Aasta viimases traditsioonilise spordipühapäeva saates on suur rõõm vestelda kultuuriminister Indrek Saarega, et rääkida veidi Eesti spordi käekäigust 2018. aasta lõpus. Tere, tervist, enne kui lähme ka päris tõsiste teemade juurde. Teie olete kultuuriminister, kelle jaoks sport on üks väga oluline kultuuri osa ka personaalsest plaanis, kui te veidi mõtlete tagasi aastale 2018, nüüd, kus käib aktiivselt ka aasta sportlaste valimine, aasta spordihetkede valimine, mis on need momendid, mis teile esimesena pähe, vaat mis jäävad ilmestama seda lõppevat spordiaastat? No hetkel on tegelikult väga palju. Jõua üleski lugeda, aga, aga see on olnud igat eriti põnev ja emotsioone pakkuv spordiaasta kindlasti, et ma arvan, et emotsionaalselt võib-olla kõige olulisem ja, ja tegelikult kogu selle loo mõttes, mis spordi puhul on hästi oluline, et milliseid väärtusi sport jutustab on kindlasti kõige olulisem. Gerd Kanteri hooajale selline joone alla tõmbamine ja kokkuvõtete tegemine kokkuvõtete tegemise aasta lisaks sellele Gerd Kanteri väga mänguline tulemus Berliini kergejõustiku EM-il, kus ta ühe sentimeetriga suutis edestada oma igipõlist rivaali ja nii-öelda varastas ta enda koduväljakul talt selle, selle tähelepanu hetke, mille üle muidugi Eesti spordisõbrad olid kõik väga õnnelikud, aga teiselt poolt ka just nimelt see tagasivaade sellele sellele, kui süsteemselt Gerd Kanter on seda tööd teinud. Kuidas ta on alati rääkinud ka seda lugu, spordi kaasas käib, et see on aus mäng, see eeldab loomulikult ka enesedistsipliini ja pühendumist. Teil on kõik olnud väga, väga ilusad hetked ja selle eest ma arvan, et on üks spordisõbrad kindlasti Gerdile väga tänulikud jätkuvalt. Aga no aastasele olnud väga palju erinevaid emotsioone. Siin viimastest sündmustest vaadates. Kelly sildaru, väga võimas tagasitulek. Noh, see, mida ott Tänak on kõikide spordisõprade närvidega teinud sel aastal nii nii heas kui halvas mõttes, sest sest mitte kõik sõidud ei ole tal läinud nii nagu me ootasime, samal ajal see ongi selline närvikõdi, mis spordiga kaasas käib, aga, aga lõppkokkuvõttes super hoo kindlasti suurtest spordisündmustest. See tähelepanu, mis UEFA super Pipi Eestis toimumisega Eesti peal oli. Kümned miljonid televaatajad, kes, kes kaasa elasid lisaks sellele show'le, mis toimus lilleküla staadionil. Meie naisvehklejad, kolmikvõit, jällegi võimas. Võrkpallikoondis jätkuvalt, viib meid emotsionaalselt sellise heas toonuses alati ja, ja, ja selle aasta krooniks ilmselt Euroopa kuldliiga esimene koht. Nii kättevõideldud kohteemi, kvalifikatsioonist EM-ile siis järgmiseks aastaks. Aga noh, neid asju on veel palju ja vabandan ette kõigi ees, kes jätsin nimetamata, sest sest tegelikult, kui hakkame aastat minema, siis, siis leiab siit väga palju ilusaid hetki ja kindlasti ka näiteks juubeliaastale pühendatud Tallinna maraton, kus kus rekordarv osalejaid ja kõik sinimustvalgetes särkides väga uhke tunne, ma arvan, meie kõigi jaoks. Me vestleme siin teiega mõni aeg pärast seda, kui te olete pidanud riigikogu Eesti spordiaastakõne ja et minna nüüd nende tõsisemate teemadega edasi, mitte et meie tippsportlaste saavutused ei oleks tõsine teema, aga spordireform, mida aastast 2015 olete vedanud ja mis on olnud ministeeriumi jaoks väga oluline projekt mille eesmärk on olnud selle spordi rahastamise süsteemi korrastamine ja muutmine kõige üldisemalt, mida võib 2018. aasta lõpus öelda, kuhu sellega jõutud on. Kas on näha, et see spordi rahastamise süsteem on selgem, läbipaistvam ja parem kui, kui kunagi varem? Ma usun küll. Seis oli aastaid. Pigem raskesti ettenähtav, et mille eest siis üldse toetust saavad. Et kui ma 2015 siin majas alustasin Seliga vahetult pärast seda, kui riigikogu oli kinnitatud spordipoliitika põhialused aastani 2030, sest riigikogu kinnitas need veebruaris 2015 ja minu jaoks on ametisse aprillis siis, siis noh, tegelikkuses meil oli alaliitude koostöös siin majas nagu välja tuli, hiljem olemas see plaan ja isegi määrus seda ei rakendatud ja selle asemel käis siis aukude lappimine iga-aastaste täiendavate eraldiste ära riigikogu kaudu, mida siis rahvakeeli katuserahaks nimetatakse. Et me oleme tänaseks selle süsteemi toimima pannud, et rahaline maht, mis muidu käis täiendavate eraldiste, seal, kus selgus viimasel hetkel aasta lõpus ka mitte väga läbipaistvat kriteeriumite alusel, et see nüüd ilusti liidetud sellesse määruse alusel jagatavast rahast, see kõigi jaoks on selged reeglid, kõik teavad, mida järgmist järgmiselt aastalt oodata vastavalt sellele, kuidas nendel enda läinud on, kuidas nad ise on suutnud oma alaliidus siis nii ühelt poolt seda osalejate arvu suurendada või hoida ja teiselt poolt siis ka tulemusi tuua medalite näol. Et ma arvan, et selles mõttes on oluline korrastumine kindlasti tekkinud ja selle üle on ainult hea meel. Aga noh, sinna juurde lisandub veel mitmeid asju. Riigikogu hiljuti jõudis otsusele sellisel kujul hasartmängumaksu nõukogu tegevus lõpp, vaata ta. Need vahendid tulevad nüüd spordivaldkonda läbi kultuuriministeeriumi läbi ja läbi EOK ja kas see tegelikkuses tähendab seda, et väga paljude spordiorganisatsioonide jaoks, kes ennem pidid jooksma kolme institutsiooni vahet selle jaoks, et oma oma rahataotlustele siis tuge saada? Valdav enamus saab nüüd hakkama. Ühe taotlusega, ühe aruandega ja vastutus on selge, see on üks konkreetne koht, kust, kust seda toetust saab, ma arvan, see aitab tegelikult väga palju süsteemi korrastada. Aga rahastamises on ju ka olnud teisi muutusi, et kindlasti oluline kohtunike tasustamine, spordikohtunike üks pool on siis need, kes teevad seda professionaalseteks, tiitlivõistlustel kohtunikele tegutsevad, selle jaoks on täiendavalt pool miljonit eurot, mis on suurematele liitudele, kes neid usse korraldavad, et antud, et tasud oleks makstud sealt pealt korrektselt maksud makstud. Ja, ja mis ei ole kindlasti vähem oluline on siis hobikorras kohtunikuametit pidavate inimeste tegutsemisega kaasnevate kulude katmine kus on loodud erand ehk siis maksuvabastus. Neid kulusid saab katta ilma täiendavaid makse maksmata, see vähendab oluliselt bürokraatia poolt ja, ja maksuriski ja kui 1040 eurot aastas, siis ühe inimese peale personaalselt on see võimalus, mis on mis teeb kindlasti ka seda pilti palju, palju selgemaks ja lihtsamaks ja noh, mis on loomulikult väga oluline, kui me tahame et meil oleks jätkuvalt treenereid, et treeneritel oleks olemas ka pedagoogilised oskused ja, ja nad mitte ainult ei teaks seda, mis juhtub noore inimeste lihaste ja luudega, vaid vaid saaksid paika väärtused, mida sport jutustab siis noortetreenerite motiveerimiseks järgmisel aastal juba tsirka seitse miljonit eurot mis tagab selle, et miinimumpalk treeneri kohta, mis, kui me alustasime 2015 oli 582 eurot, on järgmisel aastal vähemalt 1000 eurot ja ma arvan, et sellega kindlasti tuleb ka tulevatel aastatel edasi liikuda. Sest kui me eeldame, et et treilerit Tal on järelkasv, siis me peame neile suutma motiveerivat tasu maksta ja see võiks olla vähemalt Eesti keskmisega võrdne. Ning kui me vaatame nüüd Tulevat aastat, siis mul on hea meel, et me oleme lõpuks jõudnud alustada ühe, ühe unistuse elluviimisega, mis on juba mõnda aega püsti ajanud, ehk siis, et oleks võimalik ka tipptasemel koondise tasemel sportlasi süsteemsemalt toetada ja selle jaoks siis käivitada uus programm, mis aitab neid valikuid teha, et siis konkreetsele sportlasele minnakse sellega kaudu toeks. Ja see nii-öelda tiim, Estonia projekt. Ma loodan, et keegi leiab sellele ka mingi ilusa eestikeelse nime, aga rahvusvaheliselt on niimoodi kasutusel on ja spordiringkond seda niimoodi niimoodi kasutab täiendavalt kaheksa miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul annab meile võimaluse seda süsteemi hakata ehitama. Mis kindlasti tagab selle, et paljud need noored potentsiaaliga sportlased, kes täna võib-olla mingil hetkel on löönud käega, sest elu on sundinud oma rütmi peale. Ja ei ole olnud seda seda finantstuge kuskilt võtta, et pühenduda spordile, et nad jäävad spordi juurde ja see annab võimaluse ka tegelikkuses loota tulevikus ka tiitlivõistlustelt rohkem medaleid, sest ta annab võimaluse süsteemsemalt, et töötada meie meie tippsportlastega. Kui siin veel raha poole pealt rääkida, siis kindlasti üks asi, mida spordisõbrad, aga märganud, et meil juba sel aastal Eestis toimus taas mitu rahvusvaheliselt kõrgetasemelist üritust, märkimisväärset publikuhuviga üritust selle jaoks meil sellest aastast käivitusmeede ja see jätkub järgmisel aastal, mis annab võimaluse Eestisse tuua rahvusvaheliselt kõrgetasemelisi üritusi kus siis meil on võimekus neid üritusi mitte enam toetada kümnetes tuhandetes, vaid sadades tuhandetes võib-olla tulevikus ka miljonites. Ja omakorda need toovad Eesti majandusse otseste maksudena siis alati rohkem tagasi kui see, mida, mida riik sinna alla paneb. Nii et kasuva, selles mõttes täielik võit, võit, variant, et kasu on mitmepoolne tellitasiteks, üritused jõuavad siia, spordisõbrad saavad neist osa ja teiselt poolt Eesti majandus saab sellest ka veel täiendavat tuge juurde. Et see on kindlasti üks suur põhimõtteline muutus, mis on toimunud. Tiim Estonia kontekstis on palju räägitud sellest, et et see süsteem, meie tippspordiüksuse süsteem saaks toimima hakata, on vaja ühiskonnas mõista, miks seal väiksel Eesti riigile üldse vaja sporti, tippsporti kui sellist, neid saavutusi, seda tuleb mõista ka riigi tasandil. Kuidas teile praegu mulle tundub, te olete aastaid nüüd ministritoolilt seda näinud kuidas Eesti üldsus ja siis riik vaatab sellele, kas nähakse seda vajadust ja mõistetakse, miks väikesele Eestile on tippsport, kui selline oluline? Ma arvan küll, alati on küsimus selles, et palju ollakse valmis selle eest raha välja käima. Aga, aga nagu ma siin just kirjeldasin seda rahvusvaheliste võistluste toetamise süsteemi, et, et see on nüüd see ilus koht, kus, kus tegelikkuses nii need, kes kelle esmane funktsioon on riigieelarvenumbrid kokku lugeda kui ka, nagu siis sisuliste asjadega tegelemise poole pealt. Kultuuriministeeriumi spordiringkonnad. Et, et me saime omavahel tegelikult aasta tagasi kokkuleppele, et see on võimalus tuua Eesti majandusse täiendavat käivete, see mitte ei vii raha välja, vaid toetab riigieelarvet, et see on suur, tegelikult mõtteviisi muutus. Mis on sisuliselt võiks öelda, esmakordne, aga teiselt poolt loomulikult ilma ees kujudeta. Ei tule, ka neid ei tule ka, järelkasvu, eeskujud on ikkagi need, kes, kes inspireerivad ja innustavad. Ja eeskujud on need. Alustasime juba Gerd Kanterist, kes, kes tegelikult panevad need väärtused paika ja annavad seal õige suuna rääkimata lõpuks ka sellest rahvuslikust uhkusest, mida see tekitab, kui sa ja kui sa kuulad, et mängitakse eesti hümni, sinimustvalge lipp tõuseb vardasse ja sa tead, et keegi Eesti sportlastest on maailmatasemel saanud hakkama millegiga, mille peale kogu maailm vaatab alt üles, et need kõik vajalikud momendid. Ja, ja, ja ma usun küll, et see taju sellest, et need on ühe ühe väikeriigi jaoks väga olulised hetked. Et see on täiesti ühiskonnas olemas. Kas on midagi sellist, mis teil endal praegu kripeldab ka, kas on just selle rahastamise poole pealt mõni valdkond, mis oleks võinud aastate jooksul veel rohkem tähelepanu saada, sest me teame ju, et raha ei ole kunagi liiga palju. Fakt on see, et alati igale poole ei jõua ja kindlasti jääb midagi sellist, mida tuleb nüüd järgnevatel aastatel kindlasti ette võtta. Noh, isegi ükski nendest asjadest, millest ma rääkisin, et, et või, või noh, valdav enamus neist tegelikult vajavad ju perspektiivis vahendeid juurde ka tulevikus. Et enamus neist ei, ei ole valmis kus ma kindlasti näen, et, et sisulises mõttes ma ei oska isegi tänasel hetkel öelnud, et paljusime, kest vahendeid küsib sisulises mõttes on vaja teha üks suur samm edasi. On kõik see, mis puudutab lasteaia noorte liikumist seal loomulikult asi, mida ei saa spordivaldkond ja kultuuriministeerium üksinda teha, see tähendab erinevate ministeeriumite koostööd seal tähendab haridussüsteemi, sotsiaalsüsteemi, spordisüsteemi, koostööd see tähendab ka kindlasti koostööd riik ja kohalikud omavalitsused ja ka lõpuks seda, et kogukonnad ja lapsevanemad tajuvad seda mis need probleemid on ja kuidas nendele probleemidele on võimalik lahendusi leida. Aga mul on hea meel, et see, et see arusaam ühiskonnas on järjest valdavam, et me peame sellel suunal panustama, sest noh, ma võin tuua näite kui, kui me oleme käivitanud noorte huvitegevuse toetussüsteemi, kuulevad täiendavad vahendid ja, ja, ja selle kaudu tegelikkuses ei peaks olema ühtegi last, kes ei saa trenni, kui ta, kui ta, kui ta tahab siis neid lapsi jätkuvalt on. Samas me täna statistika järgi näeme, et üle poole lastest osalevad ühes või teises trennis. Statistika näitab ka seda, et ainult 20 protsenti Eesti lastest liigub piisavalt. Järelikult ainult trennist Jekatunnist ei piisa ja ka sellest on vaja ühiskonnas aru saada lapse liikumi laps peaks soovituslikult liikuma päevas vähemalt 60 minutit aktiivselt kuidagi kaks korda nädalas trennis ja korraga Eka tunnis siis ei taga seda, et iga päev 60 minutit liiguks, ta peab liikuma ka koolitundides vahe vahetundides kooli tulles koolist minnes oma vabal ajal. Et see liikumine peab olema loomulik osa päevast ja, ja see on suur väljakutse tegelikult ühiskonna ees, et kuidas niimoodi üles ehitada, et laps tõepoolest liiguks. Ja nagu ma ütlesin, et ühelt poolt jahm spordi poole pealt neid eeskujusid. Me saame teha oma panuse läbi trennide läbi huvitegevuse soodustamise. Aga, aga selle, see, see üksi tegelikult meid olulisel määral edasi viia, see on kindlasti väga suur väljakutse. Mul on hea meel, et meil on sellised algatused nagu Tartu Ülikooli liikumislabori liikuma kutsuv kool kes, kes näitab oma esimeste tegevusaastatega juba nendest nende nende koolide näol, kus, kus seal see tasutud juurutama väga häid tulemusi. Uus liikumisõpetuse programm järgmisest õppeaastast rakendub, et me ei vaata seda kilt kitsalt, et sellise sporditunnina, mida nimetatakse kehaliseks kasvatuseks vaid liikumisõpetajana laiemalt täna kindlasti õiged suunad. Aga siit tuleb nüüd minna jõudsat sammule kellasid. Mida teie ütleksite skeptikutele, kasvõi selle kehalise kasvatuse ainekava muutmise juures on palju neid, kes ütlevad, et kõik see individuaalseks minemine ja see, et tehakse õpilastele kõik, nii, et neil oleks ikkagi heaga seal tunnis, et seal ühest küljest tore, et see tekitaks õpilastes nendest, kes ei ole kehaliselt nii aktiivsed tunded, nad tahavad sinna tundi minna, et mis saab nii Eesti tippspordi tulevikust, et mille järgi me siis hindeid paneme, kui me laseme justkuinii vabalt kõigil teha tunnis sa nüüd küll utreerides, aga et mida nad ise soovivad teha, et mida te skeptikutel ütleksite siin me peame ju tõesti vaatama neid numbreid, mis näitavad, et, et meil on probleem laste seas ülekaalulisusega ja lapsed ei liigu piisavalt. No kõigepealt ma soovitaks skeptikutel mõelda selle peale, et, et kui me võtame lapsena nendelt, kellel võib-olla ei tule nii hästi välja igasuguse tuju liikuda ära ja see muutub nende jaoks vastikuks, et kuidas me saame siis eeldada, et nad oma tulevases elus seda hea meelega teevad oma oma vabal ajal. Et ja, ja see puudutab siis valdavat enamusi eesti inimestest, kui me räägime päris tippsportlastest, siis individuaalne lähenemine annab ka tegelikult selle võimaluse, et no mis, kes on andekas selle jaoks, need normid, mis täna kikkatunnis ees on, ei ole ju mingi küsimus, need tehakse nii-öelda vasaku jalaga aga ära ja, ja, ja siis vaadatakse, mida teised teevad, on ju, ja tervitatakse keelt. Et see individuaalne lähenemine ju tegelikult annabki just nimelt selle võimaluse, et kõik saavad maksimaalselt enda võimed välja arendada. Ja, ja seda on ju väga vaja just nimelt ka selle jaoks, et, et need tipud saaksid ka maksimaalse koormuse ja maksimaalselt motiveeritult panustada. Kui me võtame meie järelkasvu kõrvale täiskasvanute siin liikumisharrastajate arv on tõusuteel, see pilt on läinud paremaks. Aga mis siin need võtmetegurid olla võiksid, kas infrastruktuur, erinevate tervisespordikeskuste rajamine, toetamine, just ministeeriumi seisukoht ja vaate funktsiin. Jah, Eestis on selles mõttes, et kohalikud omavalitsused on olnud tegelikult väga-väga tublid riiki on ka seal alati kaasa püüdnud aidata. Meil on praegu me loeme kokku juba üle 3000 spordiobjekti, Eestis. Aga on kohti, kus kus see seis ei ole kiita. Näiteks meil siiamaani oli seiskus ühes maakonnas Hiiumaal ei, ei olnud kaasaegset spordikeskust. Siin me leidsime lahenduse, riik koostöös kohaliku omavalitsuse või järgmisel aastal panustab riik omalt poolt siis 2,9 miljonit, kohaliku omavalitsuse panus peab olema vähemalt sama suur. Aga see lubab arvata, et paari aasta pärast on Hiiumaal korralik kaasaegne spordihoone. Aga laiemalt siis Eesti konteksti vaadates siis järgmisest aastast alustame, on, on ka uus rahaline toetus tervi tervisespordikeskuste toetamiseks ehk siis mõte selles, et igas maakonnas soovitavalt, et maakonna peale mitu oleks sellised vabaõhutervisespordikeskused, nagu meil täna juba olemas on, aga et nad oleks siis maksimaalselt välja arendatud, et, et seal on kõik võimalused spordi tegemiseks liikumisharrastusega tegelemiseks. Sa võtad nädalavahetusel pere kaasa või suurem suuremad fännid jõuavad ka ja õhtuti või, või isegi lõunapausi ajal sinna. Ja mille üks esimesi asju on see, et me tahaksime, et et paari aasta jooksul oleks meil seis, kus ei ole ühtegi maakonda kus, kus ei suudeta teha kunstlund, mis annaks meile selle kindluse omakorda, et vaadates neid eestimaa talvesid, nagu nad viimasel ajal on. Et ei teki põlvkonda, kes üldse lume peale ei saa, et sul ei olegi last kuhugi viia, jätta, suusatama õpetada ja arvestades, et see on osa meie identiteedist, traditsiooniline liikumisviise traditsiooniline spordiala. Kui me räägime suusatamisest, siis siis nüüd elementaarne midagi, millele tahaks küll siin hiljemalt kahe aasta jooksul jõuda, et kõik maakonnad on vähemalt kaetud. Ja noh, kindlasti on on neid maakondi, kus see võrgustik juba täna on olemas, kus ta tulevikus saab olema ka palju tihedam, aga niimoodi, et sellise mõistliku autosõidu kaugusele võidu bussisõidu kaugusel, kui kehalise kasvatuse õpetaja tahab lapsed viia suusatundi, et siis tal on kuhugi minna ja seal on see lumi tagatud ka siis, kui sihuke niru niru talv, ma arvan, see on üks olulisi tegevusi, mis, mis nende investeeringute poole pealt kindlasti on mõistlik ära markeerida. Aga täiskasvanud inimeste puhul tuletan kõigile meelde et selle aasta esimesest juba kehtib maksuvabastus kõigile tööandjatele, kes saavad iga oma töötaja kohta aastas 400 eurot kulutada selle jaoks toetada tervisespordiga seotud tegevusi, on see siis võimla, ujula, mingi muu spordirajatise külastustrenni maksumus võib rahvaspordiüritus. See kõik on nüüd võimalik, kui tööandjal hüvitada ilma selle pealt täiendavaid makse maksmata, nii et kasutage kindlasti võimalust ja rääkige oma tööandjatega läbi või vastupidi, tööandjaid, kes ei ole veel oma töötajatele seda võimalust pakkunud, mõelge läbi, kas te leiate need vahendid, sest sest lõpuks heas toonuses heas tervises töötaja on ilmselt kõige väärtuslikum vara. Spordibaasidest Kääriku spordibaas ja ja Pärnu sõudekeskus on kaks, mis kohe pähe hüppavad. Mis seisus nende arendamine, praegu on need kindlasti. Eesti spordi ja tippspordi seisukohalt on kaks märkimisväärselt olulist projekti. Jah, mis puudutab rääma sõudebaasi, siis selle näol saame endale lähitulevikus regioonis unikaalse sisesõudebasseini. Samas jällegi, arvestades Eesti sõudetraditsioone, kui me tahame olla maailma tipus, siis me peaksime enda sõudjatele selle võimaluse andma. Et arvestades meie kliimat ikka pool aastat kuidagi vee peale minna ei ole võimalik, et nad siis talihooajal saavad seda veetunnetust hoida ja sisebasseinis harjutada veel enne, kui see treeningbaas valmis saab, saab juba valmis Nendel nädalatel siin kuskil peaks saama katuse alla ellinguhoone. Et see vana kuur, mis oli seal kogu kukkumise serva peal selle selle asemele kerkib praegu uus ellinguhoone, siis lihtsalt öeldes on paadikuur aga natukene suurem paadikuur kui tavaliselt. Et kuhu siis kogu kogu sõudjate varustust saab korralikult, et katuse allilma eest peitu? Ma tean, et lootus oli, et jõuluks koju, et juba jõuluks on paadis kodus tagasi järgmisel aastal peaks siis siis toimuma selle treeningbaasi väljaehitus, nii et 2019. aasta lõpuks on ehk siis loota, et, et on kogu kompleks juba oma esimeses etapis valmis. Aga Kääriku puhul on väga tore ja seal on läinud asjad plaanipäraselt ja ja kuigi, kui me sellega alustasime siis oli ka mõnevõrra skepsist, et, et noh, kes sinna ikka siis nüüd nagunii väga tulema hakkab ja kas me ei mõtle, liiga suured siis praegu veel välja lõpuni välja ehitamata spordi baasil on juba 2020. aasta suvest üle poole kohtadest minu andmetel broneeritud ja isegi 25. aastal siis seitsme aasta pärast suvel on juulikuust juba kolmandik kohti läinud, et võiks parafraseerides filmiklassikat, et kiirustage, seltsimehed, spordisõbrad, kui te tahate veel lähiaastatel sinna laagreid pidama minna, nii et järelikult oli õige otsus ja igati tasuv investeering. Tuleme veel selle tiim Estonia ja meie tippspordi juurde just selles kontekstis, et teile on seda plaani tutvustatud, ministeerium on otsustanud ikkagi arvestatavas osas ka õla alla panna järgnevatel aastatel. Kas me peaksime seda tiim Estoniat praegu vaatama, kui Eestis tipp Eesti tippspordi võimalikku päästjat või ühte sellist lisavarianti, mis aitaks meie tippspordil edasi minna, et Põhjamaad, kelle eeskujul see projekt on ellu kutsutud? Need näited on näidanud, et see justkui ongi tänapäeval spordimaailmas võib-olla seina ainus sellistel riikidel nagu meie tõeline võimalus. Selleks, et meie tippsport oleks pildil, et mida teie praegu näete, et milline see tiim Estonia roll lähiaastatel ja siis ühel hetkel, kui see projekt on täielikult käima läinud, olla võiks. Ja sõnasabast kinni haarates ma arvan, et Eesti tippspordis päästa ei ole vaja. Märt, kui me siin alustasime sellest, et mis seal sellel spordiaastal kõik juhtunud on, siis, siis ma arvan, et Eesti tippspordil ei ole sugugi nii halvad ajad või vastupidi, et Eesti tippspordis läheb tegelikult päris päris hästi. Ja kui statistikat vaadata, siis sel aastal me taas, kui, kui eelmine aasta oli rekordiaasta tiitlivõistluste medalite osas Eesti spordis, siis sel aastal me oleme ka seda medalit juba tänase päeva teadmisega ja löönud ja aasta lõpuni on veel mõned nädalad isegi järgi, aga selle jaoks, et, et me saaksime küll stabiilsemalt loota tiitlivõistluste ja ka olümpiamängude medalitele, selle jaoks on kindlasti vajaga fokusseerida ajaga seada prioriteete ja teha mingisuguseid valikuid. Olemasolev süsteem tagab pigem selle, et, et kõiki koheldakse teatud printsiipide alusel võrdselt ettenähtavalt, selgelt. Nüüd kui me tahame minna nii-öelda medaleid püüdma, siis me peame hakkama fokusseerima ja, ja neid valikuid on vaja mingi täiendavate vahendite seast teha selle jaoks, et nagu ma ütlesin, noored sportlased, kes, kes ei ole veel väga kõrge kohaga medaleid saanud. Et nendel tuleks suurem tugi taha, noh, siin on see. Mul on näiteks see, et nii-öelda C kategooria kus, kus praegu on toetus 600 eurodesse tõuseks 1000-le eurole, nii et sinna sinna juurde tekiks ka võistkonnaalade toetamise rahastu ja, ja et oleks see 10 protsenti, mis mitu olümpiamängualadele toetuste tulevik, kus, et et kuna see rahanumber aga vajas tõusma, et siis tulevikus tekiks sinna taha koguse kogu see sportlased tervise eest hoolitsemise, tervisekontrollide, erinevate tugiteenuste ja teaduse poolt, mis, mis tippspordis on tegelikult hädavajalik selle jaoks, et, et loota stabiilsetele tulemustele. Ja noh, kui meil siin just Gerd Kanter, kes üks selle projekti eestvedajaid on majas käis, ta ütles, et ideaalis jõuaks selleni, et meil on selle süsteemi kaudu toetatud tsirka 200 sportlast. Ja noh, parimad näited on see, et, et see viid medalini neist võib-olla lausa kolmandiku. Noh, see oleks väga uhke saavutus, aga noh, tänasel päeval on seal sunnistuse, aga unistama peab, ega muidu ei, ei tellib spordis midagi, kui suuri unistusi seal Ja tippspordi juures väga oluline on see, et on ju inimesi, kes on erinevate puuetega, kes tahavad ka väga vapralt teha sporti ja teevad seda väga hästi. Ja ma saan aru, et siin on ka nüüd olnud muudatusi, et just selles vallas, et kultuuriministeerium on kuidagi oma egiidi alla, on võtnud rohkem senisest rohkem ka need inimesed. Jah. Tuleb alati meeles pidada, et me kõik oleme, tahame olla erilised ja kõik oleme erinevad. Nii on meil ka erinevate võimetega vanemate vajadustega inimesed. Ja paraspordi koha pealt on väga hea meel, et paraspordis on tegelikult toimunud ka viimastel aastatel väga märgatav professionaliseerumine. Aga see omakorda eeldab seda, et sinna vahendeid juurde vaja ja tosinkond aastat on, et riigipoolsed vahendid tegelikult püsinud paigal. Nüüdne kokku leppinud, et et uuest aastast selle jaoks, et nii-öelda professionaalsemalt sellega edasi minna tuleb kogu paraspordi koordineerimine Kultuuriministeeriumi vastutusalasse, seni oli ta sotsiaalministeeriumi kasutusvaldkond. Ja, ja meil on olnud väga hea koostöö nii paraspordiorganisatsioonidega, paraolümpiakomitee ja eriolümpiakomitee eelkõige ja sotsiaalministeeriumiga ja selle tulemusena mitte lihtsalt, et, et paras ports saab loomulikuks osaks tavaspordist ja peaks peakski tänapäeva mõistes olema võimalikult palju integreeritud sellesse süsteemi. Et lisaks sellele me suudame ka neid vahendeid olulisel määral tõsta. Kui seni oli see riigipoolne toetus pluss tegevustoetus tsirka 300000 aastas, siis järgmisel aastal lisandub sinna 400000, ülejärgmisel aastal veel 200000, nii et me tegelikult kahe aastaga kolmekordistame seda toetust mille on kindlasti need tegijad ära teeninud ja aga see teiselt poolt annab võimaluse ka oluliselt professionaalsemalt edasi minna, paraspordiga nii-öelda tipptulemusi saavutada. Aga mis võib-olla veelgi olulisem? Neid inimesi on tegelikult väga palju, kes nii-öelda on erivajadustega ühel või teisel moel ja, ja kes võiksid täna ka osaleda tervisespordis. Jäätse baas ja vundament läheks palju laiemaks ja need inimesed tuleksid kodust välja ja, ja tegeleksid tervisespordiga. Selle jaoks on neid vahendeid juurde vaja ja nüüd on sinna üks oluline täiendus juurde tulnud, nii et et ma arvan, et see on siin jõuluajal hea teadmine, et me oleme midagi teinud ka ka sellel suunal, et ühiskond oleks ka spordivaldkonnas sammukese hoolivam museni. Suur aitäh, kultuuriminister Indrek Saar selle ülevaate eest ja selle jutu põhjal küll võib vist intervjuu lõpetuseks öelda, nagu te ka ise ütlesite, et Eesti sporti tippsport, päästmist ei vaja, pole see seis nii hull ühti, et tuleb lihtsalt see tee, mis on ette võetud, seda teed vapralt edasi käia. Ma arvan küll, et ma olen kindel, et, et ka uusaasta saab meid rõõmustama väga paljude erinevate spordisaavutustega, aga mis kõige olulisem tahan soovida ja seda mitte alates uuest aastast, vaid nüüd ja kohe. Head inimesed, võtke endale aega selle jaoks, et liikuda selle jaoks, et sportida ja muidugi hoian pöialt, et lumi ka maha tuleks, aga mõnes kohas on juba piisavalt kunstlund, et sobiva suusatama.