Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Lõppenud nädalal on räägitud kirikust ja kristlikest väärtustest rohkem kui tavaliselt. Põhjus andis kolmapäevane ETV saade suud puhtaks, mis tõi välja erimeelsused kooseluseaduse suhtes. Rahvast üllatas nii või teisipidi Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi toetus geidele ning kooseluseadusele. Aga räägime ka kohalikest valimistest ja sellest, et mitmedki õpetajad kandideerivad samuti. Kuidas siis sellesse suhtuda. Ja saate teises pooles tuleb juttu Tallinna Jaani kiriku torni tellitud kellamängust. Kõik 25 kellan Hollandist kohale jõudnud ja asuvad hetkel ajutiselt kirikusaalis, et nendel kontserte anda. Ja tulemus on ka Jaani kiriku 150. sünnipäev. Tänase kirikuelu saatekülaline on Tallinna praost ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Tervist. Tere. Me leppisime tänase saate kokku juba mõni aeg tagasi ja rääkisime, et Jaani kirikul Tallinnas tuleb 150. juubelisünnipäev ka. Kui me vaatame seda, missugused teemad kirikuelus on sel nädalal aktuaalsed siis ei saa me kuidagimoodi üle ka sellest. Kolmapäeval oli ETV-s saade Suud Puhtaks ja seal arutleti kooseluseaduse üle ja ühtlasi oli toodud sisse ka kirik, kaks kirikuõpetajat. Jaan Tammsalu, sinu enda kolleeg Arne Hiob Jaani kogudusest ja Harju ristilt Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kes ka väljendasid siis oma seisukohti, kes siis poolt, kes siis vastu kooseluseadusele ja, ja samasooliste paarisuhetele laiemaks. Ja see on nüüd kirikus tekitanud ka parasjagu vaidlusi ja peapiiskop Annika Laatsi pooldavad seisukohad hukka mõistnud. Kuidas kirikus on, et kas peab rääkima ainult üht juttu või võib-olla ka erinevaid seisukohti kiriku sees. Aga küllap on nii, et kirikul on oma oma seisukohad, mis on, mis on vastu võetud nii-öelda kõrgemal tasemel ja see tähendab kirikukogu tasemel. Ja ka need, kes jäävad võib-olla mõnedel hääletamisel vähemusse, peaksid peaksid aktsepteerima seda, mis on kiriku üldiseks seisukohaks kohaks kujundatud. Aga samas on see, et võib-olla on eesti üldsusel ka hea näha taibata seda Kirikus on erinevaid seisukohti, kirikus on erinevaid arvamusi, erinevaid teid, erinevaid käsitlusi erinevatele teemadele. Ühest küljest on ääretult, et võib olla hirmutav vaadata, et ühes ühel pingil istub baarne Hiiob ja, ja Madisson ja, ja pomerants seal vahel, eks ole, ja teisel pingil on siis siis mikser ja, ja Annika Laats ja, ja keegi veel ja, ja tundub, et need kaks õpetajat elaksid nagu täiesti erinevates maailmades ja ja otsekui isegi ründaksid teineteise seisukohti. Ja, ja natuke naeraksid võib-olla teise seisukoha üle. Aga samas on see, et kas oleks siis tore, et võtame siis ühte saatesse kõiki ühtemoodi ütlejad ja mõtlejad ja, ja laseme nendel siis kõnelda. Üks kõneleb, teised noogutavad, teine kõneleb, kolmandad ja esimesed noogutavad. Ma arvan, et luterlik kirik ei ole ainult episkopaalne, vaid ta on kasinodaalne ja, ja ta on eelkõige kristlik kirik kus, kus ei, ei vallandata selle eest, kui, kui keegi läheb ja ütleb, et et kuigi ma tean, et kirikukogu on vastu võtnud mingi seisukoha on minu tunne või minu arvamine või minu arusaamine piiblist selles küsimuses veidi teistsugusem. Ja ega ma ei näe selles midagi väga-väga traagilist. Neid küsimusi on ju tegelikult veel üks asi on homoseksuaalsus, aktsepteerimine ja samasooliste paarisuhted, aga naisvaimulikud, abielu, lahutamine või taasabiellumine või siis kas või suitsetamine joomine, kas suitsetamine on patt, et neid küsimusi ja võimalikke tõlgendusi, onju? Ma ei tea, mustmiljon. No kahtlemata on, aga mitte kõigi kohta ei ole, ei ole mingisuguseid väga nii-öelda kõrgel tasemel seisukohti ja otsuseid vastu võeti. Et see paraku on, on üks selline teema, mille kohta on kirikukogu oma otsuse teinud ja asjad on läbi arutatud nii ühiskondlikul tasandil, piiskopliku nõukogu tasandil kui kiriku kirikukogu tasandil. Ja ajas on asjad ka muutunud. Ma tean väga hästi, et kuuekümnendatel aastatel, talvel pidi Esra rahula peaaegu et vallandatud saama ja, ja tema abikaasa ka taheti ka päris hulle asju teha, sellepärast et rahul, läks kinno ja võttis oma naise ka sinna kaasa. See oli veel kuuekümnendatel aastatel seitsmekümnendatel veel mõni vaimulik, keda nähti oma naisega koos kuskil pulmapeol tantsimas peaaegu et Lindsiti ära. Täna või tegelikult juba 300 aastat tagasi Gotlandil ei saanud ükski vaimulik vaimulikuks Gotlandil, kui ta ei osanud tantsida, siis olid kohustuslik. Peale laulatust läks ta pulmapeole ja tegi esimese tantsu, tegi pruudiga ja ulatas siis peigmehe peigmehe üle. See on selle saare traditsioon, mis oli Saaremaalt umbes 170 kilomeetri kaugusel. Nii et üks ja sama luterlik kirik Eesti ja Rootsi luterlik kirik, aga täiesti erinev suhtumine näiteks sellisesse asja, et kirik on ajas muutunud või, või mõtleme näiteks enesetapjate matmist, olid ajad, kus kirikuõpetaja kui ta üldse seda tegi, siis ta mattis või lasimata selle inimese ainult kirikuaia taha, mitte pühitsetud Moldavaid kirikuaia taha. Tänasel päeval ma tahaks näha kirikuõpetajat, kes keeldub matmas enesetapjad, kes on meeleheites endale käe külge pannud. Minu üks norra sõber ütles kuma keerutama hakkasin selles küsimuses, et kuule aga neid, kes kolme koha peal tööd teevad, neid, kes kaks pakki suitsu suitsetavad päevas, neid, kes 150-ga oma Lexusega kihutavad ja siis surma saavad ja teised ka veel kaasa tõmbavad, neitsematavad muidugi pidulikult. Aga neid, kes meeleheites või antidepressantide mõju all või või tohututes valudes endalt elu võtavad, neid siis nagu ei taha või. Nii et ajas on kerik väga palju ja kiriku seisukohad väga palju muutunud ja võib-olla on, võib-olla on see selline küsimus, mis? Ma mäletan, kuidas mulle kallale tuldi, kui ma, kui ma kunagi, kui Delfi minu käest küsis analoogseid küsimusi ja ma ütlesin, et seda asja tuleb veel seedida, siis ma mõtlesin seda, et, et ärme kiirustame sellega, võtame asja rahulikult mõtlema, asjad läbi. Ärme tormame nõnda, ja nüüd, kui see kooseluseadus tegelikult tormates ja natuke Slikerdades vastu võeti, me näeme, et ta tekitab jälle hoovusi jälle hoos, äkki oleks pidanud targalt läbi mõtlema. Nii et need inimesed, kes tahavad koos elada ja seda kooselu seadustada ka samasoolistes saaksid seda teha ja ei peaks nii-öelda olemas sunnid. Et äkki äkki me võiksime selle peale mõelda, et me võiksime süveneda teemasse enne, kui lahmima hakkame. Et kas on parem, kui need samasoolised nii-öelda vahetavad pidevalt partnereid, sest neid ei seo nagu selles mõttes mingi seadus mitte mingisugune tõotus. Või on parem see, et on olemas nii seadus. Ja inimene püüab seda hoida, mis tal on, nii kaua, kui ta on, see, kes ta on, eks ole, et ma ei ole meditsiiniteaduste doktor, ma ei ole psühhiaater ja nii edasi ja nii edasi ja ma ei hakka panema, ei, ei ei hakka ütlema ei hinnanguid ega, ega, ega nii-öelda ütlema haiguste nimesid. Aga, aga ma arvan, et see on väga suur haigus, kui, kui inimesel keelatakse ära olemast see, kes ta on, või olemast Haus. Kui ta ei tee sellega nii-öelda teistele inimestele väga palju haiget ja halba. Et võtke või jätke. Kas homoseksuaalsusest suhtumise küsimus on tekitanud ka pinged, ütleme Eesti ja Rootsi kirikute vahel mõtlen koguduste tasemel, ma ei tea, kas Jaani kogudusel on sõpruskogudusi Rootsis. Ei, meil ei ole sõpruskogudusi Rootsis, aga, aga ma ei tea, aga ma ei tea ka seda, et oleks kogudusetti mingisuguseid suuri, suuri, nii-öelda lõhesid tekkinud sellest. Tõsi ta on, et nii meie kirikus on neid inimesi, kes, kes, kes on kogu aeg öelnud, et me peaksime katkestama igasugused suhted selle kiriku, aga kuna ta ja on olemas ka Rootsi kirikus neid inimesi, kes ütlevad, et kui meie kirik nõnda veidi käitub, et siis me ei peaks ka nendega suhtlema, et see, et igas kirikus sotsiaalse eri eriarvamusi on kõikides kirikutes olemas ja ka ja ka selliseid karme arvamusi on olemas. Aga mõlemad kirikud ei ole võtnud mingisugust, väga selgelt seisukohta, et ongi nii kriips vahel ja ei mingit mingit ühisustena. Ehk siis viitasin Tootsi kirikule sellepärast, et teadaolevalt seal isegi laulatatakse samasoolisi paare, et seal on selles mõttes kirik läinudki igati kaasa ja ja aktsepteerinud siis samasooliste suhteid. Jah, olgem nüüd, et ausad, et ega, ega mina ka ei ole üks nendest õpetajatest, kes väga ootama, millal saaks hakata hakata samasoolisi laulatada, me praegu räägime kooselu seadusest ja, ja, ja võib-olla samasooliste kooselu seadustamise võimalusest ja võimaluse andmisest. Ja siin ma mõtlen, et siin tuleks, tuleks seadused, et ausalt ja selgelt, et nii-öelda lahti kirjutada ja võib-olla mitte mingisuguses suure, suuremas või ilusamas shoustis seda väikest väikest vajadust. Siis serveerida inimestel, nii nagu kolmapäevane. TV-saade suud puhtaks tõi kokku kiriku kirikuõpetajad, siis ühiskonna aktivistid ja poliitikud siis siis lähenemas on ka ju kohalikud valimised ja, ja me teame ka seda, et vaimulikud osalevad poliitikas mitte ainult telesaadetes vaid ka otseselt, kandideerides kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerides. Kuidas sellele vaadata või kuidas suhtuda, et, et ametivennad kandideerivad ja tahavad saada siis kohalikes omavalitsustes vallajuhtideks või linnajuhtideks. Või asjade üle otsustajaks või, või, või kaasaaitajaks ütlen nii, et kuna ma olen ise kõik selle läbi teinud, ma olen osalenud nii riigikogu valimistel kandidaadina kui, kui ka kohalike omavalitsuste valimisel. Kui, kui Saaremaa volikogu valimistel kandidaadina ja välja arvatud riigikogu valimistel olen ma igal pool mujal kooslustes tulnud, kui ma juba olen oma oma näopildi ja nime sinna andnud. Ma olen olnud Viljandi volikogu aseesimees, aga aga ma olen ise küll ei jõudnud sellele sellisesse hoiakusse, et et ma ei taha seda enam kunagi teha. Ja, ja võib-olla lihtsalt aeg sai täis, et ma ei taha mitte midagi ette kirjutada nendele inimestele, kes täna kandideerivad, võib-olla nad on leidnud mingisugused põhjused, miks seda teha. Ja, ja võib-olla tõepoolest, just nimelt sedakaudu on võimalik ka ka rohkem kirikut. Esiplaanile tuua ja kirikuvajaduse esiplaanile tuua. Võib-olla on see ainus tee, võib-olla on see ainus võimalus sedaviisi, aga näiteks Tallinnasse tulles ma Ma nii-öelda liikusin poliitikast nii kaugele, kui vähegi võimalik on, ja astusin erakonnast välja, kus ma olin olnud sisuliselt ERSP algusest peale ja sealt edasi, mis nimesid ta siis kandis. Sest ma arvan küll seda, et olles ühe kogukonna vaimulik, see on hea, kui ma ei ole ühe erakonna liige ühe ühe sellise programmilise seisukoha või seisukohtade nii-öelda kandja ja teiste maha tegija. Mul on olnud ääretult kurb, kui ma olen aeg-ajalt olnud volikogu istungitel, kus ma tahaksin väga-väga toetada ta vastaspoole või opositsiooni väga head algatust. Aga nii-öelda tagatoas on selgeks tehtud, et seda ei tohi mitte mingil juhul teha ja ma lähen vaimulikuna ja hääletan vastu, kuigi ma tean, teistel on õigus ja see, mida teised nii-öelda soovivad, oleks tegelikult sellele kogukonnale hea. Aga ainuüksi sellepärast, et see on, need on teised ja teiste seisukoht. Tuleb hääletada vastu ja nendel kordadel olema paljudel kordadel mõelnud seda, et miks ma siin istun. Ma olen olnud tasakaalustaja nendes kogudes. Ja mäletan, kui ma Viljandist ära tulin, siis oldi, öeldi küll mitmete poolt just opositsiooni või koalitsiooni poolt vastavalt, kes, kes nad siis olid. Et kui sa seal olid, siis sa siis sa veel suutsid midagi tasakaalustada, et mis nüüd, mis nüüd edasi saab, no ei, nad on ikka edasi elanud, kuigi kaklevad päris korralikud seal. Aga, aga võib-olla kui kirikuõpetaja suudab olla tasakaalustav jõud, Ta suudab olla korralekutsuv jõud, suudab olla maha rahustav jõud ja, ja suudab tarkust ja oma oma õiget tarkust nii-öelda lauale tuua nõnda, et seda kuulatakse, siis on mõtet seal olla. Aga olla üks osa kummitemplist. Mine palveta, parem, palju enam hakkavad asjad muutuma selles kogukonnas tee koguduses kirikus head tööd ja usu mind, nad tulevad ja pakuvad ise sulle kiriku katuse jaoks raha ja mida kõike veel, et selleks ei ole vajadust laua taga olla. Sest mina nägin, et kui ma läksin volikogusse, siis oli pigem isegi siis, kui ma koalitsioonis oli linna peal palju keerulisem. Viljandi Jaani kirikule raha anda, näiteks vajaliku raha katus katki või midagi taolist. Kui siis, kui ma olin volikogust väljas. Sest et tekib ju huvide konflikt, absoluutselt, see on nagu lausa korruptsioon, eks ole, et ma hääletan ise selle eest ja ma räägin oma mehed ära ja, ja koalitsiooni teised partnerid ära, et seda on väga vaja. Kui sa tuled, tuled linnapea juurde, räägid, et asjad on nii või kohaliku omavalitsuse juhi juurde, ma arvan, et need töötavad päris päriselt päris hästi, et olen näinud küll siin Tallinnaski, et et selleks ei pea olema ühegi erakonna liige ega, ega nagu tegev tegevpoliitik selleks ükstapuha mis erakonna linnapea või volikogu esimees või saab sinust aru, kui sa võitled õigete asjade eest ja selle linna nii-öelda parema käekäigu pärast. Vaatasin juhuslikult, et kes siis EELK vaimulikest kandideerivad, ma ei tea, vist ei olegi hea enne valimisi nimesid siin nimetada äkki tundub propagandana, aga ütleme niimoodi, et neid ikka on, et ei ole mitte üks-kaks, vaid et ma arvan, et kuskil seal 10 ringis või midagi sellist. No ütleme, et on, on selliseid veteranpoliitikut, kes on kogu aeg kandideerinud ja, ja ma saan ka nendest aru, ma mäleta. Ta on ka Viljandis, kui ma püüdsin ise loobuda seal viimases otsas, siis ühel hetkel istus linnapea, maavanem ja ja, ja abikaasa asuta. Direktor istusid mul kodudiivani peal ja tegid mulle selgeks, et ma peaksin ikka veel kandideerima. Ja katsu sa siis nagu ütelda, et ma ikka ei kandideeri, Sul on vaja nendega. Ja kui sa oled sinna oma käe andnud, siis sealt on ääretult raske välja tulla, ääretult raske välja tulla, nii et hoiatus, hoiatus, need, kes ei ole veel, aga mõtlevad, et äkki ikkagi peaks. Noh, ma arvan, et äkki ikka ei peaks, tee oma tööd hästi ja sinu eest kantakse hoolt ja sinu kiriku eest kantakse hoolt ja sinu koguduse eest kantakse hoolt. Ja kui ei kanta siis pühisele paiga tolm oma jalgade pealt, kuidas Jeesus ütleb, et kui teid vastu ei võeta, siis ei öelda, et kui teil volikogusse vastu ei võta Tuleme selle teema juurde Jaan Tammsalu, millest me tegelikult pidime rääkima tänases saates ehk sellest, et Tallinna Jaani kirik on saamas 150 aastaseks ja, ja ühtlasi on ka kohale jõudnud kirikukellad 25 kella, ehk siis kellamäng tervikuna mis ühel hetkel jõuab kiriku torni. Ja ma ei tea, kui palju neid on siin kohaliku omavalitsuse panust ja häid suhteid linnaga, et et kirik on saanud. Üks, 25-st kellast on linna vappi kandev ja selle kella peale on kirjutatud umbes sellised sõnad on Tallinna vapp, siis on Tallinna linn kirjutatud sinna alla on kirjutatud. Et Eesti vabariigile 100.-ks ja Jaani kirik Tallinna Jaani kirikule 150.-ks sünnipäevaks, helisegušee Kell igavesti vabas Eestis. Nii et see on kõige suurem kell on linna poolt kingitud kirikule 150.-ks sünnipäevaks, ju nad tahavad kaas ja linnavalitsuse hoones kahel pool kellamängu kuulata ja võib-olla oleks ka häbi kuulata. Ta peab aknad kinni panema, kui ise ei ole midagi panustanud. Aga see on vaid vaid alla ühe kümnendiku kogu sellest kellamänguprojektist. Kõikidel kelladel on oma annetajad, üks on paljude annetajate kell, kuhu on võimalik veel veel on annetusi teha ja nimed peale lasta graveerida. Aga kõik kellad on nimelised, osad siis kellelegi mälestuseks kingitud tuntud ja osad siis perekondade elavate inimeste nime kandvad. Et et kõik see on kõik, see on väga hästi läinud, et imetlusväärsel paljud inimesed olid valmis selles projektis osalema ja, ja meil on rahad ammu-ammu koos, nii et korraldame neid kontserte. Aga mõte oli lihtsalt see, nii. Nii arusaamatu on see, et sa tood poolteist tonni pronksi, kaks oktaavi noote kellades üks 100 kaheksakümnekilone, teine 14 kilone ja vahepeal sotsiaalsa, tood nad sinna kiriku ette ja siis linnad kiriku torni ja siis nad on läinud, mõtlesin, et seda ei saa juhtuda ja me lasime konstruktoritel teha ühe väga tugeva poissi. Karkassi kaalub ligi tonni, muide 20 20 korda 20 talad ääretult ilusasti lihvitud ja viimistletud ja paigaldasime selle karkassi siis altari ligi kahe meetri kõrgune kahes reas kellad ja Madis Metsamart, ERSO löökpillirühmajuht siis on õppinud nendel mängima ja üheksa kontserti, millest on saata käimaminemisel juba kolm peetud ja neljas, neljas, neljas vist käimas. Ja siis siis tuleb veel neid, kokku on üheksa kontserti, siis julgelt võin öelda, et on olemas üks selline lehekülg väike leheküljel nagu VVV kirikukellad. Vaadake sealt kõik kontserdid seal täpselt paigas. See on tõepoolest haruldane, et kirikukellad, mis lähevad torni, on siis praegu ajutiselt enne ja nii kiriku 100 viiekümnendat sünnipäeva kirikusaalis ja saab siis kontserte nautida. Need 25, kelle lähevad siis Jaani kiriku torni, Jaani kirik Vabaduse väljakul ja linnarahvas, siis saab kuuenda kellamängu, millal alase vedes kiriku 150.-st sünnipäevast kella 10-st paar minutit 10 läbi on esimene kellamäng. Kindlasti kindlasti kõlamas 17 detsember 2017, kui jumal lubab ja me elame ja sealt edasi iga täistund päevastel aegadel. Nii et koraalid väga tuntud koraalid, vaata vahel tehakse mingeid konkurss uute helindite saamiseks, aga kuna see on uus, siis keegi ei tea, mis on, eksole, ei tule tuttav ette. Aga meil on esialgu küll mõte, et me paneme just nimelt need ajaproovile vastu pannud 300 kuni tuhandeaastased meloodiad, mida ka sakslane ja soomlane Vabaduse väljakul kuulates ära ära tunneb, paneme helisema kiriku tonni ja tuljakut kindlasti ei tule. Aga eesti hümn? Ma arvan seda, et Enn Võrgu üks, üks Isamaaline pala kindlasti tuleb Sten Kolga-Jaani kirikukoorijuhiks kui totmanali oli organistiks ja seda aega meenutades kindlasti tuleb üks üks väga ilushen võrgu koraal tohib olla hommikul, umbes sel ajal, kui lippu heisatakse meie kirikutornist. 1867. aastal siis pühitseti Tallinna Jaani kirik. Aga kellele öelda tänu, et see kirik seal Vabaduse väljakul täna veel üldse seisab, sest et olid ka ajad, kui taheti seda lammutada ja mitte sugugi nõukogude ajal. Vot see ongi, see on niivõrd võimas lugu, kus Laidoneri platsi allkirjadega öeldakse, et kaduge välja, koguduse liikmeid on ligi 30000 juba peaaegu et kõik tallinlased pluss veel Kaarlis, eks ole, suur hulk, aga, aga väga suur hulk tallinlasi on Tallinna Jaani koguduse liikmed ja neile öeldakse, kaduge välja, sest me oleme otsustanud siia Kotli projekteeritud kohtupalee teha suure kaarja hoone reaalkooli ja kõik maha lammutada kuni Estonian ja välja ja panna 60 meetrise posti otsa ratsamonumendi, mis sarnaneb väga Laidoneril seal hobuse otsas härrasmees. Nii et tankid ei suutnud ära keerata. Ta Jaani kirik oli pidevalt ees võidu võiduparaadidel ja nii edasi ja, ja Eesti oli nii võimas sõjariik, et ta, ta pidi kohe hirmutama seda Venemaad ja Saksamaad ja nii edasi. Ja need lalikesed siis tõesti arvasid, et kirik on maha lammast, Ta ta kosmose juurde Jaani kogudusele anda uusmaa ja 44.-ks aastaks litsiplats olema korras. Nii et väga kõrgel võimu tasandil oli antud käsk Jaani kirik maa pealt dada, Jelle asemel kohtupalee ehitada ja paljud teised hooned veel lammutada. Selle kiriku allesjäämine on ime ja üks inimestest, kes ei andnud tol ajal allkirja juhatuse esimehena Laidoneri allkirjale vast oma allkirja oli selle kiriku juhatuse tollane esimees kellele on tema lapselaps kinkinud mälestuseks kella. Ta oli täitsa kurb, kui linn selle suure kella ära ostis. Ta ütles, et oleks tahtnud, ise ostis teise suuruselt. Nii et meil on põhjust olla tänulik üksikisikutele, aga väga paljudele inimestele, kes seda kirikut on korras hoidnud ja remontinud ja nii edasi ja kes meil on ta üldse andnudki üle valmis ehitanud, aga meil on kindlasti põhjust tänulik olla jumalale, kes on imeliselt seda kirikut kandnud, kuni selleni välja, et aprillirahutuste ajal ühtegi kivi selle kirikuaknasse ei visanud. Kuigi ümberringi lammutati peaaegu kõik. Jaani kirikus on siis võimalik nautida enne sünnipäeva 100 viiekümnendat sünnipäeva kirikukellade kontserti 25 kella, mis on Hollandist Tallinna jõudnud, mis on ajutiselt pandud kirikusaali üles. Ja meie saatele järgnevad kontserdid, siis on järgmisel laupäeval 14 10. oktoobril kell 18 ja samuti pühapäeval kell 18, järgmisel laupäeval on siis Johansoni ja Madis Metsamart ja pühapäeval Robert Jürjendal kitarril ja elektroonikaga ning Madis Metsamart kellamängukelladel. Aga täna tänan Jaan Tammsalu saatesse tulemast, Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praost. Ja kõike head. Tänaseks kirikuelu saate, lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Kohtume taas kirikuelu saates järgmisel pühapäeval kell 19 ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame.