nii või teistmoodi, kes peavad ennast nagu kirikuga seotuks siiamaani. Et iga püha päevaline jumalateenistus no umbes 30 40 inimest. Aga, ja viimased aastad on olnud äärmiselt valuliselt tänavust migratsioonile. Et rahvas ikka siiamaani nagu emigreerub Lätti riivistaja ja seda, seda me tunneme üha enam enam ka katk ründas koha peal, kuhu nad siis lähevad? Minnakse erinevatesse kohtadesse, Scrundas on viimased kolm-neli aastat olnud äärmiselt populaarne Taani, kus inimesed siis käivad hooajatöödel ta just talvel, seal on Taani karusloomakasvatuses. Ja noh, see on võib-olla isegi üks niisugune huvitavaid nähtusi, kus väikelinnainimesed käivad ühes firmas tööl, see firma on tuhandete kilomeetrite kaugusele Taanist käiakse koos mehed-naised koos peredega. Siis suved veedetakse Scrunnas. Talved on jälle Taanis, et niuke kummaline sümbioos on leitud. Et eks paistab, mis saab elus edasi, toob, et paraku ta nii on. Et. Kui veel rääkida kiriku siseelust siin sellistest diskussioonides, mis kirikute sees on, et kas Lätis on otsustatud ära, et on siis must talaar või valge, halba missugune see vaimuliku rõivastuse? Siiamaani on ta olnud täiesti vaba, et see on iga siis kirikuõpetaja enda otsustada. Enamik on. Protsendiliselt Ma ei oska niimoodi öelda, aga enamik on siiski valge halba kandjad. Mina ise olen jäänud musta mantli juurde ja. Neid on ka veel, et, et kuskil võib-olla. Kaks 30 kirikuõpetajad on jäänud, kes on siis mustaväljad ja ja ülejäänud sadakond on siis valged. Ja liturgia uuendused, kuidas nendega on? Liturgia meel ja võib-olla kõige suurem uuendus on seotud uue lauluraamatuga, mille me saime eelmisel aastal kirikulauluraamatuga. Et see oleks võib-olla nagu oli turg elus kõige suurem muudatus on viimastel aastatel suuremaid kiriku enda projekte, et laulame uue raamatu järgi uusi viise ja kergelt meil ei lähe. Kus inimesed, laenud nende vanade heade kaunite lauludega ja tänapäevasemad meloodiad võõrad. Aga jah, minu meelest on meie kiriku, ütleme varrusi 20 aastat on siin juba enam-vähem üks sammas liturgiline süsteem nagu olnud, et pole ta väga suurelt muutnud vaikselt kosmeetilised muudatused. Ja noh, eks siis tänapäevane, pigem on see küsimus piiskopikiriku lases katedraal kellale, katedraal, kes püütakse seda kasukast pidulikumat õhkkonda luua, nii viiruki suitsetamist kui, kui kellade helistamist ja niisuguseid nähtusi, mida võib-olla siis külakirikus nagu ei ole. Aga jah, olev, oleme jäänud siin oma sel ajal liturgia juurde, kus me oleme olnud vahepeal natuke riided ja natukene siis kellahelinat juurde, et kas mõni Eesti viis ka uues läti lauluraamatus on Eesti viisa nagu ei ole olnud, et on olnud, noh, kindlasti on neid saksaviise, mis on ka eesti raamatut, sedagi ta nagu on kindlasti. Ja Sibeliuse muusikat on seal. Aga otseselt Eesti autorite minu teada ei ole. Ma pean tunnistama küll, mina ei ole muusika suurtund jäetataks, ma võin ka valetada, aga minu teada ei ole tühiseid viise, kindlasti on, mis on, mida lauldakse nii Eestis kui siin, aga ka autorid just Eesti Eesti oma, siis minu teada nagu ei ole. Kuidas on, kas ilmalik arhitekti amet tuleb nagu kirikus vaimulikud s'ga kasuks mõelda kas või kirikuhoone peale ja selle ülalpidamise peale siis seal vist need teadmised on päris abiks. Seal kasutatakse ära päris isegi nõu küsimata, et. Seda peetakse juba peaaegu et iseenesestmõistetavaks, et kui on abi vaja, siis helistatakse. Aga kindlasti on, et loomulikult kõik need hooned nagu Eestiski vajavad teatud hoolduste ja remonti ja eks alati on see, et kõik hakkab peale, mingist väikesest veast jõutakse suurte probleemide, nii et kui oskad need asja nagu ette näha seal tasa tasapisi natukene midagi parandada, eksis, mis alati nagu teretulnud, et, et jah, et võib-olla kõige kõige niisugusema positiivsem nähtus alati ja ma olen nagu siin ise, nagu selle peale mõelnud, on see, et et kui tavaline vastus kirikuõpetaja siis kutsele inimestele ta peaks tulema leeriõpetusele, kasvõi siis enne kui lapsi, ristid, laulatust, et siis öeldakse, et nagu ei ole aega siis ma võin alati olnud, et mul ka ei ole. Me kõik oleme inimesed, kes käivad tööl ja, ja noh, teeme veel midagi kõrvalt, et teise, teise nagu asja, et, et meie igapäevane hõivatus on täpselt sama nagu teilatud. Et siis siis nagu öeldakse, inimene jääb nagu mõtlema ja siis leiab, et jah, et et see nagu ei ole argument, et ei ole aega tigemetele tahtmist. Aga see arhitekti jah, niuke arhitektiks olemine võib-olla on siin pigem vastupidi, et see kirikuõpetaja töö nagu aitab arhitekti tööle kaasa, et inimestega läbikäimine, suhtlemine. Eks, kirikuõpetaja töö annab tulevat kogemust, kuidas erinevates situatsioonides elus hakkama saada, et ka pigem vastupidine see mõju on täiesti olemas. Aitäh selle intervjuu eest, Martin samm Läti Evangeelse Luterliku kirikus krunda koguduse õpetaja ja ilmalikus elus siis arhitekt. Ja palju õnne veel kord Läti vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Jah, suur aitäh ja parimad tervitused kõigile neile, kes siis veel mind veel meeles on pidanud, kellele tuleb tuttav ette. Tänaseks kõik saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Soovin teile rahuliku õhtu jätku ja kuulmiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19, null viis. Kui jumal lubab ja me elame.