Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, tänases saates on meil juttu Ungari kirikust ja nende tegevusest ühiskonnas. Kõik me teame ju, et Ungari sattus eelmisel aastal teiste Euroopa riikide seas samuti suure põgeniketulva alla ja sealne luterlik kirik otsustas sellel hetkel kindlalt sekkuda ja neid inimesi aidata. Aga räägime ka kirikukoolidest ja Eesti Ungari suhetest lähemalt alanud. Olen Ungaris Budapestis seda intervjuud salvestamas ja vestlen kinga marjata papiga, kes on Ungari luterliku kiriku põhja piiskopkonna piiskopi nõunik. Ja minu üllatuseks leidsin ma Sid Ungarist inimesi, kes räägib eesti keelt. Mismoodi kinga marjata, papp, teie olete Eestiga seotud? Tere päevast eesti keelega sain tuttavaks ülikooli ajal selles mõttes, et hakkasin Budapesti ülikoolis eesti keelt õppima. Mul oli peaeriala inglise keel ja siis võtsin kõrvale eesti keele, kuna tekkis huvi Eesti vastu. Meil olid juba perekondlikud suhted ka varem, nii et lapsepõlves sai juba Eestis käidud. Ja siis mõtlesin, et võiks keelega ja kultuuriga ka parem paremini tutvuda. Õpingute ajal veetsin ka ühe semestri Tartu Ülikoolis, nii et see oli ka tähtis. No missugused on sidemed Ungari ja Eesti vahel, kuid tihedad need kultuuri ja ja sugulussidemed on. Võib-olla et ajalooliselt on väga tihedad sidemed, et juba 19. sajandi lõpu poolt alates tekkisid suhted keeleteadlaste vahel. Kui avaldati Ri, uuriti seda soome-ugri keele sugulust ja siis juba esimese Eesti vabariigi ajal näiteks viibisid külalisõppejõud Tartu Ülikoolis, Ungarist ja nii keeleteadlaste vahel, kui ka näiteks kirikus olid suhted siis juba kolmekümnendatel üsna lähedased ja nii palju, kui siis ajaloolised tingimused lubasid, läks see edasi ka järgmistel aastakümnetel. Mis kasu teie jaoks on toonud see eesti keele õppimine ja eesti keele oskamine? No ütleme niimoodi, et kuna ma olen inglise ja eesti keele magister, et inglise keel on minu jaoks erialaga, siis ütleme, et eesti keel on nagu südameasi et kuidagi see on mulle väga südamelähedane ja samas kasutan muidugi ka tööl vahel eesti keelt, nii et meil on ka kirikus Eestiga suhted olemas. Kui me räägime Ungari luterlikus kirikus, siis Ungari on ju tegelikult katoliiklik maa. Millises olukorras on Ungari luterlik kirik suurema katoliku kiriku kõrval? Ungari luterlik kirik on üsna väike, arvuliselt muide, puhtarvuliselt on sama suur kui Eesti luterlik kirik, aga muidugi protsentuaalselt, see on päris teine asi. Ungaris räägitakse ajaloolistest kirikutest, mis on roomakatoliiklik kirik siis reformeeritud ehk Calvinistlik kirik ja siis kolmandana, siis tuleb luterlik kirik mis on arvude poolt väga väike, aga siis ühiskonnast on hästi nähtav. Meil on näiteks väga suur koolivõrgustik ja ka palju diakoonia, sotsiaalseid hooldeasutusi ja ka näiteks meediatöös. Luterlik kirik on üsna hästi tuntud. Koolivõrgustik seal siis erakooli võrgustiku. Ungaris juba ajalooliselt kõik kirikud, kõik suuremad kirikud olid koolide ülalpidajad ja see tähendab, et et väga suur protsent kuulidest oli kirikute hoole all. Aga siis, kui tuli sotsialistlik režiim, siis peale aasta 1948 siis need kõik kirikukoolid riigistati ja suurematel kirikutel jäi veel alles paar tükki, et katoliku kirik säilitas kaheksa tükki, need olid peamiselt Muuga koolid, poistekoolid ja reformeeritud kirikule ja igaüks aga luterlikule kirikule ei jäänud ühtegi. Ja siis peale seda režiimivahetus, nagu me ütleme siis peale aastad 1989 siis hakati seda koolivõrgustiku uuesti üles ehitama. Ja Ungaris on siis riigikoolid ja on kirikukoolid ja siis on erakoolid, tähendab see on erinevus Eestiga võrreldes, et siin kirikukoolid ei lange selle erakooli seaduse alla, vaid neil on omaette seaduslik ümbruskond. Kuidas neid riik ise ka toetab, selles mõttes, et riik saab sellest niimoodi aru, et kirik võtab üle ühe riigi ülesanne ja nii ka kirikukoolid saavad seda nii-öelda pearaha iga õpilase peale. Ja diakooniaasutused tegutsevad ka siis koostöös riigiga või osalt riigi raha eest. Jah, nii ta on, et riik saab sellest ka niimoodi aru, et kui kirik hoolitseb näiteks erinevate puudega elavate inimeste eest viisis hooldab vanadekodu või siis näiteks Niiraid häälasse kirik tegeleb ka kodututega siis riik saab sellest niimoodi aru, et see oleks põhimõtteliselt riigi tegevus ja siis tema seda ka toetab. Ja huvitav on see, et juba selle sotsialistliku režiimi ajal siis kirikule oli lubatud teatud diakooniatööd teha sest riikmetlased kirik näiteks ärgu tegelegu lastega, aga näiteks puudega lastega kirikul lubati tegeleda. Ja sellepärast, kui tuli, siis uus aeg ja siis laiemad võimalused. Kirikul olid teatud professionaalsus juba olemas ja teatud ustavus, kuna teati, et nemad olid juba varem ka selliste küsimustega tegelenud. Kui vaadata praegu ühiskonda, siis missugused on need teemad, mis on ärgitanud kirikut kaasa mõtlema, kaasa tegutsema, lisaks siis sellele traditsioonilisele suunale, et antakse haridust, hoolitsetakse vaesemate eest ja nõrgemate eest, mis on praegu need teemad, millega Ungarist tuleb kirikul tegeleda. Muidugi ühiskonna teatud selline lõhestumine, mida on näha, et erinevused nii-öelda vaeste ja rikaste vahel saavad muudkui suuremaks ja siis kirikul tekib ka teatud tööpõld seal. Ja sellega kaasneb ka mustlaste küsimus, kuidas toetada neid regioone Ungaris ja seal näiteks töövõimalusi, kuidas võiks leida, kus elab hästi palju näiteks muslaseid ja ka muid, kes on nii-öelda sotsiaalselt halvas olukorras. Ja meie kirik otsib ka võimalusi selleks, et kuidas seda tööpõldu arendada mitte ainult kiriku tõepoolest nagu räägitakse miljonist, vaid ka näiteks töövõimalusi. Et üks projekt näiteks on selline, kus on teatud sotsiaalne tööprojekt, kus õpetatakse, kuidas põllumajandada, kuidas teatud aedvilju kasvatada ja siis sellega loo luuakse ka töövõimalusi, need siis neid aedvilju, siis müüakse kiriku piiris. Ungari on olnud silmitsi ju ka väga olulise põgenikekriisiga. Siin me oleme näinud ise meedia vahendusel neid pilte, missugused massid Ungarisse saabusid, mismoodi need massid pidid olema piiri ääres, mismoodi raudteejaamas kirik on olnud selles olukorras ka nüüd aktiivne ja künd üht-teist ära teha. Muidugi, see olukord on igaühe jaoks nähtav ja siis kirikud on ka siin oma kohta püüdnud otsida. Samas peab ütlema, et need suured numbrid, mida me näeme, et viimasel aastal 2015 Ungarisse saabus peale Saksamaa kõige rohkem neid taotlejaid, aga siis samas peab ütlema, et nemad ei tahtnudki jääda Ungarisse vaid suurema osa läks edasi teistesse Euroopa riikidesse. Ja sellest tuleneb ka see, et kirik ja muud institutsioonid, kes seal püüdsid kaasa aidata. Neil olid rohkem need esmased humanitaarsed ülesanded, kuidas seal piiri ääres süüa pakkuda, igasugust materiaalset abi pakkuma. Aga siis kõik need plaanid, mis meie kirikus ka on, näiteks integratsiooni kaasaaitamisel, need puudutavad väga väiksed rahva hulka. Nii et siin on ainult paar 1000 inimest, kes praegu siin viibivad. Praegu sellist põgeniketulva läbi Ungari ei ole, piirid on ju kinni pandud. Üldiselt küll see oli meie valitsuse otsus, et seal piiri peal ehitati selline süsteem, millest nii lihtsalt läbi ei pääse. Ja sellest tuleneb siis, et väga paljud valivad, teise teeviisis lähevad naabermaade kaudu. Aga siiski on väike hulk inimesi, kes siin tahavad ennast registreerida ja võib-olla ka pikemalt siia jääda. Te ütlesite, et praegu on umbes paar 1000 inimest, kes tahab jääda siia. Ja nii palju, kui ma tean, siis eelmise aasta sellest suurest rahvahulgast võib-olla paar 1000 on, kes on veel siin alles jäänud ja meie kirika püüab nendega töötada näiteks nende alaealistega, kes tulid ilma vanemateta need on paigutatud ühte riigi laste kodus. Ja siis nendele näiteks pakutakse igasuguseid programme ja toetust. Ja teiselt poolt siis Budapestis avati paar nädalat tagasi luteri kiriku selline integratsiooni keskus, nii-öelda kuhu siis põgenikud saavad tulla, kus pakutakse näiteks Ungari keeleõpet ja igasugust muud toetust, mis aitaks seda, et nemad püüaksid siis ühiskonda pikemaajaliselt integreeruda. Ja teine tähtis programmis meil on, puudutab seda, kuidas koolides räägitakse õpilastega ja takse seda suhtumist arendada, et mitte ainult ei tekiks hirm ja vaenulikkus selle nähtuse kohta vaid õpitaks sellega ka ümber käima. Kuidas teised kirikud Ungaris on põgenikeks suhtunud? Eelmise aasta sügisel, kui me ise kõige suurem hoog oli siis kirikud reageerisid natuke erineva kiirusega. Aga võib öelda, et igas kirikus leidus küll ka neid, kes põgenikke siis toetasid, leidus muidugi ka kriitikuid ja leidub muidugi ka neid, kellel lihtsalt on hirm aga siis väga paljudes kirikutes, see töötas rohkem nagu rohujuure tasandil, et mitte alati need algatused ei tulnudki kiriku juhatuse poolt kes näiteks katoliku kiriku suhtes oli siis rohkem kriitiline, tähendab Ungari roomakatoliiklik kardinal, näiteks, kes on siis kirikuõiguse asjatundja, siis tema lähenes küsimusele õiguse poolt juriidiliselt poolt ja siis ta ütles, et kui kirik aitab nii-öelda illegaalseid põgenikke, siis kirik teeb ka midagi illegaalset. Jälle teised, siis valisid rohkem praktilise lähenemisviisi. Aga valitsus, mis muidu Ungari valitsus on üritanud seda probleemi lahendada ja ja kuidas on need suhted kiriku ja valitsuse vahel? Nagu sellest juba oli juttu, Ungari valitsus valis üsna karmi suhtumise juba algusest peale ja siis oli seda meelt, et Meie peaksime ise valima, kellega me tahame koos elada. Ja praegu käib ka see vestlus Euroopa tasandil. Kui võib-olla need põgenikud kvoot kehtestatakse. Kas Ungari tahab sellega kaasa minna? Meie valitsuse sõnul muidugi ei taha. Ja see tähendab seda, et ka kirikute ja teatud muude liikumiste ja valitsuse vahel tekkis teatud vastuolu selles küsimuses, kuidas suhtuda põgenikesse. Muidugi see seal on ka terminoloogia küsimus, meie valitsus kasutab terminit noloogiad, migrantide küsimus, mille üks eesmärk on ka võib-olla näidata, et need on võõrad inimesed. Kui öeldakse, põgenik, see on, võib-olla näitab positiivset suhtumist või see on nagu sümpaatsem sõna, aga nemad räägivad migrantide eest. Ja siis seal on tõesti küll küll väike vastuolu olemas, aga teiselt poolt meie kirik näiteks ütleb, et igaühel võib olla oma ülesanded ja need ei peagi kattuma. Et julgeolekusüsteemil on enda ülesanded politseil. Piirivalvel on enda ülesanded, aga võib-olla kirikul või, või ühel tsiviilisikul on võib-olla hoopis teised ülesanded seoses selle küsimusega. Ungaris on tulemas ju ka lausa referendum rahvahääletus sel teemal. Kas aktsepteerida neid Euroopa kvoote või siis mitte. Muidugi, see on huvitav küsimus, kas üks rahvahääletus võib ühte Euroopa tasandi otsust kuidagi mõjutada üldse või kas räägitakse rohkem sisepoliitilisest küsimusest, kas sellega tahetakse võib-olla hoopis sisepoliitilist eesmärki saab toda juba enne, kui see suur põgenikehoog saabus eelmise aasta sügisel. Juba eelmise aasta kevadel korraldas Ungari valitsus ühe propagandakampaania suurte plakatitega. Võib-olla seda on ka muudes riikides märgatud, kus öeldi taolisi asju, et kui te tulete meie riiki, peata meie seadusi täitma või kui te tulete meie riiki, teie ei tohi meie töökohti ära võtta ja nii edasi. Aga tol hetkel Ungarist neid põgenikke üldse veel ei olnudki. Et selles mõttes on huvitav jälgida seda protsessi, kuidas siis ülemaailmsed või need euroopalikud teemad võib olla, toimuvad siis teatud sisepoliitiliste eesmärkide saavutamisega. Kirikul selles olukorras väga lihtne tegutseda ilmselt ei ole, kus valitsus on üsna kriitiline põgenike suhtes teisipidi kristlastele kirikul on selline oma veendumustest ja väärtustest tulenev arusaam, et abivajajat tuleb aidata. Et selles mõttes on teil üsna selline huvitav ja pingeline olukord, kus te tegutsete Nii ta on mõnevõrra teiselt poolt Ungaris ajaloolised kirikud, roomakatoliiklik, siis Calvinistlik ja luteri kirik. Nemad on alati riigiga dialoogis olnud ja teatud küsimustes peavadki koostööd tegema. Aga teiselt poolt püüame meie vähemalt mõnevõrra oma siiski oma joont hoida teatud küsimustes, mida ei tee kergemaks ka see, et Ungaris näiteks kirikute finantseerimine riigi poolt, kuidas see süsteem käib, näiteks ei ole väga pikaajaliselt paika pandud, vaid see muutub ka vahepeal. Ja muidugi, kui tekivad arvamuste erinevused ja samas on ka teatud sõltuvus mis puudutab finantseerimist, siis on tõesti selles natuke väljakutsed. Seoses põgenikega ja kristlastega, kes siis aitavad kirikutega, kes toetavad, tekib küsimus ka ju usust ehk siis usklikust kuuluvusest religioonist. Paljud põgenikud ei ole ju kristlased, vaid on hoopis islamiusulised. Kuidas Ungari kirik on seda olukorda näinud? Vahel on ka kasutatud retoorikat ju kirikute poolt. Et me peame aitama kaaskristlasi, kuidas on nende islamiusuliste aitamisega. Küsimus on mitmekülgne, aga kui räägitakse esmasest humanitaarses abist seal ütleme, et kirikul ei ole valikut, tähendab esiteks peab aitama ja siis alles pärast küsima, kes sa oled või kas sa tahad siia jääda, kas kristlane oled ja nii edasi. Ja samas teine küsimus on siis, kui nad tõesti siia jäävad, siis kuidas me hakkame seda dialoogi pidada, kuidas need võib-olla kaasatakse näiteks koguduste töösse ja see on juba pikaajalisem eesmärk. Ja siin on huvitav ajalooline võrdlus Ungaris, sest tegelikult meil ükskord juba olid siin pikalt islamiusulised. Tähendab Ungari, suur osa Ungarist oli Türgi võimu all 150 aastat Aastast 1526 aastani 1686. Ja kui vaatame seda ajaloolist perioodi, siis näeme seda, et tegelikult islamivõimude liberaalsus aitas tegelikult kaasa protestantliku usu levimisele Ungaris. Et tookord oli see suhe, siis üsna positiivne. Ja räägitakse ka sellest, et võib-olla praeguste hirmude ja igasuguse ebakindluse ajal võib-olla võiksime natuke ka oma ajalukku tagasi vaadata ja sead midagi toeks leida selles tänapäevastes oludes. Aga on vist ka väga loomulik, et inimestel on hirmud seoses kõige päevakajalisem teema. Terrorism. Jah, nii ta on, aga siis kirik püüab seda väljendada, et siin on inimesed, siin on isiklikud olukorrad ja võib-olla, kui rääkida sellistest üldistest mõistetest nagu terrorism või islamistlik riik neid kahte asja ei saa täiesti, need ei saa täiesti üksteisega kattuda, et peame vaatama neid inimesi nendega töötama ja vaatama, kuidas me püüame siis midagi kuus. Kui nad siia pikemalt jäävad, siis kuidas me püüame neid integreerida ja kuidas siis võime üksteisega dialoogi pidada ja ka ka praktilisi kokkupuutepunkte leida, et sageli tuleb välja, et kui tekib juba isiklik kontakt näiteks ainult ühe pagulasega siis kohe võib-olla need hirmud ja, ja kõik see suhtumine võib olla muutub natuke teiseks, nii et selle pärast püütakse ka kogudustes jaga koolides selliseid programme korraldada, kus oleks konkreetselt kokkupuuted näiteks noorte vahel Vii näiteks naiste vahel, kus põgenikke naised ja Ungari naised koos näiteks süüa tegevad või midagi väga praktilist ja väga lihtsalt. Aga mis pakub võimaluse sellele, et üksteisega kokku puutuda ja üksteisele silma vaadata. Ja tihtipeale kipub ununema see, et need inimesed põgenevadki sõja ja terrorienda eest. Muidugi on väga palju erinevaid kohti ja erinevaid olukordi, kus nad tulevad, et püüame seda mitmekesisust ka kuidagi kohata. Näiteks eelmise aasta sügisel, kui siin need suured rahvahulgad seal raudteejaamas olid näiteks meie kiriku diakooniatöö, siis trükis erinevates keeltes, näiteks farsi ja erinevates keeltes infovihikuid, kuhu minna siis kust abi saada nii edasi. Ja siis tuli välja, et muidugi ei kasutata mitte ainult ühte keelt näiteks inglise või prantsuse või ükskõik mida keelt vaid et igaühele peaks tema enda keeles ja, ja tema enda olukorda vaadates siis läheneda. Aga kuidas on selline avalik arvamus nii palju, kui seda saab üldse kirjeldada suhtunud sellesse, et luterlik kirik ungaris vähemuskirikuna Väikse kirikuna on otsustanud sellise abiga ja anda ja ja püüda siis aidata neid põgenikke, kes on saabunud Ungarisse, mis, mis inimesed tänavalt nii-öelda arvavad. Muidugi arvamused on erinevad nii tänaval kui ka kiriku sees nii-öelda, et näiteks kui paar nädalat tagasi see integratsiooni keskus avati meie kiriku poolt siis saime väga palju positiivset tagasisidet, aga palju selliseid kirju, et kas luteri kirik ei saa aru sellest, et nüüd nüüd siis tegime ukse lahti terroristidele ja nii edasi ja kirik on ka teadlik sellest ja peame ka sellega aktiivselt tegelema, et meie räägime ka nende kiriku liikmetega või üldse inimestega, kes võib-olla hirmu tunnevad või ei ole nii hästi informeeritud teatud asjadest. Ja siis püüame sellepärast just professionaalselt ka nendest küsimustest rääkima, kust need inimesed tulevad, millised olukorrad on ja kuidas kirik suudab siis sellega tegutseda. Aga kirikute omavahelised suhted, luteri kirik ja, ja siis suurem roomakatoliku kirik. Mismoodi omavahel hakkama saadakse? See ja kirikute omale suhted ka muutuvad teatud mõttes ajaga, nii nagu tavaliselt on märgata igal pool kohalikul tasandil toimivad nad väga hästi. Need kirikuõpetajad, kes kõrvuti elavad ja töötavad, on tavalised väga heades suhetes aga terve riigi tasandil võib-olla natuke rohkem pingeid ka märgata. Nüüd selles mõttes on huvitav, et järgmisel aastal tuleb see aasta 2017, mis on reformatsiooni alguse viiesajandas aasta ja selle eesmärgil püüame näiteks praegu katoliku kirikuga rohkem dialoogi pidada. Teiselt poolt muidugi selle reformeeritud kirikuga, mis on ka protestantlik kirik aga viis korda suurem kui luterlik kirik. Nendega meil on teatud ajalooline suhe, aga muidugi siin jälle need suurus, erinevused võivad ka neid suhteid mõjutada. Reformatsiooni algaegadel 1500 20.-test alates juba, kui Ungaris levis reformatsioon, siis algselt olid enamus ses luterlased. Aga siis hiljem tuli see Calvinistlik suund ja siis nemad said teatud aladel siis suuremaks ja peab märkama ka seda, et Kalvestlik kirik on Ungaris peamiselt ungarikeelne olnud, aga Luterliku kirikul on väga tugevad saksakeelsed ja slovakikeelsed suured, nii et selles on ka erinevused. Calvislik kirik ütleb, et ta on rohkem nagu rahvuslik kirik nii-öelda. Aga meie oleme jälle selline mitmekülgsem kirik nii-öelda. See selles suhtes. Kui mõnede eesti kiriku peale, siis kui palju on suhteid näiteks Ungari luterlikule, kirikule, eesti luterliku kirikuga, et kui palju omavahel läbi käiakse ja, ja koostööd tehakse? Suhted on küll olemas, mitte niivõrd koguduste tasandil, kuigi on paar-kolm sellist kogudust, kus on teatud sõprussidemed ka siis Ungari ja eesti koguduse vahel või siis sellise kolmnurgaga, et on Soome, Eesti ja Ungari kogudus, kes omavahel läbi käivad. Aga siis tähtis traditsioon on see soomeugri kirikuõpetajate konverents, mis on korraldatud juba aastast 1937, kus juba osalesid ka eestlased tolajal. Ja nõukogude ajal eestlased seal osaleda ei saanud, vähemalt ametlikult. Aga siis peale taasiseseisvumist 93, näiteks oli Otepääl Eestisse konverents ja siis nüüd viimane, 2012 oli Tartust. Nii et see on iga nelja aasta tagant ja seal siis kogunevad nendest riikidest kirikuõpetajad. Ja see seekord see aasta on siis Venemaal esimest korda, kus ingerikirik on siis seal ja see, see toimub siis Petroskoisse Karjala pealinnas ja sinna tuleb ka Eesti ja, ja Ungari esindus. Aitäh selle vestluse eest siin Ungaris Budapestis kinga marjata, papp. Ungari luterliku kiriku põhja piiskopkonna piiskopi nõunik. Ja tõepoolest hea meel on, et saab Ungaris pealinnas rääkida eesti keelt. Aitäh. Kirikuelu tänaseks kirikule saade lõpetab, mina olen toimetaja Meelis Süld kuulmiseni tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame kõike head.