Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Nädalavahetusel, mil luterlik kirik peab Tartus kirikukongressi. Räägime luteri kirikust nii Eestis kui ka mujal maailmas. Alles hiljuti toimus ka luterliku maailmaliidu üldkoosolek, kus seati Üleilmse luterliku kirikuosaduse sihid järgnevateks aastateks. Ja valiti ka uued juhid. Oma osa on siin ka Eesti Evangeelse Luterliku kirikul. Seekordses kirikuelu saates on meil külas Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma tervist. Tervist ja me räägime teist ka ühtlasi kui luterliku maailmaliidu Ida-Euroopa piirkonna asepresidendist. Nüüd sellepärast, et alles hiljuti oli Namiibias luterliku maailmaliidu assamblee, kus valiti juhtorganid ja nüüd on siis Eesti esindaja teie näol ka siis üks asepresidentidest. No niimoodi see on, et seda Hassan pleed on, on ju aastaid ette valmistatud ja seekord ta toimus tõesti siis vindukis Liibüa pealinnas. Eelmisest assamblees on möödas peaaegu seitse aastat, toimus Stuttgardis ja tegemist on siis luterliku maailmaliidu täiskoguga, kui nüüd assamblee kuidagi eesti keelde tõlkida, mis tähendab seda, et kõikide liikmeskirikute, mida on siis luterliku maailmaliidu 145 delegaadid või esindajad tulid kokku selleks et järgmine periood oleks töö luterlikus, maailmaliidus jällegi korraldatud, ehk siis kel, mille järel koos käiakse, ongi kuus kuni seitse aastat ja selleks perioodiks valitakse nii president kui asepresidendid, asepresidente on seitse. Ja ka siis 40 kaheksaliikmeline nõukogu ja ühtlasi võetakse vastu tavaliselt assamblee toimub noh, peaaegu nädal aega ja selle assamblee ajal tegutsevad siis sellised komisjonid, kes delegaatide endi, ühe assambleel osalevate delegaatide endi poolt esitatud teatud küsimuste alusel koostavad resolutsioonid, need Sis assambleel hääletatakse läbi ja nendes resolutsioonides antaksegi siis järgmiseks perioodiks ülesanne sellelesamale nõukogule plussis ka veel väiksemale sellisele juhtivale kogule või, või juhatusele ülesanded, millega peaks siis sellel vahepealsel perioodil luterlik maailmaliit tegelema, millistele probleemidele tähelepanu pöörama? Ja millised küsimused ka siis oma oma strateegia dokumenti ehk siis arengukavasse sisse kirjutama, nii et selle assamblee mõte on siis Määrata kindlaks või, või näidata suund luterlikule maailmaliidule ja tema liikmeskirikutele järgnevaks kuue, seitsme aastaseks perioodiks. No see sisuline pool ongi justkui põnev, et, et mis on siis tegelikult luterliku maailmaliidu tegevussuunad järgmistel aastatel, arvestades seda, et Eesti evangeelne luterlik kirik on ka üks liikmeskirikutest Tegelikult see, see on tõesti huvitav, sest Meile tundub siin siin Euroopas, et kõik need teemad, mis on meie laual probleemidena, noh, võtame näiteks selline sekulariseerumine ja, ja rahva võõrandumine institutsionaalsest kirikust. Et need on need põhilised küsimused, millega luterlik see maailm või kristlik maailm tegeleb. Kuna nüüd seekordne assamblee toimus siis nii-öelda sellises globaalses lõunas ehk siis Lõuna-Aafrikas asuvas Namiibias siis olid laual hoopis teistsugused küsimused ja, ja kui nüüd küsida, et mis siis on need põhilised valupunktid võib olla isegi suuremas osas luterlikus maailmas, siis, siis need on, need on hoopis hoopis teised küsimused. Küsimus on näiteks kuidas vähemus kirikutena tegutseda. Islamipiirkondades noh, väga palju oli juttu luterlaste ja kristlaste tagakiusamisest, Indoneesia Suhi võim või Malaisias või Indias. Eriti selline ilmalik kustumine ja, ja mammona domineerumine tõstatus loomulikult Aafrika kontekstis, kus inimeste majanduslik kihistumine on väga reljeefne, väga suur on mahevaeste ja rikaste vahel ja, ja seal Selgelt tuleb välja või joonistub välja see, et kirikult oodatakse just nimelt siis nende vaeste eestkõnelemist nende õiguste eest seismist. Noh, üleüldse selline õiguse ja õigluse küsimus on, on väga tugevalt päevakorras. See puudutab ka eriti siis nii Aafrika kontekstis kui, kui Aasia kontekstis puudutab ka nii-öelda naiste rolli kirikus ja kui, kui Eestis või Euroopas on see põhiliselt nagu see teema püsti pandud alati ordinatsiooni võtmes, et kas naisi ordineerida või mitte, et siis hoopis teises võtmes on, on see teema püstitatud, et siis sellises globaalses lõunas, kus tegemist on ikkagi noh, selgelt patriarhaalse ühiskonnakorraldusega kus naisel ei ole mitte ainult kodus selline roll, et ta peab tegema kõike seda, mida mees ütleb vaid, vaid ka kirikus on täpselt sama roll. Ja, ja, ja see oli ka see, mida, mida uus luterliku maailmaliidu president muusa Filippus rõhutas, kui ta rääkis nagu naisteõigusest, siis ta rääkis pigem selles kontekstis noh Eestis juba on mõnel pool tagasi kajanud see nagu ikkagi jälle selles ühes ja selgelt kitsas valdkonnas, et et justkui naiste õigus ainult vaimulikus ametis on luterliku maailmaliidu prioriteet, aga tegelikult oli, oli juttu assambleel väga palju naiste vastasest ja mitte ainult naiste vastasest, vaid üleüldse koduvägivallast, naistevastasest, vägivallast, inimkaubandusest, lasteaiavastasest, vägivallast ja, ja, ja selles võtmes nei teemasid käsitleda on meie jaoks Euroopa kontekstis päris uus või siis on need teemad justkui Meie tähelepanu alt väljas ja, ja niimoodi võibki jääda sageli mulje, et, et kui mõni resolutsioon räägib naiste õigustest, siis me kogu aeg arvame, et see räägib naiste ordinatsiooni õigusest, et selles globaalses lõunas on hoopis muude olukorras ja hoopis teised küsimused päevakorras mitte niivõrd ainult naiste ordinatsiooni küsimus, võib-olla me lihtsalt hetkel näeme asju rohkem nagu eurooplaste pilgu läbi ja. Ja teisipidi, kas see tähendab ka seda, et, et selle teemaga ei peaks tegelema siis ordinatsiooni võtmes, kui meil? Muudes valdkondades naiste õigustega on, on võib-olla siis vähem probleeme. Eks see kontekstuaalsus on päris oluline, seda rõhutas ka luterliku maailmaliidu peasekretär Martin Junge oma kõnes, kus ta rõhutas seda kontekstuaalsusesse nii piibli lugemisel tõlgendamisel eksage esimesel kui, kui ka siis kõiki kirikuid me peame nägema nende kontekstis, kus nad tegutsevad ka ka mitte ruttama siis oma seisukohalt vaadates alati andma hinnanguid väga kiirustades, miks üks kirik on teinud sellised otsused või teistsuguseid otsuseid ja see ei, see ei tähenda mitte alati siis otsuseid, mis, mis viivad kirikut justkui pealiinist pealiinile lähemale. Aga see puudutab ka otsuseid, mis viivad dialinist siis kaugemale või, või hoopis teises suunas, ehk siis iga iga kirik on ikkagi autonoomne oma, otsustas nii luterliku maailmaliidu liikmena. Aga neid otsuseid tuleb siis siis näha kontekstis ja kui sellest kontekstist vaadata, siis miks on valitud just nimelt seitse asepresident ehk siis needsamad piirkondlikud või regionaalsed asepresidendid just nimelt jällegi lähtuvalt sellest kontekstist, sest on väga raske ju eeldada, et noh, näiteks Brasiiliast valitud, et valitud esindaja võiks teada, millised on meie küsimused või probleemid siin Ida-Euroopas. Nii et kogu maailm on siis või luterlik maailm oma umbes 75 miljoni liikmega on siis jagatud seitsmeks piirkonnaks ja ja antud juhul siis meie, Eesti kirik kuulub Ida-Euroopasse ja siin oleme meie oma väljakutsete ja oma probleemidega ja eks eks nendega pean siis mina luterliku maailmaliidu esindajana siis need kokku puutuma, tegelema. No just ongi huvitav teada, et, et mis on need teemad, mille eest hakati seisma Ida-Euroopas luterliku maailmaliidu esindajana asepresidendina just selles piirkonnas? Ega see nüüd ei ole nüüd päris nõnda, et asepresident on luterliku maailmaliidu emissar, nüüd nendes liikmeskirikutes pigem nähakse seda vastupidi, et et liikmeskirikud, et oleksid esindatud luterliku maailmaliidu juhtorganites ja nad saaksid olla esindatud siis läbi oma asepresidendi ja teiste nõukogu liikmete ehk siis Ida-Euroopast on tegelikult viis liiget nõukokku valitud ja mina olen siis siis üks nendest. Aga kui me nüüd võtame, võtame selle piirkonna ja, ja kui nüüd püüda vastata sellele küsimusele, et mis need, mis need väljakutsed, siis meie jaoks on siis see piirkond ju ulatud tegelikult Siberist kuni Horvaatia, nii et eks me võime ise kõik ette kujutada, millised probleemid sellega kaasnevad. Kui me võtame kas või meie idanaabri ja Venemaa territooriumi, siis seal tegutseb kolm luterlikku kirikut. Kaks neist on luterliku maailmaliidu liikmed ehk siis ingeri kirik, pluss siis saksa juurtega Venemaa evangeelne luterlik kirik ja, ja lisaks neile kahele, kes kuuluvad luterlik maailmaliit, on veel Siberis kirik, mille piiskop lõtkin on, on ka peapiiskop Andres Põderi poolt ordineeritud ja, ja nemad ei kuulu luterliku maailma ja, ja kui ma siin küsisin Venemaa Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Dietrich prahuri käest, keda mina jälle olen ametisse seadnud, peapiiskopi ametisse seadnud, et kuidas reformatsiooni aastat tähistate siis, siis ta rääkis mulle, kuidas nad tähistavad seda koos nii teisse protestantliku kirikut, aga kui ka õigeusu kiriku või katoliku kirikuga, aga väga raske on neil tähistad reformatsiooni aastat koos teiste luteri kirikutega Venemaal. Ehk siis, ja mis neid siis eristab, eristab just nimelt see, see erinevus, kuidas siis öelda liberaalsel ja, ja konservatiivsel skaalal ehk siis Ingeri kirik ei koordineeri naisi, Saksa juurtega evangeelne, luterlik kirik, ordineerib naisi samamoodi ei, ei koordineeri naisi siis Siberi kirik ja mis on veel omakorda ühenduses Missouri sinodi ka, nii nagu ka ingerikirik ja mis Missouri sinod tähendab, tegemist on siis siis veel eraldi luterliku kirikuga või ka omamoodi perega maailmas mis ühendab või koondab kirikuid, kes ei kuulu jale luterliku maailmaliidu just nimelt siis erinevate selliste vaadete poolest peamiselt küll on, on need vaated olnud seotud nii kiriku struktuuri hierarhiaga aga ka siis just nimelt naiste ordinatsiooni küsimus on olnud, et põhiline, nii et see on ainult Venemaa kontekst ja kui me siit liigume edasi, ütleme Eestist, et lõuna poole me teame, et Läti on teinud hiljuti otsuse ordineerida naisi ja see otsus on tehtud nüüd ka kiriku konstitutsiooni tasandil. Varem oli, see oli see peapiiskopi otsus ja samal ajal Poola kirik on järjest hääletamas uuesti uuesti sooviga hakata naisi koordineerima. Ja, ja kui me nüüd tahame üheskoos kokku saada kõik need erinevad kirikut siis, siis me peame kuidagi ühe laua taha mahtuma ja, ja küsimus ei ole ainult mahtumises, küsimus on ikkagi ka selles, et kuidas säilitada osadust ja, ja ütleme siis nii, et et probleem ei ole niivõrd, võib-olla siis praegu, kui me võtame Ida-Euroopa kirik, kus siis kõik, mis puudutab näiteks suhtumist samasooliste inimeste ordineerimisse või nende koosellu või selle aktsepteerimist, siis seal on suhteliselt sarnased, vaata et kui me võtame kasvõi, ütleme Venemaast kuni Horvaatia, nii aga ka siin eristub näiteks Läti territooriumil tegutseb nüüd eelmisest aastast ka välisläti kirik, mis on iseseisev kirik. Ja, ja ka nemad on ennast positsioneerinud, kuigi peapiiskop ise Läti välisläti kiriku peapiiskop resideerub Ameerikas on nad ikkagi nüüd Ida-Euroopas paigutanud. Neelel tegutsevad mõned kogudused Läti territooriumil ja tegemist on kirikuga, kus ordineeritakse naisi, aga mitte ainult seal kirikus ei ole probleem ka ka siis samasooliste inimeste ametis töötamine või, või ka siis nende nende abielu tunnustamine kui, kui kuskil mujal maailmas, kus selle välisläti, kiriku kogudused tegutsevad, see heaks on kiidetud nii et et need on need, sellised eripalgelised olukorrad siin, kas või Ida-Euroopas. Ja, ja kui arutati assamblee eel jaanuaris toimunud koosolekul nüüd erinevaid kandidaate nii siis sinna nõukogusse meie piirkonnast kui ka asepresidenti, siis, siis millegipärast selline ühehäälne toetus tuli tuli koondus kohe koheselt siis Eesti kiriku või meie esindajate taha või minu taha siis konkreetselt. Tõenäoliselt sellepärast, et, et hetkel on meie suhted säilinud noh, kõigi nende kirikutega, et me ei ole ühegi ei ida ega lääne ega lõuna ega ega põhja suunas ühegi kirikuga lõpetanud suhteid ja, ja, ja see oli see, mida siis ka meie piirkonnas öeldi, et et kuna, kuna Eesti kirik on suutnud, et tasakaalu hoida ja säilitada kõigiga suhted ja osaduse, siis siis tõenäoliselt eeldatavasti võiks siis olla Eesti kiriku esindaja hea kandidaat asepresidendi kohale. Ma ei oska öelda, kas ma õnnestun või ma ebaõnnestun aga, aga eks see väljakutse saab olema. Nii et küsimused seoses osaduse hoidmisega, needsamad valupunktid, kus kirikutel on eri arusaamad aga kui nüüd naised ja seksuaalne sättumus kõrvale heita siis kas sisuliseks koostööks ka luterliku maailma? Liidu sees aega jääb, tegelikult sisuline koos koondub. Lisaks nendele küsimustele ütleme mis puudutab näiteks seksuaalset sättumust, siis seda küsimust absoluutselt assambleel ei tõstatatud ja, ja noh, selle kontekst võib ka olla see, et Aafrika mandri peal need teemad on, on nagu väga keerulised üleüldse käsitleda ja tõenäoliselt taheti, taheti vältida mis tahes ka võimalikke vastuolusid näiteks kohalike võimudega näiteks. Aga, aga mis on, mis on teemad, on tegelikult kristlaste olukord üle maailma? Põgenike küsimus kui selline, mitte selles võtmes, nagu me siin Euroopas teda käsitleme või Eestis ka väga, väga emotsionaalselt selle teemaga tegeleme luterliku maailmaliidule nimelt et kuulub või, või või nemad vastutavad põgenikelaagritest nii Kesk-Aafrikas kui ka kui ka Liibanonis ja nad on ametlikuks partneriks ÜRO-le. Kelle poolt siis tulevad laagrid, et jaoks või laagrite ülalpidamiseks, inimeste eest hoolitsemiseks tulevad vahendid ja need suunatakse luterliku maailmaliidu all tegutseva World Service või selline abiorganisatsioon luterlik abiorganisatsioon selle kaudu siis laagrites ja ja, ja inimeste liikumine, põgenikeküsimus oli ja on endiselt väga tugevalt luterlikus, maania liitus laua peal. Loomulikult küsimus kiriku kohast avalikkusesse ehk siis kas kirik on ühiskonnas teistele institutsioonidele ja ka kohalikul tasandil riigile partneriks või, või on ta kaotamas oma positsiooni? Väga-väga aktuaalne teema meie jaoks samamoodi siin. Kas me oleme riigi jaoks partner või ei ole, kas Meid märgatakse, tunnistatakse meid ühena ühena ühiskonna komponentidest kirikuna või, või, või mitte. Ja väga oluline teema, mis alati pälvib ka ka Eestis teatud sellist iroonilist lähenemist, on näiteks kliima soojenemisega seotud küsimused. Aga olles nüüd Namiibias, kus meile öeldi, et et kuus aastat ei ole olnud vihmaperioodi ja, ja see on väga selgelt seotud üleüldise kliima soojenemisega siis sa saad aru, mida see tähendab, et kui kuus aastat ei ole vihma tulnud korralikult ja kui põhiline elanikkond Ta elatub karjakasvatusest ja kui, kui need lehmad, keda karjatatakse, sõltuvad rahust aga mida ei ole sellepärast, et lihtsalt ei ole piisavalt niiskust, siis siis see tähendab väga otseselt kõige vaesemale elanikkonnale ka väga tõsist puudust või lausa nälga. Et need asjad meie jaoks siin võib-olla kõne all niimoodi ei ole, meie muretseme selle üle, et kas, kas on piisavalt varajane kevad või hiline kevad, kas on piisavalt soe, et saaks minna minna juba päikese kätte või mitte? Otseselt ta veel ei puuduta meie kõhutäit, aga seal mõjutas otseselt ja noh, me käisime ka siis tossa rahvuspargis, mis on Aafrika kuulsaim ja suurim suurim loomapark. Ja, ja me käisime seal siis mitte nüüd ainult vaatamas elevante ja kaelkirjak, kuid vaid sellega eelnes sellele eelnes siis samuti ka üks üks keskkonnaministeeriumi ettekanne, kus öeldi, et kui kui ennustused, klimatoloogide või kliimateadlaste ennustused täituvad ja temperatuur Maal tõuseb veel paari kraadigi võrra aastaks 2050, siis see tähendab selles loomapargis kus on umbes 100 liiki imetajaid, rääkimata muudest eluvormidest nende osade, nende imetajate, kas siis sealt piirkonnast lahkumist või kui neid takistatakse pargist lahkuma, siis nad lihtsalt surevad seal. Sest neil ei ole midagi süüa ja Need loomapargid jälle mõjutavad omakorda riigi majandus, sellepärast et neid elevante ja kaelkirjakut tahavad turistid minna vaatama ja kui neil enam seal ei ole vaadata, siis lihtsalt turistid ei lähe, jäi tooma raha. Nii et need kõik asjad on omavahel seotud või papuakinea, üks esindaja kõneles sellest, kuidas nende suured kogukonnad elavad väikesaartel aga ookeani veetaseme tõus ujutab saared üle, mis tähendab nendele kogukondadele, sealt kolimist ja oma elukohtadest lahkumist. Nii et Need on kliimapõgenikud tõelises mõttes, mitte siis ainult need eestlased, kes lähevad Tenerifele paremat kliimat otsima. Tuleme Eesti teemade juurde ka sellel nädalavahetusel on olnud Tartus kirikukongress 100 aastat tagasi umbes oli siis esimene eesti kirikukongress. Ja siis võeti suund rahva kirikule. Luterlik kirik Eestis peaks olema rahvakirik, kas suund on jätkuvalt aktuaalne? Peapiiskop Urmas Viilma? See suund on jätkuvalt aktuaalne, aga me peame ikka ja jälle aeg-ajalt uuesti defineerima. Mida tähendab rahvakirik täna? Et kui, kui 100 aastat tagasi tähendas see seda, et et meie oma, Eesti rahvas otsustab ise oma kiriku asju ja, ja taheti sõltumatust saada siis Rüütel konnast või, või maaomanikest või mõisnikest ja eriti nende õigusest määrata pastorit kogudusse. Ja, ja kui 100 aastat tagasi tähendas see seda, et siis kogu eesti rahvas nagu üks mees kuulus peaaegu nagu üks mees kuulus siis luteri kirikusse valdavalt oli ka loomulikult õigeusu kiriku liikmeid siis, siis täna võiks selle pöörata natukene teistpidi, et kui, kui kogu Eesti rahvas ei kuulu luteri kirikusse, ei kuulu üleüldse kristlikes kirikutesse, vaid võib-olla äärmisel juhul kolmandik sinna kuulub siis ELK täna vähemalt mina tajun seda niimoodi kiriku juhina. ELK täna tajub endiselt seda vastutust, et ainsa kirikuna, omades kogu maad katvat võrgustikku juba ajaloolist võrgustikku. Me oleme endiselt vastutavad kogu rahva teenimise eest ja neile evangeeliumi kuulutamise eest. See, kes lööb ukse kinni kiriku kuulutuse eest, see on siis inimese vaba valik või tahe, aga aga me ei tohi ise lüüa rahva eest ust kinni ja, ja ma arvan, et see on. See on see rahvakiriku ülesanne. Täna Me endiselt oleme kutsutud kuulutama evangeeliumi kogu Eesti rahvale ja, ja huvitav on ka see et vahel seostatakse seda ka ka nagu ainult eesti rahvapõhiselt või rahvusepõhiselt, aga kui me võtame 100 aasta taguse viiepunktilise deklaratsiooni, mis mis vastu võeti esimesel kirikukongressil 1917. Muuseas, seal kongressil arutati selle üle, et kas teistesse rahvastesse kuuluvad teiste rahvuste hulka kuuluvad luterlased peaksid looma oma kiriku, näiteks Lätis, läks niimoodi, et sakslased lõid oma kiriku siis Eestis võeti kohe see suund, et ei ELK, Eesti evangeelne luterlik kirik hõlmab endas ka teisi rahvuseid, kellele siis kuulutatakse ja nõnda see on ka praegu läinud, meil on. Meil on läti kogudus, meil on Soome kogudus, meil on rootsi kogudus, meil on saksa kogudus. On teenimistöö venekeelse kogukonna hulgas ja, ja selle koha pealt, et kindlasti ei saa ELK öelda, et me oleme ainult eestlaste kirik ja selline ainult eestlusele või rahvuslikkusele keskenduv. Aga me tajume siiski vastutust Eesti rahvakirikuna, eesti kultuuri, ka Eesti rahvuse püsimajäämise eest, mis tähendab seda, et need väärtused peaks siiski toetama loomulikult emakeelset kirikutööd ja emakeele säilimist ja ka selle läbi rahvuse säilimist, aga aga tegemist ei ole rahvuskirikuga sellises natsionalistlikus mõttes, et me oleme teenimas seda rahvast, kes, kes siin eesti territooriumil elab pluss Eesti asundustes väljaspool Eesti territooriumi, et nii nagu 100 aastat tagasigi seda, seda siis deklareeriti, tookord mõeldi küll kogu tollase Venemaa impeeriumi territooriumi, siis täna me näeme, et meil on ju väliseesti kogudused üle maailma Austraaliast kuni kuni kanadani välja. Et ka seal on meie vastutus oma rahvuskaaslasi endiselt emakeeles teenida, niikaua kui, kui neid seal on. Kirikukongressil ju kirjutati alla ka koostööleping Soome kirikuga. Mida see koostöö endasse hõlmab. Seda lepingut on nüüd arutatud juba juba eelmise aasta sügisest peale ja see tekst on, on heaks kiidetud nii meie kirikukogul kui kui nüüd hiljuti, mai alguses ka Soome kirikukogul eelnevalt me arutasime seda ka meie kirikuvalitsustes. Nimelt avastasime seoses Kreemide tekkimisega Helsingi eesti koguduses. Me avastasime, et meil on väga raske koordineerida eestikeelset tööd Soome kirikusse kuuluvas koguduses, kui meil ei ole üleüldse sellist laiemapõhjalist raamlepingut Soome kirikuga ja, ja, ja ühel momendil me avastasime, et väga huvitav, et meie jaoks kõige lähem kirik ja koostööpartner läbi aastakümnete juba juba nõukogude ajast peale, et meie omagi lepingut meil on olemas leping näiteks ingeri kirikuga või Kures Valdek evangeelse kirikuga. Meil on olemas leping anglikaani kirikusse kuuleva Rochesteri piiskopkonna, aga ja, ja ei ole Soome kirikuga meie kõige lähema koos, et partneriga. Ja nõnda sai otsustatud, et me teeme väga laiapõhjalise raamlepingu, mis väga konkreetselt midagi ei sätesta, aga seal on siiski kirjas see, et toimub kogudustevaheline koostöö pluss, mis meie jaoks on väga oluline. See, et me tunnustame vastastikku vaimuliku ametit, mis tähendab seda Eestis vaimuliku hariduse saanud vaimulik võib tegutseda ka Soome kirikus ja vastupidi lähtuvalt küll kohaliku kiriku enda siis sellistest noh, ütleme seadustest või reeglitest, aga, aga haridus, sättein, me tunnistame ja see oli meie jaoks päris päris oluline. Ma ei oska öelda, kui palju eesti vaimulikke peaks tahtma töötada ja tegutseda Soome kirikus, kus aga võib ju juhtuda hoopis vastupidine, et me näeme, kui palju on soome misjonäre siin tegutsemas ja nende hulgas on ka olnud meie meie kirikus tegutsevaid vaimulikke on ka praegu et, et võib, võib juhtuda just vastupidine. Soome vaimulikud tahavad tulla ehk tööle hoopis meie kirikusse ja kogudusi teenima nii et aga ükskõik kumba pidi see siis peaks olema. Igal juhul eeldused selle lepingu alusel on loodud. Aitäh tulemast tänases kirikuelu, saates Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja saate algusesse tagasi tulles siis ka luterliku maailmaliidu Ida-Euroopa piirkonna asepresident. Suur tänu. Tänaseks kõik saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld. Kena õhtu jätku ja kuulmiseni taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis, kui jumal lubab. Jame, elame. Anud. Rooli tuge tuuen, näe nüüd meiegi nii puuma. Olen nüüd pilte küünele heita. Uta homo toonud musta tõve aine neelemeta. Toivo etas Aino lossi Pooiametata Sirgase partii.