Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljandast maist. Stuudios on Janek Salme. Valitsus otsustas, et põhikooli eksameid tänavu ei toimu ning gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud. Ülikoolide üldjuhul riigieksameid soovivad ja seetõttu kõigile loomulikult ma soovitan teha riigieksamid. Kultuuriminister Tõnis Lukas need valitsusele ettepaneku avada muuseumid ja teised näitusepaigad, samal ajal kaubanduskeskustega. Esialgne plaan on seda teha järgmise nädala alguses. Muuseumi pileti vastu võtma. Möödunud nädalal registreeriti 1534 kuud töötute Tallinna kolm suurt hotelli ansi teada kollektiivsest koondamisest. Meie küll hetkel lähemas perspektiivis ei näe, et turism kui selline taastub, seda enam selline rahvusvaheline äri ja konverentsiturism. Tallinna Sadama tütarettevõttele TS, Laevade ja maanteeamet sõlmisid koostöölepingu lisa reisida, tellimiseks ja uue parvlaeva hankimiseks. Itaalia hakkasime tõendama koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piiranguid. Belgias muutus kohustuslikuks maski kandmine ühistranspordis. Öösel ja homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Õhutemperatuur see on üks kuni kuus kraadi, homme päeval 12 kuni 17 kraadi. Valitsus kiitis heaks haridus- ja teadusminister ettepaneku, mille kohaselt põhikooli eksameid tänavu ei toimu ja gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud. Gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid tegemata, ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Nii põhikoolis kui 12 kümnendas klassis ei pea tegema sellel aastal lõpetamiseks riigieksameid. Põhikoolis ei toimu riigieksameid ja kaheteistkümnendas klassis toimub nii, nagu on kokku lepitud eesti keele matemaatika eksam. Aga need noored inimesed, kes võib-olla mingil põhjusel sellel aastal ei suuda või ei taha teha, siis neil on võimalik lõpetada ka ilma eksamita. Veel kord tuletan kõikidele noortele meelde, et ülikoolide üldjuhul riigieksameid soovivad ja seetõttu kõigile loomulikult üritan teha riigieksamid. Juhul kui see aasta näiteks ei olegi plaanis edasi õppima minna siis on võimalik teha seda aga sügisel sügisel, septembri lõpus, oktoobri alguses, meil tulevad kindlasti veel korra riigieksamid, nii sel aastal õpetajatele kui eelnevatel aastatel, lõpetanutele. Kultuuriminister Tõnis Lukas teeb valitsusele ettepaneku avada muuseumid ja teised näitusepaigad, samal ajal kaubanduskeskustega. Lukas ütles Indrek Kiislerile, et esialgne plaan on seda teha järgmise nädala alguses. Muuseumirahvas on valmis külalisi vastu võtma ja ma usun, et, et järgmisel nädalal siis, kui avanevad kaubanduskeskused, kui selline otsus langetatakse samal ajal võiksid ka muuseumid, et oma siseruumide siseekspositsioonid lahti teha. Sest mina olen ikka pidanud suuri muuseume ja niisuguseid kultuursed külastades keskusi alternatiiviks kaubanduskeskustesse kogunemise suhtesse. Ta on ju hea, kui peredel on valida, kuhu minna ja ei pea selleks esinemist vabaduse tuulk nüüd tunda minema, kogunema kohe kaubanduskeskustesse. Muuseumid on väga hea alternatiiv selleks ja minnakse, liigutakse väiksemates rühmades hoitakse kaks meetrit vahet. Praeguse plaani järgi on puutetundlikud ekraanid kinni, sest sealt pisikute levimise fakt ei ole ümber lükatud ja siis puutetundlikel pindadel kätega libistamine jääb ära küll aga silmadega vaadata. Ekspeditsiooni saab nii, et kultuurne elamus peredele peaks olema avatud, samal ajal kui kaubanduskeskused. Kui palju inimesi ikkagi sisse lastakse, mingid arvutused on ju kindlasti ka tehtud, et kuidas seda külastamist organiseerida. Ja loomulikult muuseumid käituvad vastavalt oma ruumi võimalustele ja lasevad sisse väiksemaid rühmi. Grupid võiksid olla kuni 10 inime sellised, aga loomulikult hoitakse seal vahet kaks meetrit iga inimese vahel, et nendega saab siis giid ka ka hakkama selliste väiksemate gruppidega, kes on natukene hajutatumad ja jälgitakse ühte samasse saali liiga palju inimesi ei koguneks, muuseumid on valmis, nende teenindajatele on eraldi nõuded. Praegu on igal juhul nii teenindaja turvalisust kui külastajate turvalisust arvestavad ja kasutatakse nii-öelda vaheklaase, kui vaja on kassas või siis maske. Hommikuse seisuga vajas Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 77 inimest, neist kuus olid juhitaval hingamisel. Tänaseks on haiglast koju saadetud 247 inimest ning lõpetatud 259 haiguse juhtu. Kokku on koroonaviiruse haigus nõudnud Eestis 55 inimese elu. Viimase ööpäeva jooksul oli analüüsimisel 580 koroonaviiruse testi eest kolm proovi osutus positiivseks. Kaks uut nakatunut elab rahvastikuregistri andmetel Tallinnas ja üks Hiiumaal. Möödunud nädalal registreeriti 1534 uut töötut ning kokku on töötuid pea 49003. Suurt Tallinna hotelli teatasid ka kollektiivsest koondamisest, jätkab Brempere. Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Pauluse sõnul on viimase kuuga töötute arv kasvanud 15 protsenti, eriolukorra algusega võrreldes aga 33 protsenti. Ja kui maakondade lõikes vaadata, et siis kõige suurem on kasv olnud Tallinnas ja Harjumaal ja Hiiumaal nad, kus siis töötute arvu kasv on rohkem kui 45 protsenti. Kõige rohkem jääb silmakaubandus ja klienditeeninduse valdkond, aga ka siis ehitus ning toitlustus ja majutus. Eelmisel nädalal esitas kollektiivse koondamisteate viis asutust ja kokku siis plaanitakse koondada 317 inimest. Kollektiivse koondamisteate andsid kolm suurt hotelli Radisson Blu Sky Meriton ning Swisshotell, kes vabanesid kokku 251-st pojast. Radisson Blu Sky Hotel koondas 83 inimest ning hotelli peadirektor Kaido Ojaperv ütles, et töökohti kaotati kõikjalt. Ojaperve sõnul on see praegu hädavajalik, sest vastasel juhul pole ettevõttel võimalik ellu jääda. Võib-olla see teine põhjus on ka see, et meie küll hetkel sihukeses lähemas perspektiivis ei näe, et turism kui selline taastub, seda enam selline rahvusvaheline äri ja konverentsiturism. Selle eelduseks on ikkagi kõigepealt taastuvate ühendused Tallinnaga. Lisaks laevadele ka lennuühendused ja peab olema ka valmisolek väljast tulevaid inimesi vastu võtta. Nii Eestis kui ka nendes riikides peab olema valmisolek neid inimesi välja lasta. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Peter Roose sõnul aitaks turismisektori välja see, kui töötukassa pikendaks oma toetusmeetmeid neile aasta lõpuni. Nii saab ära hoitud, need suured koondamised on ainult, mida me kõik kardame. Turismisektor sai esimesena pihta ja need need tagajärjed nüüd hakkame nägema. Ojaperve hinnangul võib see osa töökohti päästa, kuid pikas perspektiivis sellele lootma jääda ei saa. See sõltub sellest meetmest, et kui me täna võib-olla peaksime seda, et olemasolev meede kehtiks aasta lõpuni, jah, ta võiks mõned täiendavad töökohad säilitada, aga päeva lõpuks ma ikkagi arvan, et kui ei ole tööd, siis noh, siis teda ei ole, et noh, kas siis, kui meede lõputult aita, natukene, võib-olla kahtlen selles. Aga mingit töökohata jah, kindlasti säilitaks. Roose sõnul puhkavad kindlasti paljud eestlased sel aastal ka kodumaal, kuid siseturism ei suuda kindlasti asendada välismaalt siia saabuvaid külalisi. Swisshotell ei saa ka siseturismile üldse lootma jääda, sest kohalikke külastajaid on neil alla viie protsendi. Tallinna Sadama tütarettevõtte TS laevad ja maanteeamet, et koostöölepingu lisareiside tellimiseks ja uue parvlaeva hankimiseks nõudlus eeldatava kasvu tõttu on eesmärk teha Virtsu-Kuivastu liinil tänavu esimesest juunist kuni 2026. aasta 30. septembrini igal aastal vähemalt 500 lisareisi. Olemasoleva laevastikuga ei ole võimalik kõrghooajal sellisel hulgal lisareise teha, siis on vajalik uue parvlaeva soetamine. Aastatel 2020 kuni 2022 teeb lisareise sarnaselt eelnenud aastate suveperioodidega Regula või muu parvlaev tingimusel, et kõrghooajaks suudetakse ajutiselt tagada varulaev. Aastatel 2023 kuni 2026 teeb lisareise uus parvlaev majandus- ja taristuminister. Taavi Aas ütles, et kuigi praegu on parvlaevaühenduse mahud praktiliselt 10 korda kukkunud, siis viimastel aastatel on järjepidevalt kasvanud Saaremaale sõitjate arv mistõttu on oluline leida püsiv lahendus üha kasvava nõudluse tingimustes teenuse stabiilsuse tagamiseks. Ta lisas, et samuti peaks olema alternatiivne lahendus juhuks, kui Hiiumaale sõitva madala veetaseme tõttu raskendatud tehes löövad, kavatseb uue parvlaevaehituskonkursi korraldada selle aasta teises pooles Saaremaale sõita soovijaid. Täna pärastlõunal Virtsu sadamas suurt järjekorda ei tekkinud. Virtsus käis Ester Vilgats. Selline vaatepilt, kus praam jaotab vaid mõni üksik auto, on Virtsu sadamas suhteliselt ebatavaline. Aga tund aega enne kella kahese praami väljumist jõudiski kohale esimene oote, kes arvas, et tooted on pikk. Jaagup Kreem. Ma natukene pelgasin ka seda, aga õnneks ei ole siin kedagi. Eks see Saaremaale saamine ole ju praegu niiviisi, et sul peab olema sisse, kirjutas seal või vähemalt üks üks aadress, ma olen nii, hoidsin Saaremaale pöialt ja iga päev vaatasin uudiseid ja muretsesin selle pärast, et Saaremaal on hästi palju sõpru ja sugulasi ja tuttavaid, et loodetavasti see on nüüd möödas. Saaremaale praegu lihtsalt suvitama minna ei saa ikka tööd tegema, räägib Peeter. Mul ei olnud tarvis üldse minnagi, aga mul on seal Mesilaspered, ja nüüd tuleks läbivalt õunapuid lõigata, räägib Janek. Juba kibeleb tükk aega, et, et kõik on tegemata seal ja ma ei tea, vist tuleb mudelit hakata maja kütma ja siis on vaja hakata ju kõike neid kasvuhooned ja, ja põllutööd siis on puudetööd ja, ja seal on tegemist, oi jumal tükiks ajaks. Tavaliselt me oleme käinud juba märtsis, hakanud käima seal, et vaikselt ette valmistama seal õunapuude lõikamised ja siuksed asjad, mida tuleb vaagevalt teha. Esimene praam läks täna hommikul kella poole kuue ajal, politseinikud olid kohal juba kell pool viis. Piirkonnapolitseinik Vello Vihterpall. Praegu on ikka saarelt minu arvates ära tulnud rohkem inimesi, kui on läinud, aga läinud on ka tänavaid ka noh, tunduvalt rohkem. Et kui eelmine nädal sellise kella ühese praami peale läks umbes kaks, kolm sõiduautot, siis praegu oli broneeringu ka juba 29 sõiduautot. Üldiselt kõik on rahulikud, me saame suhtlemisega hästi hakkama, et ei ole kellegiga tülli läinud. Mõningaid selliseid kontrollimise ajal olnud, kas on õigus tööle minna objektile või mitte? Neid, kellel pole õigust saarele minna, sinna praegu ei trügi ka. Harva tuleb kedagi tagasi saata. Tagasi saadame, kes lähevad näiteks turismi eesmärgil, et siin laupäeval näiteks oli üks neiu, kes tahtis minna Orissaare hotelli puhkama, et teda ei saanud üle lasta. Liigad Virtsu sadam. Välisuudised võtab kokku Reene Leas Karantiinist väsinud itaallased said üle üheksa nädala taas õue jalutama ja sugulastele külla minna. Valitsus alustas tänasest seni maailma riikidest kõige kauem kestnud koroona karantiini leevendamist. Üle nelja miljoni inimese pääses täna tagasi oma ametipostidele ehitustel ja tehastes. Baarid, jäätisekohvikud on endiselt suletud, ühistranspordi kasutamist ei soosita ja väljas liikudes nõutakse kõigilt kaitsemaskide kandmist. Itaalia oli esimene lääneriik, mis sulges koroonaviiruse tõttu sisuliselt kogu oma majanduse. Viirus on riigis nõudnud nüüd ametlikult 28884 inimelu, ehkki kahtluste järgi on surnud veel tuhandeid. Ka Kreeka alustas 42 päeva jõus olnud koroonaviirusega seotud piirangute järk-järgulist leevendamist. Enam ei ole vaja kirjalikku luba väljas viibimiseks, küll aga on kohustuslik kanda maski ühistranspordis. Politsei kontrollib nii maski kandmist kui ka suhtlusvahemaa reegli täitmist. Avatud on taas juuksurid, raamatus spordi ja lillekauplused. Järgmisel nädalal naasevad kooli lõpuklasside õpilased. Teistel õpilastel jätkub koolides õppetöö mai lõpus. Samal ajal on plaanitud ka restoranide ja baaride avamine. Hotellid tohivad taas külastajaid vastu võtta alates esimesest juunist. Kreekas on registreeritud üle 2500 koroonaviiruse nakatumise ja ligi 150 surma. Briti valitsus vaatab märtsi lõpus kehtestatud piirangud üle neljapäeval. Ühendkuningriik on üks koroonaviirusest enim haaratud riik ja valitsus on teatanud, et piirangud kaovad ainult järk-järgult. BBC Financial Timesi andmetel nähtub reeglitest, et inimesi julgustatakse tegema kaugtööd veel mitu kuud. Belgias muutus täna kohustuslikuks maski kandmine ühistranspordis. Belgias on koroonaviiruse leviku hoog samuti pidurdumas nagu mitmel pool mujal Euroopas ja riik kavatseb lähinädalail piiranguid järjest leevendama hakata. Brüsselist jätkab EPehanda. Alates tänasest muutus maski kandmine kohustuslikuks Belgia ühistranspordis. Kui avatakse koolid, siis peavad ka seal kõik üle 12 aastased noored ja õpetajad maske kandma hakkama. Samuti tuleb seda teha töökohtades, kus ei ole võimalik tagada nõutud vahemalt teiste inimestega. Mujal rahvarohketes kohtades on maski kandmine soovituslik, kohe oli Brüsseli tänavapildis rohkem maske näha. Efraim tunnistab, et see on küll mõnevõrra ebamugav, aga vajalik. Kena jah, see ei ole ülemäära praktiline, aga seda tuleb kanda tervise pärast, et kaitsta iseennast ja eelkõige kaitsta teisi. Anett. See on väga hea, mina kannan seda juba tükk aega, sest ma lähen vanemast põlvkonnast, ma ei pea ootama korraldusi, võib oma peaga ka mõelda. Bussijuht roserv löögels. Näib, et kõik tulevad kaasa, see on hea nii reisijate kui ka meie jaoks. Brüsseli apteekidesse on maskid ilmunud alles viimasel nädalal. Maski kohustus ei tähenda, et see tuleb kalli hinna eest apteegist osta. Maski võib ise õmmelda, riik on lubanud igale elanikule vähemalt ühe korduvkasutatava maski saata ja kui muud ei ole, aitab salli kasutamisest, peaasi, et nina ja suu oleks kaetud. Esimeste poodi. Täna avati täna just õmblustarbeid müüvad kauplused, et inimesed saaksid ise maske õmmelda. Veritase poe ukse taga lookles kohe avamistunnil mitmekümne meetrine saba patrisse. Selles tikub temas Elmo selleks, et osta kummipaela maskide tegemiseks. Eelkõige ma pean tegema maske teistele inimestele, oma perele ja sõpradele, kes ei oska õmmelda. Varud on otsakorral, tulin täiendust otsima. Praegu sõidab ühistransport Brüsselis üsna tühjalt ringi. Aga kui viirus lubab, plaanib belgia astuda lähinädalail järgmisi samme. Järgmisel nädalal on plaanis avada kauplused ja ülejärgmisel nädalal koolid. Selleks võtavadki belglased kasutusele maskid ja tahavad suurendada oma testimise ja haigete kontaktide tuvastamise võimekust. Belgias on koroonaviiruse tagajärjel surnud ligi 8000 inimest ja sellega on belgia surmade arvult elanike kohta maailmas kurval esikohal. Osalt on nende arvude taga ka isemoodi statistika tegemise viis eri riikides. Viiruse levik on aga pidurdumas siingi. Uute surmajuhtumite haiglasse sattunud hulk üha väheneb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Lätis tähistatakse iseseisvuse taastamise kolmekümnendat aastapäeva. Meil on nüüd otseühendus Ragnar kondiga Ragnar, mis Lätis 30 aastat tagasi toimus ja mida on sel puhul täna räägitud. 30 aastat tagasi ei olnud seimi juures ruumi nõelal kukkuda, ütles Läti seimi esimees Ignar Murni, et see täna olukord nüüd 30 aastat hiljem on koroonakriisi tõttu täpselt vastupidine ja lätlased peavad oma suurt püha küll rahvarohkelt, aga virtuaalselt mis tähendab seda, et lahendused on olnud üsna nutikad ja põnevad, kuidas Lätile olulised traditsioonid ka hoolimata Ta lähenemiskeelust kaks korda kaks meetrit ikkagi ellu jõuaks ja üks nendest on suur võimas laul nimega sinu lipp, mille siis on kokku pannud kult filmistuudio ja kus on rohkem kui 1000 koorilauljat üle kogu riigi saatnud oma mobiilivideod ja nendest on see lugu koos Läti tippmuusikute ja dirigentidega kokku panduda sel suvel Lätis ei toimu ka üleriigilist koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Nii et see on niisugune üks katse näidata siis niisugust ühtsust ja vaprust ja teine põnev asi on see, et, et on rahvariide rongkäik ka virtuaalne, nimelt saab siis rahvariidepilte riputada üles netti ja ka nendest pannakse siis kokku. Niisugune põnev muusikavideo, aga pidulikust poolest ka seimi hoonete erinevatesse saalidesse kogunesid täna gaasis pidulikule seimi istungile praegused saadikud, aga ka need, kes 30 aastat tagasi hääletasid siis Läti taasiseseisvumise poolt. Ja loomulikult määras see sündmus väga oluliselt siis Läti ajalugu, see oli rahva tahe ja nagu ütles president Egils Levits täna Vabadussamba juures peetud kõnes mida samuti edastati siis interneti vahendusel ja rahvas ei tohi suurte hulkadega koguneda. Et Läti on ajaloos ületanud paljusid kriise ja ollakse üle ka sellest. Aga mis puudutab lätlaste niisugust neljanda mai kõige omasemad üritust või ettevõtmist, siis valge laudlinapidu, kus siis pered said kokku ja tähistasid Läti taas, mis päeva siis siis täna ilmselt kodudes võib seda valge laudlinapidu küll pidada, kuid väga palju külalisi ei ole mõtet sinna kutsuda, nii et pigem on nagu see jäetud täna ära. Aitäh selle ülevaate eest. Läinud laupäeval suri 89 aastasena Eesti läbi aegade teenekaid naiskorvpallur Maret-Mai Otsa išnjova maailma ja neljakordset Euroopa meistrit meenutab Johannes vedru. 1931. aastal sündinud Maret-Mai Otsa vist nii oma saavutused on aukartust äratavad. Nõukogude Liidu korvpalli naiskonna liikmena tuli ta 1959. aastal maailmameistriks ning võitis Euroopa meistrivõistlustelt neli kuld- ja ühe hõbemedali. Mitmekülgse keskmängija sportlaskarjäär oli pikk. Eesti koondisse kuulus otsawišnjova aastatel 1949 kuni 63. Samal perioodil oli ta üks Tartu riikliku ülikooli naiskonna liidreid. 1961. aastal jõudis Tartu naiskond Euroopa karikal poolfinaali. Maret-Mai Otsa Visniovast räägib tema pikaaegne võistkonnakaaslane Aime Toby. Ta oli hästi silmapaistev mängija, mitte niivõrd füüsiliste omaduste, kuivõrd lihtsalt tema sihukese oleku ja oma liigutustega ja ta oli tegelikult ideaalne naiskonna mängija praeguses mõistes naeruväärne. 174 sentimeetrine inimene võib olla keskmängija, aga nii ta oli ja muidugi ta oli üleliiduliselt keskmängijana kõige lühem, aga mängis nad üle lihtsalt oma oskuste, tehniliste oskuste ja taibuga. ERRi heliarhiivis on säilinud reportaaž Tartu Ülikooli naiskonna mängust aastal 1960. Selles kohtumises tegi kaasa ka Maret-Mai Otsa. Visnjova reporter on Gunnar Hololei. Viin Tartu siin Tartu spordihuviliste vool jälgima Nõukogude Liidu A-grupi naiste korvpalli meistrivõistluste mänge Eesti põllumajanduse akadeemia aulas algas täna tavalisest märksa varem ja praegu on võimla sõna tõsises mõttes puupüsti tulvil spordihuvilised. See on mõistetav. Täna peetakse turniiril maha oodatud korvpallilahing kahe seni kaotuseta naiskonna, Riia trammi ja trollibussitrusti ja Tartu riikliku ülikooliesinduste vahel. Vot praegu läbi ise samas väga täiesti Ottale viga. Ja on kasutada otsal kaks viset, see on väga vajalikul momendil kaks viset, vaatame, mida osa suudab ära teha. Rahulikult ihkab esimene vise vabalt korvi 40 37. Teine viise välti. Tuli veel üks punkt juurde. Pedaali puuke, juubeldused arm, Tartul ainult valdkond hoidlatele Raivo. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Päevad kate pilvekiht eelolevaks ööks laiguti rebeneb, sest aeglaselt tõusva õhurõhu foonil muutub kõrgrõhuhari pisut mõjusamaks. Teisalt kandub jää naabriks oleva madalrõhuvööndi piires pilvi, millest üksik küürike vihmahoog siiski välistatud pole. Siin-seal tekib udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, temperatuur langeb õhus ühe kuni kuue kraadini, taimede kõrgusel aga nulli ümbrusse. Homme päeval näeme nii päikest kui areneb pilverenti ning neist võib ka lühiajaline vihmahoog tulla. Ennelõunal püsib rannikul kaudu tuul puhub põhjakaarest ja nõrk, saartel ulatub kuni kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur kerkib 12 kuni seitsmeteistkümne kraadini, rannikul jääb aga alla 10. Piirin. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.