Tere päevast kaunist kevadpüha, head vikerraadio kuulajad. Järgneva kahe tunni jooksul jõuab eetrisse just tänasele päevale pühendatud soode, mille pealkiri on kevad südames. Mina olen selle saate autor Johannes vedru. Teate, vanasti paelusid mind rohkem ikka need reljeefsemalt aastajad, ehk siis suvi ja talv Joeks lapsena oli maailm kuidagi mustvalgem ka. Aga natukene vanemaks saades olen ma tegelikult aru saanud, et minu lemmik aastaaeg on hoopis kevad. Nüüd on vahetunud kuu, täna on esimene mai, mis tähendab, käes on tõesti süda, kevad. Kevad on jõudnud oma südamesse, nagu ütleb ka selle saate pealkiri. Ja tänavune kevad on igasugustest meid ümbritsevatest probleemidest hoolimata tõtt-öelda hästi ilus. Niisiis mõtlesingi, et miskit ilusat võiks sellest kõigest ka vikerraadiokuulajatele pakkuda. Ja kokku sai saade, mis on ühelt poolt natuke tõsine, aga teiselt poolt ja ma arvan, et seda teist poolt on seekord küll palju rohkem. Hästi elujaatav. Võiks öelda, et järgnevalt kutsun teid kahetunnisele seiklusele, kus on tõesti hästi tempokat seikluslikkus aga sinna vahele ka paar olulist mõtisklust, mis seotud tänase päeva või siis praeguse aastaajaga. Ja mis meid ees ootab, peame maha oma volbri, mõtiskleme töörahva püha tähenduse üle, räägime armastusest ning otsime loodusest kevade märke. Esimeses tunnis teeme kõigepealt väikese ajarännaku eilsesse õhtusse ja läinud öösse volbripidustusi tänavu pidada ei saa. Ada koos akadeemiliste organisatsioonide esindajatega elame selle, no peaaegu nagu päriselt koos ikkagi läbi tunni teises pooles vahetame teemat, vahetame natukene isegi žanri. Esimene mai on rahvusvaheline töörahva püha ja eestlaste jaoks mitte eriti armastatud tähtpäev, võib vist niimoodi öelda. Aga miks see püha siis meile võõraks on jäänud, seda aitab mõtestada ajaloo professor Olaf Mertelsmann. Ja muusikat ühel või teisel kujul kõlab tänases saates loomulikult ka ning ei ole ühtegi pala valitud siia niisama. Kõik need palad on kuidagi kas kevade või saateteemadega seotud. Sissejuhatus saatele on tehtud ja pärast esimest laulu ootabki meid ees pikem seiklus. Maagiline Volber ja volbriöö. Ja vikerraadio kuulaja folder traditsioonilisel kujul jääb seekord ära, aga ei saa ikkagi silma. Volbritame selles saates küll läbi ja sellepärast kutsun ma sind täna väikesele ekskursioonile mööda tatart tutt ja mööda neid paiku, kus volbri ikka peetakse ja mööda neid inimesi ja tudengiorganisatsioone. Ja võib-olla see ongi üks erakordne võimalus natukene lähemalt kõike kogeda. Volbrirongkäik on esimene asi, mis alati üliõpilaste väed kokku. Nüüd hakkab see Vanemuise tänavalt pihta ja liigub siis mööda Vanemuise tänavat alla. Need rivid üliõpilastest. Mis siis liikvele lähevad, on alati väga suured ja ma olen siin rongkäigule tulnud ja koos andu Rämmeriga, kes on üliõpilasselts, Liivika vilistlane. Andu Liivika on üks vanemaid üliõpilasorganisatsioone, mis Eestis tegutseb ja seal vist päris uhke tunne, sest te saate jälle rivis päris ees kõndida. Ja tõepoolest siis traditsiooniks on nii, et Eesti õpilasorganisatsioonid käivad volbrirongkäigus vanuse järgi siis suure Eesti lipuga läheb ees Eesti üliõpilasseltse ja siis tuleb Põhjala ja Vironia Eesti ka. Ja siis ongi Liivika kahe auväärt mees korporatsiooni vahel meie järele kohe Sakala. See on kindlasti uhke tunne, kui Liivika, mis ei ole võib-olla nii suur organisatsioon, saab ikkagi Sakalas teest pool kõndida, sellepärast et korporatsioon Sakala on väga suur organisatsioon ja kui Liivikaste kaks sõna rääkida, siis teil on no väga tuntud vilistlasi ja võib-olla raadiokuulajale kaks nime võiks näiteks välja tuua Juhan ja Paul Keres, aga andu, kui me siin rongkäigus kõnnime mööda seda Vanemuise tänavat läheme, siis üldiselt on ikka niimoodi, et igalt tänavanurgalt mõni lauluviis kostab ja korporatsioonide seltsid võtavad laulu üles, mis Liivika puhul on need traditsioonilisemad laulud, mis kõlavad. Ja Liivikal on ka mõned laulud, mida me rohkem laulame. Ma arvan, et meile on läbi aegade kõige rohkem meeldinud kolm sõpra-s on selline ilus lugu inimeste rännakutest. Liigume mööda rongkäiku edasi, siin kõik organisatsioonid üheskoos ja kui juba jupp aega kõnnitud, siis jõuavad kõik raekoja platsile, kus rivistutakse üles ja linna rahvas muide saab kõiki neid üritusi vaatama tulla, mis siin avalikus ruumis peetakse alati tänavatel on päris palju inimesi. Traditsioon näeb siis ette seda kaasvõitlejaid, vilistlasi, noorliikmeid, rebaseid, tervitab Tartu linnapea ja siis üks väga oluline osa sellest traditsioonist, kus võib nii-öelda antakse üle, on on siis ka see, et linnapea sümboolselt joob koos korporatsioonide liidu esindaja aga õlut, et kuidas Ando, sinu pikaajaline kogemus ütleb, kas mõnel linnapeal on olnud ka raskem seda kohustust täita või on kõik ikkagi suutnud selle kannu tühjaks juua? No üldiselt linnapead enamasti on olnud sellised mehised mehed ja see pole probleeme valmistanud küll, aga tõesti siin reas on üks erand. Kui linnapeaks oli Laine Jänes ja temale siis viidi senise väiksema Elegantse topsiga, mis seal sees oli, seda ma ei tea, aga selle ta tühjaks õi, aga see oli päris pisike. Igaühel on oma mõõt. Kui tudengiorganisatsioonid raekoja platsil lõpetavad ja võim on sümboolsed. Et üle antud, siis liigutakse edasi juba ülikooli ette, kus tervitab ülikooli rektor ja lauldakse kaudaamust. Pärast seda, kui üliõpilasorganisatsioonid on ülikooli ees oma valve lõpetanud, siis liigutakse põhimõtteliselt konventidesse, aga väga paljude organisatsioonide tee käib üle toomemäe, kus siis ühtlasi pestakse ka Karl Ernst von Baeri pead sümboolselt selle aktsiooni ettevõtjaks on Eesti üliõpilaste selts EÜS siis aga kust see komme üldse tuleb, et ma tean, et suhtumist sellesse vääri pea pesemison ikkagi päris erinevaid ja kõik sugugi vaata sellele väga hea pilguga. Jah, see on tõesti väga huvitav ettevõtmine, kus siis asjaosalised upitada akse selle suhteliselt kõrge monumendi otsa ja siis lastakse oma tegevusel käia. Aga üks meie vana vilistlane Robert Asso, kes oli Liivika esimees kolmekümnendatel aastatel, rõhutas meile korduvalt, siis kui mina veel noorliige olin, et see ei ole tegelikult üliõpilasorganisatsioonide traditsioon, vaid see on hiljem alguse saanud, siis juba nõukogude ajal, aga küllap EOS-i omad oskavad selle kohta ka päris täpse vastuse anda. Seejärel, kui Pääri pea on pestud, siis üldiselt ikkagi kõik organisatsioonid kogunevad oma konventides, nii ka teie, Liivika ja teie olete, siis võib julgelt öelda vist esimene organisatsioon, mis pärast linnarahvale nii-öelda hakkab meelelahutust. Kui ma sest traditsiooniliselt veel enne südaööd, siis toimub Liivika varjuteater andu, mis te olete sellise siis meelelahutusvormi valinud just ja kust see kõik pärineb? No see sai alguse tegelikult, et ma arvan, et sellel ajal, kui mina Liivikaga liitusin, aasta oli, ma arvan, 90 kaheksat kevad, kui me istusime Liivikas kell oli juba palju volbriõhtul ja mõtlesime, et midagi tahaks ikkagi omalt poolt ka pakkuda ja siis tuli kellelgi mõte, et teha varjuteatrit ja oli ka idee olemas, mida teha, ja siis tegime seda teise korruse raamatukogu aknast tõmbasime sinna ette valge lina ja siis juba valguse abil korraldasime varjude mängu ja publik oli aias ja kuna see läks päris hästi, siis edaspidi korraldasime seda aias ja kui 100. kõvasti vihma, siis mõne korraga sees. Hiljem oli siis juba niimoodi, et kõigepealt kirjutasime, nagu me ise nimetasime scriptiks käsikirja, siis tegime Heli, mängisime sisse ja siis heli oli ka spiikriks, seal igaüks teadis, mis liigutus selle helijälgi teha. See muutus ülipopulaarseks ja kuna Liivika ei ole väga suurearvuline organisatsioon olnud, siis väikese arvu aktivistidega õnnestus see ära teha. Ja alustasime siis kavalalt või võib-olla salakavalalt tund aega enne keskööd, sest teised kõik avanesid keskööl. Ehk siis kell 11 tegime selle etenduse ära, see ei kestnud kunagi üle 10 15 minuti. Mõnikord läks isegi kiiremini ja tähendas siis seda, et saime südaööst juba ise liikuda linna poole ja siis hiljem pakkusime hommikuti ka putru osalistele, kes veel jaksasid liikuda. Hakkan siin neid organisatsioone külastama ja natukene siis püüan inimesteni tuua seda, et mis missis Volber endast kujutab. Mida sa soovitad mulle, et kuhu tuleks minna? No tegelikult tuleks läbi mõelda, sest see aeg lendab väga kiiresti ja hommikupoole juba ka inimesed hakkavad väsima. Et aja jooksul kindlasti Volberga muutunud. Ma mäletan esimesi volbriringkäike, mis olid väga muljetavaldavad, näiteks seesama korporatsioon Sakala, seal oli kaetud nende saalis pikk õllelaud istuti ja lauldi. Aga nüüd on asjad juba muutunud. Aastate jooksul on tekkinud sellise istumise asemel rohkem liikuvad tegevused. Kontserdid. Et sellist isetegemist on võib-olla vähemaks jäänud, aga teistpidi on ajad ka kiiremad, et ülikool tuleb ju kiiremini lõpetada, nagu me teame. Aitäh sulle, Ando Rämmer, üliõpilasselts Liivika vilistlane ja kesköö siis volbrimõttes nüüd saabumas, nii et vaatame, kuhu jalad viivad. Kui õhtu on jõudnud sinnamaani Et on keskaeg, siis avatakse korporatsioonide uksed ja nii pääsen mina ka siit uksest sisse, kust igal ajal üldse inimesed sisse ei saa. Seal siis korporatsioon Vironia. Oks, mis praegu mulle avanes ja astun siia ruumi sisse, siin on ootamas mind siis selline suurem esik ja trepist üleskäik ja teisel pool siis riideruum, aga mind võtab vastu siis korporatsiooni vilistlane mattis kogens tervist. Tere tulemast Korporatsioon Vironiast, et käes on 30. aprill ja nagu sa ise ka mainisid, on Kell löönud täpselt südaööd, et umbes täpselt sellel kellaajal või ka natukene varem avavad korporatsioonid oma uksed. Ja ma vaatan, täna oled sa siia tulnud sellise kampsuni ja teksapükstega, et ma pean sulle paraku pettumuse valmistama, et oleks meil siin tegemist päris voolbriga, siis jääksid seal paraku ukse taha, et Volber korporatsioonis eeldab ikkagi seda, et ollakse viisakalt riides. Väga paljud volbriosavõtjad on ka Borantide seltside liikmed ja nende jaoks on see täiesti tavaline praktika, et nad juba käivadki nii-öelda pidulikel üritustel vastavalt nende korbis ette nähtud värvid avadele või, või mis iganes riietumistavadele. Ja kui sa oled korporatsioone Vironia uksest sisse astunud, siis tegelikult on hästi põnev, kas see, et enne, kui sa uksest sisse saad, kontrollitakse tegelikult sinu riietust ja meie korporatsioonis tihti ka seda, et kas sa üldse oled lubatud siia majja? Sest kuna korbiruumid on piiratud, siis, et siia meie peole saada, peab sul olema mõni tuttav ees ja nii-öelda sa pead olema noh, nagu öeldakse, listi pandud. Kui siin listis ei ole, siis siis seisab ja seda kontrollivad vähemalt kaks üks rapiiridega meest. Vampiirid on teravad ja siiamaani pole kordagi vaja läinud, neid aga on nagu vähemalt pidanud linnarahvale trapiirid siiski on teritatud, aga mitte loomulikult vägivaldsete eesmärkidel ja kui sa vastad, siis kõikidele nii-öelda eeldustele kvalifitseeruvad Vironia külaliseks volbril ehk siis sul on olemas korrektne riietus, näiteks tüdrukutel kleit, sukkpüksid, meestel võib olla viigipüksid natuke viisakamad, püksid, pintsak, miks mitte kindlasti mitte teksapüksid kindlasti, et selline võib-olla liiga kõrge seelik, et oleme ikkagi formaalsed ja viisakad ja kui sul õnnestub sellest uksest sisse saada, siis tõepoolest astud sa kohe fuajeesse ja meie korbis on niimoodi. Tegelikult sa astud kohe melu sisse, et kui sa oled fuajees vasakut kätt, on sul kohe garderoob, kus inimesed abistavad sind fuajees kohe otse ees paistab sul õllesaal õllekelder, mida me nimetame Klaipeks, kus ka alati midagi toimub. Ja tegelikult siin otse ees on üks väga tähtis osa korporatsioonile igapäevaelus on logiraamat nimelt kõik külalised registreeritakse. Ma ei tea, kuidas GDPR selle peale vaata, tõenäoliselt ei ole probleem, et igaüks peab oma nime ikkagi ise kirjutama. Aga jah, tõepoolest, selline tava on kõik, kes on varem korpides käinud või kes satuvad neile kindlasti see logiraamat ka ninal antakse oma külastuse nad kirja panevad. No vot, aga need, mul on lihtsalt varasematest aastatest jäänud see mulje ja ma tean, et korporatsioon Vironia on Kolbre üks Tartus üks sündmuse epitsentrit, siin on alati sellised esinejad, keda rahvas tahab vaatama tulla. Ma nüüd tutvuse poolest sain sisse ka, nii et põhimõtteliselt, kui ma olen riided ära olnud, siis me võimelist sinuga nii-öelda trepist üles liikuda, et vaadata, mis siis seal Tegelikult toimub ja tulge, ma näitan teile edasi, et tegelikult on volbri puhul niimoodi, et keegi teid justkui ametlikult vastu ei võta, et kui te muidu korpi tulete, siis teil on ikkagi mõni sõber või tuttav, kes teid ukse peal vastu võtab ja kestrit saadab terve selle teekonna vältel, et volbril olete te ikkagi nagu peol, et te olete visatud siia majja ja nüüd algabki teil see võimalus, et te saate avastada kõike seda, mida korporatsioon teile volbri jaoks kokku pannud on. Me tulime trepist ülesse, võtab kergelt hingeldama hiline tund ka juba, eks ole, süda. Tavaliselt on tegemist uneajaga. Paneme siia üles jõudnud siis juba kuskilt, tegelikult kostub muusikat, kostub sellist suminat ja on kuulda õlleklaaside kolistamist. Ümberringi ümbritsevad sind erinevat värvi teklitega siis korporandid või seltsi liikmed, korporatsioon Vironia värve, milleks violetne mustvalge tekli peal. Nad kajastuvad siis täpselt selles järjekorras, et tekli põhi on violetne, siis tuleb must ja valge leidon loodetavasti kõige rohkem. Kuidas tavaliselt on siin majas, et kui palju inimesi ennast logiraamatusse õhtu jooksul kirevaid panna, no enam-vähem mitmest 100-st inimesest me võib-olla räägime üldse. Kui meil on väga hästi läinud, siis me võime umbes öelda töö jooksul käib läbi 1000 inimest et sellest 1000-st kindlasti on alla 10 protsendi meie oma liik. Ma arvan, et kuskil 100 ringis käib meie oma liikmeid läbi ilmselt natuke vähem. Aga ülejäänud on kõik siis kas sõbrad või teised korporandid, et teiste korporantidega, noh, kui ma eelnevalt mainisin, et on vaja sõbramehe poolest sisse saada, siis sa ise oled seltsi liige ja, ja kõik mu sõbrad, korponeid, nemad saavad ikkagi ilma nimekirjata sisse. Et selleks piisab ikkagi lihtsalt korporant. Lihtsamalt öeldes, Volber ongi selline akadeemiliselt organiseerunud inimeste pidu, et nemad on nagu oma peol ja kõik muud, kes väljastpoolt tulevad. Need, kes norganiseerumata. Neid nimetatakse metsikuteks. Et nemad peavad siis lihti saama ja võib-olla mõni saatsin volbrilaiendi ja astub sügisel korporatsiooni või seltsi, et ma arvan, neid juhtumeid on küll ja veel, aga läheme edasi, võib-olla. Ja lähme edasi, vaatame seda maailma, mis siis tegelikult ikkagi tavaliselt jääb inimeste jaoks suletuks, just sellel ühel ööl on siis ka nendele, kes ei ole organiseerunud, avatud ja praegu siin kajab päris korralikult seepärast, et laed on kõrged ja see on üks suur maja, aga kui siin on volbrimelu, siis üldiselt siin vist ei kaja üldse, sest rahvast on lihtsalt nii palju. Ja loomulikult inimestega täitunud ruumid kipuvad kuidagi sihukeseks tumisemaks minna, pluss me näeme ka väga palju vaeva sellega, et et bänd, kes siis esinema hakkab volbripeol saaksin täiesti normaalse heli. Et me liikusime nüüd läbi kahe ruumi läbi Vironia puhkeruumi ja läbi Vironia kaminatoa. Et praegu need ruumid nägid sinu jaoks täiesti tavalised välja, aga kui on Volbercis puhkeruumis, diivaneid ei ole, sest muidu ei mahuks inimesed ära ja samamoodi on sealt ära viidud ka televiisor, sest 100 inimest televiisori 100000 inimest televiisori otsas ei pruugi tema tervisele üldse hästi mõjuda. Ja tegelikult, kui ma ükskord vist arvutasin, et meil on igapäevaselt tegevusruum korporatsioonis umbes 15, eks ole, siis volbri ajal jääb külalistele kättesaadavaks umbes pooled ja, ja need ülejäänud pooled siis mitte ei ole, tähendab meie oma liikmete jaoks nad tahavad mingeid salaasju teha, vaid me viime sinna kogu selle mööbli, mis muidu teistes ruumides on, et oleks ikkagi seda põrandapinda rohkem ja oleksid oma elurohke. Ja ma tegelikult mainisin sulle juba bändi, et nimelt mitte ükski pidu ei möödu ühe hea korraliku programmita. Oratsioonide lisaks Virooniale on ka välja kujunenud oma tavada korporatsioone, kes pakuvad hommikul kringlit. On korporatsioone, kes pakuvad hommikul supp b on seltse, kes hommikul tervitavad lauluga päikesetõusu ja, ja on selliseid, kes lihtsalt kutsuvad kuulsad tuntud artiste või vähem tuntud artiste Tiitseisid puhtalt selleks, et see öine melu ikkagi mõnusa meeleolukas oleks. Tõesti ei tulnud ma siia põhjuseta siis seda öötundi veetma, sellepärast Viroonias. Kui nimetada mõned artistid, kes on käinud volbriööl esinemas, siis Vello Orumets varasematest aegadest siis setod Chaliis U ja Vaiko Eplik ja Eliit on siin käinud ja siis k Angus populaarne rege ansambel matis põgenes. Ma tean, et sina oled see mees, kes on suuresti olnud paljude nende heade esinejate siiatoomise taga. Kuidas on õnnestunud, sest tihtipeale on, tundub niimoodi, et iroonias on üle linnapidu. Volbrile esinejate kutsumine on üks osa selle suure meeskonnatööst, kes volbri nimel vaeva näeb. Et lisaks sellele, et siin saaks bänd esineda, on vaja külalisi kostitada, toidujoogiga maja vaja puhtaks teha, uksed on vaja vampiiridega meestega täita. Garderoobi valvurid siin on nagu 100 asja, mis tuleb enne ära teha, bändil on helitehnikat vaja kõike seda ja siis on näha üks mees, kes kirjutas selle e maili bändile ja hakkab kauplema seda hinna üle, et meil on õnnestunud siia tuua lisaks siis eelnevalt nimetatule ka ka vennaskonnale, näiteks meil käis Elephants From Neptune käis siis meil käis Kustas Valter Soosalu selle näosaate võiduaastal käis meil põhja konn. Ja tegelikult täna õhtul peaksin esinema siis kostjasse polevski bänd, Levski, ka nemad, ma kutsusin ise siia. Kurb oli ära öelda, et nad on ise mu nagu suured lemmikud ja kuidas me valime neid artiste väga lihtne. Me kutsume need, kes meile endale meeldivad, et mina olen siia kutsunud kõiki neid. Mu alatine unistus on näha vennaskonda live is ja ma nägin oma elu esimese vennaskonna esinemise korbis ära niimoodi, et ma ise kutsusin nad kohale, jäid roppu moodi hiljaks ja tegid igasugu sigadusi ja aga esinemise tegid korralikult ära. Bändid ei tule siia niisama, et nii vennaskonnale kui samale Vaiko Eplikule eliidile oli väga pikk nimekiri, mis tehnikat nad tahavad, et nad, nemad ei anna selles mõttes mitte kuidagi nagu oma maines või oma selles esinemiskvaliteedis alla, et nad tahavad ikkagi parimad Live teha parimale publikule. Ja, ja noh, nii palju, kui me oleme siiamaani pingutanud, need esinejad majja toonud, siis rahvas on küll väga rahul jäänud. Pigem kurdetakse, et kitsaks jäänud Ja, ja see on asi, mis torkab silma ja ma teen siin sellise kerge ütleme siis tiiru selles ruumis, kus esinemised alati toimuvad, et tegelikult see ruum ei ole üldse suur, võib-olla selline noh, kümmekond meetrit on tal laiust ja pikkust ehk siis noh, mis ma siin ütlen 20 meetri maksimaalselt natukene vähem, ikka ikka vähem vähem ja see siis tegelikult on üks suhteliselt väike ala ja siia mahub siis see inimeste hulk ära, kes hakkavad kontserti kuulama. Ja see ikkagi tundub ausalt öeldes mulle päris uskumatu, et kuidas sellisesse ruumi, sellised massiivsed kontserdid ja publiku tänavalt paigutatud näiteks ise usud seda, nagu kui sa vaatad tavatingimustes seda ruumi, et see on võimalik. Väga tihti, enne kui me hakkame üldse ruume planeerima, kellel on mõõdulindiga mööda maja saadame bändile, et kuulge, sorry, teil on ainult kuus ruutmeetrit esinemiseks, siis nad tõmbavad küll nina krimpsu, aga kui nad kohale tulevad ja sellest melust ikkagi osa saavad, siis nad saavad aru, et see on seda väärt. Et kui me võtamegi praegu selle meditsiini olukorra kõrvale võrdluseks, siis see rahvas läheb ikkagi nii paksult täis saal, et koroonalevik, üks on see ideaalne tingimus selles mõttes ja ja see melu ja see tunne ja inimesed tantsivad ja tunnevad rõõmu ja kõik on noored ja bänd saab sellest hea energia ja rahvas energia ja tegelikult see väike ruum on meile pigem nagu kasuks kui kahjuks, et küll on ka neid, kes tulevad kohale, tahavad mõnda bändi näha, ka jäävad kahjuks ukse taha, aga tavaliselt bändidel on ikka mitu setti ja promo on natukene pikem kui muidu. Ma võin nagu kõrvale alati võrdlusena öelda, et Volmer on selline sündmus, millel puudub ükskõik milline negatiivne, nagu vastukaja, et kõik on nii positiivne. Inimesed nii rõõmsad, vanad sõbrad saavad kokku. Ma ise nimetan Volbrika selliseks romantiliseks ürituseks, sest et väga paljud paarid on just hakanud toimetama pärast volbrisündmusi ja, ja selles mõttes annab igasuguste esinejate või hea programmi või vahva nagu mõnusa külg külje kõrvalmelu tekitamine selle kõigele kindlasti väga palju juurde. Liigume siit kontserdipaigast edasi, ma ühtlasi küsin ka seda sinu käest, et kui sa saad avaldada. Ma arvan, et tõenäoliselt see vastus on ei, aga ma ikkagi pean küsima, et mis siis selliste eesti artistide hinnaklass on, kui nad volbril esinema tulevad? See täiesti sõltuv sellest, kui kõva bändiga on tegemist, et mida tuntum ansambel, seda rohkem nad julgevad küsida. Aga eesti artistide vahemik vähemalt meie kauplemistingimuste juures on jäänud sinna noh, 1500 euro kuni 3000 euro vahele. Ma arvan, et siin hinnas tõesti on üks oluline faktor juures ka see volbrielamus, sest et kindlasti on Eestis võimalik bändega palju suurema raha eest saada, aga nüüd me jõudsime siis õue ja, ja siin tegelikult pulber on tihtipeale selline üritus, kus mitu asja nagu koos siseüritus ja välisüritus on koos, et äkki siis järgmisel aastal ma ei tea, mis olukord riigis kehtib, aga äkki vähemalt väljaspool pidada. Väga paljud korporatsioonid ja seltsid on õnnistatud sellega, et neil on omal väga suur aed ja Vironia aed ei ole küll väga suur, aga täiesti piisav selleks, et siia mahutada noh, 100 inimest ja oma taha aeda. Me oleme tihti toonud suured grillimis mongolid või suured grillid teinud Ki, pakkunud värsket sööki, võib-olla mõni oma liige on õlut pruulitud ja seda nii-öelda siis väikse marginaaliga maha maha müüakse. Vormile sissepääs on alati kõikidele tasuta, et ma ei ole mitte ühelgi korporatsiooni peol käinud, kus kohas kunagi sissepääsu eest raha küsitakse, aga eks tulebki selle kohapealse müügiga tasa teenida ja noortel poistel siis, kes pulbrid korraldavad, on ka niisugune tore, vahva finantsmajanduslikke õppetund, et kuidas siis ära majandada üks suursündmus oma rahakotiga ja siis bändile maksta ja toitu tellida, noh sinna veel 10 muud asja, mida peab ette-taha ära tegema, et see kõik õnnestuks. Tead, siin õues hakkab ikkagi öösel külm, olen, omast kogemusest võin kinnitada seda, liigume korraks sisse tagasi ja, ja ma arvan, et lõpetaks selle ringkäigu enam-vähem seal, kus väga paljude Volbriit külastavate siis kaasvõitlejad vilistlaste või, või lihtsalt metsikud, rääkimata rebastest, teekonnad sellel pikal ööl lõpevad, ehk siis läheks istuks diivani peale maha, jääks sinna magama näiteks ja küsiks su käest. Sellega seoses ühe viimase küsimuse veel mattis põgens korporatsioon Vironia vilistlane, et et võtad tassi ikkagi suurelt ette, see pulber on selline noh, aasta tippüritused, räägi seda. Kas lõpuks te teete seda endale, teete seda teistele, et mille jaoks see kõige rohkem on? See on ainukene sündmus aastas, kus kohas me avame oma uksed peaaegu kõikidele. Ja seda teevad paljud teised korporatsioonid sama moodi, et korporatsioon Vironia on meessoost inimeste korporatsioon kõikidele nendele inimestele, kes on ülikoolis viinud ja see tähendab ka seda, et meiega saavad liituda ainult meesterahvad ja tegelikult, kui me avame oma uksi muidu semestri sees kõikidele külalistele siis reeglina külalisteks mehed, kes tulevad meile külalisõhtul. Aga volbril seda piirangut ei ole. Volbril saavad korpi tulla väga paljud kaasad, väga paljud sõbrannad, kursakaaslased, et selles mõttes seal meie justkui noh, ütleme, et visiitkaart, sündmus või et nad küll ei saa seda elamust korbi elu sellisena, nagu ta muidu igapäevaselt on, sest maja on mööblist tühi ja võrdlemisi kõle, näeb see kõik välja, kui rahvast ei ole aga sellise hea korralduse või hea programm, nimi või mõnusa atmosfääriga, saame me seda head korbi tunnet edasi anda, et ma arvan, see visiitkaardi võrdlus on tegelikult väga hea. Nonii, mina olen igatahes müüdud, jään siia diivanile istuma ja siis hommik tuleb, eks siis võtan suuna siit edasi, mitte üldse kaugele, vaid Eesti üliõpilaste selts põhjalasse. Nonii mine öised seiklused korporatsioonis, Vironia on lõppenud ja seadsin sammud nüüd mõned sajad meetrid eemale ega palju ei olnud tulla ja jõudsin Eesti üliõpilaste selts Põhjala konvendihoonesse ja siia ma tulin, sellepärast et ma tean, et põhjal on selline traditsioon et alati, kui Volber lõppemas on, siis sellel nii-öelda volbriööjärgsel hommikul nemad vapralt püsivad üleval ja pakuvad kõigile väsinud akadeemiliselt organiseerunud, tule siis suppi vaatan, leidsingi siit. EÜS Põhjala kaasoittle Siiri paiste, Põhjala üldiselt seal volbrirongkäigus on üsna eesotsas, sest te olete üldse üks kõige vanemaid, et tudengiorganisatsioone, kes Eestis tegutseb, mis on Põhjala jaoks kõige olulisemat traditsioonist, millest võib-olla kõige rohkem kahju on üldse, et kui me siin päriselt seda pulbrit pidada ei saa, et siis, millest te nüüd ilma oled söönud? Tervist ka minu poolt väga tore, et tulid põhjalasse, et supp on kohe soe, et varsti saab süüa. Aga ma arvan, mis meil on, nagu kõige olulisem on see kaasvõitlejaks saamine ikka kindlasti see hetk, kus sa saad oma oma põhjatähe ja ja saad öelda, et ma olen nüüd kaasvõitleja, et meil on paar väga tublit noorliiget, kes oleks ka sel korral saanud oma tähe ja saanud ise minna pidudele, nii et ei pea kaasvõitlejad kaasa võtma enam. Aga kahjuks sel korral see jääb ära ja, ja teine asi, mis on kindlasti väga oluline, on see, et me saame sõpradega kokku, pereliikmed tulevad kohale inimesed, kes pole võib-olla ammu käinud ja, ja siis selle peo jaoks leiavad hetke ja, ja siis nad on, on kohalised, rääkida juttu ja ja saad jälle teada, mis mujal maailmas toimub. Kuidas siis nende kaasvõitlejatega seekord saab, kas saavad ikkagi oma põhjatähe tekli peale või ei saa? Me oleme otsustanud hetkel nii, et kuna selliseid kokkusaamisi teha ei tohi, et siis nad saavad nagu need kohustused ja õigused kätte. Aga selline pidulik põhjatähe üleandmine tuleb ikka sügisel, siis aastapäeval, kus on rohkem inimesi, kes saavad neid õnnitleda ja on selline pidulikum tunne. Põhjal on üks vähestest üliõpilasorganisatsioonidest, mis on segaorganisatsioon, et enamasti meil on kas kas mees, organisatsioonid või naisorganisatsioonid. Teie olete siis segaorganisatsioon, mis teeb kindlasti paljudele väga ahvatlevaks, aga ma tean, põhjalas üldiselt volbriööl nüüd liiga palju ei toimu, et konvent ehkki selliseks inimeste aktiivseks kohaloleku kohaks rohkem just hommikul. Mis siis vahepeal majas toimub, kui te olete segaorganisatsioon, kas siis see on nagu kokku lepitud, et öösel peavad ikka mehed ainult majas korda hoidma? Esmalt, miks meil on see, et me ei tee neid suuri pidusid, on see, et neid ägedaid suuri pidusid on linna peal juba nii palju ja meie ruumid ei ole just nii metsikul pirakad, mis mahutaks kogu seda massi, kes tahab peole tulla. Ja, ja võib-olla teisenenud, et me oleme selline vabam seltskond ka, et me ei saa nagu väga käsutada kedagi, et pead nüüd siin olema ja ei tohi peole minna. Seega see võiks välja näha umbes nii, et me kuulutame välja peo, aga lõpuks ühtegi põhjalast ei ole, et kõik lähevad kuhugi, kus iganes mujale peole. Ütleme nii, et ei olegi nagu mingit kokkulepet, et põhimõtteliselt keegi on ikka alati majas ja kellegiga on alati juttu rääkida. Aga ausalt öeldes ma pole ise volbri ajal jõudnudki öösel veel põhjalasse, et ma olen alles hommikul supiks jõudnud, et ma arvan, midagi ikka toimub seal. Aga siis sa oskad öelda kindlasti, et no mina jõudsin ainult irooniasse nüüd seekord, aga kuidas siis see taktika peaks olema, et kui tuleb ka inimene näiteks kuulab, meie saadeti, tuleb võib-olla järgmisel aastal, kus loodame, et kõik toimub nii-öelda tavapärasel viisil, et kus need kõige õigemad kohad on, siis kuhu tulla kuhu minna? Oh, see on nii keeruline, küsimus on igal aastal täiesti omamoodi, sest et oleneb mis esinejad kuskil on ja millise seltskonnas ja sellel aastal endale kambaks saad, et kes tahab, mida minna kuulama, aga no ma arvan, et kunagi ei eksi, kui sa tuled Bermuda kolmnurka, siin toimub alati miskit, siin on nii palju organisatsioone juba koos ja kindlasti teevad ka diilebatria neiud väga ägedaid pidusid, et sealt tasub alati läbi hüpata. Meil on ka aed, nii et kindlasti koht ja Elo Vironia, kuhu juba seekord on jõutud, et nemad ikka teavad, kuidas pidu panna, et põhimõtteliselt peab jälgima uudiseid, et kellel, mis esinejad on ja siis minna sinna, mis Hennole endale kõige rohkem huvi pakub. Heather muuda kolmnurk, siis nii-öelda üliõpilaste keeles tähendab seda, et see on siis piirkond siin Kuperjanovi Veski kastani tänava piirkond, siis, kus on tõesti mitmed üliõpilasorganisatsioonid väga lähestikku koos aga Siiri räägiks sellest supist ikkagi sellepärast, et see on see, millega Põhjala kunagi alt ei vea. Et kust see mõte üldse kunagi tuli. Oskad sa öelda, et sellist asja teha, sest et mõnes mõttes on vastutus väga hästi ära jagatud, et osad on siis need, kes hoolitsevad selle eest, et oleks öösel, kuhu minna ja enda meelt lahutada, aga siis ei ole ära unustatud, et ikkagi kuna pulber on mitmepäevane üritus, kus vahepeal koju ei minda, et siis tuleb ka kõht täis süüa. Mina olen liige juba aastast 2013, aga peaks ütlema, et Ma ei tea, kus see traditsioon või see asi pihta alanud, et minu jaoks on see alati olnud nii, igal aastal volbrihommikul sa supi saad. Nii et ju see on kuskil kaugemal juba. Aga ma, mis ma ise praegu arvan, on see, et paljud tahame pidu panna hommikuni välja ja siis on kõht tühi, siis isa kuskilt süüa, siis peab ise pakkuma seda sööki, no ju siis ühel hetkel oli kellelegi mõned sõbrad mujalt ka kaasas ja tuligi tunnetama, miks mitte seda kõigile siis kuulutada, et pakume suppi, eks ole, aga keeruline on, alati on need, kes hommikul jaksab seda valmistada seal ja, ja seda vastutust võtta, aga kui see lõpuks valmis on, siis on kõigil hea meel. Kuidas supijärjekorrad tavaliselt on, kui pikaks need kujunevad? Supijärjekorrad nii hullud ei ole, sest noh, kella kaheksani noh õnneks või kahjuks kõik ikka vastu ei pea ja mõni läheb koju magama ka. Ei oska, võib-olla sellise, kuni 50 ringis on, käib neid läbi, et eks sa võtad oma suppi, sööd ära ja liigud edasi, et aga noh, mingite liitrite kaupa seda suppi läheb, nii et otsa pole saanud siiamaani. Ükskord minu teada on otsa saanud siis, kui algusest lõpuni supp oli isevalmistatud kahe neiu poolt, et siis see oli nii suurepäraselt kodune ja hea supp, et see sai küll otsa, aga, aga muidu vist enamjaolt on jätkunud. Mulle tundub, et Põhjala kaasvõitlejad on igatahes ja liikmed üldisemalt on vist kõige vapramad volbri ajal, sellepärast et te peate kõige kauem nende jaksame. No mina arvan samamoodi, et eks me ikka jõuame, noh kindlasti on neid, kes ka varem koju jõuavad, aga ma tean ka paljusid, kes korraks jõuavad koju, aga kell kaheksa hommikul supika söömas, et teevad näo, et kordagi pole korra käinud peolt. Aga jah, ma ei tea, oleme, oleme harjunud vast sellise pidutsemisega võib olla. Tore, mina sain lõpetuseks igatahes kõhu täis ja ma loodan, et järgmine kord, kui me ühiselt jälle koguneme volbrirongkäigus, et siis me saame seda kõike teha nii nagu see ikka alati on olnud. Jah, samamoodi loodan minagi ja kohtumisuue uue lastele. Loodetavasti supp on ka soe, siis. Heal lapsel mitu nime, täna isegi saate käigus läheneme esimesele maile erinevate nurkade alt ja kindlasti pole elukogenumatele inimestele vaja meelde tuletada. Esimese mai puhul on tegemist ka rahvusvahelise töörahva pühaga. Selle tähtpäeva ajaloolisest kontekstist ja tähendusest erinevates kultuuriruumides vestleme nüüd veidi pikemalt. Mul on tõesti suur rõõm, et oma mõtteid jagab Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Pertelson, tere päevast. Tere, professor Pertelson, mul on tunne. Töörahva pühal ei ole siin Eestis kuidagi üldse hästi läinud. Kahe maailmasõja vahel ehk siis kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, eelmisel sajandil oli püha tähistamine Eesti vabariigis keelatud. Siis nõukogude perioodil saavutas see küll väga suured mõõtmed, aga tekst oli kommunismist läbi imbunud ehk lipud, loosungid ja nii edasi. Nüüd on siis justkui aeg, kus minevikku võiks maha jätta. Samas ei saa küll kuidagi väita, et töörahva püha oleks eestlastele justkui väga oluline või omane päev ja esimest maid inimesed ikkagi hindavat teistel põhjustel. Härra Mertelsman, kuidas teile tundub, kas töörahva püha võib Eestis veel üldse rahva poolt armastatud pühaks kunagi saada kasvõi mõne aja pärast või on see nii-öelda kaotatud võitlus? Nojah, kuni ma olen ajaloo professor, ma tegelen pigem minevikuga, kuid tulevikuprognoosidega, aga point on see, et see töö lahva püha on teise tähendusega, kui suurem enamus eestlased mõtlevad ajaloolised. Ta oli sümbool töölisliikumise jaoks ja paremate töö ja palgaolude jaoks. Ja tegelikult läänemaailmas seda saavutati ka 20. sajandil. Et need päraldavalt karged palgad Lääne-Euroopas, pass Ameerekas kuni 70.-te 80.-te aastateni, 20. sajandil. Just töölistele ja ka lihttöölistele oli niisugune saabuda tuss, mille taga seisis tööliikumine. Ja nüüd Eesti kontekstis seda do liikumist prooviti maha vaikida. Enne teist maailmasõda ja nõukogude ajal tööliikumine tegelikult ju ei olnud, ametiühingud olid puhta, et ainult keskvõimu transmissiooni riimid rihmad ja isa. Kui me vaatame, et sotsialismi, need palgad ja töötingimused olid palju kitsamad kui kapitalismis siis on seegi, et inimesed, kes pidid iga aasta esimesel mail demonstreerima, kui hästi neil läheb hiljem arvavad, et noh Ma mõtlen ise siin sedapidi, et kas mingil määral võib ka kogu probleeme eesti mõistes olla, et meil on lihtsalt nii väike riik, nii väike ühiskond ja meil on töölisi lihtsalt klassikalises mõttes võib-olla nii vähe, et need mastaabid juba ei luba. Kui alguses räägiti töölistest, siis ka tänapäeval rikkamates riikides on samuti vähem kui 30 protsenti või vähem kui 25 protsenti üldse tööstuse töölised. Et kõige suurem rühm on igasugused kontoritöötajad, klienditeenindajad ja nii edasi. See põhiasi on pigem see, et kui töötajad endast organiseerivad ametiühingutes siis neil on parem läbirääkimispositsioon tööandjate vastu kui juhul, kui nad ei organiseeri ennast. See on sa pain ja kas inimene on nüüd vabrikutööline või klienditeenindaja kuskil supermarketis see olen mingid vahed. Aga tänapäeva igal pool maailmas on ametiühingute organiseerimistaseme langenud oluliselt langenud. Ja sellepärast on ka need reaalpalgad võrreldes nii-öelda ettevõtete käsumiga langenud. Ja see kästi nii suurema kui ka vega väikses. Kuidas teie teadlasena üldse vaatate, kas ka teadlaste jaoks võiks olla töörahva püha midagi, mis teid kui ühiskonnagrupi esindab, et kes seal alla ikkagi võiksid kvalifitseeruda üldse, kes võiks mõelda, et jah, see püha on tänasel päeval midagi, mis tegelikult räägib ka minust midagi. Probleem on see, et vastavad ametiühingud Eesti vabariigis on nii hambatu ja väiksed ja kulukat, et nendest ei ole mingit tolku. Ma olin ametiühingu liige, kui me elasin Saksamaal. Aga kui ma kolisin Eestisse, ma ei ainult mingisugust põhjust, miks ma peaksin astuma. See on see probleem. Aga võib-olla see ei ole ametiühingu enda probleem, vaid ka inimeste probleem, kes ei taha ajaloolise kogemuse too ise ametiühingusse astuda. Nii nagu nad ei taha koerasitta, astuda parteisse astuda. Vabandust, et ma olen nii avameelne. Professor Pertelson, ma tulen selle ajaloolise tausta juurde natukene tagasi ja ma toon ühe teooria ja öelge siis, kas võib ikkagi mingil määral ka olla siin mingi probleemiallikas. Kui me räägime sellest kogu püha taustast, et kust see traditsioon siis alguses on saanud, siis ikkagi räägitakse. Et 1886. aastal Ameerika Ühendriikides Chicagos, siis tööliste protestiaktsiooni järel, mis oli siis suunatud selleks, et kehtestada kaheksatunnine tööpäev tekkis siis konflikt seal politsei ja tööliste vahel, need asjaolud on veidi segased, aga oluline on see, et inimesi sai surma ja siis justkui teine internatsionaal, mis ikkagi oli ka marksistlik eesmärkidega organisatsioon võttis selle püha tähistada, nemad tegid selle nii-öelda suureks ja tahtsid seda ka laiemalt traditsiooniks muuta, et, et justkui ikkagi siia on see ideoloogilisus ja poliitiline maailmavaade kogu selle püha puhul algusest peale sisse kirjutatud paljude jaoks ja sellega lihtsalt inimesed ei tule toime. Et need seosed võib luua. No ja kui palju ütleme sotsialistidele ja sotsiaaldemokraatidele, kui me vaatame Euroopa Liidu sotsiaalsüsteemid, kaasa arvatud Ida-Euroopas. Küsimus on, miks, võib-olla sellepärast, et roopas eksisteeris tugev sotsialistlik ja sotsiaaldemokraatlik liikumine aga Ühendriikides mitte ja praegu koroonakriisis kriisiaja näeme, et peaaegu kõik inimesed Eestis on enam-vähem haigekassaga kaetud aga Ameerika Ühendriikides mitte rohkem kui 10 protsenti haigekassast müüa. Vabandust, mina ei ole sotsiaaldemokraadiga sotsialist Ma olen vasakliberaal. Aga sotsiaaldemokraatia ja sotsialism, ametiühingud ja nii edasi on roopa jaoks tavainimeste heaolu jaoks väga palju saavutanud. Tänud ja need kommunistlikud sotsialistlikud diktatuurid, kes okupeerisid lihtsalt seda nimi on maine alla viinud. On palju riike, kus tõesti töörahvapüha tähistatakse oluliselt oluliselt suurejoonelisemalt kui näiteks meil siin, Eestis, kus, tõsi küll, viimastel aastatel on ka mõningaid kontserte peetud, mis seda püha just meeles peavad. Härra Mertelsmann, teie olete sakslane. Kuidas on Saksamaal seda püha tähistatud aegadest aegadesse ja millist väärtust see tänasel Saksamaal omab? See väärtus alustan lõpuga. See väärtus on viimaste aastakümnete jooksul kindlasti madalamaks muutunud ja sisuliselt Saksa sotsiaaldemokraatia oli kõige suurem sotsiaaldemokraatia maailmas enne esimest maailmasõda. Aga niisugune testpäev otsa ei olnud. Siiski korraldas sotsiaaldemokraat ja igasugused üritused ja nadolid vega, kes tööliste kultuuris seeris samuti Weimari vabariigis, kus ei olnud esimene mai ametlik püha Harold sittle, kaaperdas seda pühar ja deklareeris seda riigipühaks. Et just täis ma eelkõige ametiühingud keelata ja nende vara konfiskeerida. Pärast teist maailmasõda oli esimene mai Lääne-Saksamaal suur ja vabariigipüha ja Ida-Saksamaa niisugune intsineeritud, so nagu Muia ja tuleb arvesse võtta et nii töötingimused kui ka palgatingimused olid Ida-Saksamaal palju kehvemad ja ekspluateerimise tase. Riigi puued oli palju kõrgem kui kapitalistide poolt, läänest, aga alati S8 kümnendad aastatest. Kogu ametiühingute liikumine ja, ja traditsiooniline tööliste kultuur on hakanud vaikselt hääbuma. Ja tänapäeva mitte käesoleval aastal, aga tavalisel aasta me näeme nii, traditsioonilised sotsiaaldemokraadid aga Kress, demokraatide või kristlikud, et ametiühingud rongkäigud ja, ja mis iganes vee. Samuti on juba mitu aastakümned vasakradikaalide traditsiooniks muuta, tunud kuskil Berliinis natukene esimese Mae politseiga kakelda ja mõned autod süttida. Päris lõpetuseks professor Mertelsman tulles selle inimliku tasandi juurde siin tagasi, et meil on esimese mai saade, kuidas teie seda tähistate, kas teie jaoks konkreetselt on see eelkõige volbri järgne päev kevadpüha, töörahvapüha või siis lihtsalt selline tore reedene päev, kus pikk nädalavahetus ees seisab? Teistsugune aga minu jaoks jääb esimene ma ikka mitte töörahva püha, et, et noh, see on niisugune Nõukogude meelianud vaid, vaid pigem tööliste või töötajate püha. Suur aitäh, professor Olaf Pertelson, natukene meile neid mõtteid jagamast ja soovin teile siis toredat päeva, mis töölisi meeles peab. Aitäh. See oli siis esimene tund saatest kevad südames, mina olen saate autor Johannes vedru ja head kuulajad. Jääge meiega kindlasti ka teisel tunnil, see teine tund pakub palju romantikutele, sest et räägime armastusest ja räägime loodusest. Iga on minul mu juurde. Ja tunnen. Ja kuulen valgeid.