Algab kirikuelu saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, Tõnu jutu võrdse kohtlemise põhimõte ja usuvabaduse printsiibi konfliktist. Sotsiaalministeerium on välja töötanud võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega laiendatakse diskrimineerimise eest kaitstud inimeste ringi. Nende hulka kuuluvad nüüd hariduse valdkonnas aga samuti kaupade ning teenuste pakkumise korral nii puudega inimesed, eri religioone tunnistavad inimesed aga samuti seksuaalvähemused. Ühtlasi tekib olukord, kus teoreetiliselt võivad usuvabadus ning võrdse kohtlemise põhimõtte ristuda. Näiteks kui kristlik kool ei soovi võtta vastu samasoolises peres kasvavat last või kirikule kuuluvat rendipinda. Ei soovita anda naistekliinikule, kus tehakse aborte. Lähemalt alanud saates. Nõnda siis. Räägime võrdsest kohtlemisest, võrdse kohtlemise seadusest ja muudatusettepanek tutest ning stuudios on Eesti kirikute nõukogu õiguse alane nõustaja Erik Salumäe. Nüüd need muudatused, mis tahetakse sisse viia võrdse kohtlemise seaduses, on tekitanud kirikutes teatavat ärevust. Ometi tegemist on ju seadusega, mis peaks kaitsma kõiki peaks kaitsma vähemusi, sealhulgas ka meie kristlikku vähemust. Mis on nüüd need teemad, mille puhul kirikud tunnevad, et nad võivad olla puudutatud ja, ja kus võib-olla nende huvid nende usuvabadus võib-olla Karimatud. Tegelikult on kogu selle eelnõuga seotud palju laiem ring kui ainult kirikute nõukogu ja kirikud ja usklikud vaid tegelikult on küsimus ka üldse omaniku õiguses otsustada selle üle, kes võib tema ruume kasutada. Et kui rääkida sellest eelnõust ja üldse praegusest võrdse kohtlemise seadusest, siis praegu seadus jagab, diskrimineerib tavat grupis kaheks kusjuures rohkem kaitstud on siis inimesed nende rahvuse, etnilise kuuluvuse, rassi või nahavärvuse tõttu ja nii-öelda vähem kaitstud on siis inimesed nende vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste. Ehk siis kõik need grupid on kaitstud nii-öelda tööalase diskrimineerimise eest. Aga see grupp, kus on rohkem kaitset, on kaitstud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaalteenuste saamisel hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. Ja nüüd soovitakse kõik need grupid panna siis ühisesse loetellu ja et see diskrimineerimiskaitse oleks kõikidel ühesugune. See on põhimõtteliselt loomulikult. Ideaalis võiks olla igati ilusana näiv eesmärk, aga siin on teatud küsimused, mis tekivad siis eeskätt hariduse puhul ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste sealhulgas eluaseme kättesaadavuse puhul. Loomulikult ei ole küsimus selles, et sotsiaalhoolekandeteenustele ligipääs peaks olema kõikidele võrdne kõikidele gruppidele võrdne ja ei ole ka küsimust nende gruppide osas, et anda rohkem kaitset isikutele nende vanuse või puude alusel diskrimineerimise eest. Aga küsimus siis mitte ainult kirikutele, vaid ma usun, kõikidele omanikele, on, on tegelikult see mis puudutab usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimist või siis seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimist. Ütlen kohe ära ja see oligi kirikute nõukogu pöördumises sotsiaalministeeriumi poole, et kirikute nõukogu ja kirikud ei lähtu eesmärgist, et nad soovivad mingisuguseid gruppe igal juhul diskrimineerida. Küll aga on nii kirikutel kui ka kogudustele tegelikult kõigil omanikel peab säilima võimalus ja õigus otsustada, kellele nad näiteks oma ruume annavad üürile või kasutada. Miks ma räägin sellest üürile või kasutada andmisest, on eelkõige sellel põhjusel, et eelnõu seletuskirjas endas. On toodud just ühe näitena Eesti LGBT Ühingu raskused oma keskusele ruumide saamiseks. Ja et nüüd selle eelnõuga see probleem laheneks küsida teistpidi, siis inimeste vaated on, on erinevad ja kõik ei pruugi jagada neid samu vaateid, nii nagu kõiki kõiki kirikute vaateid, sama vaateid, mida näiteks rakendab LGBT ühing ja igal omanikul peab olema õigus otsustada, et kas ta soovib, et selline huvikaitseorganisatsioon on tema tema ruumides või mitte. Ja et mitte jätta muljet, et see nüüd on kirikute ja ütleme selliste ühingute, mis baseeruvad kuidagi seksuaalse sättumuse huvi kaitsel siis, siis olgu kasvõi jutuks veendumuste tõttu diskrimineerimine või mittediskrimineerimine kui on näiteks Inimõiguste teabekeskus, kes omab väga selgeid vaateid, mis puudutab Eesti iseseisvust või Eesti poliitikat või kui on näiteks abordipooldajate või vastaste organisatsioon, seal peab jääma see võimalus, et, et see, kes on avalikult kuulutanud välja, et ta on nagu ruume kasutada ja kui tuleb selline organisatsioon, tal peab säilima see õigus öelda ei, ehk siis meie hinnangul ei ole praegu selle eelnõu juures piisavalt analüüsitud põhiseaduse teisi sätteid. Üks on loomulikult selge see paragrahv 12, mis puudutab diskrimineerimist, kehtib, aga ta kehtib koos teistega ta kehtib koos usuvabadust puudutava paragrahviga 40 veendumuste, vabadust puudutava paragrahvi 41 ja omandiõigust puudutava paragrahviga 32 ja neid asju tuleb vaadata tasakaalustatult, et leida, leida selline lahendus, mis, mis taaskord ei, ei lõhestaks ühiskonda, nagu me oleme näinud neid teemasid, mis, mis on seda teinud. Probleem on kindlasti see, et sotsiaalministeerium ei ole selle eelnõu koostamisse kaasanud ega ka kooskõlastamisele saatnud seda teksti nendele ühingutele kellesse tegelikult asi puutub. Eesti kirikute nõukogu oli üks nendest, aga kui me räägime laiemalt, et et seadusega ei pandaks omanikele siis diskrimineerimis süüdistuse ohus nagu, nagu selliseid kohustusi siis siis oleks ka omanike keskliit korteriühistute liit, et kinnisvarafirmade liit, mitmed muud, mis puudutavad näiteks omandi kasutada andmist kuulunud nende hulka, kes, kes oleks tulnud kaasata. Et, et siin on teema, mida, millest ei tohiks suhtuda kergekäeliselt ja nii nagu kirikute nõukogu kirjutas, seda tuleks põhiseaduse väga erinevate sätete kontekstis analüüsida ja tuleks vaadata ka teiste riikide praktikat, sest nii nagu ka seletuskirjast nähtub, siis tegelikult need muudatused ei tulene Euroopa Liidu õigusest vaid, vaid need on tehtud erinevate organisatsioonide, jah, märkuste põhjal, aga, aga ükski organisatsioon ei ole ka sundinud neid niisugusel kujul esitama, nagu see on praegu praegu tehtud. Nii et, et meie soov on see, et et sotsiaalministeerium kaasaks neid organisatsioone, keda ma nimetasin ja mõtleks ja analüüsiks tõepoolest selle teema paremini läbi, et sellest ei tekiks selle sellist sallivuse, sallimatuse teemat, mida see kindlasti ei ole. Aga igaühele peab jääma ka oma põhiseaduslik õigus jääda oma usutunnistusele veendumusele kindlaks käsutada oma omandit nii nagu, nagu ta soovib ja loomulikult siis tasakaalustatult sellega, et missuguseid gruppe on võimalik kohelda võrdselt ja missuguseid ei ole. Aga mis puudutab ligipääsu haridusele, kui nüüd seda kohaldamisala laiendatakse, et hariduses peab olema samuti juurdepääs puudega inimestele vanuse tõttu, ei tohi diskrimineerida usuliste veendumuste tõttu ei tohi diskrimineerida või seksuaalse sättumuse alusel. Hea siin ma juba nimetasin, et vanus ja puue kindlasti on, on see, kus ei tohiks küll, aga mis puudutab näiteks kristlikke erakoole või ka selliseid koole, mis välistavad ette vaimulikke, siis nendele põhimõtteliselt peab jääma võimalus ikkagi otsustada, aga ka hariduse omandamisele lubatavuse küsimus ikkagi lähtuvalt sellest, missugused on nende sotsiaaleetilised põhimõtted ja praegu. Seaduses kehtivas seaduses on ka paragrahv 10 kutsenõuded, kus tegelikult olemasolevate Vaimulike valiku jaoks on olemas usulisi ühendusi kaitsev säte ehk siis usulistel, ühendustes ja teistel teistes usutunnistuse või veendumuste põhinevate seetusega. Avalikes või eraorganisatsioonides toimuva kutsetegevuse puhul ei peeta isiku erinevat kohtlemist usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise, eks kui isik, usutunnistuse veendumus on nimetatud tegevuse laadi või sellega seotud tingimusteta oluline, õiguspärane ja põhjendatud organisatsiooni üldist kõlbelist iseloomu silmas pidav kutsenõue. Ja kuna nüüd siia oleks juurde tulemas haridus, siis oleks loogiline, et, et kui, kui see, kes näiteks saab vaimulikuks, siis tema puhul on kirikutel see nii-öelda kaitsev säte, et siis ka need, kes soovivad vaimulikuks saada, siis antud juhul tekiks paradoksaalne olukord, kus, kus nad võiksid taotleda vaimuliku staatust, aga hiljem mitte saada, kui kirik ei luba ja nii et siin on kindlasti neid võimalusi ka selle paragrahv 10 võimaliku laiendamise näol, kus, kus saaks neid küsimusi lahendada, mis kirikute nõukogu on tõstatanud. Mulle tundub, et lihtsustatult öeldes võib öelda, et et küsimus on ikkagi selles, et homoseksuaalsust samasooliste suhteid kirikus ei tolereerita ja, ja praeguse seadus mõnes mõttes nagu lükkab või sunnib siiski kirikuid seda tegema. Mitte ainult jah, ütleme ka kirikute nagu kirjas, on juttu ka samasooliste suhete teemadest, aga ka mitte ainult, vaid ikkagi ka ka veendumustega, et kui tegemist on, on puhtal kujul atestidega või tõepoolest abordi pooldava organisatsiooni, kes on samasugune teema kindlasti, et ma rõhutan veel kord, et küsimus ei ole kirikute ja samasooliste paaride suhetes, et küsimus on tegelikult laiemalt üldse omaniku õiguses versus siis see, et kui on kellelgil teisel teistsugused veendumused, et missugune on omaniku õigust, siis viidates endale veendumustele öelda, et ei, me ei saa seda, seda lepingut näiteks sõlmida. Aga see võib viiega ühel hetkel olukorrani, oletame, et kui nüüd selliseid ettepanekuid võetakse arvesse või kui praegu midagi ka ei muudetaks selle võrdõiguslikkuse seadusega, et oletame, et kirik peab näiteks külalistemaja ja tuleb kaks meesterahvast või hakkas naisterahvast ukse taha ja ütleb, et ei tee, ei ole teretulnud siia. Kirikut ei saa kindlasti võtta õigust ja kohustust käituda armastavalt ja, ja see on ka selles kirjas nimetatud, et loomulikult tuleb kõiki kohelda väärikusega ja see on kindlasti teema ja see on ka muude riikide näitel teema, et kuidas sellisel puhul ikkagi käituda. Ja, ja ma arvan, et kohe sellist valmis retsepti ei saagi olla, sest et tõepoolest, kui ühing pakub välja või, või äriühing oma oma teenuse, mis on reklaamis kõikidele avatud ja kohapeal selgub, et ei, et neil on neile need kriteeriumid siis kindlasti siin tekib, tekib probleeme, tuleb, tuleb mõelda, et missuguste kriteeriumide alusel see ühing saab juba etteulatuvalt oma teenust pakkuda, kas ta määratleb selle positiivsena ära, mis on võib-olla parem variant, et keda me teenindame, välistamata siis mingit gruppi, kes võib-olla saavad ise aru et kas nad kuuluvad sinna või mitte, aga ma möönan, et see on, see on teema, mida tuleb arutada, aga seetõttu me olemegi selle tõstatanud, ega kohtulahendeid ka erinevatest riikidest on, on nii ja naasuguseid ja, ja ma ütlen veel kord, et kindlasti ei ole ei ole selle kirikute nõu kirja eesmärk luua tingimusi, kedagi diskrimineerida, jätkuvalt diskrimineerida, vaid tõstatada neid teemasid, mis, millele tundub, et eelnõu koostajad ei ole praegu mõelnud just nimelt teiste vabaduste ja õiguste kontekstis, mis põhiseaduses on. Aga missugused oleksid siis ettepanekud, et mida siis peaks selle seaduseelnõu puhul kas siis täiendama või, või ära jätma? No ühte võimalikku täiendust siin on, on nimetatud minu poolt ja kirikute nagu kirjas, ehk siis seesama, mis näeb teatud erisusi usulistele ühendustele nüüd seoses kutsenõuetega, et põhimõtteliselt on võimalik seda laiendada aga aga nende võimalike lahenduste üle tuleb tuleb mõelda ilmselt, et ühiselt just nimelt seesama teenuste osutamine, kus mida teevad, ütleme kirikute liikmed, kellel ei ole seda kaitset, nagu on usulisi löönud seal praegu kutsenõuete osas. Et kuidas see väärikalt lahendada, see, see on kindlasti asi, mille üle arutleda ja, ja seetõttu kutsungi ka eelnõu koostajaid. Lähtuvalt siis nendest arvamustest, mis nad on saanud nendele arutelu olema. Mõnes mõttes jah, tõepoolest, nagu te rõhutasite ka, et selle tagasiside põhjal tegelikult ei peaks arvama, et kirik tahab kindlasti kedagi diskrimineerida, aga teisipidi natukene kummaline tundub, et, et kirik on võrdse kohtlemise vastane. Ja see on päris halb, kui, kui niimoodi saab, saab öelda, kirik on kindlasti oma seisukohtade pooldaja, mis puudutavad tõepoolest inimeste usuelu ja, ja ma arvan, et, et see on seotud usuvabadusega, mida, mida põhiseadus peaks tagama ja, ja nii nagu ma algul ütlesin, viidates põhiseaduse paragrahvidele. Loomulikult seal on üldine paragrahv, mis, mis tagab võrdse kohtlemise, aga teised paragrahvid, mis teatud aspektides siis võimaldavad ütleme siis nüansseerida seda võrdset kohtlemist, mida ju on ka tehtud nii võrdse kohtlemise seaduses, nagu ma viitasin siiani kui ka ju soolise võrdõiguslikkuse seaduses, mis on teine seadus, kus on ka selgelt öeldud, et ega kirikuid ei ei sunnita näiteks ju naisvaimulikke ametisse võtma, kui, kui see on kiriku põhimõtetega vastuolus. Ehk ma kindlasti ei tahaks, et kogu seda kirikute nõukogu pöördumist, mis, mis tegelikult sisaldab väga põhimõttelisi viiteid, et põhiseaduslikud õigused peavad olema tasakaalustatult tagatud, et seda tõlgendatakse kui kirikute, kirikute nõukogu vastasseisu, siis võrdse kohtlemise, kui niisugusega Selles olukorras peab ütlema, et nagu ristuvad, siis usuvabaduse põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõte ja kusagil tuleb see kompromiss leida. Jah, ja mitte ainult, et ma ütlen, et siin tegelikult ristuvad ka ka needsamad omaniku õigused oma vara vallata, kasutada ja käsutada, ükskõik kes omanik on see kirik, kogudus või või on see korteri üürileandja, et et see riigi sanktsiooni ähvardusel sind lõpuks sunnitakse oma ruume üürile andma kellele tahes, kellel on ükskõik millised, kas neonatsliku veendumused, kui ta on suutnud oma organisatsiooni näiteks siin registreerida, siis see kindlasti ei ole põhiseadusega kooskõlas olev tee. Aitäh nende kommentaaride eest. Erik Salumäe kirikute nõukogu õigusalane nõustaja. Tänases saates räägime niisiis võrdse kohtlemise seadusest võrdsest kohtlemisest ja see haakub ühtlasi usuvabaduse teemaga ning kirikute reaktsiooniga siis võrdse kohtlemise seadusemuudatustele. Sotsiaalministeeriumist on meil telefonil võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter, kui me räägime sellest võrdse kohtlemise seaduse muutmisest, mis praegu on nüüd siis plaanis mis selle on tinginud, mis on, mis on selle taga, et on vaja siis selles seaduses üht-teist täpsustada ja ja mõnda seaduse kohaldamisala laiendada? Ja tõepoolest võrdse kohtlemise seadust on vaja muuta ja seda mitmel põhjusel. Üks nendest põhjustest seisneb selles, et et me oleme kohustatud ministeerimina õiguste vabastust tagamist tagama ja kui me võrdleme erinevaid seadusi Eesti riigis, siis oleme need tuvastanud, et põhiseaduse järgi oleks vaja üht-teist muuta ka võrdse kohtlemise seaduse eelnõuks. Ja üks nendest asjaoludest on see, et erinevatel võrdse kohtlemise seaduses nimetatud gruppidel, kes on ühtlasi nimetatud ka põhiseaduses on erinev võimalus siis oma õiguste eest seista. Täpsemalt, kui ma räägin, siis näiteks paragrahv 12 põhiseaduses ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Aga siis väga konkreetselt ainult osa nendest gruppidest on nimetatud võrdse kohtlemise seaduses. Aga siis võrdse kohtlemise seaduses on näiteks vanuse, puude, seksuaalse orientatsiooniga, usutunnistuse järgi täna nendele inimestel võimaliku diskrimineerimise korral mitte võimalik pöörduda voliniku poole nõu saamiseks ja samas näiteks soo või rahvuse rassi alusel. See võimalus on, et siis me lihtsalt sooviksime võrdse kohtlemise seaduses. Nimetatud grupid saaksid ühtmoodi oma õiguste kaitse tagamiseks voliniku poole pöörduda. No nii nagu kirikute nõukogu õigusalane nõustaja Erik Salumäe nimetas, siis on nagu seadusel kohaldamisala puhul grupid, kes on rohkem kaitstud võrdse kohtlemise seaduse mõistes ja siis grupid, kes on natukene vähem kaitstud, ehk siis rohkem on kaitstud inimesed rahvuse, rassi, nahavärvuse tõttu diskrimineerimise eest ja kes nagu nüüd vähem kaitstud on, on usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimise eest. Ja nagu ma aru saan, siis need kõik grupid tahetakse nüüd kokku panna, et kõik need valdkonnad tööalane, samuti siis vahet tegemine inimestel, hariduse andmisel kaupade ja teenuste pakkumine, et siin ei oleks enam vahet, et kes on rohkem, kes on vähem kaitstud. Täpsustuseks ma ikkagi ütlen seda, et põhiseaduse järgi on kõik need grupid ühtmoodi kaitstud aga kuna jah, võrdse kohtlemise seaduses tuleb välja see, et need grupid saavad erinevalt näiteks voliniku poole pöörduda ehk osadel nendel gruppidel on võimalik otse kohtusse pöörduda siis meie ikkagi soom praegu võrdse kohtlemise seaduses see, et inimesed saaksid ka volinikud abi, et tõepoolest, kui kõikidel nendel gruppidel on võimalik täna eelkõige tööelu ja kutseharidust puudutavates küsimustes voliniku poole pöörduda, siis edaspidi me näeme, et see hierarhiad mõndadel, gruppidel on nagu võimalus pöörduda ka teistes küsimustes voliniku poole. Ei ole õige. Et sellel ei ole, sellel ei ole põhjendust ja seetõttu me tahame neid ühtmoodi tõepoolest siis kõikides eluvaldkondades kohelda. Aga te saate aru kirikute murest, nende probleem on selles näiteks et kui kasvõi selle seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud näide LGBT ühingule ruumide rentimisest, millest on siis ära öeldud, et kui kirik mõtleb seda, et kas seda oma pastoraadi näiteks tahaksid LGBT ühingut või kiriku käärkambris selgebete ühingut, siis nad ilmselt ei tahaks. Aga samas nüüd selle seadusemuudatuse järgi see oleks ju diskrimineeriv otsus. Me oleme saanud samamoodi esimesed kooskõlastusringilt, mõlemad see eelnõu on läbinud ka kirikute nõukogult kommentaarid ja see oli ka selle asja mõte, et seaduseelnõud siis korjata erinevate huvipoolte arvamusi seaduseelnõule. Ja mulle endale tundub, et ilmselt me mõistame kirikute nõue, kas siis seda avalikku teenust erinevalt. Kui kirikud on kinnisasju, mida nad soovivad avaliku teenusena välja näiteks rentida, üürida. Et avalik teenus ei saa olla diskrimineeriv, et sel juhtumil tulebki arvestada sellega, et sul võivad olla erineva taustaga või erinevad inimesed, kes seda pinda soovivad siis kasutada. Ja, ja mul on praegu ka natukene arusaamatu see, et, et tegelikult, kui mistahes teenust avalikult pakutakse ja ka kiriku poolt, et et ei ole ju ka alust inimestelt küsida, täpselt, mida nad usuvad või kellesse nad usuvad. Et see on samamoodi Eesti kirikute ja koguduste seadusega kaitstud, et keegi ei ole kohustatud andma oma andmeid sisenda usutunnistuse kohta, et see on nagu küsitav, et kuidas seda siis. Ja seda siis tagada, et need kirikud juba täna näiteks teavad täpselt kõikide inimeste usulist veendumust, kellega neil tuleb tegemist teha või kokku puutuda. Nii et näiteks kui külalistemaja pidav kogudus keelduks samasoolise paari mõjutamisest, siis seda nagu ei peaks õigeks praktikaks pidama selles mõttes, et see, see paar jääb ju peavarjuta, võib olla. Ja kindlasti see ei ole aktsepteeritav praktika, sellepärast et tekib saba küsitud küsimus juba täna, et tegelikult inimeste seksuaalne orientatsioon on vägagi isiklik asi ja, ja seda ei pea avaldama. Ja tekibki küsimus, et kuidas seda saab inimestelt üldse nõuda ja veel enam küsimus, et miks see peaks kuidagi teisi kahjustama või teistesse puutuma ja, ja miks ei saa sellepärast. Ja siis pakkuda reaalset, mingi avalikku teenust. Antud juhul kui on, ma ei tea mingi turismitalu või, või mingi muu moel nagu üüriteenus siis tõesti see ei oleks aksepteeritav inimeste seksuaalse sättumuse või muude võrdse kohtlemise seaduses nimetatud tunnuste alusel. Mis puudutab veel diskrimineerimist hariduse valdkonnas, siis me teame, et kirikutel on ka jällegi omad koolid olgu see siis luteri kirik, baptistiseminar või siis metodisti seminar. Võib-olla neil on ka tahtmine küsida, et kuidas inimene suhtub homoseksuaalsusest see või kas ta ise on homoseksuaalsest, et tõenäoliselt tal mingisugust perspektiivi vaimulikuks edasi õppida ei oleks. Aga nüüd, kui hariduses on ka diskrimineerimise keeld seksuaalse sättumuse alusel siis põhimõtteliselt peaks koolga vastu võtma homoseksuaalse tulevase tudengi Ja täna ma näen, et ei ole võimalik sellisel põhjusel inimeste ukse taha jätta. Aga kuidas te suhtute sellesse kriitikasse, et ei ole nagu kõiki osapooli kaasanud selle seadusemuudatuse siis läbirääkimiste protsessi kirikute nõukogu näiteks või siis siin ka võivad olla huvitatud omanike organisatsioonid, korteriühistute liit. Tegelikult on nii, et seaduse eelnõu nagu sai saadetud kõikidele kohustuslik selle osapooltele mis on ministeeriumid ja siis veel mõningatele täiendavatele organisatsioonidele. Ja, ja selle esimese reidi järgselt on näha, et huvi on veel laiemal ringil, kui meie oskasime kohe esimeses ringis kaasata. Aga kindlasti on nii, justiitsministeerium, kes on järgmise ringi kohustuslik osapool, on vastutavad teatavate seaduste eest, nagu näiteks kirikute ja koguduste seadus, et et ei oleks kindlasti jäänud need aspektid kõrvale. Ja loomulikult oleme huvitatud kõikidest poolte kommentaaridest ja nende kättesaamisest, et selles mõttes ei olnud see kindlasti mingi tahtlik kellegi väljajätmine. Kui me räägime siin kirikute nõukogupoolsetest ettepanekutest, siis nende ilmselt ükshaaval siiski võimalike erisuste tekitamine usuorganisatsioonidele vastavalt siis nende veendumustele. Kas siinkohal on mingisugune kompromissivõimalus olemas, et siiski jäetakse nii-öelda see diskrimineerimise erisus usuorganisatsioonidele? Kui te väljendate sellise diskrimineerimise erisused jahetakse usuorganisatsioonidele, siis kõlab nii, nagu lubaksime edaspidi usuorganisatsioonidele inimesi diskrimineerida erinevatel alustel. Ja sellega ma kindlasti ei saa nõus olla. Põhiseadus sisaldab väga palju erinevaid põhiõigusi ja, ja alati mingite asjade puhul võib-olla mingite riivetega küsimus ja sellepärast peabki erinevaid huve läbi kaaluma. Aga kui me praegu võtame, eesmärgiks on võrdne kohtlemine, et siis ikkagi selle eest seisame ja ma arvan, et meil lihtsalt tunnekski edaspidi ka rohkem siis omavahel läbi rääkida. Aga antud küsimus, et kirikutega et võimalikult palju arvestada sellega, mis nende mure on, sest mulle tundub, et hetkel avaliku teenusest arusaamine võib ka meil olla. Tegelikult on ju olemas selliseid näiteid ka maailmast tuua, kus mingisuguse teenuse pakkumisel näiteks samasooline paar on jäetud nagu ukse taha, olgu see siis ma tea, pulmapeo ettevalmistamine või võilillekimbu tegemine või pulmatordi tegemine, kus oleks peal, et mees ja naine, vaid mees ja mees või naine ja naine. Et neid, selliseid näiteid ju Ameerikast on. Ja küsimus ongi selles, et, et, et kas seda nüüd lubada või mitte. Ja teisipidi, kui inimene, usklik inimene, kelle jaoks selline siis samasooliste paaride laulatus või kooselu on veendumuste vastane, siis mõnes mõttes riivab ka tema usulisi veendumusi, kui ta ikkagi on sunnitud midagi sellist tegema, mis, mis vastu tema usulisi põhimõtteline käib, et siin on nagu mitu õigust üheskoos, kus ka usulised veendumused on, on üks nendest õigustest, mis on kaitstud. No meil selle enda seaduse eelnõuga tegelikult ise näeme, et me samamoodi kaitseme näiteks kristlasi ja selle eest, et võib-olla inimesi, kes kes tahaksid kristlasi kõrvale jätta või diskrimineerida või neile ühel või teisel põhjusel ei sobi, see usk ei sobi, aga näiteks kogud ongi siia juurde. Millise paralleeli, kui me räägime võrdsest kohtlemisest, et on näiteks eraettevõtja ja tema ise on veendunud näiteks moslem? Et sellisel juhul kui ta siis eraettevõtjana värbab endale töötajaid me ju ei aktsepteeriks, et ta võtab siis ainult näiteks mahla neid või siis mingi muu tunnuse alusel. Näiteks ongi homo, homoseksuaalne inimene võtab ainult homoseksuaalsed inimesed, heteroseksuaalseid mitte, kuigi minu jaoks on jätkuvalt küsimused, need on nii isiklikud asjad, et neid üldse ei pea avaldama ja neid ei saagi küsida. Et et selliste juhtude puhul me ju eeldame, et see ei ole okei ega aktsepteeritav avaliku teenuse poolt. Aga samas, kui me toome nagu kõrvuti sellise usuvabaduse põhimõte ja diskrimineerimise keelu, siis kas saab öelda, et üks on teise ülejäänud kuidagi? No usuvabadus ongi kahtepidi, et see ongi selles mõttes vastastikune, et tõepoolest ei saa inimesi karistada selle eest, millesse nad usuvad. Ja teisalt ei saa ka seda seda teadmist nõuda. Nii et ma arvan, see, mis ma ennist ütlesin, et et erinevaid huve peabki kaaluma ja põhiseadusega Lõpuks võib-olla lähenetakse üldsegi juhtumipõhiselt. Ma usun küll, et et reaalse elupraktika võib meile ka anda siis selgema pildi, et ma arvan, et see hirv on natukene suurem, kui tegelikult see päris elu oleks, et kindlasti ei arva, et hakkaks nüüd kõvasti rohkem kohtulahendeid olema, küll aga me tõesti loodame, et inimesed saavad ühelt poolt enda õigustest rohkem teadlikuks ja võib-olla selle voliniku vaheinstantsi sekkumise tulemusena hoopis vastastikku teadmine tõuseks niipalju, et asjad ei jõuagi kohtusse, vaid saaksid lahendatud ennem seda Kõneles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Ja kui jumal lubab, siis kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19 ja viis minutit kirikuelu saates. Rahuliku õhtu jätku.