Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Tänases kirikuelu saates tuleb meil juttu väliseesti koguduste teenimisest Soome ja Kanada näitel. Õpetaja Tuuli Raamat on olnud eestlaste vaimulikuks Helsingis terve kümnendi vältel ja saanud selle eest tunnustuseks hiljuti EELK koostöömedali. Viimasel paaril aastal on Tuuli Raamat külastanud ka Kanada eestlasi ning jõudnud nüüd tagasi kodumaale Eestisse. Niisiis tänase kirikuelu saatekülaline on meil Eesti Evangeelse luterliku kirikuõpetaja Tuuli Raamat keda paljud mäletavad ja teavad kui Helsingi koguduste eestikeelsed juhti ja kes nüüd viimastel aastatel on tegutsenud pis Kanadas ja teeninud sealseid eesti kogudusi. Ja nüüd on eestimaal. Ma ei teagi, kuidas öelda, et Saaremaalt. Ja ja kodust ikka Saaremaalt. Tuuli Raamat sind tunnustati EELK koostöömedaliga ja, ja seda ennekõike siis eestikeelse koguduse töö juhtimise eest Soomes, see on pikk periood olnud. Mismoodi sa üldse omal ajal sinna soome sattusid? Ja palju enne seda, kui Eestist hakkasid siin suuremad massid Soome poole liikuma. Mina olen oma oma niinimetatud soome elukarjääri alustanud siis aastal 1996 ja alustasin seal õpingutega ja kui ma kell 99. aastal siis kiriku noorsootöö eriala lõpetasin roosas kla kristlikus koolis, siis siis läksin täiesti loogilise jätkuna kohe ausalt öeldes instituuti ja alustasin siis õpetaja õpinguid ja seal esimesel kursusel sai mul sabast kinni Mart Salumäe, kes tegi tollel ajal eestikeelset tööd, Helsingis käis Alpilas teenimas eestlasi ja, ja tema siis minu sinna kutsus ja aastal 2001 me seal vabatahtlikuna alustasin ja aastal 2004 olen siis ordineeritud Eesti Evangeelse luterliku kiriku diakoniks ja töövaldkonnaks siis Helsingis. Eestlased. See Helsingi kogudus on olnud väga huvitav selles mõttes, et kui mõelda nendele inimestele, kes Soomes just seda vaimulikku teenimist vajasid siis need olid nooremad inimesed. No nüüd tuleb ajas nii palju tagasi minna, et kui mina sinna läksin aastal 2001, siis sealt oli tegelikult juba see noorem seltskonda ära läinud, sest nemad olid oma oma koolid läbi käinud, Eestisse tagasi tulnud ja seal oligi selline tegelikult suhteliselt suur auk, kas sellepärast, et ei olnud nagu õpetajat, ei olnud seda aktiivset seltskonda ja olid teatud inimesed, kes olid harjunud kirikus käima. Nii et kui mina seal alustasin, siis seal oli kirikupingis neli inimest minule lisaks siis veel organist ka. Nii et põhimõtteliselt see tühik tuli täita ja see oli ka Soome kiriku soov, miks sinna taheti üleüldse õpetajat, oli see, et et seal hakata looma just seda kogukonda, koguduse elu, selle õiges mõttes. Ja samas ka seda, et eestlased saaksid teenitud ka juba hingeliselt ja vaimselt. Mulle tundub, et Soomes on tegelikult selliseks kirikutööks üsna hea pinnas, sellepärast et suur osa rahvast ju soome rahvast kuulub kirikusse ja see, et kirik on aktiivne, kirikus toimub midagi, seal on ka lisaks jumalateenistustele muud asjad, et see on nagu soomes palju tavalisem, kui meil siin. Ja sul on täiesti õigus, kui ma kirjutasin oma magistritööd just integratsioonist eestlaste integratsioonis Soomes, siis ma küsisin ja uurisin ka seda, et kui positiivselt eestlased suhtuvad kirikusse Soomes ja peab tunnistama, et seal oli suur osa neid inimesi, kes olid hakanud kirikusse suhtuma positiivsemalt soomes elades. Mis tähendab seda, et kui sul ikka naabriproua kutsub sind laste ristsetele ja, ja, ja kõik matused toimuvad kiriklikud, laulatused on kõik kirglikud, siis on täiesti selge, et, et sa ei saa positiivses keskkonnas negatiivselt kiriku peale mõelda. Ja, ja Soomes on palju noori peresid, mis tähendab seda, et kui, kui naabrilapsed on ristitud, siis miks meie lapsed ei ole ristitud, tullakse leeri, otsitakse seda ja otsitakse seda ka ka kontakti just vaimses pooles, et midagi on puudu. Nõukogude Liit siiski viis ära meilt selle, selle kiriku ja kodu vahelise silla, mida siis ka mina 10 aastat Soomes teenides proovisin ehitada, kui hästi halvasti, see on eriküsimus ja teema, aga, aga tõepoolest, see on soodus pinnas ja, ja see, mis teeb selle eriliseks, on see, et Soome tulevad ikkagi noored ja töövõimelised inimesed pensionieelikud või Eestis pensionile jäänud Need, inimesed, kes tulevad sinna veel paariks aastaks tööd tegema siis tegelikult koguduse keskmine eluiga on ikka suhteliselt suhteliselt noor. Mis tähendab seda, et seal on hästi palju potentsiaali. Alpila kirik, kus eestlased ju koos käivad, on ka omamoodi huvitav, võiks öelda, et immigrantide kirik Ja seda kindlasti sellepärast, et seal on kuidagi juhtunud läbi aastakümnete olema eesotsas ja ülemkarjast, eks just need inimesed, kes on väga rahvusvahelised ja, ja ka sisserännupoliitika pooldajad, alustades sellega, et aastal 1990, kui siis eestikeelne koguduse töö Alpilas alustas, siis seal oli, oli eesotsas, härra Toivo, näen, kes siis ütles, et mis me hakkame mingeid komisjoni looma, tulge, eestlased Alpilasse ja, ja nii need eestlased siis Alpilasse kolisid ja, ja ütleme niimoodi, et eestlased olid tollel ajal esimene rahvusrühm kes siis sai oma niinimetatud kodukoguduse. Ehk siis Alpilast sai eestlaste kodueestlaste kristlik kodu. Ja sellest räägib ka aastal 2010 välja antud, et ajalooraamat, mis käsitleb siis kahtekümmend, aastat eestikeelset tööd Alpilas. Aga seal on siis nüüd kodu, lisaks eestlastele veel teistelgi rahvustel. Oojaa tänaseks päevaks on seal ungarlased, hiinlased, Kongolased, Kameruni kogudus, nii et seal on soomlased loomulikult ka. Et seal on jah, päris segane ja kirju seltskond, aga see teeb sellest asjast ainult rikkama. Aga mitte ainult siis Helsingis ei tehta seda eestikeelset tööd, vaid vaid ka Helsingi ümbruses. Ja kogu Soomes tegelikult me ei saa kunagi ära unustada seda, et Helsingi on, on nagu kogunud kokku selle pealinna territooriumi töö ja, ja sellele lisaks loomulikult väga paljud väiksemad kogudused kutsuvad teenima eestikeelseid teenistusi, kutsuvad, et kokku erinevaid rühmi, näiteks Espo nüüd alustanud väga jõuliselt eestikeelse töö ja mul on hea meel tõdeda, et selle aasta kevadel oli seal esimene eestikeelne täiskasvanute leerikool mis oli ääretult edukas, seal oli 15 leerilast ja mul oli väga suravneid ise õpetada, aga, aga näiteks salas on olemas väike rakuke. Tamperel on olemas väike rakuke. Olen käinud igal aastal, teenimas ka kähemel linnas ja, ja erinevates kohtades, kuhu iganes küsitakse ja kui oli näiteks kui ma nüüd õieti mäletan, aasta oli 2009, seis oli Tampere koguduste eestikeelsetele sisserändajatele oma laager lappis ja ma käisin selles laagris ja seal pidasin ka eestikeelseid teenistusi, nii et pole lapiga meist ilma jäänud. Huvitav, et kuidagi võõrsil nagu see kirik muutub ka kuidagi eestluse või siis mingisuguse identiteedi kandjaks. Ja loomulikult sellepärast, et eestlane tegelikult ei ole nii üksik inimene, ta tahab ikkagi leida selle teise eestlase, kellega näiteks kas või riiki kiruda. Aga, aga kirik on selline koht, kuhu tullakse oma murega oma rõõmuga Sa teadet, et sealt siin keegi ei lükka tagasi, sa ei pea sinna tulles olema mingisugune kõrge tegelane, sa võid tulla kirikusse ka tööriietes ja keegi sind ei aja sealt välja. Kirik on kultuurikandja, kirik on koolituse kandja, kirik on eestluse kandja välismaal, nii et et ma arvan, et, et see on tegelikult ääretult suur rikkus ka riiklikus mastaabis. Et kirikul on võimalus teha tegelikult mida iganes. Aga mõeldes just eestikeelsele tööle Soomes, mis võimalused on kirikutel veel lisaks sellele, et pühapäeviti on jumalateenistused, mis on nagu need vajadused Eestist siis välja rännanud kogukonnal või üldse inimestel kogukonnas, kus kirik saab nagu oma abikäe anda või mida kirik saab veel lisaks teha? Loomulikult me ei saa rääkida kõikidest Eesti väljarändajatest ja me ei saa neid samasse supipotti toppida, sest põhjused, miks Eesti Eesti inimesed ära lähevad, on väga erinevad. Nad on inimesed, kes lähevad ära sellepärast, et nad kavatsevad käramine, nad ei kavatse kunagi tagasi tulla. On seltskond inimesi, kes tuleb sinna tööd tegema ja plaanib tagasi tulla ja on see seltskond, kes siis lihtsalt käib kodukorda. Ja, ja nende inimeste vajadused on absoluutselt erinevad. Need inimesed, kes tulevad ja kavatsevad seal mõnda aega olla ja, ja siis tagasi tulla, siis nende jaoks on kirikus oluline roll just keelel. Et lapsed ei kaotaks oma keelt. Nad ei kaotaks oma kultuuri sidet, et nad ei kaotaks seda teadmist, et ma olen eestlane. Need, kes käivad kodukorda, need tavaliselt leiavad kiriku sellepärast, et nendel on mingi mure. Nad ei oska sellele vastust leida või nende naaber ei oska nendele vastust leida. Ja sina tuled küsima. Loomulikult, kui me läheme nüüd juba ajas tagasi ja mera vaatame vanema kontingendi eestlasi, kes on sinna tulnud näiteks kas ingeri soomlastena või, või näiteks 25 30 aastat tagasi mingil põhjusel, siis nemad käivad seal nostalgitsemas, ütleme siis niimoodi, nendel ei ole plaaniski tagasi tulla Eestisse enam, aga nad tahavad oma sidet hoida ja, ja siis ongi nii, et nende inimeste vajadused on väga erinevad. Ma ise näen, et just see vanem kontingent vajab sellist kooskäimise koht. Kus kohas siis nad saavad, et arutada ja sõbrannadega rääkida ja sellist sellist hingelist toetust rohkem sellile, sellisele oma identiteedile. Kui me räägime juba keskealistest, siis nende jaoks on see koht, kus leida uusi tutvusi. Praegu sellepärast et sellises vanuses juba võib-olla seda see Soome naabrinaine ei ole see esimene, kellega kontakti otsitakse, sest võib-olla ei osata keelt, võib olla peljatakse, et ma ei oska väga hästi keelt ja ma olen üldse sisserändaja, mida see võib-olla see naabrionilt rassist. Ja siis, kui me tuleme nüüd noorte perede juurde või alla kolmekümneste juurde, siis nemad, nemad otsivad ikkagi juba kohta, kus kohas lapsed saaksid siis käia huviringides või või ka leida, leida teisi teisi eesti perekondasid, kellel on täpselt samasugused lapsekasvatust mured, ütleme võib-olla nemad tulevad sinna, sest nad on võib-olla kodukirikus käinud pühapäevakoolis ise tahab seda traditsiooni oma laste peal jätkata. Ja siis on see seltskond, kes on üksi Soome kolinud, kes on noored inimesed, kes võib-olla ei ole leidnud seda päris oma kohta oma kohta elus ja nemad otsivad siis jälle seda puhtalt spirit kvaliteet ja sellist hingelist taust tuge. Ja, ja siis on see seltskond juba, ütleme veel nooremaid, kes on siis Soomes sündinud, kes, kellel kodus on hästi tugev see eestlus, aga samas nüüd enam võib-olla ei tunne, et nad läbi kooli ja läbikasvatuse kuuluksid eestlaste seltskonda, sest ka Soomes on täiesti selgelt näha, et kui sa oled Soomes sündinud eestlane, siis sinusse suhtutakse teistmoodi kui Eestis sündinud eestlases. See on väga lai spekter, kellega üks kogudus saab tegeleda siis. On sul on täiesti õigus, see on kõik maa ja taevavahelt ja, ja seal siis otsustada, et mis on see kõige parem tee, kuidas teenida, ütleme, kiriklikule asjale lisaks ongi see, et sa võtad oma koguduse kokku ja sa räägid nendega, sa küsid, mida te tahate, mida, mida te ootate. Kogudusega peab tegema väga, väga tugevat koostööd ja iga inimene on väga, väga oluline ja hinnaline. Ega inimese mõttelaad on hinnaline, sellepärast et et ei ole mõtet anda kapaga, kui, kui vastu võetakse lusikaga, tuleb alustada sellest, et kui supipott on olemas, siis sealt võetakse. Et mida need inimesed vajavad ja soovivad. Mismoodi üldiselt seda eestikeelset koguduse tööd siis Soomes finantseeritakse, et milline osa on siin eesti kirikul ja missugune on siin Soome kirikule? Tänasel päeval, kuna tegemist on Helsingi koguduste eestikeelse tööga, siis seda finantseerib puhtalt Soome, aga see on koostöös, mis tähendab seda, et Eesti ja Soome kirikud teevad väga tihedat koostööd ja on määratlenud siis, millistel alustel eestlasi Soomes teenitakse, vähemalt praegusel hetkel Helsingi koguduste all. Mida tulevik toob, ma ei oska öelda, sellepärast et kirikute vahelised, et koostöölepingud on uuesti uuendamisel, nii et ja, ja loomulikult Eestil on uus peapiiskop, mis tähendab seda, et kõik asjad vaadatakse uuesti üle, mis on hästi positiivne. Ja, ja ma siiralt loodan, et sellest uuendamisest ja uuest mõttelaadist võib sündida midagi veel paremat. Tuuli Raamat nagu ma alguses mainisin, siis sind teatakse küll, kui siis Helsingi kogudust eestikeelse tööjuhti, aga see on mõneti ka minevik juba sellepärast, et just viimased aastad sa oled olnud pigem teenimas siis juba Kanada eestlasi. Jah, võib ka nii-öelda, ühesõnaga kui mul sai 10 aastat Helsingis teenitud, siis ma leidsin, et, et nüüd on see aeg kätte jõudnud, kus kohas kus kohas ka mina pean oma spiritaliteedi eest hoolt kandma, et veel paremini teenida eestlasi. Ja samas, kui kogudus on juba ühte vaimulikku vaadanud, vaadanud 10 aastat, siis ka tegelikult, et me ei hakkaks sellises ühes mullis ringi tampimine, siis, siis tuleb vaadata, vaadata peeglisse ja anda võimalus kogudusele ja ka endale. Ja siis ma tegingi otsuse, et ma andsin ennast niinimetatult vabaks, ütlesin, küsisin piiskopi käest, et saada mind kuhugi. Ja minu järgmiseks aadressiks oli Montreali Jaani kogudus. No need seltskonnad on täiesti erinevad Kuidas Mandreaal sind üllatas? No kui me hakkame sellest pihta, kui ma sinna saabusin, siis ma ei olnud kunagi esiteks käinud Montrealis varem aga ma teadsin, et daam, prantsuskeelne territoorium, mis lõi või andis siis mulle juba väikese paanika selle pärast, et ma ei räägi prantsuse keelt, aga kogudus ja üleüldse Montreali ja Kanada eestlased on siis koguduse poole pealt suhteliselt eakad ja seal ei ole sellist sellist noorsootööd või sellist laste tööd sellises mastaabis, mis näiteks pass on väljarändajate osas. Seal on kogudus ikkagi see, kes sinna läks 70 aastat tagasi, kui Eestist väga paljud lahkusid läbi saksa pagulaslaagrite said oma oma ütleme kvoodi kätte ja läksid siis Kanadasse Ameerikasse või jäid Prantsusmaale või läksid Austraaliasse, siis see seltskond on nende koguduste hind ja tugiühesõnaga, seal on keskmine vanus, lõika pikalt üle 80 aasta. Ja eestlased elavad välismaal väga, väga kõrge eani. Nii et kui mina rääkisin Soomest seeniorite tööst alates 60.-st eluaastast, siis Kanadas naerdi mind välja ja öeldi, et need on puht noored inimesed. Et seeneritest me räägime siin 90 pluss mille peale siis ma pidin istuma ja tükk aega järele mõtlema, et ma pean kõigepealt oma peas uuesti asjad ikka ritta seadma, enne kui ma saan ja võin teha siin kvaliteetset koguduse tööd. Ja, ja samas on täiesti selge, et seal on juba mitme põlve eestlased, et need, kes on seal sündinud, siis esimese ringi peal, need on tänaseks päevaks, ütleme sellised 60 pluss, kes siis tunnevad ennast veel väga-väga seotud Eestiga ja kelle jaoks on nagu Eesti tõesti tõesti see oma kodumaa ja siin käiakse palju, siin ollakse palju ja siis juba nende lapsed on sellised, kes nagu on juba jäänud natuke kaugemaks. Võib-olla kodust ei ole sellist tugevate eestlastel on kaasa saadud, sest noh, nad on sündinud, seal on, nende keskkond on teine, nad on saanud seal oma hariduse ja siis sellest juba järgmine ring on, on nüüdseks juba noored inimesed, kes siis ütleme, sooviksid võib-olla seda eestlust arendada, aga, aga, aga see, kuidas seda teha, on natukene nagu raske või siis ei osata või ei taheta või ei peeta vajalikuks seda eestlase eestluse nagu suuremat sorti ülevalhoidmist, sellepärast et nendel inimestel ei ole enam plaanis, ei Eestisse tagasi tulla. Nad, jah, on eestlased, aga kuna Kanada on selline maa, kus kohas keegi ei ütle sulle, et sa oled sisserändaja, kui sa, kui sa siis tuled ja saama immigratsiooni paberid korda saad, siis sa praktiliselt oled, kanad hakkas ja kuna seal on kõik väga erinevatest rahvustest, siis siis keegi ei küsi, et kust see pärit, et oled sa lihtsalt, sa oled kanad, hakkas kõik. Et seal on jälle see, ütleme töövaldkonnad ja töölaius on jälle jälle hoopis teised teise kandi pealt vaadatuna, niiet et neid ei saa tegelikult Soomes tehtava tööga absoluutselt võrrelda, et ma astusin ikka täiesti erinevasse maailma. Kui suur see kogudus seal üldse on veel? Kui ma sinna läksin, ta oli 120 liiget ja kui ma sealt ära tulin, oli 128 liiget. Jumal saatis Kui ma läksin sinna, siis asetasin endale kolm eesmärki. Kuna ma teadsin, et tegemist on hääbuva kogudusega, siis minu eesmärgiks oli sellele kogudusele uut eluvaimu anda. Kuna seal oli käidud ainult teenimas pärast oma õpetaja surma, siis minu eesmärgiks oli olla kogudusele olemas praktiliselt kogu aeg ja, ja luua sinna mingisuguseid uusi tegevusvariante, selleks et kirik oleks tõepoolest siis selleks kohaks, kuhu tulla ja kus olla ja kus, kus tõepoolest tuntakse ennast hästi ja samamoodi ka siis ühendada erinevad eesti organisatsioonid selles piirkonnas. Niivõrd-kuivõrd, see, mis, mis juba olemas, oli siis seda arendada ja mul on hea meel tõdeda, et kui ma seal olin, siis siis esiteks, kui ma sinna kohale jõudsin, siis vaadati mind kui, kui aiaväravat, sellepärast et ma olin noor Nende jaoks puhas laps. Ma olin naine. Ema, kandsin kõrget kontsa. Ja riietusid valgesse mitte musta. Oi, aga seal oli enne mind olnud üks soome õpetaja teenimas eestlasi, kes oli juba uue liturgia kasutusele võtnud ja kandis ka valged, nii et et Külliki vits tegi enne mind väga hea töö, nii et mul ei olnud nagu põhimõtteliselt seda auku astumist, et ma oleks seal tõepoolest agenda leidnud ja, ja, ja siis võtnud kapist talari. Aga, aga tegelikult loomulikult oma olemusega saab hästi palju ära teha ja materjali kogudes oli hästi avatud selles suhtes, et nad ei, nad andsid mulle tegelikult puhtalt vabad käed töötamiseks, mida ma väga kõrgelt hindan ja koguduse nõukogu oli suhteliselt leplik ja arusaaja ja nad tõesti tahtsid elustada seda kogudust ja ja selles suhtes ma tõepoolest ütlen, müts maha nende inimeste ees, et kui, kui avatud nad on tegelikult koguduse arendamise suhtes ja ja ma siiralt loodan, et, et see, mille ma seal alustasin, ka seal vilja kannab, et oleme siiamaani ühenduses ja on tore jälgida, kuidas neil läheb. Nüüd sa oled siis tagasi Eestis, mulle tundub, et see on selline nagu ring, mis ühel hetkel inimestel täis saab, et nad tahavad tagasi kodumaale. Siin me rääkisime mõned kuud tagasi Meelis rosmaga, kes Austraalias tuli tagasi Eestisse juurte juurde juurtele lähemale. Tundub, et seal üks selline ring, mis, mis saab ühel hetkel mitmete inimestega täis. Ja tähendab, kui mina läksin Soome aastal 96, siis ma teadsin kohe, et sinna ma ei jää. Ma ei ole päevagi elanud selle teadmisega, et sellest saaks minu uus kodumaa. Ma see on hästi kummaline, aga selle ma olen selgeks teinud ja, ja see, see on, on nii olnud. Väga paljud inimesed, kes on oma elule nagu Soome viinud siis nad nagu põhimõtteliselt elavadki nagu, nagu kahe vahele tulla-minna-tulla-minna-tulla-minna. Minul on olnud täiesti selge teadmine, et ma tulen tagasi ja tänaseks päevaks, kui ma olen siis mööda maailma kolistanud, nüüd 20 aastat mis oli minu jaoks kohutav, katastroofiline avastus, 10 aastat kokku lugesin siis jah, minu aeg on koju tagasi tulla ja, ja Ma ei tea küll, kuidas integreerumine Eesti ühiskonda tagasi saab olema. Aga see on mul plaanis ja, ja kui jumal lubab, siis lähiaegadel nii et olen tõepoolest naasemasse ring on täis saanud ja ma ei tea nüüd kas, kas see on nagu nende inimeste mõttelaad, kes nagu, kes nagu algusest peale lihtsalt lähevad oma tiibu proovima või, või on see nende inimeste mõttelaad, et kodu on kõige kallim ja tahetakse juurte juurde tagasi tulla? Ma ei tea, mismoodi see nagu inimeste peas on, aga aga eestlasele on tõepoolest ikka kogu aeg see mõte, et kunagi ma tulen tagasi ja seda mõtet ei maeta isegi siis maha, kui, kui näiteks kas vanadekodusse satutakse või tervis täitsa käest ära läheb või või kõik sugulased Eestis ära surevad, ikka selle peale mõeldakse. Aga, aga jah, ma arvan, et ja kui vaadata praegu näiteks Soome Soome eestlasi, siis tunned tänu sellele, et Soomes on praegu suhteliselt suur majanduskriis siis eestlased tulevad tagasi ja aina rohkem ja rohkem. Ma kuulen eestlaste suust, et nad on tagasi tulemas. Kui palju on inimesed üllatunud sinu nime peale Soomes Tuuli Raamat. Raamat Me teame, tähendab Soomes piiblit. Ja sa oled kirikuõpetaja, eks ole. Kui ma läksin sinna, siis viisin oma oma paberid tolleaegse Helsingi piiskopi juurde erahoovina, vaatasime pabereid ja küsis mu käest, et kuule kuidas need siis on, kas sina valisid ametiamet, valis sind? Ja ma arvan, et see on, see on see meeletult vahva huumor, mis jumalal olemas on. Sellepärast et kui minu nimi panna raamat ja tuuli, võta Uuelli sealt ära, siis ma olengi raamatu. Nii et ma olen piibel ja ma arvan, et tänu jumala heale huumorile siis mind pandi just sinna just selleks just selle nimega. Et teenida eestlasi Soomes just täpselt nii, nii nagu ma seda ette kujutas. Selle töö eest on siis Eesti evangeelne luterlik kirik andnud Tuuli Raamat sulle ka koostöömedali. Ja mis saab edasi? Esiteks, see, et ma olen pälvinud medalil, siis see tuli mulle tohutu suure üllatusena. Ma arvan niimoodi, et kui keegi tark on kunagi öelnud, et ära piitsutavaid kiida ja ta teeb veel rohkem siis minu puhul tõenäoliselt seega peab paika, aga, aga see ei ole oluline. Ma arvan niimoodi, et keegi on tõepoolest näinud, mida ma olen teinud, aga, aga see on tehtud südamega, suure armastusega ja ma olen, ma olen tegelikult, et väga alandlik selle medali ees, sellepärast et, et loomulikult see on tohutu tunnustus. Jaa, jaa, kuna ma ei osanud seda absoluutselt oodata. Siis, siis see teeb alandlikuks ja ma olen väga tänulik selle eest. Täpselt samamoodi aastal 2011 ma sain Eesti välisministri tänukirja, siis ka see oli mu jaoks nii suur üllatus, et mul hakkasid käed värisema ja samamoodi kui ma lugesin, siis võtsin lahti kirja, kus mulle öeldi, et ma olen pälvinud medaliga, siis hakkasid mul käed Praegusel hetkel ma puhkan, ma naudin Eestimaa suve ja oma kodu, koduaia rohelust ja pikka-pikka rohtu, mida ma üritan niita kogu aeg ja istutan puid ja põõsaid ja ja teen kõike kõike seda toredat, mida, mida ma talvel väga igatsen, sest mulle väga meeldib, et mul on, ma saan panna oma jala, oma oma samblasse muru peale ja ma saan oma kasvuhoonest oma tomati hommikul jama, võin kõndida oma maasikapeenrasse, mis mul on. Nii et praegu ma puhkan ja vaatame, mida, mida jumal mu teele ette toob, sellepärast et et aastate jooksul ma olen õppinud usaldama jumalat nii palju, et ma tean, et ta hoolitseb mu eest ja, ja, ja kui ma annan kõik tema kätesse, siis, siis ma arvan, kõik läheb täpselt nii, nagu peab. Praegusel hetkel vaatame edasi, kes teab, mis kutsub. Praegu ma olen täiesti ütleme tõeliselt puhkusel igalt poolt. Aitäh tulemast saatesse Tuuli Raamat, Eesti Evangeelse Luterliku kirikuõpetaja. Kirikuelu. Selleks korraks ongi kõik, kohtume taas tuleval pühapäeval, kui jumal lubab ja me elame. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Soovin kõike head ja kuulmiseni.