Tere hommikust, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut ning Evel Ilmann, tere hommikust. Tere hommikut, öelge palun meile nüüd populaarteaduslikult, mis asi on õhuniiskus ja kuidas seda mõõdetakse? Õhuniiskus on veeaurusisaldus õhus nii üldiselt öeldes ja meie ilmajaamades mõõdavad seda praegu automaatjaama õhuniiskusehaldurit. Ahah ja mida siis ikkagi tähendab, kui, kui õhuniiskus on 100 protsenti? No kui õhuniiskus on juba 100 protsenti, see tähendab siis, et v, tähendab et õhk on veeauruga küllastunud ja sellisel juhul on õhuniiskus relatiivne suhteline niiskus 100 protsenti. Ja aga nüüd ma mõtlen, et kui ma ise nagu mõtlen, et õhuõhk on veest veeaurust küllastunud ja seal on 100 protsenti veeauru siis tekib, tekib justkui niisugune mulje, nagu ma peaksin ju tegelikult olema täitsa vee all, et kuidas see suhteline niiskus saadakse. Suhteline niidu niiskus saadaksegi. Ohohoo. No kui te proovite veel seleta nüüd hästi lihtsalt isegi tähendab, kui te saate meie murest aru, et 100 protsenti niiskust tähendaks justkui tõesti, et me oleme meres No nii ta päris täpselt ei ole, aga see tähendab, et et samal temperatuuril peaksid maa-õhk niiskusest küllastunud ja see on väljendatud protsentides, see tähendab, see on nagu 100-ga korrutatud. Väga raske on teile niimoodi seletada seda. Aga kas on võimalik, et õhk, õhuniiskus on näiteks 120 protsenti või 200 protsenti? Ei niisugune ta ei ole, 100 on ikka. Ei, ma tahangi maksimum jah, aga 100 tähendab siis põhimõtteliselt seda, et kui õhuniiskus on 100 protsenti, siis juba vihma sajab vä? Nutta lausa vihma lausa ei 100, aga aga udu on küll ja, ja võib sadada uduvihma. No vihma sajab, sellisel juhul ta nüüd 100 protsenti täpselt ei pea olema, aga küllaltki lähedane 100-le. Jajah, jajah, selge pilt, suur tänu teile, Eved, ilman ilusat hommiku jätku. Eesti meteoroloogia-hüdroloogia instituut on kõnelenud.