Ülikool. Elu sammus on Uku Masingu tuletis ühest indiaanikeelsest sõnast mille samatähenduslikuks vasteks võiks pakkuda ärkvel olu. Mina olen Jaan Tootsen, saate pealkiri on Uku Masingu elu sammus. Milline see, ma ei oska ütelda, ukuga ei olnud meil imedest juttu. Me olime nii pöörased. Arvasime, et imet ei olegi. Et kõik on endastmõistetav. Mine ainult sauna ja viska kerisele vett. Uku Masing on öelnud. Inimese ehk mõistliku olendi elu ülesandeks ehk sihiks ehk elu mõtteks võib pidada elusammust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem teadlikum ärkvemal eilsest. Uku Masing on kirjeldanud oma maailmataju muutumist nõnda See oli 1932. aasta jõuluaegu ülikoolivaheajal. Vaatasin, kuidas lumi 100. vastu pärna tüve. Pool sulalumi jäi sambliku külge, kinnihelbed takerdusid suure pärnasamblikud tüve külge või heitusid tagasi vajusid madalamale või maha. Olin kuidagi teadvuse ja teadvusetuse vahel mingis videvikus. Sisedialoog vist katkes, tuli asemele dialoog välisega. Ja siis ma nägin seda asja mitte enam sellena, et inimene peab ju kogu eluaeg endaga dialoogi kinnitab endale, et maailm on see ja see, et see on ilus või nüüd ma lähen ja nii edasi. Või see on pärn ja siin on oksad. Teisiti elada ei saa. Aga siis kadus ära see dialoog iseendaga. Üks inimese suuremaid nuhtluse alaline iseendaga rääkimine. Taipasin siis, et ma enne üldse pole näinud lund, lumesadu, puutüve ega midagi muud maailmas ning sellest hetkest pääle võin kõike näha tõeliselt. Ja ütelda sõnadega, mis pole saadud teiste käest ega kuulun näidendi ossa. Loomuselt see teine olek on vähem rohkem hämmastumus osalt selles, et inimene imestab, kuidas ta pole enne näinud osalt selles, et ta näeb. Tegelikult on maailm endine, kuid ometi ei ole enam midagi endine. On võõristav ja meeldivalt kummaline. Et kõik asjad on teisiti ja ometi endised siis võib tekkida tunne, et viibitakse mingi teise maailmaväraval, mille läbimise järel asjad üldse ei oleks. Endised. Jätkab Valga koguduse õpetaja Peep Oudova. Uku Masing oli polüklot ja mitte ainult, et ta oli suuteline lugema väga paljusid keeli, vaid tema keeleteaduslik huvi oli väga sügav ja ta käsitles ikkagi keele struktuuri väga põhjalikult. Ja see võib-olla paniga mõistma, mille poolest me siiski indoeurooplastest erineme. See on lihtsalt selle tõttu, et me oleme teise keelkonna mõjupiirkonnas väljakujunenud lihtsalt teatud asjad, mis hindeurooplasele on endastmõistetavad meie jaoks tunduvad absoluutselt mõttetud. Nagu üks kõige väiksem näide, tähendab indoeuroopa keeltes on reeglina kõiges sood olemas. Soomeugrilane ei saa aru, milleks peab niimoodi olema absoluutne nonsenss meie jaoks milleks peab iga uus nimisõna saama, et keelde linna kõigepealt endal soov. Et see keele struktuur ja ülesehitus siis otseselt mõjutab inimese mõtlemist. Inimese mõtlemist ja hoiakut ka. No Maasing ju püüdis tegelikult üldse lahti saada sellest sõnade ja mõistete maailmast. Seda kindlasti puhta kaemuse poole tähendab selge see Sestusest kõlk mõist, et kui nad oleks ka äärmiselt täpselt defineeritud, tud nad ikkagi on, vaid noh, jäävad niisugusteks lähenemisväärtusteks, mis kunagi ei ütle ju asja lõplikku olemust. Me võime ju väga niisuguse põhjaliku ja autoriteetse religiooni definitsiooni välja öelda, aga minu meelest, et inimene seda võiks taibata, selleks on veel üks tingimus, et tal oleks mingi sellealane kogemus. Mõistete võime tegelikkust adekvaatselt edastada on piiratud. Ütleme, et moosingul, kui julgeme öelda, niiet elaval müstikul oli see kogemus olemas. No teate, ta on mingil moel vist üldinimlik. Vaadake teinegi kord inimene tunneb, et see, mida ta on taibanud ta ei suuda seda sõnastada nõnda et see, et ta saaks seda nii edasi anda. Et see on teisele täpselt samamoodi persoon lahus sellest, kuhu ta kuulub, ei ole täiesti mõeldav, vaimne ühine on paratamatult see, et kasutatakse ühte ja sama märkide süsteemi sedasama keelt. India mõtlemises, jumala mõiste ei kattu eluilmaski sellega, mis tal on ju Taistlikus kontekstis. Tähendab pind ja mõtlemise jao kas jumal, kes on kõige loo ja, ja noh, ütleme siis ka Paulus seda tarvitavat jumalast jumala poole. Jumala läbi on kõik asjad jumala mõiste Indias seda, seda lihtsalt ei võimaldaks. Seetõttu on budistlik sõnastus lihtsalt tolles kontekstis noh, mõeldav ja, ja kumb on õigem, see, see on täiesti mõttetu küsimus. Sest nad ütlevad sisuliselt ühte ja sama kui kirik on selle pärast mures, et sellega on Kristuse jumalik au ohustatud, kui midagi niisugust õeldakse, siis ilmselt näeb kirik asju küll äärmiselt kitsarinnalised, sest jumalal ei ole vaja oma au kaitsta. Kui ma räägiksin igas keeles kasvõi inglite keeles, kui ma räägiksin igas keeles kasvõi inglise keeles peaks saladust saatusekeeles, et tulevik oleks mul meelest. Peaksin saladust saatusekeeles, et tulevik oleks mul meeles. Kui kõiges mad tahaksin keelduda võiks siis igavik minusse neelduda. Kui kõigest ma tahaksin keelduda, võiks siis igavik minusse Leelduda. Kui saaksin Endaraani piirata, Ta et vaid vaimu võiks välja kiirata kui saaksin enderaani piirata, et vaid vaimu võiks välja kiirata. Mis asi on ekstaas? Ma ei tahaks siin hakata mingisugust niisugust definitsiooni välja pakkuma. Tähendab, ta on sees, on mille puhul jah, vist inimene ise peab selle lõppotsuse tegema, et kas ta on või ei ole. Ega ta ei pruugi olla mingisugune niisugune, kus, kus inimene on üliaktiivne või tema emotsionaalsus on eriliselt kontsentreeritud. Ma usun, et mina olen teda võib-olla rohkem kogenud kui niisuguse avatud olemisena, kus korraga inimene suudab taibata kus asjad, mida võib-olla aastakümneid on teatud korraga nii-öelda saavad paigatavaks ja sellest on inimesele tohutu sisemine. See, kui palju võib-olla meist keegi on suuteline taipama võib-olla ka üpris individuaalne. Uku Masingu haaret on vähestel, aga see ei tähenda sugugi, et inimene ei pruugiks sellel tasandil kuigi ta teadmiste hulk noh, ei ole võrreldav, aga seda, mis tema jaoks viimselt oluline. Et seda siis taibata. Ja noh, kindlasti ka niisuguste loodusrahvaste religioonides on see seal on väga oluline moment, et kus, kus tõesti ka niimoodi inimene, kes abstraktselt, ehk pole üldse harjunud mõtlema ega midagi sellist sõnastama võib väga paljusid asju enda jaoks taibata. Aga tal puudub jah, lihtsalt see lihtsalt süsteem, kuidas seda siis nii-öelda sõnadesse panna? See et korraga inimene tunneb, et tõesti see, mis piibli esimeste lehekülg, pole öeldud, et kõik see, mis jumal on loonud, on, on väga hea. Tähendab, selleks ei pea olema mingisugune väga niisugune meeltülendav looduse, aga võib, lihtsalt võib keskenduda puu lehele. Uku Masing ütles, et tema kunagi nägi lumehelveste Oleks nii kerge, kuid pudeneb lumi. Sama lihtsalt laseks ennast lahti. Tarkuse küljest meil on oksad, jokker ning kahvatu Jumi. Kui keegi Oleks nii kerge. Siis maa. Paluksin päevad ja. Näen. Et sa juba minu ta õde Ja ma tean, Sa kuuleksid mind. Kasvõi pole mul lambil seda. No ja vaadake, üks lause, mida Uku Masing isiklikult mulle kirjutas, oli ja mis minu mulle on eluks ajaks. Aeg ei ole absoluutselt gravitatsioonist. Tähendab, inimene ei ole neetud kunagi oma aega. Tähendab noh, tookord kui kosmoseajastu niimoodi algas ja gravitatsiooni suudeti juba ületada siis sellest võis inimene õppida niisamamoodi ei ole ta ka oma aega neetud. Ja Uku Masing võis ajas liikuda. Ilmselt jah, tema võis minna nii õelda. Prohvet Jeremija ajastusse, kus Donalatoti prohvet sest tõepoolest see ei olnud rekonstruktsioon, vaid ilmsel elan selles ajas, mis ja ta võis ilmselt kogeda 14 kümnendat sajandit siin Eestimaal. Ja noh Võis ilmselt. Vaadata ka ettepoole, et kui siiski inimkond iseennast ei hävita et siis ta paratamatult peaks sellest rohelisest udust läbi käima. Võõrsil on üks raamat sabatähe aastal aga üks osa seal mulle painajaks. Maa läbib komeedi saba ja seetõttu tekib õhku roheline udu üheks ööks. Inimesed jäävad õhtul magama, kuhu nad jäävad kogemata. Aga hommikul ärkavad nad teistsuguste inimestena, sest roheline udu on muutnud inimeste mõtlemise. Olen terveks eluks selle rohelise udu ootamise vang. Ja Wells ise on seda mõtet päraski korranud. Minul ei ole pääsemist Kui sa sõrmil hoides Vikerkaareringe käisid kõrbes, siis ei tundnud inglidega jumal enam isegi maad. Seda neetud. Et vaid marus rohtu sattunud kalamaimu kes just sinu palve kõrval vaakus hinge koju viia. Aga teest, tal polnud aimu. Kandsid teda iga kala pesa, suure hulga aega, silmad vajunud vett maha. Kui ta viimaks koju jõudis, ütles kuule, sinu teostma enam minnagi ei taha. Jeesus. Kordan, nagu silitust su nime pimedusse, lambile ja tähtedele. Kas sa tead, et sinu sammudki vaid ime? Mäletad, et veri oli tuli hele? Kõrverändur naerdes, kummardan sulle, et panen kokku oma tolmust määrdunud pihud. Vaata mulle. Köida surnumere vett, vesiroose taeva suured valged vihud. Rõõmu pole suuremat kui kuulatada. Kuidas lauldes kõnnid läbi leige õhu põlvitada, kui näen kuskil sinu rada õitsema löönud surnuluude põhu. Armastada sind just nagu punnide tähti. Nagu sõudmist poole pilvi seatud ranna. Ütle kas siis, kui sind üles tõusmas nähti maa veel olitum all maarjapruuni kanna. Kord ütlesin, et mõistus ja meeled on kaitsevahendid, kõiketeadmise ja kõike kogemise eest. Need on nagu juhtmed, mille kaudu inimene saab voolu nagu aknad jagavad valgust. Muidu inimene oleks üsna abitu nagu pimestava valguses kurdistavais helides. Maailmas on teisigi inimesi, kes mõtlevad, nõnda. Pole kujuteldav olukord teisiti. Kuid just siin on erinevus inimkonna enamuse ja vähemuse vahel eriti selge. Enamus kasutab meeli üpris harva ja püüab neid redutseerida kestaks, millest imbuks enam läbi mingi uue võõrakogemus. Vähemus elab meeltes ja püüab neid avardada nõnda, et nad enam ei oleks kaitsevahendiks. Et nad haaraks kõike korraga. See vähemus, kes lapsepõlves alati küsib, mis see on ega hooli ometi nimedest, vaid lugude kaudu asjust või muljest, mida lood põhjustavad. Need väga vähed ei nimeta asju, kuigi nad teavad nimesid teistest rohkem. Nemad tajuvad, neid näevad ja kuulevad ja nii edasi ei mõtle. Või ei viitsi mõelda, diskursiivsed vaid enam-vähem intuitiivselt. Nad ei taha järeldada ega tuletada mingeid tõdesid, et nendest ehitada süsteemi. Nad tahavad ja suudavad võtta vastu mingis mõttes tervikliku tõe. Aga see tõde õigupoolest üldse jule sõnastatav, väljendatav normaalsete mõistetega. Seetõttu on nende ümber ja sees täieline segadus enamuse arvates. Ometi on segadust tema tundjaile mingi selgus, läbipaistvus, kergus, kirkus. Paljude vähemikust üksteisest sõltumatult on öelnud, et. Neile kõik asjad tunduvad valgustatud, seestpoolt on läbipaistvad, nagu klaasist on kirgastatud värvid nagu saanuksid puhtamaks, tugevamaks olevamaks. Et need vähede ei ela sõnadest maailmas, siis on nad palju sõnu teadeski alati hädas sõnadega. Ei tundu neile ükski õige adekvaatne. Neile hoopis tundub kummaline, et enamik usub mingite sõnade sisse. Usub, et mis tahes mõisted midagi väljendavad adekvaatselt, ütlevad ära. Vähede meeles tõde ei ole öeldav. Ei ole praegu öelda. Jätkab Pilistvere koguduse õpetaja. Vello Salum. Kui Tartu läksin ja siis noh, ta oli seal päevi või mitmeid tunde teema kalal tegeleda, siis natukene läks aega, kuni ta sassis kaasaeg-ajalt tuli või noh, ma vaikselt istusid jumala hoopis teises maailmas, mine siis. Kuulas ära, mis probleemid olid või. Ega tema jah, oma seisukohti vestluses peale surunud klassis pausikohti tekitad, küsi siis, kui küsida. Aga siis teatud asjad jah, ta rõhutas. Tugevalt jah. Tunda, et ta oli need tõed läbi tunnetanud ja nende nimel või valmis. Kas või surma minemata ketseriks saama, kui asjad olid ligi uudsed? Ta on üks jumala vaim, mis on inkarmeerunud nii Budas laod sees kui Kristuses. Buda ja laud, see on üks. See on siiamaale niisugune küllalt uudne seisukohta ka tema selle nimel oli valmis, kes seal olema. Ja teine oli just see, et ta ei pidanud ristiusku eristuvus olemuseks eetikat. Usk on enam Usk on nii-öelda absoluutne müstikat, usulist kogemust. Ta pidas oluliseks ja püüdis meid suunata selles suunas. No müstika on see kelle mõtlemine on ruumiline või aegruumiline. Et tema ei ole klammerdunud ühetasapinna külge nagu tigu vaid et tema on võimeline ajas rändama vä? Ja müstikute põhitaotlus on ikka jumalakogemus, üks olemine, jumalaga, inimene, seda tunnetab intuitiivselt. Ta ei oska sõnastada, mis jumal on või kes jumal on nendes elamustes. Nendes ekstaatiliste läbielamiste kirjeldustes on palju niisukest täpselt defineerimatut. See, mida Uku Masing mõtleb religioosse mõtlemise all või aegruumilise mõtlemise all. Müstikute mõtlemine on aegruumiline selle sõna kõige paremas tähenduses, et seal on veel dimensioone, mida me ei oskagi nagu nimetada. Aga võime ütelda, kahtnud nagu lõpmatuse kogemus. Esemed kaotavad oma noh, niisuguse kindla piirjoone ja on mingi nagu voogamine või kuidas keegi seda nüüd kirjeldatud. Aga just need on läbielamused, mis nagu raputavad inimese lahti ja milles sisse elusamoska avaldub. Siin ei ole õige müstiku nime võtta, kui noh, nihukest segast juttu ajav või elust irdunud inimesena mis tuleb selle teise maailma puhul meeles pidada, et teine maailm ei ole ruumi, Stein? Noh, elame samas maailmas, andjad kogeme maailma teisiti noh, näeme nagu asjade olemust läbi ja maailm on teisiti nähtav, kuna inimene tajub seda teisiti või sügavamalt. Ja siis Et ta noh, kogetav ka teises ajas. Nii et samas ruumis võib inimene kogeda sündmusi teisest ajastust, nii möödanikust kui ka tulevasest ajast. Igavik on olevik, minevik üheaegselt koos või nüüd et selles suhtes nagu raamatulehed on üksteise peal. Ja nii on võimalik ühest pinnast teise minna müstikule seal, noh, lihtne endastmõistetav. Kes ühepinnaga on harjunud või pinnaliselt mõtleb, sellele tundub see võimatuna, aga hetketi on ta, igaüks on kogenud seda. Ajas rändamist või ja see ei ole mitte. Segadus olukord vaid sealt annab edasi minna, nii et see ei ole mitte kitsalt väljavalitute võimalus kogeda või mõelda aegruumiliselt täitsa loomulik. Edasi kasvamsete igal inimesel. Demokraatlikke printsiipe. Mille kohaselt peaks inimene tunnistama, et kalade ja putukate maailm on tõeliselt reaalne. Sest neid on rohkem kui inimesi samast punktist kerides edasi peasega väitma, et nagu kalade maailm on nende struktuuri produkt. Nii, meie omagi. Edasi saaks väita, et välismaailma polegi, et kõik, mida tunnetame, on üksnes meie keerulise struktuuri peegeldus mingisse moondavasse pimedusse. Inimene elab selles süsteemis, mille ta on võtnud oma ümbrusest üle ja nimetab end petise reaalsuseks. Kui ta taipab, et lugu nõnda on, siis ta vabaneb seda niinimetatud tegelikku ellu pidamast reaalsuseks ning eeldama seda, et see on mingisugune nauding. Ja midagi annab inimesele. Inimesel on tingimata vaja hoopis midagi muud, mida sageli tegeliku elu seisukohalt nimetatakse ebareaalseks. Tegelikkus inimese sees muutub kohemaid, kui inimesed tunnetus muutub. Inimene muutub tõesti sinna ei ole midagi teha, kui ta millestki aru saab. Iseküsimus on, kas ta ikka on aru saanud. Väline tegelikkus muutub silmapilk, kui küllalt suur arv inimesi teeb midagi teisiti. Üks bioloog Aafrikas on oma tuppa meisterdanud laene riiulit kogude mahutamiseks. Ülemiste riiulite juurde saamiseks on tarre teel. Kordan, käsib omanomaadist neeger teenril võtta talle kõrgelt üks kast. Nõutu teener nimetab käsu täitmist võimatuks. Bioloog osutab redelit ülesmineku vahendiks. Neeger kurdab, et ta näeb ainult kahte põikpuudega ühendatud teivast ega saa aru, mis abi sellest võiks olla. Käsu täitmisel. Tema maailmas ei eksisteeri. Redelitega ronimist. Teie maailmapildis samuti puudub mitu asja, mis mul metafoorselt öeldult on redeliks või mõneks muuks abivahendiks aga teile täiesti tarbetuks või mõneks muuks tarbeks kasutatavaks redeleid võidu kasutada vankril kereks või Tarandite piiramiseks tarvitse mõelda, neid pidi on võimalik ronida puude otsa. See on, mis on usus peamine, et noh, seal seal muutumisvõime tõestus sellest muutumise vajaduse, läbielamine ja teostamine. Nii et. Usklik inimene peakski olema ikka nii või teisiti, kas vähemal või suuremal määral müstik. Ja jumalateenistus peab andma kah selle usulise elamuse või jumala kogemise. Ta on napilt, kirjeldas oma kogemusi, rõhutas, et te võite ise kogeda ja ja kui üks kogemus oli liiga lühiajaline olnud, siis ta julgustas. Lootke, küll ta tuleb ja järgmine kord on kauem jah, kogeta rohkem ei maksa seda nüüd hulluseks pidada, noh nüüd läksin isegi, kui nüüd lühis sees või et mitte hinnanguid anda sellele kogemusele vaid püüda kirjeldada. Ja siis noh, kirjelduse kaudu hakkad mõistma, mis on ühest või teisest asjast tingitud, aga seetõttu, et et nende hetkede pärast tasub elada. Et inimene tunneb ennast avatuna ja tunneb ennast noh, tõesti ükskõiksusega või. Mõne objektiga sulab ühte nii et soovitas kirjeldada ja neid kirjeldusi lugeda, aga kirjanduses et see siis vabastab sind kahtlusest, et noh, mis see siis oli, et nad olid seal hull või, isegi või ekstaasi puhul on see, et inimene tunneb, kõik meeled töötavad nagu korrad võtavad vastu, see intensiivsus on suurem tavalisest ja sel juhul aju töötab palju kiiremini. Ja mitte ainult see, see ei ole noh, unistustes liikumine vaid ka täitsa praktilised küsimused pea lõikab, plahvatad ja selles suhtes paljude müstikute juures on samal ajal ühelt poolt sügav müstik. Ja teiselt poolt karatsionalist. Nii et need ei ole välistavad 11. Et kui sul ikkagi tajud probleemi probleemi olemust, siis peale töötab ja leiad ka lahenduse, et kuidagi niisugune meelekergus kogetud, noh ikka pea võtab. Ja see, kes seda esimest korda kogeb. Siis on niisugune tunne. Et tahaks seda kõike jagada ja nad ülevoolav rõõm, et seda ei saa varjata. Aga samas võib juhtuda, et noh see nii voolava rõõmuga tehtud, et vaatad, mis nüüd juhtunud on. Ja siis et kui sa näed kõiki neid võimalusi, mis on vajalik, tihe, mis peaks tegema. Aga noh, tegijaid on vähe, teised tornid tuimad ja nagu ei võta vastu, et siis tekib niisugune üksteise mittemõistmine. Et siis selles suhtes ongi, et püstikud on eelistanud eraldi elada, vennaskonda, seletada et Nendega koos, kes seda on kogenud siis ei teki nihukest valesti mõistmist. Selliste vennaskonda tekkimist pidas ta vajalikuks ja seal saab inimene teisiti elada. Ja seal saab ka see nii öelda aegruumiline mõtlemine kasvada ja areneda vastavas ümbruses, inimene on palju võimekam. Et kui on vastav ümbrust, siis inimene saab palju rohkem anda. Seda kogeb rohkem ja ei lähe tal energiat. Selle ümbruse mõju Nelta hellimineerimiseks. See oli 1932. aasta jõuluaegu Ülikoolivaheajal. Vaatasin, kuidas lumi 100. vastu pärna tüve. Pool sulalumi jäi sambliku külge, kinnihelbed takerdusid suure pärnasamblikud tüve külge või heitusid tagasi vajusid madalamale või maha. See aken on olemas samad gaasitees, kus ta välja vaatas, see niinepuu, vana Niinepuu, tema isa poisikesepõlves istutatud. Vast isa oli kaheksa aastane, kuis istutas selle niine, boksin. Uku isa oli krahv keiser, linki metsavahi poeg. Bioloogia professor Evald Saag Meil Masinguga vanaduse vahet kolm aastat ümmarguselt et kuulame ühte põlvkonda, mõlemad tuleme meie maapoisid. Tulevik oli hämar. Me tahtsime läbi selle hämaruse näha tulevikku kaugemale. Ja põhimõte on ju see. Kui sa isa tagasi vaadatud minevikku siis ei oska sa ka midagi arvata. Tulevik, kust siis nagu? Nagu põrsas tuleviku ees kuulsinud, lükatakse sinna lähetega. Ja see elusamuse nõue, selle esitab Maasing muistsetel jumalatele, keda me vaatame tagasi 5000 aasta, peaaegu 6000 aasta. Ja esitab selle endale ja seonudki, mida praegugi oleks vaja igaühel meist endale esitada ja realiseerida. Et olla elus, mitte kõrvad lahti, mis teised nüüd räägivad, tarkust õppida või nii vaid mõista ja tegutseda iseõppijana. Iseõppijad olime kõik ja seda elusam, ühtki tuled niisama, ise õppida, nagu sportlane sporti teeb. Ega treenerit ei saa enda eest võistlusele saata. See on üks viga, mis sagedasti tehakse ja nurisetakse treeneri peale. Uku ikka tahtis, et igal asjal käsi sees, mis sa teed? Ükskõik, kirjanikud, ajakirjanik, mis sa iganes oled, käsi sees, mitte vahendateis läbi iseenda läbisendaja. Ja kukkuseda nõudis endalt ja eeldas ka teistelt. Ta oli niisugune inimene, kes näiteks üliõpilase legi ei esitanud nõudeid vaid vaatas, mis tulemusi ta saavutanud. Vaat seal nii kaua saba esitama tulemused. Ja ise ta oli seda valmis tegema. Kas Ukrunendast oma teise maailmaotsingutest ka rääkis, oli sellest omavahel juttu? No see oli nii endastmõistetav. Neil ei olnud niisugust juhust tallele kui meeldinudki niisugune situatsioon, et ta istub koldes ja ja seletab, kuidas ta selle või selle kava kätte sai. Et ta oli nagu elav müstika, siis jalas nagu läbi käinud Kõike ise ja, ja teised koos. Ega Masingu isa ja ema ja õde ei olnud väiksemat vistlikuid. Kui sõnaga müstik, ütlejad. Ja selle tõttu oli, oligi mul ka niisugune olukord, et kerge oli Masinguga olla. Sest see jumala maailm on nii suur, et meie ei pea trügima, ei ole uksi, mis liiga kitsalt oleks, et me kahekesi sisse ja ta lõputult minna nõrkuntult, kuhu minna ja lõputult lõputult. Niisus, nina tarkadel nagu Uku ja teisigi on. Ega meil selle surnud teadusega palju pistmist teosega. Näiteks ma ei usukontseptsioone, mis esitatakse tagateadused, vot summerlased tulid sealt ja säält või. Ma ei usu, Neid kontseptsioone, mis praegu esindatakse, mis toob 4000 5000 aasta pärast öeldakse, et nii palju üllatavat, eks ole, noh telefon kul, et. Aga mis siis pideval siis pidi olema, olid ju kiviajal tulidki trummid, trummid ja informatsioon ja kuidas iganes tuledega. Üks silmal teine kõrval. Inimesed kõnelesid suhteliselt tollel ajal küllalt kauge maa taha. Ja jäis ema kerajja nii väikeseks ühti veel. Et me ta nüüd meediaga läbi käime kergesti, et me teame, kuidas lund 100.. Põhja-Ameerikas täna hommikul. Me saame kohe teada. Ja see oli midagi ime. Seda öeldi teisele külale, trummidega kuskil mägedes, aga mis asi oleksime? Ime, see, ma ei oska ütelda, ukuga ei olnud meil imedest juttu. Me olime niisust pöörased. Arvasime, et imeti oleke. Et kõik on endastmõistetav. Ainult sauna ja viska kerisele vett. Käes. Aga see elusamus ongi nii see asi. Kui sa tahad milleski selgust saama, siis sa pead käed mullaseks tegema. Aednik ei ole põllumees, kui käed jõule mullast ei saa. Somp potipõllumees. Vaat potti teadlane potitegijana võib küll midagi olla, aga kes teiste potti ainult kirjeldab, see ei ole teada hukkunuid, nii teadmised kui ka see kogemus, kogemus ja vaat seda. Ja see on suurepärane et selle saatejuht on selle väljas surunud välja väänanud ka minu käest. Seal survel mulle siin ees jääme sõpradeks. Oleks nii kerge, kuid pudeneb lumi. Sama lihtsalt laseks ennast lahti. Tarkuse küljest. Meil on oksad, jokker ning kahvatu Jumi. Kui keegi Oleks nii kerge. Siis maas. Paluksin päevad ja. Et sa juba minu ta õde Ja ma tean, et kuuleks rütmi. Kas või meil pole mul lambil seda. Kui keegi oleks rõõmus, rõõmus, kui pudeneb lumi Tasahilju paju. Kark ja l. Paitama tera, kel koormaikson tüdimust, hirme ning tapetu Jumi Kui keegi Oleks nii. Kärge. Ja ma palun Tiina päevad ja. Nagu nälg Et sa juba minu õde Ja ma tean, et sa kuuledki mind. Kas või meil pole mul lambil, et seda. Kulul truu valgetki. Ma tean, et sa kuuleksid meil. Ah, mis sellest, mis sellest, mis sellest et ta olime veel. Sellist pole nüüd, kuhu ma joosta võiks veel? Kuid pakuvad koormat ja nukrust ja nupp krust. Kõik need. Kel haua Sõnn juba sügava kaevanud Sky, palun ma päevad ja. Nagu nälgibli et sa juba taks, minu ta ju. Ja ma tean, et sa kuuleksid mind kasvõi öös, mil pole mul lambi, seda p. Kui katk on kulunud valget kive Ma tean, et kuule Kuulsite saadet Uku Masingu elusamus. Kõnelesid Evald Saag, Vello Salum ja Peep Oudova. Masingu tekste lugesid Kalju Oro, Jaanus Rohumaa muusika Jaak Johanson-ilt. Saade on valminud aastal 2000.