Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad selle nädala kirikuelu, aga mitte ainult kirikuelu, vaid ka Eesti elu. Suursündmuseks oli paavst Franciscuse külaskäik Eestisse teisipäeval. Kuigi püha isa viibis meie maarjamaa pinnal vaidlema napilt ühe päeva, jõudis ta selle aja jooksul külastada nii Kadriorgu, kohtudes noortega vähekindlustatud inimestega ning pidada Vabaduse väljakul missa. Tänases saates teeme kiire tagasivaate püha isa eesti visiidile. Paavsti visiidi korraldajad ütlevad, et Franciscuse eesmärk oli külastada eelkõige väikseid rahvaid kes on pidanud oma ajaloos palju kannatama. Nii on püha isa valinud külastada ja toetada balti riike. Balti riikide visiidi käigus külastas paavst möödunud nädalavahetusel Leedut. Esmaspäeval Lätit ja teisipäeval saabus Paavst Franciscus. Tallinna. Eesti visiidi järel suundus ta tagasi Vatikani. Tervitasid lennujaamas lapsed, kes laulsid tolle visiidi tunnuslooks valitud rahvalaulu. Mu süda, ärka üles. Seejärel läks päevast Kadriorgu, kohtus president Kersti Kaljulaidi ka ja pidas kõne roosiaeda kogunenud ühiskonnategelastele. Mul on väga hea meel kohtuda teiega siin Tallinnas kõige põhjapoolsemas pealinnas, mida jumal on lasknud mul külastada. Paavst kasutas oma kõnes maarjamaa motiivi ja tõi paralleeli Neitsi Maarjaga. Ta ütles, et Maarja peale mõtlemine toob talle meelde kaks sõna, mälu ja viljakus. Ja nõnda rääkis ta Eestist kui mäluga maast ja puudutas ka viljakust. Teie rahvas on pidanud oma ajaloo eri etappidel taluma kibedaid kannatusi ja raskeid katsumusi võitlema vabaduse ja iseseisvuse eest mida pidevalt kahtluse alla seada ja ohustati. Sellest hoolimata on Eesti ühiskond viimase umbes 25 aastaga alates ajast, kui võtsite taas siis õiglase koha maailma rahvaste peres. Liikunud edasi hiiglase sammudega. Olla mäluga maa tähendab mäletada, et see, mille olete tänapäeval saavutanud, on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele raskele tööle, vaimsusele ja usule. Tänulikke mälestuste hoidmine võimaldab tunda tänastes saavutuste sära, ajalooviljad, mille on loonud kõik need mehed ja naised, kes nägid vaeva selle nimel, et vabadusega oleks võimalik. See omakorda kutsub teid üles neid austama, valgustades sellega välja uued rajad tulevastele põlvedele. Aga paavst hoiatas ka selle eest, et Eesti oma edusammude juures ei unustaks ära inimesi ja inimestevahelisi suhteid. Ometi ei tohiks kunagi unustada, et hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi. Üks tehnokraatlike ühiskondade kõige ilusamaid tulemusi on tähenduse kadumine elust ja elurõõmu kadumine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma inimeste imestamisvõime mis sageli viib inimesed eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse. Tasapisi võib kaotsi minna kuuluvuse ja teistele pühendumise tunne inimeste kultuuri ja perekonnaga seotuse tunne mis jätab eriti noored inimesed ilma oma juurtest ja vundamendist, mida nad vajavad, et ehitada üles olevikku ja tulevikku. See jätab nad ilma võimest unistada, riskida ja luua. Kui loodame üksnes tehnoloogilise progressi kui ainuvõimaliku tee peale siis võime jääda ilmavõimest, luua inimestevahelisi, põlvkondadevahelisi ja kultuuridevahelisi sidemeid. Ja paavst lõpetas üleskutsega hoida kokku ja hoolida kõikidest eesti inimestest. Viljakas maa tähendab keskkonda, millesse saab istutada juured et sellest kasvaks välja elujõuline võrgustik, mis tagaks, et kõik kogukonna liikmed tunneksid end seal koduselt. Pole hullemat võõrandamise vormi, kui tunda end juurtetuna mitte kellelegi juurde kuuluvana. Maa on viljakas ning selle inimesed kannavad vilja ja kasvatavad tulevikku vaid sel määral, mil määral soodustatakse selle maa inimestes kuuluvustunnet. Luuakse sidemeid, mis lõimivad põlvkondi ja erinevaid kogukondi ning hoidutakse kõigest, mis muudab meid teiste suhtes tundetuteks ja tekitab veel suuremat võõrandumist. President Kersti Kaljulaidi kõne, mille ta pidas enne paavsti sõnavõtu rõhutas aga sõbralikke suhteid Vatikani ka läbi aegade ja Vatikani toetust Eesti iseseisvusele. See sõprus on kestnud läbi aja ka kõige raskematel aegadel. Püha tool ei tunnustanud mitte kunagi Eesti okupeerimist ja te hoidsite kogu selle aja siinset apostliku administratuuri täitmata poliitilistel põhjustel. Seedis vakantsi, reerum, poliitikarum, kausa. Püha tool pakkus oma moraalse ja poliitilise autoriteediga kommunismi ikke all kannatavatele Euroopa rahvastele vaimset jõudu ja inspiratsiooni vabaks saada. Ning tuletas meelde apostel Pauluse sõnu kirjas roomlastele. Ära lase kurjal võitu saada enese üle vaid võida sina kuri, heaga. Ja veel nimetas president Kersti Kaljulaid ühiseid probleeme, millega tuleb tegeleda. Enese peitmine maailma murede eest ei tee kedagi tugevamaks ja õnnelikumaks sest kinniste uste taga kasvab hirm. Aga mitte kunagi loo ja kindlust pakkuv tulevik. Meie kõigi ühine vastutus on leida lahendused maailmamuredele. Olgu need metsikust sõja eest põgenejate kannatused, kliimamuutused ja rändeprobleemid või vaesus. Kütuste ja majandusarenguperioodil ei tohi unarusse jätta kõige enam haavatavamaid vaeseid, puudega väga noori, väga vanu inimesi. Me peame meeles pidama, et majanduslik edu kohustab, kohustab meid märkama ja kohustab meid aitama. Ehk kasutades teie enda mõtet, teie pühadus, rahval, kes ei hooli oma lastest ja eakatest, ei ole lootust. Kolleeg Mall Mälberg küsis president Kersti Kaljulaidil hiljem tema muljeid paavstist. Mul oli paavstiga väga huvitav vestlus. Ma küsisin paavsti käest, kuidas tema suhtub, et noh, ka tänase Euroopa suurematesse probleemidesse teades, et ta on väga hinge võtnud seda, et meil Euroopas on palju inimesi, kes on siia olles tulnud ja ei ole leidnud oma kohta. Ja meenutasin seda lugu, kuidas ta käis ühel saarel ja võttis sealt enda juurde kaasa isegi mõned inimesed näitamaks et iga inimene on inimene ja neil kõigil on õigus elule õigus kohale siin päikese all. Ja tal oli väga hea meel ja ta rääkis, et nendest kolmest perest, kelle ta tõepoolest ükskord endaga kaasa viisivast põgenikelaagrist, et noored on läinud ülikooli ja täielikult kohanenud eluga. Jaa, meie arutelu põhisisu oli avatus, avatus see, et kõik inimesed on võrdsed, sõltumata sellest, milline on nende päritolu, milline on nende nahavärv, milline nende religioon, milline on seksuaalne sättumus, kõigil on õigus oma kohale päikese all, see oli väga tore sõnum. Minu meelest kordas paavst seda ka kirikus, soovitades kõikidel olla avatud, avatud südamega. Pärsti kohta öeldakse, et ta on väga lihtne nii oma toimingutes kui maitses kui kõikides asjades. Ei teil ka selline mulje. Absoluutselt, ja tundus, et ta on ka sooja ja sõbraliku huumorimeelega inimene. Paavsti kõne kohta roosiaias küsis kolleeg Ingrid Peek siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunikult Ringo Ringveelt, kes oli samuti kohtumisele kutsutud. Et see oli nagu väga asjakohane, et me räägime siin seotusest, sidususest vastutustundest, sellest, kuidas erinevad inimesed on omavahel seotud, kuidas ka põlvkonnad on omavahel seotud. Et paavsti kõnet kuulates mul tuli see kunagine kuulus lause, mis on meid siia toonud, ei vii meid siit edasi. Et noh, eks ta ikka nagu viib küll, et see seos mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, et, et seal on ju olemas, kui see kuskil katki läheb, siis on asjad natuke halvasti. Kadriorust suundus paavst Franciscus kohtumisele noortega, mis leidis aset Tallinna Kaarli kirikus. Esmalt soovis ta kuulda noorte lugusid oma elust. Siira tunnistuse andis lippelzerbin. Minu nimi on listel, ma lähen 18 ja ma olen jumala laps. Ma tulen päris katkisest perekonnast, kus isal oli väga suuri probleeme alkoholiga ning ema viibis pere ülalpidamiseks palju tööl. Juba väga väikesest peale õppisin ma ise hakkama saama ja lootma ainult iseendale. Ise alkoholiprobleemi tõttu puudus meil temapoolne armastus, mis pani mind tundma väärtusetuna ja ebakindlana. Vahel oli ta pere suhtes vägivaldne. See tekitas minus hirmu, mis ajapikku asendusvihaga. Meie peres oli kõike muud kui mitte armastust ja austust üksteise vastu. Kaks aastat tagasi lahkus mõisa meie juurest. Tundsime suurt kergendust, kuid ajapikku märkasin, et olin ikka katkise südamega, milles polnud rõõmu ja mida täitis ainult tohutu viha. Ma ei olnud kodus õppinud andeks andma ega andeks paluma mistõttu õppisin teisi vihkama. Mingil hetkel mõistsin, et kui ma ei õpi andestama ja unustama halba, siis ei saa mu oma eluga edasi minna. Sel ajal hakkasin sotsiaalmeedias nägema inimesi, kelles nägin siirast rõõmu ja see köitis meil. Selgus, et tegemist on kristlastega ja et seda rõõmu toob nende ellu kuidagi jumal. Kuidas usk on neid, kui noori inimesi muutnud või kuidas nad on leidnud usu tunnistasid ka Tauri Delpt ning Mirko rajas paavst Franciscus vastas noortele. Olen täna siin, et öelda teile tahame nutta koos teiega, kui te nutate saada osa teie kordaminekutest, jagada teie rõõme ja aidata teil olla issanda järgijad. Kui võrrelda paavsti peetud kõnesid Tallinnas, siis noortekohtumisel oli paavst kõige kriitilisem kiriku enda suhtes. Kristjani José rei kiire on protseeezzo religioosso sõdule tõstsidusena, nende. Meie kristlikud kirikud ja ütleksin seda iga institutsionaalse usuorganisatsiooni kohta loovad teinekord atmosfääri, mis muudab meie jaoks lihtsamaks rääkimise nõu andmise oma kogemuste põhjal kõnelemise selle asemel, et kuulata, võtta vastu väljakutseid ning õppida sellest, mida läbi elame. Me teame, et soovite ja ootate. Et teie kaaslaseks ei oleks järeleandmatu kohtunik või kartlik ja ülikaitsev lapsevanem, kes tekitab sõltuvustunde vaid keegi, kes ei pelga oma nõrkust ning on võimeline endas kui savi ästjas peituva aarde särama lööma. Paavst Franciscus ei hiilinud mööda ka skandaalidest kirikus vaid käis välja lubaduse olukorda parandada. Ja ta lähtus ilmselt mitmetest varasematest põhjendatud etteheidetest, mida noored on katoliku kirikule teinud. Aria moderveerovi Sonia Kambertiiltsi diskopliinegi ESC dial Vostrofjangu Noviamorowishari daamide situatsiooni Kessono indefini tiiva Guelli keevial on ta. Me ise peame muutuma. Peame mõistma, tahtest teie kõrval olla. Peame muutma mitmeid olukordi, mis muidu teid viimaks eemale tõukaksid. Teame, nagu te olete meile öelnud, et paljud noored ei pöördu meie poole, sest nad ei tunne, et meil oleks midagi neile tähendusrikast öelda. Mõned paluvad selgelt end rahulejad. Ta kuna tajuvad kiriku kohalolu tülika ja isegi ärritavana. Ja see on tõsi, neid pahandavad seksuaalsed ja majanduslikud skandaalid, millele ei vastata selge hukkamõistu ka. Samuti meie valmisolematus noorte inimeste elusid ja tundlikkust tõeliselt hinnata. Ning passiivne roll, mida neile omistame. Nüüd on vaid mõningad teiepoolsed heited, tahame neile vastata, nagu te ise väljendasite tahame olla läbipaistev, külalislahke, aus, inimestele avatud, suhtlev, ligipääsetav, rõõmus ja interaktiivne kogukond. Kiirsti hoidja Morris fonderierreurovodyama komi poistes Iidee esse una kommunid, atraspireeldi Acoliend on eesta atraindeid kommuniga, tiiva Assessiivile soiusa interatiiva. Tähelepanuväärne on see, et paavst tsiteeris oma kõnes Kerli Kõiv. Üks teie kuulus laulja väljendas umbes 10 aastat tagasi kirjutatud laulus. Armastus on surnud, armastus on läinud, armastus ei ela enam siin. Ei ole nii. Armastus, peab elab valemeid. Palun ei, teeme nii, et armastus oleks elus. Seda peame me kõik tegema. Paljud inimesed on seda kogenud, nad näevad, kuidas vanemate armastus lõpeb ja vast abiellunud armastus hääbub peatselt. Nad kogevad südamevalu, kui kellelegi ei lähe korda, et nad peavad töö leidmiseks emigreeruma või kui nende peale vaadatakse viltu, sest nad on välismaalased. Võib tunduda, et armastus on surnud, nagu ütles Kerli Kõiv. Kuid me teame, et see ei ole nii. Ning meil on oma sõna öelda ja sõnumi jagada mitte suurte sõnade, vaid paljude tegudega. Sest teie olete pigem kuvandit ja tegutsemise kui arutluse ja teooria põlvkond. Läsenilatsioonidelatsiooni aldis sopra last kõikulatsioonidelati Olyya. Ja lõpetuseks kutsus paavst üles märkama noori, kelle elu mõte on kadunud ja minema julgelt nende sekka, kes on tõrjutud. Võtkem koos vastuse uudsus, mille jumal meie ellu toob. See uudsus, mis sunnib meid minema taas paikadesse, kus humaansus on kõige enam haavatud. Sinna, kus inimesed välise pinnapealse mugandumise varjus jätkavad vastuse otsimist. Teleent, me ei lähe kunagi üksinda. Jumal tuleb koos meiega. Ta ei karda äärealasid. Ta ise sai üheks neist. Kui meil on julgust minna äärealadele, leiame teda sealt, sest Jeesus on läinud enne meid venna või õe juurde, kes kannatab ja on kõrvale lükatud. Jeesus on juba seal. Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja läkitab meid välja. Ma olin Maardu. Jääme liia. Noorte kohtumisel laulis ka Ott Lepland. Tema esituses kõlas palve. Looja, hoia maarjamaad, mida on laulnud Tõnis Mägi. Millised on Ott Leplandi muljed sellelt kohtumiselt paavstiga? Minu jaoks tähendas see võimalus väga palju, et, et see oli minu jaoks suur au ja privileeg, et, et minu peale üldse mõeldi ja et mind kutsuti seda eesti rahva jaoks niivõrd olulist laulu laulma, et, et see tegelikult Kergelt tundsin sellist vastutusekoormat, aga samas olin ma väga õnnelik ja tänulik, et ma, et ma sain täna siin olla ja, ja laulda niivõrd olulistele inimestele. Ja, ja selles mõttes ma olen, ma olen väga tänulik selle võimaluse. Aga see, et paavst külastab Eestit, et kas sellel on sinu jaoks ka mingisugune isiklik tähendus lähetusega missale? Mis olen, ma lähen ja kindlasti ma usun, et nii minu kui ka väga paljude inimeste jaoks üldse Eestis ja, ja ka Baltikumis, eks ole üldse kogu maailmas on, on alati sellele väga eriline tähtsus, kui, kui, kui paavst külastab just sinu kodumaad. Sellepärast et, et ikkagi temaga käib kaasas mingi selline helgus ja, ja, ja seda on, seda on inimestele vaja ja täna ka, kui ma siin Kaarli kirikus olin, siis ma tundsin sellist tohutut helgust, inimestel oli selline noh, mingi meeletult hea aura oli siin täna ja ma usun, et sellist sellist tunnet on, sellist tunnetab iga inimene vähemalt kord elus tundma, kui mitte sagedamini oleks. Minu jaoks oli tänane see kogemus olla siin, esineda ja üldse olla täna siinkohal tohutu suur au ja privileeg. Mille poolest Ott Lepland sina hindad, Paavst Franciscus? Ma hindan teda selle poolest, et ta, et ta, ta peab ennast täpselt samasuguseks lihtsaks inimeseks kui, kui kõik, kui me kõik teisedki, et et selles mõttes ta suhtub suhtub oma ligimeste-sse kui õdedest-vendadest see, et noh, see, et tal on paavsti staatus ta ei, ta kuidagi ei, ei pea ennast teistest kõrgemaks, sellepärast et et sellepärast ma usun, on ta paavstiks valitud ja sellepärast mina ka teda inimesena väga hindan. Kas oli mõni märksõna ka, mis tema jutust jutlusest sellel kohtumisel jäi nagu meelde või kuidagi puudutas südant? Otseselt noh, sealt ülevalt rõdult oli väga raske selles mõttes jälgida, kahjuks itaalia keelt ma ei valda ja sealt seda tõlget oli väga raske näha, aga, aga üks asi jäi, jäi küll meelde ja see on see, et armastus ei ole kadunud maailmast. Et ja see on kõige-kõige olulisem asi, mida inimene peaks meeles. Ja sellega tõepoolest lõpetas aitäh Ott Lepland. Jaa, Lehari kaustele on olnud siin selle Kaarli kiriku noortekohtumise produtsent ikkagi sellest paavsti sõnumist ja, ja tema tänasest sõnumist noortele ma tahaks küsida ka sinu käest, et mis on, on see, mis sulle meelde jäi ja sind puudutas. Paavsti sõnum noortele oli vahva ja üks osa sellest, mis mind inspireeris, oli see, et ta ütles, et minge ja minge äärtesse, mingi äärati aladele mingi kaugele. Ja ta nii toredasti nagu kutsus noori üles selle kaudu nagu teatud mõttes ka nagu Eestis armastame öelda nagu mõtlema ja tegutsema kastist välja. Minu arust see oli väga tore ja see sõnum, mis, mis tema juttu kroonis ja, ja mida, mida ta tsiteerisid, mis on juba ka ajakirjanduses levinud, et armastus ei ole kadunud. See muidugi puudutas ilmselt paljusid inimesi siin. Kaarli kirikus toimunud noortekohtumise järel käis paavst Pirita kloostris ja tuli südalinna tagasi enne missat et kohtuda puudust kannatavate inimestega. Nendega, keda ema Teresa õed on püüdnud aidata ka vaesematele või sõltuvusega võitlevatele. Inimestele rääkis paavst armastusest armastusest, mis liidab kokku inimesed üheks perekonnaks. Refedi, näpa, uure andile, sääseli, lille, säriliga, modi käenimedes, Johuku jäiko, siidi, kui uske ei karda maha jätta, mugavusi, riskida julgeb välja tulla, suudab ta tõestada meie issanda kõige ilusamaid sõnu. Te peate 11 armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud. Armastus, mis purustab need ahelad, mis isoleerivad ja eraldavad mis loob sillad. See armastus võimaldab meil ehitada üles suure perekonna, kus igaüks tunneb end kodus nii nagu selles kodus. Armastus, milles on kaastunnet ja väärikust, kippus jääma sendilt siia käse käes. Amorigi saadi kombassiooni idi. Nõnda viitas Paavst Franciscus ühe abisaaja tunnistusele oma elust. Marina oli eelnevalt rääkinud oma suurest üheksalapselisest perekonnast kes on saanud abi ema Theresa õdedel. Ja et perekonnas, kus abikaasa oli aastaid tagasi vangis on nüüd kõik jälle koos ja kodus valitseb armastus. Nii et ka kohtumisel abi saajatega soovis paavst kuulda seda, mis on puudustkannatavatele inimestele südamel. Ta kinnitas, et iga inimene loeb ja kutsus jagama teistegagi oma usku son impordandile, kääni, sendieegia, Pärdinjäämu juunior, jäändi, video, väeli, kes jäämadis koostsi, aspeeennellebel guess. Meie jaoks on tähtsad need sidemed, mis ühendavad meid üksteisega ning iga elu on väärtuslik ja oleme loodud oma elu selliselt kasutama. Kutsun teid üles tihendama ja looma südameni tulla välja oma naabruskonda, mõelda erinevatele inimestele. Ka sina oled osa meie perekonnast. Jeesus kutsus oma jüngreid ja kutsub täna igaühte teist. Kallid vennad-õed, levitage ja külvata tema kuningriigi seemneid tellinud. Ta loodab teie lugude teie elude peale teie kätele. Et jagaksite teistele seda reaalsust, mille olete läbi elanud. Kas issand võib teie peale loota? Ühtlasi palus paavst Franciscus, et puudustkannatavad inimesed ka tema pärast palvetaksid Relfavouri nimendi kätivi, vibri käenidelmi. Oodatuim sündmus teisipäeval oli püha missa Tallinna Vabaduse väljakul. Sinna olid kutsutud kõik inimesed, aga armulauda jagati siiski vaid katoliiklastel. Selline on kirikukord. Päevast puudutas eestlaste hingekeeli, nimetades ära ühe viiest isamaalises laulus. Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust olla eestlased, te lausa laulate sellest sõnadega eestlane olen ja eestlaseks jään ning et see on uhke ja hääl. Kui ilus on seda ühe rahvasuust kuulda. Kui ilus on olla vaba ja iseseisev. Ja samas kutsus paavst meid olema püha rahvas, kes märkab abivajajat. Ja viimasena andkem enestest tunnistus kui pühast rahvast. Meid võib tabada kiusatus mõelda, et pühadus ei käi mitte kõikide kohta. Tegelikult oleme kõik kutsutud olema pühad elama oma elu armastuses ja andma sellest oma igapäevaste toimingute kaudu tunnistust igas paigas, kus me hetkel viibime. Tehkem siis oma valik ja olgem pühad, tehes terveks oma ühiskonna unustatud nurgad ja ääremaad kohad, kus meie vennad ja õed end hüljatuna tunnevad. Me ju ei saa arvata, et pärast meid tulevad teised, kes astuvad selle abistava sammu või et jääd nagu küsimus üksnes ametkondade lahendada. Meie kohus on ise olla need, kes pööravad oma pilgu õdede-vendade poole ja ulatavad abikäe neile, kelle näos näeme jälge jumalast neile, kelle Jeesus Kristus on lunastanud. Just see on see, mis näitab, et oleme kristlased ja elame oma igapäevast püha elu. Paavsti missa järel jagasid oma mõtteid kolleeg Ingrid Peegile. Vanalinna hariduskolleegiumi õpilased. Tahaks teilt kõigilt teada, et mis on see, mis te siit täna siit lihtsalt endaga koju kaasa võtate, et kui lähete pere juurde, sõbrad-tuttavad küsivad, et noh, mis seal, mis seal siis erilist oli, mis kõrvu hinge südamesse kõlama jäi, et mis, mis jäi teile helisema? Kindlasti see ilus oleks siin ja paavsti sõnad. Ma võtan kindlasti selle mõtte. Paavst ütles, et me juba oleme uhked selle üle, et me oleme eestlased, aga aga me ei tohiks seda uhkust kaotada. Ma võtan kindlasti selle idee kaasa, et armastuse pika alati püsima. Ma võtan kindlasti kaasa Billy paavstist ja ka noh, mõte sellest, et ma nägin papa mobiili ja kodus läheb, ma olen kõvaks arutamiseks emaga, et kuidas ja mis, mis siin huvitavat oli. Ja ma mulle meeldis see, et armastuse sõnumit et teisele avanemine ja hoolimine, armastamine mulle jäi meelde powski kõnest, et Me ei võidelnud välja oma iseseisvust ja vabadust sellest, et me saaksime olla esined ja isekad. Et mõelda selle peale ja et paavst kiitis meid selle sõnumiga, et eestlane olla on uhke, jahe. Et seda sõnumit peaks igal pool ikkagi meeles hoidma. Mis seal kogetut püüdsid sõnadesse panna ka Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härm Mis saama ülipikale sõjalise olemasoluga ja, ja niivõrd välja töötatud struktuuriga, nagu ta on, ta mõjub paratamatult igal juhul igale inimesele kes oma meelitasid selle lahti teeb. Väga meeldiv. Kui, kui te küsisite meeldivus seisukohast, siis, siis muidugi meeldib. Jah, ma Indiast huvitav see, et mis on see, mis jäi hinge kõlama, et väga erinevaid inimesi erinevad sõnumid puudutavad, mis teid? Noh, ma lihtsalt, kui niisugust tunnen niikuinii tänane ühinemine, selle, mis hakata lihtsalt oli varasema võiks öelda igavese kogemuse kordumine, muud midagi. Aga teile, kuidas meeldis Mickey helisema? Niiviisi on kale raske öelda, et mis kõik mõjub nagu koos kõigega ja ole väga meeldis kuidasmoodi looduskuidasmoodi, valguskuidasmoodi, päike, kuidasmoodi, pilved, kõik olid nagu lavastatud. Selles mõttes, et tõesti pilvede vahelt tuli päike ja viskas ennast üle rahva just sel hetkel, kui see, kui see oli ka sõnades edasi antud ja, ja täpselt samamoodi, kui oli tumedam mõtlikum koht, siis oli äkki terve, plats oli hämaruses. Ja, ja siis tuleb äkki kuskilt üks kiir, üks ainsa kiir ja ja, ja ta lööb selle krutsifiksi tagant valgeks. Ja vot kõik niisugused asjad, meie vabaduse risti see osa, mis ülevalt krutsifiksi, kotkal oli see tema klaases materjal, mis tihtipeale on hoopis meile probleemiks ja häirivaks probleemiks olnud, aga täna ta servad olid päikese kullas. No tõesti nii nagu nagu selleks otstarbeks tehtud. Ja kummaline oli ka see, et kui kõige lõpus lava tühjaks jäi, siis äkki tuli selline tuul, mis hakkas Harju mäel klõbistama. Neid kuivanud puulehti, mis puudele veel raagus puudele jäänud, olid. Tõesti niisugune metalne klõbin käis nagu ma ei tea, nagu, nagu oleks kuudel kahju olnud millestki. Et, et ei oleks tahtnud lõpetada või midagi sellist. Või äkki püha vaim ei tea ja õikel olla küllap mingi mingi kontaktilmal sellel üldse, et meil ei tulnud mingit vihma kartustki. Et see ennustatud kõle põhjatuul laskis ennast oodata, Ta kuni kõik ära lõppes, vaata tuli siis. Nii, et jah, mingi mingi seos nendel on ja, ja kuidagi on nad kokku leppinud. Kuidas ei ole meie teada? Aitäh teile, suur tänu. Millised olid teie muljet seoses paavsti visiidiga? Jagage oma mõtteid vikerraadio kodulehel. Www vikerraadio. E. Selleks korraks kõik saate, pani kokku toimetaja Meelis Süld. Tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikku õhtut.