Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku pühapäeva, kolmanda mai. Tähtsamad sündmused. Stuudios on toimetaja Bryant. Pere. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati üks uus koroonaviirusesse nakatunu. Ma olen kindlasti väga tänulik ja tunnustan inimesi, kes on suutnud kokkulepitud reeglitest kinni pidada. Soome valitsus arutab piirangute leevendamist. Kui siseminister Mart helmele ei meeldi kiirraudtee Rail Baltic, siis peaks ta selle kokku leppima koalitsioonipartneritega, aga mitte rääkima avalikkusele peaminister Jüri Ratasest täiesti erinevat juttu, ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. Eestis peaks suvel tööd alustama 4300 õpilasmalev last, mis on 100 võrra vähem kui eelmisel aastal. Meile planeeritud peamiselt heakorratööd. Kui nüüd Paide linnas ikkagi toimub ruumieksperiment sel aastal ka siis siis see on nagu lisaks. Tartu kaks teatrit on etendustegevuse saalides sügiseks peatanud, töö käib aga suvelavastuste ettevalmistamisega. Öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni seitse kraadi, homme päeval 12 kuni 16, rannikul seitse kuni 11 kraadi. Ja kõigest lähemalt. Soome välisminister ütles enne tänast valitsuse istungit, et piiride avamisel on kõige olulisem terviseohutus, kuid midagi peab otsustama juba pikalt Soomes viibivate Eesti töötajate kohta. Soome valitsus arutavad täna piirangute leevendamist. Eriolukorrast väljumiseks koostas riigisekretär Marty hädemegi juhitud töörühma aruande, mis annab valitsusele suunised Soome väljumiseks. Koroonakriisist üle hinnangul kestab valitsuse istung õhtutundideni. Kas otsuseid piirangute leevendamiseks tehakse, pole selge. Kuigi peaminister Sanna Marin ütles enne istungit, et tal on hädamägi raporti põhjal juba üsna selge ettekujutus, kuidas piiranguid võiks hakata kaotama. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 743 Covid 19 viiruse testi, milles positiivseks osutus üks ja see oli Pärnu linnas. Hommikuse seisuga on haiglas 75 inimest, neist seitse on juhitaval hingamisel. Ööpäeva jooksul suri Ida-Virumaa keskhaiglas ravil olnud 82 aastane naine ja Pärnu haiglas olnud kaheksakümneaastane mees. Eestis on kokku tehtud 55200 esmast testi, millest 3,1 protsenti on olnud viiruse suhtes positiivsed. Terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik ütles, et esimest korda pole Tallinnas uusi nakatunuid. Ma olen kindlasti väga tänulik ja tunnustan inimesi, kes on suutnud kokkulepitud reeglitest kinni pidada. Numbrite hetkel võtavad seda, et viirus ei ole sellist leviku hoogu saanud juurde. Küll aga tuleb meil meeles pidada endiselt seda, et ilmad on ju ilusad, inimesed käivad ringi, kaks pluss kaks reeglit ja muu distantsi hoidmine, ohutusmeetmete kasutamine endiselt oluline. Ka ise märkasin eile ringi liikudes seda, et kaupluste parklad on autosid täis. Kauplused tunduvad olevat ostjaid täis ja seda mitte ainult toidukaupluste osas, sest et toitume peale ikka endale koju tooma. Aga ka teiste igasugused ehituspoed, aianduspoed, et võtame läbi, kas on vältimatu ikkagi minna sõna otseses mõttes tunglema. Täna aianduskauplustesse? Öpik lisas, et kuigi haigus on tõsine, siis paratamatult peame me õppima sellega koos elama. Me peame kohanema täna uutes tingimustes, kui me teeme siin väga järske teid oma käitumises, siis on üsna tõenäoline, et need numbrid lähevad väga kiiresti uuesti kasvu teed. Loomulikult. Me ei saa lõpmatult elada isolatsioonis nike, suhelda teiste inimestega, teha vältimatut toimetusi, tööd, me peame arvestama siin majandusnäitajaid, mida kõike veel peame suutma ühiskonnana tagasi liikuda nii-öelda normaalsusesse. Aga selle normaalsuse juures tuleb arvestada seda. Me peame õppima ja kohanema elama antud juhul koroonaviirusega, kuid ka teiste erinevate haigustega, mis meid igapäevaselt ümbritsevat. Et kindlasti on see kriis olnud see, mis on andnud meile mitmeid õppetunde ka tervisekäitumise vaates. Ehk et enam-vähem kui me täna käsi võib-olla oskame pesta, siis see meeldetuletus ikkagi, et haiged inimesed, püsige kodus, ükskõik, kas nad on haigestunud koroonaviirusesse või mõnda teise haigusesse. Ja veel välismaalt kuigi Ukraina teatas eelmisel nädalal, et riik peatab hooaja tööliste väljasõidu, on see asepeaministri sõnul siiski võimalik, kui teatud tingimused on täidetud. Ukraina asepeaminister tõmbrust Raiko sõnul peaks riikide valitsused nende poole pöörduma, kui soovitakse ukrainlasi oma riiki tööle, kus ta Eiko sõnul on vaja sihtriigil tagada hooajatöölistele ka sotsiaalkindlustustervisekindlustus ning korralikud elamistingimused ja palk. Euroopa Liit võib juba lähipäevil teha otsuse, kas lubada nii nagu Uuessaagi kasutada koroonaviiruse patsientide raviks Remdesiviri nime all tuntud anti viraalset ravimit. Ravimile kasutusloa andmiseks tehakse Euroopa liidus praegu kiireid ettevalmistusi kuid teated on see nii vastuolulised. Kui siseminister Mart helmele ei meeldi kiirraudtee Rail Baltic, siis peaks ta selle kokku leppima koalitsioonipartneritega aga mitte rääkima avalikkusele peaminister Jüri Ratasest täiesti erinevat juttu ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. Üks kahest rajab meile udujuttu ja viskab puru silma. Kas peaminister Jüri Ratas, kes ütleb, et tema valitsus soovib raudtee Rail Baltic ehitusega kiirelt edasi minna või siseminister Mart Helme, kelle kinnitusel on tema erakond rail Balticu projekti seisma pannud? 29. aprillil täitus üks aasta Keskerakonna EKRE ja Isamaa koalitsiooni võimule tule. Jüri Ratase valitsus saatis sel puhul meediale pikema ülevaate enda edusammudest, milles valitsus annab teada, et Balti peaministrid leppisid kokku rail Balticu projekti edenemise regulaarse jälgimise. Rahvusvaheline raudtee saaks kindlasti valmis järgmise pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raames. Niisiis peaks Eesti valitsuse arvamus olema teada ja selge, aga ei ole. EKRE esimees, siseminister Mart Helme ütles nüüd Tree raadios, et tsiteerin, aga tegelikult projekt seisab, nii lihtne see on. Ja see on suurel määral tänu sellele, et meie oleme ta seisma pannud. Kas see tähendab, et EKRE on seisma pannud ka peaminister Jüri Ratase lubaduse minna Rail Balticuga edasi nii kiiresti kui võimalik? Loomulikult saab nii suure projekti otstarbekuse ja ehitamise suhtes olla erinevaid arvamusi. On inimesi, kes seda pooldavad ja neid, kes on sellele vastu. Sama kehtib erakondade puhul. EKRE esitles enne valitsusse minekut end selgelt rail Balticu vastasena ja esindas nii ka paljude enda valijate mõtteid. Kas need valijad võivad end tunda nüüd petetuna, kui loevad peaminister Ratase positiivseid sõnumeid uue raudtee kohta? Jah, muidugi. Eks neid nüüd Mart Helme püüdiski rahustada ja nendega kokku leppida, et kõik on korras. Rail Balticut ei tule. Kuid kokku peaks Mart Helme leppima kõigepealt Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederiga, kellega ta valitsusvastutust jagama, et kas Rail Balticul on tulevik ja kui, siis milline see oleks aus ka Läti ja Leedu kui partnerite suhtes, samuti Soome suhtes, kelle osalemine kiirraud ehitamisest tõuseb varem või hiljem küsimuseks. Eesti senistel liitlastel rail Balticu projektis on õigus teada, kas uskuda peaminister ratast või hoopis arvata, et eestlased teevad sulide. Rahandusminister Martin Helme ju rääkis siseministriga samas raadiosaates, kuidas rail Balticu raha kulutatakse asjade peale, mis on meile vajalikud kasulikud ja ei aita seda raudteed ehitada. Tegelikult ei ole just väga usaldusväärne pilt Eestist kui rahvusvahelisest partnerist. Eestis peaks suvel tööd alustama 4300 õpilasmalev last, mis on 100 võrra vähem kui eelmisel aastal. Samas küsis malevarühmadele riiklikku toetust 60 malevakorraldajat, mis hoolimata kriisiolukorrast on 10 võrra enamgi. Kui mullu koroonakriis füüsilist tööd teha ei luba, keskenduvad paljud malevlased tänavu arvuti tööle. Jätkab Olev Kenk. Paide avatud noortekeskuse juhataja Reimo Nõmmik ütleb, et Paide avab suvel neli õpilasmaleva rühma, pakkudes tööd 50-le noorele, kuigi soovijaid on üle 80. Meile planeeritud peamiselt heakorratööd, kui nüüd Paide linnas ikkagi toimub ruumieksperiment sel aastal ka siis siis see on nagu lisaks ja lisaks üks rühm on siis planeeritud meil veel ööbimisega ja taluvus, ehk siis natukene sellist maaelu tutvustav tööre. Teisiti on võib-olla see, et me peame hoidma kaks pluss kaks vahet ja võib-olla kaitsma oma nägu maskiga. Loodame, et see on ainukene teisiti. Kuid kõige enam õpilasmalevlasi saab tööd Tallinnas, Pärnus ja Maardus. Tallinna õpilasmalev plaanis alustada soovijate kirjapanekut viiendal mail, kuid paar päeva tagasi ilmus maleva kodulehele teade, et see on edasi lükatud. Sihtasutuse õpilasmalev juhataja Ott Väli. Tallinna linn tutvustab uuel nädalal kriisist väljumise kava ja vastavalt sellele ka meie toimetame edasi, et saame otsustada rühmade toimumise registreerimise. Meil oleks võimalik välja saata umbes 40 rühma mis teeb siis kaheksa maleva kohta osad Tallinna linnas ja ülejäänud üle kogu Eesti. Eestis üleriigilist õpilasmalevat pole ja kuna Eesti noorsootöö keskus jagab malevarühmadele riiklikku toetust, siis on juba teada, et tänavu loodab õpilasmalevasse jõuda 4300 noort. Noorsootöö keskuse peaekspert Kerli gäng. Sepp ütleb, et praegu on veel küsimuste küsimus, mil viisil ja kas üldse saab suvel õpilasmalevatööd korraldada. Igal juhul lähtutakse valitsuse otsustest. Üks variant on see, et viia läbi digimalev, mis tähendab seda, et noored on kodus, saavad viia läbi ühistegevusi läbi digivariandi aga kui haigus läheb nii-öelda vähemaks ja siis me loodame, et ikkagi suvel on võimalik malevat läbi viia, sest need grupid on omavahel suletud, nad ei puutu kokku nii-öelda teiste inimestega. Kindlasti ma ei ole seda meelt, et me kaotame nüüd tavalised, malevad täielikult ära, aga kuna olukord on selline, noored on olnud pikalt kodus, nad väga vajavad sellist toetatud tegevust, et nad saaksid uuesti välja tulla, et ma arvan, see on hästi oluline seda ikkagi sellel aastal teha, aga elame-näeme, et lubada täna isa midagi. Kerli gäng sepp lisas, et varasemast enam on õpilaste töökäte vastu huvi tundnud põllumajandusettevõtted. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tartu kaks teatrit on etendustegevuse saalides sügiseks peatanud. Kollektiivid siiski palgata puhkusele saadetud ei ole, sest töö käib suvelavastuste ettevalmistamisega. Seega loodavad teatrid suvelavastused ei liigitu Eestis suurürituse alla, mida sellel suvel korraldada ei saa, jätkab Jane Saluorg. Tartu uue teatri loovjuht Ivar Põllu ütleb, et kui koroonaviiruse levikuga seoses kehtestati eriolukord ja esimesed piirangud, tühistas ka uus teater esimese hooga kõik märtsi ja aprillikuu etendused, lükates need edasi majja juunikuusse. Kuna praeguseks on selgunud, et teatrisaali ei pääse inimesed niipea, onu uue teatrietendused taas edasi lükatud, seekord sügisesse. Sarnaselt uuele teatrile on tegutsenud ka Vanemuise teater, mille saalidesse külastajad tagasi oodatud ka alles septembris. Eelnev ei tähenda siiski seda, et mainitud teatrid oleksid kriipsu peale tõmmanud ka suvisele hooajale. Nii näiteks on uues teatris ettevalmistamisel Vahur Afanasjevi romaani Serafirma ja Bogdan järgi tehtav suvelavastus, mis peaks etenduma augustis ja mille piletid on müügil. Ka Vanemuine müüb juba pikemat aega pileteid oma suvelavastusele, milleks on eelmisel aastal esietendunud Ain Mäeotsa lavastatud kirvetüüp. Kirvetööd peaks publikuni jõudma juulis. Kas ka suvelavastused plaanitud kuupäevadel rahva ette tulevad sellespõllu sõnul väga kindel siiski olla ei saa. Et meil on mõlemat, pidi signaale, et ma nagu päris täpselt praegu ei tea, kas me saame teha või mitte, aga, aga meie enda poolt ikkagi jätkame ettevalmistusi hiljemalt mai lõpuks, siis tehakse lõplik otsus. Kultuuriminister Tõnis Lukas on hiljuti öelnud, et see, millise publikuarvuga üritust mõistetakse suurüritusena ja kas selle alla liigituvad ka suvelavastused, selgub maikuu teises pooles. Ja ilmast teeb nüüd ülevaate sünoptik Helve Meitern. Järgneval ööl õhurõhk tõuseb ja lõuna poolt ulatub Eestisse väike kõrgrõhuhari. Sellest hoolimata on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab fooning uduvihma ja mitmel pool tekib kaudu. Samuti püsib päeval hoovihma võimalus. Tuul on öösel läänekaarest päeval muutliku suunaga, kuid on nõrk. Sooja on öösel kolm kuni seitse, päeval, kus pilvi hõredamalt 11 kuni 15, rannikul kaheksa kuni 10 kraadi. Selline saigi pühapäeva, kolmanda mai Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere. Suur tänu kuulamast kaunist õhtut ja tugevat tervist.