Head sõbrad, te olete täiesti õigel lainel, see siin on raadio kaks, mitte mingi naljategu. Ja nüüd liigume naljas väga kaugele väga-väga suurte ja tõsiste teemade juurde. Nimelt igavikulised küsimused, igahommikused, igavikulised küsimused saavad ka täna hommikul oma õiglase vastu. Ja seda nad saavad. Ja Meie esimene küsimus Raidolt oli siis tõeliselt igavikuline. Ja me oleme helistanud selle küsimusega Tartu Ülikooli füüsika instituuti rakendusfüüsika dotsendina. Kalev Tark peale. Tere hommikust. Tere hommikust. Ja küsimus, mida Raido meie käest küsis, ütles, et temal alatihti juhtub niisugune õnnetus, et kui tema paneb toasooja õlle, mille ta kõigepealt on unustanud toa soojaks tuppa, siis ta ostab selle sügavkülma, kuhu ta paneb selle kiireks jahtumiseks. Juhtub see, et Õlle jäätub ära või, või tuleb mingisugune muu jama, jääb mitmeks päevaks sinna ja teda huvitas, et mis on selline optimaalne aeg selleks, et õlu näiteks 25 kraadi juurest jahtuks viie kraadini, et teda oleks eriti mõnus palava suveilmaga juua. Mis teie selle peale kostate? Kostan seda, et see probleem huvitab ka mind sellepärast, et minuga on seda juhtunud täpselt samamoodi. Füüsika on tavaline inimene, tuleb välja. Ja täiesti täiesti. On juhtunud niimoodi, et täpselt samal eesmärgil panen õlle külma, unustan kolmeks-neljaks tunniks, seda on hea meel, et katki läinud. Nii et nii et ma, ma vastaksin, et teoreetiliselt on seda ülesannet väga raske lahendada, kuna, kuna see ei ole ju vesisem, gaseeritud jook ja tema soojusomadused on hoopis teised kui veel. Ja, ja gaseeritud joogiparameetreid ei ole niisama lihtne leida, aga ma soovitan teha eksperimenti. See tähendab, et vaadake, kui mitu õlut teile sinna sügavkülma kambrisse mahub. Siis võtke garanteeritult ühesugusel temperatuuril, see tähendab, et jupp aega toasoojas olnud õllet. Noh, oletagem, et teil mahtus sinna neli, kolm õlut, näiteks telemahtus sinna kolm õlut, vähe. No no seal on liha, võib-olla niimoodi ja, ja siis pange need õlled sinna kõik kõik sisse. Ma garanteerin, et esimese poole tunni jooksul nad väljas ei lähe. Väga hea ja, ja, ja siis poole tunni pärast, võtke üks õlu välja, tehke ta lahti ja pange kraadiklaas sisse. Ja vaadake, palju näitab ja kui, kui on soovitavast viiest kraadist veel veel kaugel siis oodake 10 minutit ja mõtle lahti, järgmine täitsa sedasama. See tähendab lühidalt, tehke eksperimenti, kui ja kui see viis kraadi on juba lähedal, siis noh, põhimõtteliselt on, on vastus on vastus käes. Käes, ja see eksperiment muidugi kõlab selles mõttes ohtlikult, et see ei pruugi üldse tulemuseni jõuda ja, ja nüüd, kui sa oled teinud lahti seal ühe 16 Ja kui teil on teil on väga sügav, väga sügav sügavkülm siis võib juhtuda, et, et autode huvi asja vastu enne, kui eksperiment. Ja ikkagi läheb sinul. Ja täpselt viimane õlu läheb ikka. Möff. Õige jah, aga ühesõnaga ma küsin lolli küsimuse ka, et kas vesi läheb rutem jäässe kui gaseeritud jook või mitte? Üldiselt vastu seotav minu teada jah, et ühesõnaga selle gaseeritud asjaga kannatamiseks. Kui kaua te ju teate, mis pärast majadele tehakse jagu vahesid? Selleks, et soojusjuhtivus oleks halvem? Jah nii et ühesõnaga seal õllega on igavene jama, tahad rutem saada, tuleb välja aeglasemini veel ka külma. Selge, suur tänu, Kalev Tark peale Tartu Ülikooli füüsika instituuti. Vot näed, ühesõnaga mida, oli hea teada, et me kõik kannatame samade probleemide all kus iganes linnad ja millises iganes teadusasutused. Mei, wifi. Just ja Raido, palun, nüüd tõtta vut-vut-vut poodi osta endale 10 õlut, meie noorem kuulaja poodi 10 pudelit Arhonni meie võib-olla naiskuulaja siba kui ka samamoodi poodi ja ostku endale viina. Täpselt ja teeme selle katse igaüks kodus ise ära oma külmkapis tegelikult külmkapid on ju erinevad absoluutselt, nii et seda ei saakski vastust anda, nii täpselt. Jah, aga tegelikult ka Raido, kui sa viitsid, siis tee kunagisi ära ja pane meile foorumisse teade selle kohta, et kaua siis kaua siis tuleb kannatada kurbade naeru. No ja mina võtan, ma arvan isegi vaba nädalavahetuse ja katsetan reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.