Kui elusaadet juhib Meelis Süld? Seekordse kirikul saate salvestame Soomes Espoos, Toomkirikus ja üllatus-üllatus, Siim teenib üks eestlane, Eesti õpetaja Raigo Liimann. Tervist. Tere. Alustame sellest, et kuulsime orelimängu ja mängis üks meesterahvas, kes ka ei ole soomlane. Kogudus on üsnagi avatud sisserännanutele. Jah, see on tõsi. Kirikus mängib Sheldon ülioja, tema siis on Kanadast pärit ja ja siin Sibeliuse akadeemias teinud oma organisti sõnaga paberid. Tunnistused, ja nüüd ta on siin tööd on meil päris pikalt juba? Jaa, alguses ta tegelikult ei õppinud organistriks, vaid tal oli hoopis teine kutsumus. Jah, nii ta rääkis, et ka selle arstiks õppis, aga siis mingil hetkel mõtles ümber, aga rääkida siis just nimelt sellest taustast, mismoodi ka Soome on tuldud, siis Raivo, liiman sa ise, mismoodi sa sattusid soome? Vaat see ongi selline huvitav küsimus, et 91. aastal pakuti sellist tööd ja õppimisvõimalust ja selles asutuses, kus ma töötasin ja huvitav oli see, et meile mõlemile nii abikaasale kui mulle. Ja siis 91, kui tulime, siis pidi kõigepealt aasta olema siin. Ja siis need aastad kuidagi venisid ja ja 94 oli selline tõsine tagasisõiduplaan. Ta oli kohe maja ehitamine käis ja vundament oli maha valatud juba ja siis ma saingi teoloogiat õppima ja siis siis jäime siia ühesõnaga, ja siis aeg on nagu edasi läinud ja nüüd tundub, et sa, Soome on rohkem nagu koduütleme, et aastad on ikka olnud siin, et aga no ikka Eestis käime ikka see selles mõttes, et ega Eesti ei ole ununenud kuskile, nii et bioloogilise väljaõppe saanud ka siinsamas Soomes. Jah, täpselt nii, et Helsingi ülikoolis on õppinud. Ja, ja peale seda siis ütleme siin mitu ametit pidanud enne seda, et ärifirmas töötasin siin Soomes aga 2002 alates, et olin Salos kõigepealt ja 2004 alates siin Espo toomkoguduses, et siiamaani olen samas kohas Ants aga aastal 91 oli selline üsna murranguline aeg, et ka Eesti oli tol ajal ju võimaluste maha. Jah, see on tõsi, et võib olla, kuidagi tundus, sellel ajal oli, oli selline tunne, et sul on nagu pakute, eks ole, aga me teame, seal oli natuke raske see väljasõit sellel ajal, et see kuidagi ei tahtnud seda nagu võimalust mööda lasta, et ja siis me tulime, ühesõnaga me tulime juunikuus 91 ja, ja siis need, augustikuus hakkasid need suuremad sündmused ja siis tekkis selline tunne küll, et tahtis tagasi minna, aga aga sellel ajal nende Meile öeldi niimoodi selle Soome ametkonnad, et kas seal migratsiooniamet sellel ajal, et et kui me nüüd tagasi lähme, siis ei ole siia mingit asja enam, eks ole, et nad nagu võtab, võtsid ühe paberi ette, tegelevad sellega nad uuesti hakka ette võtma. Et jah, seega võib-olla mõjutas seda. Et kui oleksin saanud vabalt liikuda, võib-olla oleks eesti tagasi läinud, aga ei saanud, et paberid on ära võetud ja siis pidi nagu mõtlema, et kas siis olla siin või minna tagasi vä? Okei, jääme siis siia, te olitegi siis nagu pagulased põhimõtteliselt või? No mitte päris mitte päris lihtsalt et kõigepealt sa tuled ühe viisu viisaga ja siis sa pidid pikendama seda viisate nad tegid nii kaua neid viisas ja siis nad seal. Huvitav veel, see Ma mäletan, mulle üldse ei meeldinud see, et nad seal murdsid pead, et ei olnud viisat nagu eestlastele sellist ei olnud, nagu nad ei tulnud sellist nagu eestlased, see oli selline tundmatu elanikke. Ühesõnaga, ja siis vürtsikas hingelane võid olla, eks ole, ma mõtlesin, et no muidugi eelistanuks toredam olla, aga ütles, et neil ei ole sellist sellist kohta, kuhu kirjutada eestlane, siis nad olid ära jagatud staatuste järgi ja siis kass oli A7 mäletamist mööda, see oli nagu selline nii-öelda palumutajad ja kes peamiselt Ingerlased muidugi Soome taustaga, eks ole, kes tulid siia. Et eestlane tahad olla ka ei saa, alati. Aga räägime sellest Espo toomkirikust ja võib-olla peaks alustama üldsegi Espoos. Sellepärast, et noh, paljud neist jäävad Espodka lausa Helsingiks, mis ka väga vale muidugi ei ole. Jah, see on nagu tõsi, et ütleme, et ta on. Ma olin näiteks koobalasele praegu leeri pidamas noortega ja ja seal kohalike elanikega rääkisin ja, ja selgitasin, et ma olen sellisest Espo nimelises linnas, nüüd nad teavad küll, et see on nagu Helsingi, eks ole. Ja ta on Helsingi selline satelliitlinn ja siin on elanikke 275000. Ühendused Helsingi keskusega on väga head, aga see põikipidi liikumine on keerulisem ja, ja võib-olla selle pärast peetaksegi rohkem nagu Helsingiks ja ja see on samamoodi nagu vanda, et nad on siin sellises satelliitlinnak kõrval, aga noh, tal on ikka ajaloolistel põhjustel, siin on nagu viis keskust ja see teeb seda ja selle selle Espo nagu segaseks natukene, et tal ei ole niimoodi, et nagu mõnes vanas linnas on näiteks vanakeskus see, kus me praegu oleme saaninguse, Espo ajalooline keskus, kuna siin on see keskaegne kirik keskaegne kirik ja mis kohe silma jääb, on see, et kellatorn on kirikuhoonest eraldi. Jah, siin on, räägitakse, et see stiil vaata erinev nagu eestiga son pretannia piirkonnast olnud Lääne-Prantsusmaalt meister kunagi olnud oma õpilastega ja siis nagu Ingo Porvoo ütleme nii kui see kant, eks ole, nüüd land uusmaa. Et need on nagu sarnases stiilis ehitatud sellises suurtes graniidikividest kirikud ja Ma ei oska öelda, miks see kiriku kellatorn eraldaja on, et seal on kindlasti mingi põhjusega. Ma jään vastuse võlgu, nii kõva spets ma ei ole. Aga mida tähendab keskaja kirikus, et kuhu sa siis aastaarvu poolest jääb? Siin pealinna kandis on siis kaks sellist keskaegset kirikut, kuna pealinna kant on hiljem asutatud ja Helsingi on ju hiljem alles 1800 kopikatega pealinnaks saanud siis Püha Lauri kirik, mis on vandaal praegu Helsingi pidaja kirko ametlik nimi, saan, arvatakse 1460 on aasta, mida arvutatakse, aga noh, sellel ajal ma tean, et ehitasid 40 aastat kuskil väidetavalt, et milles seda siis arutatud, ilmselt kui ta on valminud. Ja see meie kirik on siis 1480 ja need on siis kaks kirikut, mis on ka kõige vanemad kiviehitised siin pealinna kandis, et vanemaid ei ole, miks tasuks inimesel, kes võib-olla pole ka kirikuskäija tulla lihtsalt seda Espo toomkirikut, kasvõi kui kultuuriobjekti vaatama? No siia tasub tulla sellepärast et sa neid harvase kirikusse originaalmaalid, mis on seintes keskaegsed maalid, restaureeritud küll osaliselt on säilinud, et alati ei ole olnud, on tulekahjus ei olnud ja ja selliseid külalisi, keda ei ole, ütleme, nii-öelda oodatud külla, nad on omad mingisugused kirjamärgid jätnud sinna. Ja ütleme, ta on teekirikuna töötab praegu meil on giidid siin olemas kirikus ja siin on avalikud WCd ja asjad nagu kõrval, et ja ta on kindlasti kõnetab seda, on paljud ütelnud, tan, kõnetav kirik, et noh, kuidas nüüd iga inimene tõlgendab neid. Aga kui me räägime keskaegsetes kirikutes, siis neid palju ei ole, et et ta on üldse säilinud, on omamoodi ime, eks ole, kui üldse külastada ka Helsingit, siis seda vana keskaega seda ju seal ei ole, et selles mõttes see väike väljasõit Espoos võib-olla päris huvitav inimesele, kes just ajaloo vastu huvi tunneb? Jah, seda kindlasti ja siin on, ütleme, Espo kandis näiteks on VG muuseumikeskus tapi hoolas tapjal on üldse selline tuntud nagu mis ta nüüd on puutara kaubungi, et et aedlinn jah. Et see on kunagi plaanitud niimoodi, et seal on nagu ehitatud niimoodi, et metsatukad ja põllud ja, ja nagu majade vahel mitte majadel üksteisest kinni ja seal on siis selline VG maja, kus on kokku, kus on 10 muuseumit, on seal üks on Espo linnamuuseum ja need on täitsa huvitavad, seal on kellamuuseum, siis on lastemuuseum ja, ja, ja kunstimuuseumeid ja erinevad muuseumid, ühe maja nagu katuse all on, et sellepärast on nagu huvitav siis sama piletiga, kui sa ostad selle, sa saad nagu kõikidesse muuseumisse saad külastada, neid saab vana mingisugune trükikoda maja muidu seal. Ja siin ütleme, et jah, selle Espo kandis, siin on lähedal muidugi Clintsi muuseum ka selline ütleme, et päris keskajalt õla, aga ta on selline vana talukoht, mis on siin meie lähedal, paar kilomeetrit siit. Ja muidugi ma pean reklaamima siin, oleme teinud koostööd selle kohaliku metsavalitsusega ja vähemalt nad väitsid mulle seal niimoodi viimasel kokkusaamisel, et nemad ei tea, et maailmas oleks teist pealinna, kus on nii lähedal rahvuspark. Ja seal on tõesti Soome mõõdupuu järgi, see haldja on selle koha nimi ja seal haldjas külastajate määrad on tõusnud, et pool miljonit pärisi olnud aastas, aga kas oli 400000 ja seal on tehtud sellised väga huvitavad teerajad, eks ole, iga teeraja kõrval on looduse sees sa võid seal midagi leida või näha, kas on mingi mingi linnuga seotud või loomaga täitsa täitsa huvitavalt tehtud. Aga jah, et vanad kuningateed, vana kuningatee, mida siin reklaamitakse, et see kulgeb siit kiriku kõrvalt kulges siis ühesõnaga viiburist Stockholmis, sealt siis Oslosse. Et seda nagu tuntakse kuninganna Diena, aga need, kes tulevad siia tõesti essco kirikusse, siis jumalateenistused on ilmselt pühapäeviti, aga kui palju on ka kontserte, näiteks? Kontserte on palju, eriti suvisel ajal, siin on urgu oja aaria, näiteks, et tagasi said reklaamiga. Ja jah, neid on siin ja ja ütleme, et pühapäeviti on jah, kell 10 alata jumalateenistus ja kell 12 30 on rootsikeelne jumalateenistus. Et 10 on soome keeles rootsi keeles ja kontserdid on küll palju, aga ütleme, et tasub muidugi siis ette vaadata, et mis on, niisama sõidad, et äkki ei olegi sel päeval midagi, aga eestikeelseid jumalateenistusi siin Toomkirikus Espoos ei peeta, siis eks ole. Jah, siin on nagu selline mõte olnud, et sellest keelte osalt kuna Helsingis on eestikeelne jumalateenistus, siis ei ole võib-olla korrektne hakata siini konkureerima või vastavalt hakata korraldama. Sellepärast et seal on traditsiooniliselt pikalt olnud juba ja alppila kirikus. Ja sellepärast siin ei ole nagu hakatud neid tegema, kuna ta on ka noh, ütleme geograafiliselt on suht lähedal, et kas siit on mingisugune 20 kilomeetrit, 25 siin Alpilasse ja busside-rongidega seal väga sujuvad sinna sõidetud. Nii et sina eestlasena jutlustajad soome keeles. Nii ma teen. Kuna ma olen nagu selle Soome luteri kiriku üks vaimulik, siis põhitöö on nagu soome keeles aga siis teenindan, kuna ma vastan mitmekultuurse tööst, teenindage kõiki teisi, kes räägivad teistes keeltes, et neid keeli, mida ma oskan, nendes ma nagu suhtlen ja ja siis ütleme, et teised rahvad siis, kas nad räägivad soome keelt või tõlgi kaudu. Et nüüd on olnud selliseid huvitavaid, ütleme olukorda, kus näiteks Eesti naisterahvas ja, ja siis härra oli, kas ta oli sealt autšeeriast, aga teist usku, eks ole, nii-öelda ja sooviti, et laps ristitakse, siis sooviti kolme või nelja keele kasutamist, mõtlesin, siin tuleb endale piirost ristimisel. Aga nüüd on jah, nüüd on näiteks üks muslimi usuline härra võttis ühendust ja ja soovib siis nagu saada kristlaseks, eks ole, aga aga jah, see keeleküsimus on saa nagu barjääriks, et ta nagu räägib oma keelt ainult ja mis on farsi keel, eks ole, siis mina seda kahjuks ei oska, teisi keerida ei oska, aga tal oli tõlkale kaasas, kui ta käis rääkimas siin, et et selliseid olukorda tuleb ka nüüd ette, et et põgenikud siis küsimusest, kui mitut keelt tuleb siis ühel õpetajal rääkida, kes vastutab selle multikultuurse töö eest? No ütleme, et ega põhikeel on soome keel, eks ole, sellega sa saad hakkama ja ja teine riigikeel on siin rootsi keel Soomes, et noh võib ka ilma selleta hakkama saada, aga muidugi on hea, kui sa siin mõned sõnad oskad, et viisakuse pärast ja ütleme seda omas keeles, eks ole, eesti keelt, vene keelt oskan inglise keelt ja teisi keeli ma olen nii selles mõttes teinud, et ega ma nüüd nii väga andekas ei ole, eksole vale, pilte tuleks inimesest. Aga ma palun näiteks hiina keeles ütleb mulle mingi lausette, siis ma nagu ütleme, ristimisele palju ei ole vaja, inimesel tuleb hea meel, kuidas kuulekas ühe lause omas keeles, et et niimoodi on lahendatud keelte küsimus. Aga rahvuseid on siis palju siin või? Rahvused on palju jah, et ütleme, et need Helsingi, Espoo ja Wanda, eriti et selline selge trend on, et inimesed, kes kolivad kuskile väiksemasse kohta, eks ole, kõigepealt et tulevad siia, kuna pealinna kandis on esiteks rohkem tööd pakkuda ja nende siis ütleme, lemmikpoed või sellised valikud on siin suuremad, et et näiteks meil on Mäkineeridega leerik, Meriton Kambodžas, siis neile meeldib kevad, kana, eks ole, noh niimoodi ütleme, et Eesti inimesele ka nagu kevadkana ei tule kohe meelde, mis asi see võiks olla, aga Ma olen ka nagu, ütleme nüüd uurinud kevad, kana elulugu, eks ole, kes ta siis on selline, see on siis selline, ta ei ole tibu ega siis valmis kana, vaid ta on nagu selline noor kana nii-öelda. Ja ta liha nagu maitsev, eks ole. Aga noh, ütleme, et kui sa elad väikses kohas, siis võib-olla seda kevadcanaselt sa ei leia, eks ole. Ja siin siin nad muidugi saavad nagu tuge üksteisele, et ja see teeb seda, et siin on tõesti palju, on eri rahvused nüüd ei mäleta peast, kas oli 55 või 60 aga Espo linna plussiks peab ütlema, et Espo linn, tal ei ole kohustust selleks aga omale ettevõtmisele see on soovitus viib läbi emakeeletoetust, et kui näiteks keegi teatab, et tal on eesti keel emakeel ja soovib saada seda keeletoetust, siis tal on selline võimalus olemas, et korra nädalas saab eesti keele ema kui emakeele sellist õpetust ja ja neid rühm ei ole vist 60 ringis seal spordinal. Aga mis puudutab seda tööd just nende sisserännanute ka siis kui suur roll siin kirikul ja kogudustel on või kas kirikus kuidagimoodi rõhutatakse, et, et seda peaks tegema või, või ongi siinne kogudus selle ülesande endale ise võtnud, et kuidasmoodi, seda tööd nagu koordineeritakse meie koguduses koordineerib mina, eks ole, aga ütleme, et kogudusel ei ole seaduslikku kohustust, seda ei ole, et aga linnal on, linnal on selline lõimumise seadus on riigi poolt välja antud, siis linn on kohustatud korraldama keelekursuseid ja muid asju. Ja kogudus Omalt poolt toetab neid inimesi, kes soovivad koguneda või kes soovivad mingit materjali, piilite muud meie koguduses ainult eks seal on juba erikeelseid rühmi, meil on Kongalaste rühm räägivad suahiili keelt. Sisankmeerid, eestlased, venekeelsete rühm, ema, lapse rühmann, siis on ingerimemmedel oma rühm, eks ole. Ja inglisekeelsetele on oma, selline inglisekeelsetel on oma ingliskeelne jumalateenistus, iga pühapäev see meie koguduse juures, aga see on koostusega sellise seltsi vastav, aga et et juba noh, see räägib, et neid rühmas on näiteks jumalateenistusel ka, on näha, et on noh, muidu niimoodi näoorgi sa ei pea, eks ole, aga sihu värvi järgi võib öelda, et inimesed on kuskilt mujalt. Kuidas neil läheb, kui palju tullakse oma muredega sinuga õpetaja juurde, et ole hea, aita või missugust abi üldse koguduselt ja õpetajalt oodatakse? No ütleme, et nagu me inimestes, inimestel on erinevad, siis kindlasti inimestel on, küsimused on erinevad, see on selge, et kui kui inimesel on mingi ebaselgus kodumaale, siis tulles siia sisse ebaselgus, kasvab alati. Et sa muidugi targem need asjad kõigepealt lahendada kodus, eks ole. Et Ma pean nüüd mõtlema, et mis näiteid julgeb tuua, eks ole. Aga et kellelgi on siin kolm abikaasat ja, ja siis ühesõnaga, et keegi on kellelegi midagi laenanud ja et võib-olla see, kui sul midagi juhtub elus ja sa oled võõras ümbruskonnas, eks ole, siis tekib selline mingi šokiolukord, sa ei tea, kelle poole sa pöördud sellistes olukordades ütleme nagu matmisteemad ja, ja ja surmad ja sünnid ja, ja sellist sellistel teemadel võib-olla see pastori teemal rohkem kohasem, aga siin on olnud ka mingi laenuküsimus, oli, et keegi võttis kellegi nimel laenu ja inimene lihtsalt ei teadnud, kelle poole pöörduda. Ja siis tuli siia ja siis mõtlesime, helistasime, ütleme ütleme nagu Soome pool on sellepärast selge ja hea, et siin on, need abiandjad on olemas. Aga, aga noh, kohalik komme on selline, et keegi nagu ei käigi ukse taga koputamas olevaid, sa pead ise teadma, kelle juurde sa pöördud, et see on see kohalik stiil siin. Et siis, kui sa tead, kelle poole sa pöördud, siis aidatakse, et siin on näiteks olemas, õigusabi on olemas ja õigusabi põhineb sellele, et kui inimesel ei ole endale sissetulekud, on väiksed, siis õigusabi palkab selle inimesele juristi. Aga sa pead teadma, kelle poole sa pead pöörduma, siis sa pead näitama oma sissetulekuid ja siis on sotsiaalabi olemas, eks ole, et noh, kedagi nagu põhimõtteliselt tänavale nagu ei jäeta, et kõik kõiges ning hoolitsetakse, et aga jah, see, et sa pead nagu teadma, et kes, kes nagu on need, kelle poole sa pöördud ja muidugi siis ise seal oma töö kaudu, kuna seda tünni inimeste koostööd, siis on Kerge nagu võta siit otsekontakti nendega, et küsida, et kuidas selles olukorras tegutseda, et jah nii et sa oled ise pidanud ka mingis mõttes olema nagu eestkostja, eks ole, tuurima välja, et kust, kust ta siis abi saab? No täpselt nii, et kust ta seal abi saab, ütleme näiteks siin on ühe korra koosolek, kui politsei oli koosolek ja siis nad küsimus probleemale seotud eestlastega. Ühesõnaga, probleem oli siis selline, et roolijoodikud, et nende määrad on nagu suured ja protsentuaalselt eestlaste seas on kõrge. Ja, ja siis oli nagu mures, et, et kuidas seda nagu targad võiks lahendada. Vangikongis, mis koht see nüüd oli, eks ole, siis nendega rääkisime seal sa ütlesid, et nendel on arusaamine, et siin tohib võtta roolis, eks ole, mis on, nagu ei ole vale arusaamine, aga see on lubatud 0,5 promilli on lubatud, see ei ole nagu kolm promilli, see on nagu suur vahe, eks ole. Ja siis arvasime seal selle politseiga, et nende koosolekule, et äkki oleks targem panna nagu näiteks selline reklaamisti kirjandus, ajakirjandusse, raadiosse ja näiteks laevadesse, et nad arvasid ise ka, et see on hea mõte. Aga noh, sellised, et millega ei ole nagu harjutud, eks ole, et noh, seal praegu näide nagu vastaspooled Soome poole pealt, aga sarnases olukorras on ka eestlane, kes tuleb siia, et vaata, kui sa ei tunne seda süsteemi, eks ole, Sa ei tea ütleme, tööga seotud küsimused. Et keegi ütles midagi, keegi lasti lahti kuskil, eks ole, ei makstud palka näiteks, eks ole. Need on ka täitsa ajakohased. Noh, neid küsimusi on palju, ütleme, et jaa, ütleme seal on näiteks vanematel on lapsed Eestis, eks ole, ja siis võib-olla kellelgi on seal rõõmsad uudised, kellelgil on kurvad uudised ja siin oli just natuke aega tagasi suri üks Eesti töömees. Ja siis nagu seda nagu mõelda, et kuidas nagu selle tema toimetamisega ei Eesti on, aga noh, suursaatkond aitab tavaliselt Eesti kodanik, et seal on seal väga selgelt skeemid on, aga noh, seda peab ka teadma, et sellist, kellele sa helistad sinna, eks ole. Seal on selline 24 hootelefoninumber, kuhu helistada, siis saab abi sealt vähemalt ennelini. Mulle tundub, et sinu töö ei ole üldse kerge siin Espoo Toomkirikus. No ma ei ütleks nii, aga vahest on jah, et ütleme selliseid selliseid väljakutseid, et natuke teeb nalja ka, eks ole, et siin oli kaks eesti daami käis ja nad tulid siis sinna ühesõnaga, koguduse kantseleisse ütlesid, kus on see pühamees. Ja nad muidugi ei saanud aru, keda küsitakse, et siin meil pühakuid ei ole eriti, ja siis peale pikka mõtlemist siis arvasid, et äkki see olen mina tead, et noh, et nagu eestlane ka, eks ole. Siis ma tulin kohale, siis nad ütlesid, et nad ei mõelnud seda nime ei mäletanud, eks ole, seal oli siis selline jah, kurb lugu, et oli külalised tulnud Eestist ja lähedased ja siis oli ära surnud inimene. Hommikul ei teadnud, kelle poole pöörduda, siis olid, olid kuulnud korraldamine kontserdil, eestikeelse kontserdid siin, et et noh, selle kaudu see nimi on võib-olla nagu meelde jäänud, et teatakse, et siin on eestlane tööle. Aga ütleme nii, et see on nagu positiivne, et kaasmaalased siin vähe laval nagu pöörduvad ja, ja proovivad käia, aga ütleme, et ega jah, et kui sa oled ikka ütleme nii-öelda teisel maal, eks ole, siis probleemid, sul ei ole lähedasi siin, eks ole, sa oled nagu üksi, sa pead nagu Sa pead rohkem pingutama ja mõtlema ja tegema ja miks, miks ei ole Eestis nii, aga sul, kuna nüüd lähedased puuduvad, siis võib mõni mõnikord olla probleemiks, et kelle poole sa nagu kellele sa jagad oma häda, tead, eks ole. Aga ütleme, et eks igas töös on omad väljakutsed, et noh, sellist tööd kindlasti ei olegi ja siin ühe daamiga ma rääkisin taga ja ma küsisin, et ta koristas meie kabelis eestlanna, ma küsisin, et miks sa siis meie meil siin külas ei taha käia üldse, eks ole, teenistusse ta ütles, et ta muidu käiks, aga ta teeb kolmetööd. Et ajaliselt ei jõua lihtsalt, et noh arusaadavat et noh, võib-olla inimene mõtleb, et ta tuleb nüüd siia, ta nagu teenib nii palju, kui saab ja siis läheb tagasi mingil ajal, eks ole. Aga Raigo Liimann, mismoodi sa ise jõudu kogud või, või tuge saad, et teisi inimesi aidata ära kuulata? Ega see ärakuulamine pole ka alati väga lihtne. No võib-olla need on sellised isikuga seotud küsimused, et igaüks oskab nagu lahendada teatud küsimusi, omamoodi. Et minu lahendus on see, et ma arvan, et taeva, et meie kõigi eest hoolt, mina kuulan selle inimese ära ja muidugi kõige parem võimalus on alati see, et kui siniinimene ise leiab endale lahenduse, ta räägib selle lahenduse endale välja, mitte niimoodi, et kiige annab talle nõu, mis võib-olla isegi vale nõu ja, ja siis kes teab, mis siis juhtub. Aga ütleme, et lähedased ja pere ja muidugi, eks ole, nendel on suur tähtsused ja ja liikumine looduses, see on, see on tähtis. Kuidas kirikul üldse Soomes läheb, Soome ühiskonnas me teame, et siin aastaid tagasi on täiesti valdav enamus ligi 100 protsenti olnud koguduse liikmed. Nüüd on see kiriku liikmeskond vähehaaval kahanenud, aga siiski vist, kas 70 protsenti soomlastest kuulub kirikusse? No see on piirkonna kohal, ütleme, et siin Espoos pealinna kandsin, on 70 protsendi ringis elanikest ja need statistilised andmed näitavad seda, et linna kolijatest ütleme kolmest kaks on taustalt välismaalased ja välismaalased tihtipeale nad alati, kui nad isegi on kristlased, nad võib-olla ei ole alati luterlased ja nii edasi, eks ole. Et jah, mida ma selle kohta oskan öelda. Väga piirkonna kohane, et ütleme, et Helsingis on teatud piirkondi, kus on isegi alla poole elanikkonnast kuuluvad näiteks kallija seal on allapoole, eks ole, aga ta on niisugune väga liikuv piirkond ka, kus on palju õpilasi, elab ja väiksed korterid on inimeste nagu liikumise protsent on suurem ja Soome eripära on ju selles, et, et kohalik kogudus on see, kuhu inimene kuulub. Sa ei või ise valida, kuhu sa kuulud. Ja see kohalik kogudus teenindab peamiselt oma koguduse liikmeid. Et no ütleme, minu kohal tehakse erand, kuna siis ütleme, seal on näiteks eestikeelset, kes on Vuosaari kogudusest ta siis seal kedagi teist ei leita, siis palutakse, kas ma võin tulla sinna toimetama, siis ma olen käinud tavaliselt, aga noh, põhimõtteliselt võib ka keelduda, kuna nad ei ole meie koguduse liikmed kiriku rolli ühiskonnas. Kas kirik võtab aktiivselt sõna mingites? Ma ei tea, kas moraaliküsimustes või sekkub mingitesse poliitikates, et kuidas tundub, et kui nähtav see Soome kirik Soome ühiskonnas? No muidugi, võib-olla ma ei ole päris erapooletu, eks ole, kui vastan, aga võib-olla selline noh, ütleme, et mis soomlastele meeldib, et tal on madala profiili nii-öelda, et, et eriti nagu eriti niimoodi esinete don mingid teatud sellised kirikuõpetajad, pastorid, kelle meeldib nagu rohkem seal avalikult võtta sõna ja rääkida. Aga ütleme võib-olla pigem mitte sest tema kiriku positsioon on nii selge. Kirik on suur tööandja, esiteks kirikus rohkem töötajaid kui Soome politseis. Siis kirikul on nii pikad traditsioonid, eks ole, et siin on nagu ütleme näiteks ma võtan oma töö siis selliseid ülestõusmispühadega seotud jõulupühadega seoses praktiliselt, et ütleme, suurem osa lastest, kes käivad lasteaias, käivad neile peetakse teenistusi siis sõnaga koolis on sinuni usuõpetus soomes seal kõikidele koolidele peetakse kevad, kirikuid, jõulukirikuid ja Soomes on väga populaarne see leerikool, eks ole, 15 aastastest see on küll langenud, aga mingi 80 protsenti Blairi kooli. Et ühesõnaga see ja kõik sellised vanadekodud, eks ole, kohalikud vanglad näiteks, eks ole, et see saadikuga kogu aeg oled kohal kuskil, et kogu aeg nagu toimetada, et ta nagu kohal olev, et see on nagu selline nagu loomulik, loomulik osa seda keegi ei küsi, et võib-olla küsitakse pigem, et kas te tulete veel, eks ole. Näiteks et sellised vanadekodu, kus on, ütleme, mingisuguse tasemega juba hakkab, mälu hakkab petma, siis muidugi on hea, et sinna tuleb keegi, kes korraldab midagi ja ja, ja ütleme, et kuna sellele koguduse sa ei pea midagi maksma ka, eks ole, ja vanadele inimestele meeldib, et käiakse. Et jah, et neid kutsujaida nagu rohkem, aga võrreldes teiste kristlastega, kes on Soomes muidugi selle, Soome luteri kirikukapatsiteet on kõige suurem, kuna on töötajaid ja liikmeid ja nii edasi, see on, nagu võib vastata erinevatele väljakutsetele kergemini kui näiteks väiksemad kristlikud kogudused, mis siin on kohapeal, kui sul on näiteks üks õpetaja, siis noh, ta vaevalt jõuab igale poole. Nii et kirik üritab rohkem pigem teha, mitte nii väga õpetada või, või siis rääkida. Eks ta õpetab ka ja teeb ja, ja võib-olla selline mingisugune selline äraootamise seisukoht pigem, et ollakse siin kirikus ja ja oodatakse, et inimesed tulevad kohale, võib-olla noh, võib-olla see natuke vanamõtlemine juba, aga aga nagu, et mingit väga sellist ütleme kellelegi kätte ei lööda mingeid kutseid, et tulge kohale, vaid arvatakse, et inimesed on nii targad, nad ise tulevad, kui nad peavad seda vajada likuks ja luterliku kiriku eripärasoni uurimustes selgitatud, et inimesed ei osale nii palju jumalateenistustel kui võimalikel toimetustele ristimised ja mõõtmised ja et ütleme siin Soomes on siiamaani, et üle 90 protsendi on ikka kristlikud matused, ka need, kes ei kuulu kirikusse. Taani tugeva traditsiooniga lihtsalt et selle selle muutmine, see kindlasti vaja aja, aga ütleme, et laulatuste määrad, ristimise määrad nagu vaiksed langevad kogu aeg, et praegusel hetkel vist pooled kõikidest abieludest laulatatakse ja ristitakse kuskil 70 protsenti, ülejäänud saavad lihtsalt nime, registreeritakse ära. Et selles mõttes, et üha tugevamini sekulaliseerub ühiskond, inimesed liiguvad rohkem, inimesed on hõivatumaid rohkem ja näiteks ütleme niimoodi, et omad poisid mängisid jalgpalli, siis pühadeaeg mängiti, mis öeldi veel mingi 10 aastat tagasi on võimalik, aga see on lihtsalt praktiline pool, et kui selle rääkisime korraldajatega, ütlesid, et see on ainukene päev, mil inimesed saad kokku tulla, sest muidu nad teevad kõik tööd. Ja sellepärast, aga samas eks ole, kui sa oled seal lastega seal mingil võistlusel ei saa siis ju kirikut külastada seal vaevalt. Aga aitäh selle intervjuu eest, Raigo Liimann, Espo toomkoguduse õpetaja. Ja jõudu sulle ja ma loodan, et ka eestlased siis leiavad üha rohkem tee siia Espoo toomkirikusse siis kui nad Soomet külastavad või kui nad ka siinsamas Soomes elavad.