Eesti laul tuleb 10 parimat on läbinud kaks valiksõela ja võivad end väikest viisi võitjaks pidada juba praegu, hoolimata lõpptulemusest finaalis. Tema ei lähe siiski keegi ja et kaasaelajatele oleks lihtsam kohut mõista, räägivad finalistid sel nädalal endast ja oma laulust vikerraadios. Esimeses erisaates kohtuvad meiega Lenna Kuurmaa ja Daniel Levi viinalass. Mina olen Sten Teppan. Meil on Ivo Linna, et siis ma mõtlen, et okei, tema on siis nagu, ütleme vanema generatsiooni esindaja, mina olen nende keskmiste generatsiooni esindaja, Koit ka võiks sinna alla minna ja ja siis on need noored, et, aga samas on nii tore. Ma ei tunne ennast kuidagi halvasti. Möönan, Lenna ja vana olija ühes lauses kõlavad imelikult. Aga terake tõtt siin ju on, sest kui Vanilla Ninja Club Kung Fu aastal 2003 Eurovisiooni eelvoorus publiku lemmikuks valiti, oli üks tänavustest konkurentidest Maian Lomp alles kahe. Minu enda jaoks praegu kogu see aktsioon, mis käib see euro trall nii-öelda ja selles rattas tagasi olemine tähendabki seda, et ma olen tagasi ja me tõesti tunnengi seda, et ma olen, olen tagasi, selles suhtes on suhteliselt hea tunne, sest et kui ikkagi tekib paus sisse, ega see kindlus ja enesekindluse niisugune nagu laval mugavustunne, see nagu ka onupära, et selles suhtes on alati parem olla kogu aeg vaikselt pildil. Et kui teha väga pikk ja selline täielik paus, siis ma usun, et see tagasitulemine on väga keeruline, et õnneks mina ka tegelikult ikkagi ära täiesti kadunud. Et ma tunnen ennast praegusesse teeks ikkagi juba niiviisi mõnusasti sõiduvees. Mõlemad olid tegelikult väga tähtsad, on siuksed, märgilised klappinchooli ikkagi nagu seda üldse esimene avalik suur ülesastumine 16 17 aastasele tüdrukule, et selles suhtes oli see ikkagi nagu selline. Märgiline, aga samas ma arvan, et niisugune emotsionaalsem ja, ja võib-olla ikkagi, mis on kuidagi tugevamalt sisse jäänud, oli ikkagi Eurovisiooni suur lava Kiievis. Lenna ja ansambli Vanilla Ninja saavutus on unikaalne. Kuigi Eestit ei ole ta kunagi eurovisioonil esindanud, siis paar aastat pärast klapp kung-fu'd võtsid Ninsad magusa revanši ja sõitsid suurvõistlusele Kiievisse esindama Šveitsi lauluga kuul vaips, millega jõuti kaugemale kui Eesti võistluslaul suutis. Ma arvan, et oli pigem selline magus, hea tunne küll sees, just tegelikult sel hetkel mitte, et meil oleks hea, oli hea meel näha, et Eesti välja kukkus ja meie olime endiselt võistluses. Aga lihtsalt kuidagi selline, meil oli uhke tunne sel hetkel küll. Aga meie tegelikult oleme ikkagi mängus veel ja mis siis, et me hindame Šveitsi me alati tegelikult esindama Eestit, ükskõik kuhu me läheme, sest me oleme eestlased. See moment oli meie jaoks nagu magusate, et kui tuli Juhan Paadam ja ütles, et tal on ikkagi uhke tunne, mis siis, et meie oleme väljas, teie olete sees. Kui saatuse hääletajad tahavad, sõidab Lenna taas eurovisioonile, mis huvitava kokkusattumusena toimub jällegi Kiievis. Seekord esitab Lenna laulus Ling Chat, mille saamislugu toob heliloojana mängu nime, kellega tutvus ulatub tagasi Vanilla Ninja aegadesse. Nii et ajalugu kipub kordama end õige mitmes mõttes. Tegelikult tuli see ideealge hoopiski Saksamaalt, ehk siis Michel Lenaid kirjutas mulle ja see oli tegelikult juba siis ka paar aastat tagasi, see oli see aasta, kui Eestit esindas eurovisioonil Stig ja Elina, kuid baiti hästi tõi. Ja peale seda Eurovisiooni kirjutaski mulle vahetult siis maikuus umbes kirjutas mulle misel, ütles, et kuule, aga kirjutaks äkki koos ühe laulu Eesti Eurovisiooni jaoks. Ja sel hetkel tegelikult ma isegi ei teadnud, mõtlesin kohe jaajaa, et oh, väga lahe mõte, et miks mitte. Et ma tegelikult ei teadnud välis välismaa autorid sel hetkel üldse ei tohtinud veel noh, mängus kaasa teha. Ja, ja ma hakkasin ikkagi tagasi seda mõtet arutama, aga siis läks ikkagi nagu aega mööda ja sel suvel me siis kevadel meenutasin talle seda mõtet, et kuule, et mis, kas teeme sellest midagi või sul oli selline, et võiks, võiks kirjutada ja tal oli väga hea meel, et ja teeme ja sel aastal tuli siis see muudatus ka sisse. Välisautorid võivadki kirjutada Eesti võistluse jaoks. Meie rada läheb tagasi siis Vanilla Ninja aegadesse, viimane album, lavis voor sai kirjutatud koos Mishelli ja ka teiste kirjutajatega Kölnis tiinselt Houn production firmaga koos. Ja tol hetkel Michel kuuluse pintsel tauni nimekirja. Nii et sealt, et me oleme niiviisi sõpradeks saanud, aga minul, Michelliga tekkis kohe nagu selline täitsa eriline side, et et me tõepoolest oleme suhelnud kogu aeg siiamaani niimoodi aeg-ajalt mina jälgin, kuidas temal on läinud ja tal on läinud aina paremini. Tal on tõesti kirjutanud väga ägedate artistidele väga olulisi, väga ägedaid kihvte lugusid. Et ta on tõesti väga suure nime juba endale teinud. Kihvt on nagu näha, sest et ma mäletan, et kui meie olime seal Insadega, siis temaga justkui nagu alustas. Ehk siis arengut on näha. Nii et tõesti suur heameel oli temaga koos sedasi. Kui ta juba võttis selle endale pähe ja tutvustas seda mulle ja kaaslast, siis sinna ka Nicolas Repsile, kes on selle laulu produtsent ja kes on ka tegelikult väga tõusev talent produtsendi ja laulukirjutajana Saksamaal hetkel see ikkagi tähendab seda, et nad võtavad seda väga tõsiselt, neil on tõesti väga kiire kogu aeg ja mina väga üllatunud nad üldse, nagu tegelikult Michel siis pakkus seda varianti. Et see minu jaoks tähendab, et ta oli pühendunud. Käisin kaks korda Berliinis tema juures tema kodustuudios. Tegelikult me tegime erinevate produtsentidega ja tegime palju rohkem lugusid kirjutanud ainult slingshoti, aga see sai siis meie arvates kõige paremini sellesse võistlusesse tõime. Aga Ma arvan, et me oleme mõlemad panustanud või kõik oleme panustanud ikkagi maksimumi, nii palju, kui meil tundus, et sellesse loosse anda suudame. Ja loomulikult me loodame, et seal läheb hästi, et niisama pole mõtet võistlema minna. Lenna tunnistab, et Vanilla Ninja liikmed on viimasel ajal päris sageli koos käinud ja varem või hiljem tähendab see rahvusvahelisel popareenil kunagi üsna arvestatava edu saavutanud tüdrukuteansambli tagasitulekut. Tõenäoliselt aga esialgu läheb energia Eesti laulul maksimaalse tulemuseni. Mulle tundub, et mida vanemaks saad, seda rahulikuma ja, ja ütleme, sihukese rõõmsama olekuga üldse jälgid seda kõike see muidugi loomulikult keegi ei tahagi minna, võtame, aga ma arvan ta tõesti, ma arvan seda, et see vastab tõele, et need, kes juba nüüd sealt poolfinaalist edasi saanud, on kõik võitjad ja sel aastal on nagu erakordselt keeruline, ma pidin tegema selle edetabeli kus ma panen oma lemmiku ja siis sealt niimoodi siis lahterdama, mis vähem meeldib ja nii edasi. Ja nende, kes finaalis on, nende vahel, on tõesti noh, ei olegi. Kõik on väga tore, kõik mulle meeldivad inimestena, ma tunnen neid, nad on mu sõbrad, kolleegid ja ka laulud on väga lahedad, nii et ütleme nii, et sel aastal lihtsalt tuli täiesti maitse järgi niimoodi, et noh, mis muusikat ma võib-olla ise vabal ajal rohkem kuulan või kelle etteaste oli terviklikum. Mina hoian kõigile pöialt, et kõigil läheks hästi. Lenna suurim fännklubi toetab teda kodus Amy kahest tütrest, vanem saab kohe neljaseks ja oskab juba pöialt hoida küll. Ja juba laulab kaasa sellises oma inglise keeles see üsa sihuke sihuke laul käib ka tõsi, et ja tema oli isegi kogu selle saate oli üleval olnud kuni vist isegi täitsa hääletamiseni, et poole 12-ni vapralt seal teleka ees ta ei olnud nõus magama minema, et väiksem juba toidus, aga hea mul kodus ka. Fännklubi toetab. See on konkursi Eesti laul 2017 võistlus Lugus lingshat, mille autorid on Nicolás, Repser misel, Leonard ja Lenna kuurmaa esitaja Lenna Kuurmaa. See hetk nagu läheb mööda, on ju see nii kiiresti. Ja siis sa mõtled tagasi ja sa terve aeg ainult närisid küüsi või mõtlesid et mis nüüd valesti on, mis nüüd valesti on tegelikult? Tegelikult see on väga hea soovitus lihtsalt võtta seda kui jälle mingit võimalust ja, ja olla tänulik selle selle hetke eest, mis me saame seal lava peal veeta ja. Koos nende televaatajatega koos sellise nagu hetke luua ja testi nautida, seda ma teen seda. Säärase lubaduse viskab õhku Daniel Levi viinalass, kes hääletajate tahtel astub üles Eesti laul 2017 finaalis ja fortuuna tahtel teeb seda kohe pärast lennat kuuendana. Kui praeguseks on Daniel kodusel popmuusika maastikul kindlalt kanda kinnitanud siis paar aastat tagasi konkursile uustulnukana ilmudes teadsid sellest vaheldumisi Ameerikas ja Eestis üles kasvanud noorest mehest vähesed. Seda enam avaldas muljet laulu pööning lits edu, mis tähendas teist kohta Stigi ja Elina. Järel ning Elisa Kolgi ees kaks aastat tagasi see kogemus, mis me, mis me saime lauluga Burning Lights Eesti laulul oli fantastiline ja ma arvan, et mingi osa meist tõesti tahtis tagasi minna Eestile, kuigi pinge tegelikult oli selles mõttes suured. Me saavutasime kõik, mida me oleks unistanud saavutada Eesti laulul teiseks kohaks jääda, et see oli meie jaoks nagu täielik unelm ja noh, täielik võit igal juhul on ju. Me olime alles mingi võib-olla pool aastat bändi teinud, eksajaks Nobody ja täielikult ja, ja üldse alles hakkasime mõistma, kuidas lugude kirjutamine üldse käib ja kuidas nagu protsess välja näeb. Ja kõiki neid asju alles hakkasime, nagu olime täiesti lapsekingades. Et nüüd selline vastukaja tuli sealt sellele laulule, see oli meie jaoks nagu suht ikkagi. Mille üle mul on hea meel, on see, et me ei lasknud sellel minna endale nagu pähe. Nüüd ongi nii, et kõik, mis me teeme, väga hea ja kõik, mis, et, et me ei oska enam ühtegi halba laulu enam kirjutadagi, vaata, mul on hea meel, et me ei võtnud nagu sellist suhtlemist, pigem olime hästi nagu kuidagi kahe jalaga maa peal, et nii meil läks hästi, aga teeme nii, et iga laul, mis me nüüd edasi kirjutama, et see oleks nagu sellest eelmisest veel parem ja kuidagi veel nagu tähendusrikkam ja kuidagi kuidagi veel magusam. Ja ega me muidu tagasi ei oleks tulnud Eesti laulu, kui me ei oleks veendunud, et see laul on õige. Me esineme tõesti harvem, pigem eelistame kvaliteedi kvantiteedi-le. Tahame Need esinemised, mis me teeme, need oleks sellised, kus kus inimesed on tulnud kuulama seda muusikat, mitte mitte teistel põhjustel. Kui me parasjagu laval ei ole, siis ma teenin, teenin leiba näiteks erinevate teleprojektidega, olen raadiotööd teinud selliseid reklaami, selliseid pakkumisi tuleb palju ja see on tore. Ma olen õppinud Tartus graafilist disaini ja kujundamist ja aeg-ajalt tuleb ka neid töid ette, et ma teen kellegile mingi kodulehekülje kujunduse või siis mingi uue logo või plakati või, või bänneri või midagi sellist, nii et et see töö on ka üli üli mõnus, mõnus vaheldus muusikale, et kuidagi käeline tegevus või midagi sellist, et et seda ma naudin väga. Pärast edu laulukonkursil sai Danieli kuulda hoopis erineval moel, kui tantsumuusikaprojekt kartoon kutsus ta laulma. Pala hoonendoone suvel 2015 sai sellest vaieldamatult üks edukamaid kodumaiseid hitte. Pärast ühekordset diiva Ripsutamist kartuuniga naasis Taaniel oma bändi juurde ja pani end esimest ning seni viimast korda proovile eesti keeles. Ballaad Mu koju tood, saam sündis originaalis küll inglisekeelsena. Aga sai tänu tõlkeversioonile võimaluse pugeda ka nende inimeste naha vahele, kes eelkõige eesti keele kõla hindavad. Daniel kinnitab, et Ameerikas üles kasvanud mehele oli see Eriline kogemus, see vahe tegelikult on nii tajutav nii kuidagi tuntav. Just paar päeva tagasi vahetasin muljeid ühe Eesti artistiga, kellega me rääkisime ka, et et, et tema on alati inglise keeles laulnud ja nüüd on kuidagi tulnud see soov, et tahaks eesti keeles hakata kirjutama. Ja koos avastasime tegelikult, et eesti keeles laulmine on raske, sellepärast et sa pead tõsiselt aru saama ja sa pead tõsiselt mõtlema neid sõnu, mida sa laulad. Ja võib-olla eestlase jaoks on see selles mõttes nagu teistmoodi, et see on su emakeel, mina tegelikult inglise keeles ma laulangi emakeeles, aga minu jaoks vahe tegelikult ei ole ka nii suur, kui ma inglise keeles laulan, siis ma panen ka vähem neid sõnu tähele kui lauldes eesti keeles mõistet eesti keel on nagu selline hästi toores ja hästi kuidagi tõene on need sõnad, mida sa laulad, et ta ei mõju nagu võltsilt vaid ta mõjub nagu hästi kuidagi ehtsalt. Ja see võib olla, kas laulu kirjutas Dajana eelis või see võib olla nii suur komistuskivi ka, ma tunnen. Õnneks ma ei ole veel pidanud ise eestikeelseid sõnu kirjutama, et Mu koju tood saalsele tõlke, tegelikult tegin Mihkel raud hoopis. Ja tegi seda väga hästi, minu minu arvates. Aga ma tunnen, et see minu jaoks oleks mega raske oleks ikkagi kuidagi proovida niimoodi laulusõnu kokku panna eesti keeles, et see mõjuks. Et seda peab ettevaatlikult tegema. Daniel levi puhul hakkab silma ansambli veidi teistsugune olemine nii laval kui sellest eemal. Kohati meenutab õhustik pigem kommuuni kui ansamblit, milles tekib. No isevärki keemia, ega me oleme ise ka seda, et tegelikult on see, et me oleme eelkõige me oleme sõbrad ja alles teisejärgulised, oleme bändikaaslased. Et, et isegi kui me bändi koos ei teeks, pole ainuke asi, mis meid nagu kokku liidab. Päriselt ka meeldime teineteisele päriselt ka nagu veedame aega koos ja ja teeme süüa koos ja, ja kuidagi mida iganes. Et käime üksteise sünnipäeva ja mis, ja ma ei tea tegelikult kuidas paljudel bändidel on. Et kas neil on samamoodi või ei ole samamoodi, aga, aga ma olen tohutu tänulik, et, et meil selline kamp koos on ja ja ma ei kujuta, et tegelikult mis tunne on kuidagi saada ainult laval kokku, bändiga muiaks, võib-olla jääb nagu mingisugusest nagu energiast puudust, mina naudin nagu seda, et et ma tean neid inimesi läbi ja lõhki ja nad teavad ka mind läbi ja lõhki. Nad teavad, millega ma võitlen. Nad teavad neid asju, mida ma kipun valesti tegema. Ja nad teavad minu tugevusi ka. Ja tegelikult see ongi nii tähtis Maran bändikaaslaste puhul, et sa tead, mis on kellelegi nõrkused ja tugevused ja sa just kuidagi üksteisel tugevusi esile tuua. Nii et seal lahe tähelepanek jah, et me ei ole justkui nagu tavaline bänd, vaid, vaid midagi nagu teistmoodi, et. Võimalik, et sõprade seljatagune aitas Daniel levil säilitada vähemalt väline rahulikkus. Kui teises poolfinaalis tuli oodata helistajate toetust, et haarata viimasest Saadaval olevast finaali pääsmest. Lauljal endal on siia juurde rääkida veidi pikem eellugu mis seletab tema meelerahu ja külma pead. Teel 10 edasipääseja hulka eelmisel õhtul, kui ma mõtlesin kogu selle asja pealt, tegelikult ma võtsin lahti piiblist ühe koha, mis mul oli pooleli jäänud. Seal on üks lugu ühest ühest tüübist nimega Joosep, kes läks oma elus läbi nagu igasugustest asjadest, vennad, müüsid ta umbes orjaks kuhugi ja, ja visati vangi ja mis iganes ta ka veel seal juhtus, on ju vanas testamendis, on see lugu. Aga mis oli läbiv nagu joon tema elus oli see, et igas olukorras ta kuidagi nagu usaldas jumalat, onju ja kuidagi läks alati niimoodi. Et täpselt siis, kui oli õige aeg, et siis tekkis talle nagu mingi väljapääs sellest sellest halvast olukorrast või mis iganes. Ja lahe oligi see, et ma just eelmisel õhtul olin lugenud seda lugu, tundsin nagu enda sees ka, et kuule, et et mitte, et ma oleks kuskil vangistuses või midagi sellist, aga tundsin nagu rahutust. Võib-olla. Aga ma tundsin seda, et ma pean sel hetkel kuidagi usaldama ja teadma, et, et asjad lähevad nii, nagu nad peavad minema. See andis mulle tohutu Tartu rahu südamesse, ma otsustasin tegelikult anda selle asja üle. Minul puudub igasugune kontroll selle olukorra üle, milleks nagu mida see mulle juurde annab. Närveeri näide, et tegelikult mõistsin sel hetkel kuidagi, et see on väljaspool minu kontrolli. Ma annan selle, ma annan selle üle ja otsustan, nagu usaldada. Kui pööning, lits kaks aastat tagasi oli algusest lõpuni taanile enda pala siis Oolai nyyd toob autorina võistlustulle Ago Teppandi, kes on varem aidanud konkursil iirist trahvikut ja Tuuni Me kuidagi tajusime, et, et oli nii, et see, see sõnum ja see kuidagi, et see võiks olla õige laule, et see võiks kõnetada nagu neid inimesi, kes seda saadet vaatavad. Olulist rolli mängib see, et mitte lihtsalt see, mis selle nagu pakendi sees on, vaid see pakend ise peab ka nagu õige olema. Ja me tundsime oleniidiga. Et seal väga-väga head laul. Et see võiks tegelikult, see võiks meeldida vanematele inimestele, see võiks meeldida noorematele ja see ei olnud kuidagi taotluslik, et nüüd teeme nii ümara loo kuidagi, et see nüüd kõigile hullult peale läheks, on ju kuidagi läks lihtsalt niimoodi, et me lõpuks, kui me lasime erinevatele inimestele, siis kuidagi tundus, et kõigile nagu meeldisse. Ja siin me nüüd olemegi. Nüüd siis konkursi Eesti laul 2017 võistluslugu Oolai nyyd autorid Ago Teppandi ja Daniel Levi viinalass esitab Daniel Levi.