Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, hingedeaja alguses räägime Viini keskkalmistust ja surmakultuurist Austrias. Kui meil Eestis võtab surma teema inimesed reeglina tõsiseks siis Austrias kerkivad surmast rääkides esile iroonia ning isegi must huumor. Et hauakivile oli kirja pandud ka mina, tahaksin parima meelega praegu lamada rannas. Tänases saates on kaks külalist, kes mõlemad on olnud teatud aja Austriaga seotud tutvustavad meile austria surmakultuuri ja kuulsat Viini keskkalmistut, mida lihtsalt peab nägema, kui Austriasse Viini satume. Aga nad jagavad ka omi mõtteid, surmast. Noh, ma loodan, et mind pärast surma rahule jäetakse, ongi kõik. Neljapäeval oli hingedepäev ja ma kujutan ette, et päris mitmed Eesti inimesed on käinud kalmistul süüdanud küünla või on kodudes neljapäeval seda teinud ja ei ole üldse, novembrikuu on selline hingedeaja algus, me räägime täna Viini keskkalmistust ja stuudios on kolleeg Thea Karin, kes on ka aastaid elanud Austriast, teab, tunneb seda paika hästi ja näitleja Toomas Täht, kes on samuti veiniga seotud. Tervist, Räpine. No alustame võib-olla näitleja Toomas tähest, et, et missugune see seos praegu viinigaltsan? Mina läksin kunagist Saksamaale ja aastal 2002 alustasime Salzburgis Mortsateumi nimelises ülikoolis näitlejaõpinguid lõpetasin 2006. Ja siis ma 2006. aastal ma elasin üks peaaegu kolm kuud vist Viinis, tegin seal ühte projekti. Ja enne muidugi käisin ka kindlasti Viini vahet, sellepärast et me käisime teatris seal palju vaatamas ja rongiga on sinna kolm tundi. Salzburgist Viini ja sealtkaudu ma tean seda Viini ja Austria elu. Miks on keskkalmistu Viinis nii eriline paik, et sellest tegelikult võiks rääkida ja peaks eesti nimega teadma? Võib-olla kõige olulisem selle juures on, et kui meil siin põhjamaadel on suhtumine sellisesse teemasse nagu surm ja kalmistu väga tõsine siis Austrias on suhtumine hoopis teistsugune, väga eriline ja austerlaste puhul öeldaksegi, et nemad suhtuvad surma teemasse väga küüniliselt, seal nagu klišee, aga see klišee peab paika. Neid on hästi palju. Lõbusaid toredaid laule, surma kohta ja keskkalmistu on Austriast selline paik, mille kohta on tehtud väga ilus film. Ja selle kohta on Wolfgang Ambros loonud väga ilusa laulu, mida tunnevad kõik austerlased ja mille nimi on. Leebet Teeerreutraal riidavad täpselt elagu kest kalmistu, sest seal elavad surnud ja elavatel pole. Nii et see on selline kultuuriinimeste ja üldse rahva kogunemiskoht Mis siis, et kalmistu? Jah, kuigi see alguses üldse niimoodi ei olnud, ma natukene uurisin selle ajalugu. Paar inimest minu olid, küsisid, mida Viinis teha, siis oli üks asi, mida ma neile kindlasti soovitasin. Sest teine variant on minna sinna sümbrunny, sinna ilusasse pumprossis aeda kuningad ja nii edasi, aga teine variant on minna sinna, kes kalmistule ajab. Ta loodi siis 1008, seitsme neljandal aastal ja algul ei olnud üldse rahva hulgas populaarne, sest ta asus kesklinnast kaugel. Transport oli keeruline, seal ei olnud vastavaid hooneid, nende hoonete ehitus venis nii edasi ja nii edasi. Asub simmer ringi linnaosas, praegune, siis 13-st spetserk, eks ole, on 13. Ateist sobib ilusti. Palju õnne ja ja see oli omal ajal oli ta siis hoopis selline nagu üks eeslinnades või omaette linn, nüüd ta on juba ammu viiniga kokku kasvanud ja see linnaelanikud ei olnud sellest absoluutselt huvitatud. Pidevalt voorib sinna see transport, sinna läks tramm ja seda tuleb veel pärast, aga algul läks, koorikute transport läks läbi selle Zimme ringi linna ja need inimesed on üldse sellest huvitatud. Koorikud, millega need kirsse veeti, siis 19 sajandi lõpul, need jäid vastavalt ilmastikuoludele tihti sinna lumme kinni ja see asi ei liikunud ühel inimesel ühel inseneril oli väga selline lennukas ideede hapneumaatiline tunnel. Et panna need kirstud sinna tunnelisse, eks ole, ma ei tea, kas kesklinnast kas maa alt või maa peale, et ühelt poolt siis ühest otsast tunnelisse tuleb, teiselt poolt välja, aga pieteeditundest jäi see asi ära hiljem siis nagu sa ütlesid, tuli see tramm trammiliin, sellega on seotud täiesti omaette. Folkloor on see traditsiooniline trammiliin number 71, eks ole. Aga siis 20. sajandi alguses ehitati kirik, sinnasin juugendstiilikiri, Raadi park rajati autahvlid, maeti tihti kuulsaid inimesi sinna ümber, sinna keskele. Täpselt see on väga oluline, et need inimesed teistelt surnuaedadelt maeti ümber, et populariseerida keskkalmistuid. See oligi asja mõte. Sellel näiteks maeti Beethoven ümber pere praali, Raamsed vahetigi ümber ja siis avati autahvlit osakond, nii-öelda seal on siis nagu Mozart, kuigi muutatele sinna maetud, aga paljud inimesed käivad Mozarti haua peal teda siis mälestamas ja teised Austria ühiskonnaelu tegelased, kunstnikud, poliitikud ja nii edasi. Austria presidentide kalmud on seal Aga see suurus kaks ja pool ruutkilomeetrit, et kas see on algusest peale olnud siis juba määratud, et see keskkalmistu nõnda suur ja sest see on selle rohelise ringi sisse ehitatud, roheline ring oli ümber Viini kesklinnas oli siis kaitserajatiste jaoks jäetud või seal olid kaitserajatised enam neid siis ajalooliselt sõjatehnika arenedes enam neid vaja sellisel kujul ei olnud, ala jäi vabaks ja siis ehitatigi sinna mitu surnuaeda, aga siis see kõige suurem on, kes kalmistu ja see on Euroopa suuruselt teine. Kõige suurem on Hamburgis hoolsdorfis ja sinna on maetud keskkalmistule on tänaseks maetud kolm miljonit inimest, mis on suurem kui Viini linna elanikkond ja kokku on seal 300000 Kalmu, et seal vahel võib jalutada ja näiteks hingedepäeval läheb väga palju perekondi jalutama keskkalmistule ja see on paik, kus tehakse sporti täna, kus pensionärid käivad oma kepikõndi tegemas, kus on elavad loomad, kus on hästi palju taimi, aga oluline ja väga huvitav on see, et näiteks tänapäeval inimesed jäävad sageli väga üksikuks ja paljudel ei ole kedagi, kes neid mataks, sest matus on täna ka Austrias suhteliselt kallis, keskeltläbi 3000 505000 euri. Ja seetõttu mõned inimesed pühendavad ennast meditsiinile. Ja nende jaoks on keskkalmistul tehtud oma sektsioon, kuhu on maetud need, keda ütleme, niimoodi kasutavad siis meditsiiniülikool. Ja väga ilus traditsioon on sellest välja kasvanud. Nimelt üks kord aastas tulevad sinu poolt mainitud Karl Porromeenuse juugendstiili kirikusse meditsiiniülikooli professorid ja üliõpilased ja peavad nende inimeste jaoks eraldi jumalateenistuse. Sinna maetakse ka inimesi, kes on kodutud ja selle võtab enda peale siis keskkalmistu juhatus, ka seal on oma traditsioon. Nad panevad hauale kuus punast kuus valget lille ja kui tulevad nende kodutud kolleegid neid ära saatma, siis nad kallavad sinna kalmu sisse ka natukene veini. Aga kes kalmistu on sellepärast veel hästi põnev paik, sest et sinna saab minna näiteks öösel, siis annab keskkalmistu juhatus inimestele kätte taskulambid ja seal toimub, mida võiks nimetada orienteerumiseks taskulambiga minnakse siis vaatama oma lemmikhaudu, otsitakse need üles ja kui see üritus on läbi, siis saadakse jälle kokku eakis kalmistu juhatus pakub veidi snäkki natukene veini. Ja mõte on selles, et teha keskkalmistust rohkem selline paik, mis on kultuurne ja selle taga on see austerlased oma küünilisuses ja mõtlevad, et äkki me saame selle sura teemaga niimoodi paremini hakkama. Sest viinlased tegelikult ju armastavad elu ja seetõttu armastavad nad ka surma, sest see kuulub elu juurde. Nad oskavad elustati väga hästi lugu pidada ja seda nautida sinna juurde selle öö juurde, selle orienteerumise juurde ma arvan, et seda nimetatakse siis umbes nii, nagu on muuseumites või mõningates muudes kohtades siis surna ja pikk öö ta öösiti lahti, mõnikord on ju muuseumid öösiti lahti ja inimesed käivad, ma ei tea, kas noh, toidupoed on või, või midagi sellist, aga muuseumites selliseid asju tehakse. Ja minust tehakse selgelt kriminaalseid jalutuskäike või krimi krimiautorit olema, nii autorite juskui, laeva rinnal, krimikirjanduse ja kriminaalkirjanduse öid tehakse seal, selliseid asju ma olen näinud, aga kui seal käiakse sporti tegemas, jalutamas, et ma ei tea, kas, kas see paik Viini keskkalmistu kuidagi kõhedust tekitav ei ole? Noh, ma mõtlen meie kas või metsakalmistule või ükskõik missugusele kalmistule, me enamasti need kohad on natukese kõhedust tekitavad Eestis. Kuidas sina arvad, mina näiteks kui keskkalmistule minna, ta on nii suursugune, kui sealt peaväravast välja tulla, siis sa näed kohe seda imekaunist, juugendstiili kirikud, siis on kõigepealt hästi suured hauad siis on pargiala. See kõik on lihtsalt nii, nii ilus ja seal on alati nii palju inimesi, kes seal käivad. Nii et seal nagu niisugust kõhedusttunnet küll. Ma arvan küll jah, sest seal on see teine asi, et seal on väga erinevad osakonnad, seal on nagu park, eks ole, seal on loomad väga palju oravaid on seal väga palju vareseid, põlle, vareseid, kellele meeldivad vahaküünlad ja nii edasi, aga seal on olemas põhimõtteliselt katoliiklik surnuaed, aga seal on ka erinevad osakonnad seal budismi osakond, mis näeb siis hoopis teistmoodi välja islami mormoonid, pompöösset, mustlaste hauad suurte hauakividega, kuhu siis on peale raiutud nende staatussümbolina ja nii edasi ja on olemas nimetatute osakond siis peamiselt need inimesed, kes siis on toona kätte saadud ja toona jõest välja õngitsetud. Ja algusest peale on seal olemas olnud ka siis Kontfessioonita inimeste osakond, ehk siis peamiselt siis enesetapud enesetapjad, kuna minu teada siis ükski vist nicatoliit, kui evangeelne kirik ei luba neid või lubanud omal ajal jahud maale minema. Ja ei lubanud, aga see ongi jah, see oli siis juba 1008 74, juba kohe kui see avati, tehti see osakond sinna, see praktika on tänaseks päevaks õnneks muutunud. Jah, täna suhtutakse teisiti ja võib-olla korraks veel natuke selle viinlasti küünilisusest. Me arutasime ka, et kuidas seda eesti keelde tõlkida, äärsest pompöösselt suurejoonelisel matusel on Austrias väga omapärane, nimetu seda nimetatakse sööne laike, mis otsetõlkes tähendaks ilus, lai. Aga sellega mõeldakse ilusalt võrratud suursugust matust, milles osaleb siis mustkaarik, mustad kaunid hobused, mustade tuttidega, saatjad mustades liiv, riides põlevad tõrvikud ja see on see sööni laike. Kusjuures igaüks, kes tahab, saab sellest matustest osa võtta. Määratud on ainult keskus, tohib käia näiteks leinajad, lähedased on kohe kaariku taga, aga mida kaugemale läheb ka oma tänavainimene, tavainimene võib sellesamamoodi. Kester kapellmeister, lipukandjad kui sa tahad suurt matustest sa selle saad, kõikidele suurtele riigipeadele ja tähtsatele ühiskonnaelu tegelastele kunstnikele ikka tehakse ja inimesed siiamaani lähevad sinna. Nad võtavad lausa puhkuse. Jalutavad selle rongkäigu, kaasaja lähevad sinna surnuaeda. Mõnikord on seal mitu 1000 inimest, näiteks Falco, eks ole, Austria väga tähtis kunstnik ja poplaulja. Punkarid kandsid tema kirstu hauale ja tal on väga erandlik kaunistus haual son klaasist suur selline purje. Neil seal oli 4000 inimest, sel aastal siis vist 98098, kui ta suri. Minu teada. Aga kuidas üldse austerlased suhtuvad matustesse ja surma, seda näitab üks asi ka, et kui küsimus oli, et kas on kõhe? Ei, sellepärast et austerlased tahavad just elamust, matus on nende jaoks elamus ja lavastus ja kaasa teha ja, ja ainult üks kord nende keisrile Joseph, teisel tuli mõte teha säästukirst nendele inimestele, kes on vaesemad ja sellel kirstule oli algklapp ja see klapp käis eest ära ja siis pandi see haua kohale. Surnulasti hauda kasutati mitu korda, kirste võis käsutada mitu korda, mis tõi endaga kaasa selle, et Viini elanikud hakkasid protestimarsse korraldama. See ei ole õige mattuvus, matus peab olema ikkagi sööne, laisk ja mitteseotud sellise säästukirstuga. 70 protsenti viinlastest arvavad, et söelaik peab olema, et see on õige ja ainult 20 protsenti Sis krimineeritakse, vastupidiselt näiteks Berliinis, kui ma vaatasin järele, on 75 protsenti Saksamaal matusega käiks hoopis teistmoodi ümber, sinna peale raha ei anta, vaadatakse, et see oleks üldiselt majandusliku olukorraga seotud ja tingitud sellest aga, et vaadatakse, et sa hoitakse kulusid kokku, viiakse võib-olla isegi kremeerimiseks. Ida-Euroopa riikides, mis on seal naaberriigid, Poolasse, Tšehhi, Ungarisse, nii ja tuuakse ainult urn ei panda isegi nime nimesilti sinna juurde pärast. Seal hoitakse vastupidiselt see raha väga palju sealt kokku, vastupidiselt jälle viinile, kus Austrial, kus seda ei tehtud. Muidugi siinkohal kohe meelde paralleel, et meil krematooriumis on ka korduvkasutatav kirst, et missuguseid protestimarss võiks siis oodata, kui austerlased siin elaksid? Selg ja, ja sinna juurde tuleb veel see, et austerlastele, nagu ma juba mainisin, on võrratu muusika mille teemaks ongi surm ja. Võibki öelda, et mina olen lugenud näiteks sellist asja, et iga kunstnik, kes ei ole siis viinlane või ei ole austerlane, kes on elanud kauem kui pool aastat Viinis, siis tema loomingusse sigineb surma teema. Ja ja see surma teema on isegi veinini välja, näiteks kui minna sinna linnaosasse, kus on Hoirigen, need veinikõrtsid siis on väga palju laule, kus lauldakse sellest, et vein jääb alles ka siis, kui meid enam Ei ole jah, et klaas veini ja pärast sõda surema ja see on täiesti omaette Viini laulud. Ja üks minu lemmiklauljatest, Georg tantser, võib-olla sa tead Tšassiliku muusikat imeilusa häälega ja tema teadis, et ta lahkub meie seast ja enne seda tegi ta laulu ja laulu nimi oli minu tuhk sest ta laulis sellest, mida ta tahab, mis temast saab peale seda, kui teda enam ei ole maa peal? Selle kohta veel see asi, et kus on selle surmakultuurist veel rohkem nagu paremat näidet kui seda, et mõned inimesed Viinis, Austrias annavad sulle nimesildi või ütleme siis visiitkaardi, kuhu on peale kirjutatud juba tema viimane puhkekoht. Aga ma tahtsin ühe asja veel lisada täpselt selle kõheduse osas, et kas, kes kalmistul on kõhe. Et seal üldse kõhe ei ole, seda näitab ka see, et inimestel on keskkalmistul nii põnev, et nad unustavad end sageli kalmistule ja seetõttu jääb kalmistu valvur veel kaheks tunniks peale kalmistu sulgemist kohale, et lasta välja inimesed, kes on end sinna unustanud. Kui Eestis ma mõtlen, et Kagu-Eestis seto traditsioonis on haudadel söömine siis ma ei tea, kas midagi sarnast ka kabiinis on, oli ka enam ei ole, aga all ja oli, sest selle keskkalmistu kohta on näiteks selline lause, mida ma lugesin, et see nüüd saksa keeles, aga Hatsovhoosfitsi habet topeltlusti ehk siis kesksurnuaed on kaks korda väiksem, kuid Süürich aga topelt lõbusam. Jah, seal on kahekordselt nii lõbu taga, aga söömise kohta nii palju, et, et kalmistu juhtkond küll korraldab seda vahetevahel, nii et kalmudel toimub näiteks laulmine, sinna tulevad Viini Filharmoonikute, keda meie tunneme Estonia kontserdisaalist ja seal lauldakse mõnikord rahvusooperilauljad tulevad sinna laulma ja kalmistu juhtkond pakub mõnikord töövõileivakese ja veiniga. Ma tean, et sealsamas Viini keskkalmistule on tehtud ka siis nii-öelda proovimatuseid, et on võimalik restoranide ja, ja siis lasta ennast pildistada. Ja mis see, kes kalmistul seda teeb matusemuuseum. Tõuse muuseum, see on ka täiesti omaette fenomen oma aja täiesti üks esimesi või esimene selline matusemuuseum ka mingi kuuekümnendatel seitsmekümnendatel avatud Euroopa esemele Europe esimene. Ja see on nii populaarne, et muuseumiööl on seal järjekord. Ta rääkis, seal oli 500 inimest, kes kõik tahtsid proovi lamamist teha ja fotograaf seisab kõrgel redeli peal ja teeb neist pildi. Ja kui tahta väga, siis võib ka kirstukaane veel kinni panna. Ja see on täiesti muuseum oma mingi üle 600 eksponaadi, mis seal kõik siis on? Äratuskellad inimestele, kes noh, omal ajal, kes kartsid, et neid maetakse elusalt ja mingisugused pistodad, et saade on ennast ära tappa kohe, kui sa oled ära, kui sa avastad siiski, et sa maetud elusalt ja, aga, või siis igasugused need riietused ja kõik need ülikonnad ja kõik need kaunistused ja muud sellised. Väga põnev muuseum tegelikult kui kui tahta külastada Austria teatud selline morbiidsus, ma pean tunnistama, sellel on oma võlu. Ma elasin Salzburgis, millest kirjutab Bernard Toomas Bernhard oma raamatus, et tol ajal seitsmekümnendatel oli Salzburg näiteks koht, kus oli üks suuremaid disLääne-Euroopa tol ajal kõige rohkem enesetapjaid nii-öelda selles selles linnas. Aga see surmateema on tõesti väga paljudes filmides, muusikas on ta väga palju esindatud, neid on palju laule, sellest ja filmides on omaette täiesti nagu staatuse saanud need filmid, mis on teinud Joseph Haadar. Eks ole, seal on see kom, süütšer, Tootsilentsium, Klohvenmann, sellised filmid, ma väga soovitan, kui keegi neid tahab. Hirss tumehallid laulud. Jaa, täpselt Wolfaas, temale baseerub aga Toomas Bernhard, eks ole, Horvath selle kõikidel horvaat, eks ole, tal on see Lood Viini metsadest, igalt poolt tuleb see surma teema ja see käsitlus tuleb see läbi. Mida te ise surmast arvata? Mina arvan tõesti ka seda, kuidas milline seisukoht on, on Austrias. Kes kalmistu direktor härra Začek ütles niimoodi, et võib-olla, kui me vanemaks saame, siis. Me teame ju, mis meid ees ootab ja see ei ole just eriti rõõmustav tunne. Aga kui teha selle üle võib-olla mõni nali ja suhtuda sellesse veidi kergemalt, et siis me saame selle teemaga nagu paremini hakkama, sest paratamatult see on ju see, mis kuulub meie elu juurde ja mida paremini me hakkama saame, seda paremini me ennast tunneme. Ja ma loodan, et mind pärast surma rahule jäetakse, ongi kõik. Kuidas kirik suhtub sellesse kõigesse, noh, seesama matusekultuur, eks ole, ja ja võib-olla selline natukene küüniline suhtumine surma, nagu me siin oleme maininud, et kuidas tundub, et kas, kas kirik seal ka mingisuguse ma ei tea, näpuaeg-ajalt tibutab, et nii ikka päris ei tohiks. Oluline on, on lihtsalt selle juures, et austerlased on siiski teatud määral konservatiivsed ja teise külje pealt väga paindlikud aga kõik peab jääma ikkagi pieteeditundega. Nii et väga palju on lubatud, aga nii kaua kuni see on tehtud pieteeditundega, siis on kirika sellega nõus. Aga mina lisaksin võib-olla juurde, et kui satud viini siis loomulikult, kes kalmistu on suurepärane koht, kuhu võiks minna, aga samuti tuleks külastada teisi väiksemaid kalmistuid ja mida seal teha, on lugeda, mis on kirjas Nendel mälestusmärkidel ja need on sageli väga omapärased, sest seal on näiteks kirjutatud ka, kes sinna on maetud ja seal võib olla kirjas nagu kapteni lesk või majaomaniku lesk. See oli väga oluline panna ikkagi kirja kalmu peale. Ta on tiitlid, näed, Audrey tiitlite kasutamine nii aadlike puhul ja kõikide ükskõik mida inimene on teinud läbi elu, et selle tiitli tahaksin ette panema, see on küllalt tähtis. Aga omapärane, eks ikka kellelegi, et sa oled näiteks kammererrori kammerhärra lesk. Ega see oli oluline positsioon tollal, nii et seal tasub ka väikestel kalmistul kõikidel kalmistul, tasub lihtsalt haudade vahel käia, vaadata, lugeda neid kirju ja mis mulle väga meeldis. Need kirjad võivad olla mõnikord, mis sinna sisse on graveeritud, ka väga naljakad ja eks naljakam mõtest on, millega ma olen kokku puutunud. Kivile oli kirja pandud ka mina tahaksin parimat. Meil aga praegu lamada rannas Ja surm on alati viinlane, öeldakse. Sel Georg Chrysler tegi laulu, mis näitab väga hästi tõesti seda, kuidas eriti Viinis suhtutakse surma. Tood tumust, afiene, sain. Nii et aitäh tulemast saatesse. Ajakirjanik Thea Karin ja näitleja Toomas Täht. Täna aitäh. Mina olen Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast kaasa mõtlemast. Ja kui jumal lubab ja me elame, siis kohtume taas tuleval pühapäeval. Ikka õhtul kell 19 ja viis minutit kõike head. Roomav. Imenippe. Ta Omblik Toodontis sate on tilli Bundents, Arnold n. On teinud käed, son tykki, oldika hundikeest jääda kept. Roosas. Uut. Kena vedemm aparaat. N. Apr ringmäng ei meeldi. V-o. N. Heatheri teenrest e käänd o. Timmetzee difrit jundil opoltiin tähendab vees 10. Oo taastamas nii kena vedelli. Ei räägiks. Tõtt, ood, taplus viinaga. Ristiga? O.