Tere, head klassikaraadio kuulajad. Algav muusikauudistesaade helikaja pakub kuulamiseks järgmisi teemasid. Esimesel oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Rahvusooperis Estonia, toimub galakontsert ja antakse üle muusikanõukogu poolt määratud aastapreemiad. Rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kahektorberlioosi, dramaatilise sümfoonia, Roomeo ja Juulia ettekanded. Esimesel oktoobril on bariton Mati Palmi kontsert. Raadio nelja otse-eetris. Tartus algavad kolmeteistkümnendat rahvusvahelist vanamuusika festivali tutvustab korraldaja raha Langsepp erinevaid kunstiliike ühendava festivali trialoogos, muusikat rahalisest poolest, räägib festivali kunstiline juht Taivo Niitvägi-kontserti. Vaikne palvefestivalil trialoogus tutvustab lähemalt dirigent Andres Mustonen. Narva sümfooniaorkester alustab oma viieteistkümnendat hooaega, sellest räägib lähemalt orkestri dirigent Anatoli jura. Alates oktoobrist saab Foorumi Cinemas näha otseülekandeid New Yorgi Metropolitan ooperast. Algatust tutvustab linastus juht Rein Palusaar. Suri maailmanimega helilooja Morris Kaagel. Mina olen heliga ja toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Teisipäeval on rahvusvaheline muusikapäev, mis algatati 1000 kas sa 175. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhin eestvõtmisel ja seda tähistatakse ülemaailmselt igal aastal esimesel oktoobril. Rahvusvahelisele muusikapäevale on pühendatud mitmed kontserdid nii Tallinnas kui ka mujal. Kell 16 toimub teatri- ja muusikamuuseumis kontsert, rongisõit läbi eesti muusika, kus esineb Tallinna muusikakeskkooli lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel. Kell 19 saab Eesti kontserdisaalis kuulata Dorberliioosi teostroomia Juulia. Samal ajal algab Rahvusooperis Estonia ooperi gala, mille kannab üle ka Eesti televisioon. Kell 21 30 algab rahvusooperis aasta muusikapreemiate üleandmine, mida samuti saab televisiooni vahendusel vaadata. Auhinnatseremoonial antakse ühtekokku üle 12 preemia. Ürituse lavastajaks on Mart Koldits. Esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor. Erinevaid muusikastiile viljelevad ansamblite muusikutest koosnev ühendorkester ning teised põnevad esinejad. Muusikale. Nõukogu annab preemia välja seitsmendat aastat. Laureaadid valis žürii välja 30 kandidaadi hulgast, kes kuulutatakse välja teisipäeval. Klassikaraadio tähistab muusikapäeva soovi kontserdiga, mis algab keskpäeval ja kestab kuni kella kolmeni päeval ning õhtul kell 19 on meil kavas otseülekanne Estonia kontserdisaalis, kus toimub Berlioosi, Roomeo ja Juulia ettekanne. Nüüd aga muusikapäeva kontsertidest lähemalt. Esimesel oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval kantakse Estonia kontserdisaalis ette hektar Berliusi, dramaatiline sümfoonia Roomeo ja Juulia Esinevad Eesti riiklik sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia naiskoor Eesti rahvusmeeskoor ja solistid Jekaterina Kuban oma, Oliver Kuusik ja Vladimir Baikov. Dirigent Vello Pähn tuli klassikaraadio stuudiosse ja jagas oma mõtteid. Mis teos see on ja kas see on sobilik sellesse esimese oktoobri muusikapäeva? No ma arvan, et see on sobilik igale päevale, aga muusika lavale sobib ju hea muusika tegelikult. Ja see on kahtlemata üks väljapaistvamaid teoseid nii perioodil, loomingust kui ka selline teos, mis on kindlasti palju mõjutanud veel teisi heliloojad ja ma usun, et ta on selle päeva vääril. Ma olen seda enne ka teinud ja kunagi tutvusin sellega ma siis 20 aastat tagasi, kui Peeter Lilje kunagi seda siin tegi. See oli esimene tutvus ja see lugu põhineb, nagu nimigi ütleb broomi ja Julia koorile inspiratsiooni on ta saanud Sekspirist. Eks seda ole siis kavalehelt lugeda või kuskilt maalides täpsemat. Siin on väikesed nüansid selle Romiol ja eri versioonidest. Aga Belgias ise nimetas seda dramaatiliseks sümfooniaks. Et vaadates koosseisu, mis Perlase enda puhul oli ette nähtud väga suurena, ligi 200 inimest, see tähendab, et siin on Montakid KaPoietikaks, segakoori, millest noh, miinimum peaks olema 60 kuni 70 kummaski kooris pluss väike antiiktragöödiat põhjal koor, kommentaator ja kolm solisti, metsosopran, bass ja tenor, siis võiks nagu öelda, et oleksite ooperiga, aga tegelikult ta siiski on sümfoonia. Ja kui seda lugu nüüd tervikuna järjest kuulata, mis kestab küll tõsi tund 40 siis hästi aru, et see on ikkagi vaatamata oma dramaatilistele, momentidele ja kohati ooperlikele väljendusvahenditele on ta siiski rohkem sümfoonia kui ooper. Ma usun, et orkestrid on seda enne ka mänginud, aga see kahtlemata on suur pähkel orkestrile, sest Belgias on andnud väga palju orkestri arengule oma organisatsiooniga ja see oli tol ajal juba täisuuendusi ja uusi vaatenurki orkestrile kui sellisele ja mõjutas kahtlemata paljusid heliloojad, kaasa arvatud sellised suured nimed nagu Wagneri ja nendel son ja nendel soni ta vähem küll mõjutas, aga kui me mõtleme, et need inimesed olid kõike kaasaegsed siis ja nüüd edaspidi nagu vaadates, milliseid jälgi on jätnud pelgas oma loominguga enda järgsesse, orkestri loomingusse, siis kahtlemata see on, on pähkel ka sel põhjusel. Tema orkestrikäsitlus on väga vaba ja kohati kapriisne ja kohati täis. Teeme aga noh, see on meie köök nii-öelda. Miks ma sellest räägin, on see, et see teeb selle huvitavaks kahtlemata ka orkestrile. Kõige raskem on ikkagi selle atmosfääri loomine ja selle materjali publikuna toomine sellises täiuses, nagu partituuris kirjas on, see on iga dirigendi ja iga teose puhul, nii et selles mõttes see teos ei ole kuidagi. Riina, te olete varem seda dirigeerinud, see oli Pariisis Paris ooperis. Millised muljed tollest korrast teid valdavad või on mingisuguseid mõtteid juba ka, et mida nüüd teha teisiti? Et sellest on nüüd on natuke aega möödas ja see lugu on minu sees natuke küpsenud teistmoodi. Kahtlemata näen ma seda nüüd väheke teistmoodi ja eks siin on olukord ka teistsugune selles mõttes, et tookord oli üks orkester, üks koor, kus see oli väga suur ja akustiline ruum oli teistsugune kui nüüd, kus me mängime kolmel erineval saadaval kolmes erinevas saalis ja see lugu on akustiliselt keeruline, seal lavatagune koor ja väikekoor ja kaks suurt koori ja peljas, ideaalis lisaks veel seda asja nii, et väikekoor oleks nagu eraldi üldse orkestrist dirigendi selja taga ja suur koor oleks lavale, siis ta tuleb ja siis ta läheb ja me küll ei saa nii suurt mehhanismi endale Eestis lubada, kuna meil puudub ju teatavasti segakoor. Kasvatame nüüd rammi Estonia teatri ooperikooli naisi ja mulje, et olles ka seal on väga head ja võimsad ja, ja te kooli väga heade spetsialistidega, kellest üks ka nüüd seekord Katerina Kubanova laulab ka nüüd meil siin. Ja ma pean ütlema, et ega ongi nii, et Katrina olen, olen ma seda lugu teinud ja tänu sellele ma tean täpselt seda võtab, aga teised solistid on tegelikult minu jaoks veel nagu uusmaa, selles mõttes, et, et Vladimir Baikov, ma olen küll tema lindistusi kuulnud ja ja tean, et on seda mitmeid kordi laulnud ja hästi laulnud ja Oliver Kuusik on mulle tuttavad siis Muusikaakadeemia aegadest ja ma usun, et ta peaks suurepäraselt sobima sellesse rolli. Minusse. Soov oli nii nagu Perilisi soo lähtudes partituuris täitsa kantakse ette tegelikult ilma vaheajata, nii nagu ma seda ka enne olen teinud ja see kahtlemata on raske publikule, teatud momendil, aga konsulteerides ja vaadates meie traditsiooni, me ilmselt ikkagi oleme sunnitud vahetama tegema, et natukene lihtsustada seda vastuvõtupublikule, kuigi ma pean ütlema, et see teos kahtlemata selle läbi kannatab, sest siin tegelikult kohta, kus vaheaega teha ei ole, see jätkub järjest väljas on ette näinud ainult ühes kohas, kus suur koor tuleb uuesti lavale, väike koor läheb juba varem ära. Aga noh, eks me katsume sellega kuidagi nii emotsionaalselt hakkama saada, et see paus ei olnud väga pikk, et publikul ei lähe lihtsalt meelest ära see mulje, millega kontserdid veerub siis see muusika, mis pärast pausi nagu edasi läheb, et see on natuke problem, kriitiline, aga noh, eks me siis iga kord leiame uusi võimalusi, uusi olenevad situatsioonist. Hector Berliusi dramaatilist sümfooniat Roomeo ja Juulia on võimalik kuulata esimesel oktoobril, kolmapäeval Estonia kontserdisaalis, teisel oktoobril Pärnu kontserdimajas ja kolmandal oktoobril Vanemuise kontserdimajas. Kaja. Rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud pärikaalat Rahvusooperis Estonia tutvustab dirigent Arvo Volmer mis selle aasta Ooperiga alasse mahub selle art ooperiga alas on esimene pool pühendatud prantsuse muusikale ja teine pool siis on natukene mitmekülgsem, mitmekesisem, geograafilises mõttes, kuigi ka mitte päris puhas. Vaat seal on siis mõningad itaalia meistrite teosed ja lõpetame, ehk ma arvan kõigi aegadele kõige parema ooperihelilooja Wolfgang Amadeus Mozarti loominguga. Noh, meil on nagu kala puhul ikka kombeks kutsuda mõningaid külalisi ja teema eesti lauljad üles astuvad Estonia solistile ooperikoorile lisaks juhend tralla Annely Peebo, Kristel mõisnik Assani ja tegelikult kõik ju teada-tuntud Eesti lauljad, kes on leidnud oma koduteatriks kusagil Euroopas mõne teise teatri mitt Rahvusooper Estoniaga, kes meie oma rahvusooperis Healistidesse kaasa teevad. Põrandad kõrgemad, ei olegi leidnud teesi töödeldud on kõik vabakutselised lauljad ja liiguvad ringi, laulavad maailma erinevates paikades ja oleme väga uhked, et meil on niukesed toredad lauljad Ain Anger, kahjuks oma töökohustuste tõttu ei saanud tulla. Tema nüüd on üks nendest inimestest, kes on Viini riigiooperis tõesti oma kodudega teatri leidnud ja seal on tal väga pingeline töögraafik. Osaatori omadest solistidest astuvat. Õhtul lavale laudadele Jassi Zahharov, Nadia Kurem, Rauno Ilp, Heli Veskus, Helen Lokuta, Oliver Kuusik, Priit Volmer. Järgmisel kolmapäeval, esimesel oktoobril on rahvusvaheline muusikapäev ja teil, Mati Palm, on sel päeval üks minu jaoks üle hulga aja jälle erakorraline kontsert, sellepärast et te laulate raadio otse-eetris. Olge kena, rääkige natukene lähemalt sellest. Raadio neljal on ilus idee kanda üle üks kontsert siit raadiomajast otse ja see on, ma arvan, ilus mõte, et inimesed saavad niukse, vahetu kogemuse, elamuse sellest kontserdist ja seda enam veel, et on veel pähe kuuldud Eestisse meie väga andekas noor laulja, kes on rakendust leidnud Saksamaal asjaga maa lava võtab siis ka osa sellest kontserdist, me kahe peale jagame seda tundi, mis meile antud on ja on nagu hea komme, et kui bass bassbariton laulab kontserdile koos soprani, siis lõpetatakse kontserte, alustatakse seal line Don Giovanni duetiga Mozarti ooperis Don Juan igatsema ka meie teha. Aga neil on veel ees tulekul mitu soolokontsert. Jah, kolmandal oktoobril matkamajas on siis kontsert meie ühe väljapaistvama, võib-olla ka võimekama nooresopraniga märjeveretiinidega koos kontsert, Vene romanss on selle pealkirjaga võib-olla satub sisse kamani. Taarja mul vene muusikat nagu meeldinud laulda, et sealt leiab väga palju sealt leiab kõikesuguseid nüansse. Teisest kuni viienda oktoobrini toimub Tartu vanamuusikafestival ja seda juba kolmeteistkümnendat korda ja selle festivali eestvedajaks on raha Langsepp. Jah, tõepoolest, päris palju kordi on juba see festival sündinud ja viimased aastad, mil ta on ametlikult seda pealkirja oriente toksident kandnud, on see loomulikult Nende eri pooluste ühendada püüdmine ja neid ühenduslülisid on väga palju, väga huvitavaid, loodame see või inspireerida seda festivali ikka jälle edasi teha, kui vähegi võimalik on, aga sel aastal on siis kavas umbes pooleks Euroopa varajane muusika põhiliselt siis keskajast, aga natuke hilisemast perioodist, eriti, mis puudutab nüüd vene varajast liturgilise laulu ja ida muusika, kus põhirõhk on India muusikal, mis jaotub siis ka seal festivalil kahe kontserdi vahel. Põhja-India klassikaline ja Lõuna-India klassikaline muusika, mis minu andmetel on Eestis üldse esmakordselt võimalik kuulata. Samuti on ida muusika poole pealt samas ka pärsia klassikaline muusika. Seda lühidalt kokku võtta vist ei saa, et kõige parem on lühidalt võib-olla lasta väike helinäide, et siis see on võib-olla kõige parem. Oota ja kõige lühem kokkuvõte, mis võib-olla kõneleb hetkega inimestele, kes sellest võiksid olla huvitatud, kes seda teavad, Õiga pole varem kuulnud. Võib-olla huvitav on just nende asjadega omavaheline võrdlus, näiteks Lõuna-India muusikat, kas ei ole üldse vähe teada, aga kuna seda siin pole nagu kontsertlaval ette kantud ja Põhja-India muusikat on küllalt palju olnud võimalus eesti uulikul kuulata, siis võib-olla ei ole nii hästi teada, mis neil kahel väga suurel traditsioonidel põhimõtteliselt vahet on ja võib-olla see on just väga huvitav neid asju omavahel võrrelda, siis loomulikult on lisaks kontsertidele kavas ka loengud, kes on rohkem huvitatud, siis saab tulla ja kuulata päeva esimeses pooles loenguid ja õhtul kontserte. Sama asi on pärsia muusikaga. Värse muusika on tõenäoliselt Eestis ka varem kõlanud, aga mitte väga palju. Ja mis on nüüd vahet Therese klassikalisel muusikal ja Araabia traditsioonililt kavad, seda on kindlasti huvitav omavahel võrrelda, nad on omavahel palju läbipõimunud, palju on seal ühiseid juuri, eriti pärast islamisundi, seal on ka erinevus ja ma arvan, et põnev ongi neid asju omavahel võrrelda ja seeläbi selliseid uusi ja huvitavaid kogemusi teadmisi endale saada. Kes on Tartu vanamuusikafestivali peaesinejateks? Jah, ei, on ikka neid ka, kes on esimest korda siin. Ma arvan, et see ühtlane ka seekord ja loomulikult on võib-olla kui nii-öelda siis need muusikud, kes kõige kaugemalt lähevad võib-olla natukene erilisemad, nimelt siis hindaja muusikud, kes tulevad siia filankalt, aga noh, ega Iraangi sealsamas kõrval pole ja igal juhul tasub tulla kuulama teist korda. Tartu vanamuusikafestivalil on kavas ka noorteprogramm, kus sel aastal on põhiteemaks muusikat palverännuteedelt. Selles programmis osaleb ansambel tšehhist loodus, muusikus, see on avatud kõigile huvilistele, kes soovivad, võivad saada huvitava kogemuse keskaja pillimängust ja laulust. Seekord on kontserdid suhteliselt jaotanud eri kohtade vahel või esmakordselt korraldama meie kontserdisõbra tänava kirikus. Traditsioonilised on ülikooli Paula Tartu Ülikooli ajaloomuuseum. Veski villas on loengud ka üks kontsert, samuti õhtuti on seal festivaliklubi elava muusikaga ka Tartu Jaani kirikus toimuvad kontserdid. Millega festival algab ja millega lõpeb? Festival algab meie oma ansambli skaala kontserdiga Tartu Jaani kirikus, teisel Ohvril kõlavad gregooriuse laulud intrasatsioonid vanades laadides. Festival lõpeb Lõuna-India klassikalise muusika kontserdiga viienda oktoobri õhtul Tartu Ülikooli aulas. Täpsem info festivali kohta meie kodulehelt. Fess Divitas punkt. Aitäh Rahu langsepp, Tartu vanamuusika festival toimub teisest kuni viienda oktoobrini. Aitäh ja tere tulemast kõigile. Pühapäeval, 28. septembril algab Tallinnas festival trialoogos. Festival kestab neljanda oktoobrini, klassikaraadios käis festivalist rääkimas Taivo Niitvägi. Sel aastal kannab festival alapealkirja Ecleesia una. Üks kirik. Muidugi sõna kleesi on ka veel laiema tähendusega kui kirik. Leese tähendab ka ühte inimühiskonda ühte osadust. Ja teatud määral on inimene oma olemuselt osaduse jagaja teiste omataoliste ka ja me peame sellega leppima, et, et vaatamata igasugustele vastuoludele, mis inimeste vahel valitseb, on tegemist ikkagi täiesti olemuselt ühesuguste inimestega ja selle tõttu peab leppima ka selle osadusega, mis, mis kõigi vahel on. Festivali kavas on tähtis koht muusikal. Lisaks mitmetele kontsertidele toimub igal hommikul kell pool kaheksa Püha Katariina kirikus hommikupalvus. Laudes toimub ka reekviem-missa, toimub ühine õhtupalvus ja laupäeva hommikul on Peeter-Pauli katedraalis Maarja missa. Kontsertidele teenistustel laulavad muusikud nii Eestist, Venemaa Kreekast kui Prantsusmaalt, teiste seas kaks väljapaistvat kantorit lükkurgos Angelo Poolas ja marssel peres. Muusikaga seonduvast lähemalt räägib Taivo Niitvägi. Meie festival on väga keskendunud meie ladina kvartali, selle, kus me seal viibime, elame, töötame, õpime selle patrooni peaingel Miikaeli päeva ümber. Ja alati on festival sellel nädalal, kuhu see päev langeb, sellel korral päev langeb esmaspäeva peale, 29. september. Avakontsert ongi pühendatud mihklipäevale ja nagu ikka, mihklipäev ja vanalinna hariduskolleegium on väga tihedalt omavahel seotud. See kontsert on selline kontsert, kus on meie järelkasv ja, ja festivali ametlik avamine toimub enne seda juba Ukraina kultuurikeskuses. Väga huvitav näitus avatakse samuti. Anatoli Lütjuk kultuurikeskuse juhataja on pannud kokku Cruzbeke taguses tornis laboratooriumi 33 väga huvitava näituse muusikalistest mänguasjadest ja sinna tulevad siis kokku võib-olla ka lapsed, kes proovib nendega natuke mängida ja see nagu Noa laeva prototüüp, seal siis kell kaks püha päev oli, aadress on laboratooriumi 33, kes pole Ukraina kultuurikeskuses käinud ja mihklipäeva kontsert, millest ennem oli juttu, see on kell viis Rootsi-Mihkli kirikus. Aga siis järgmisel päeval, see on siis 29. mihklipäeval juba Me anname muusikalise teatepulga üle vene kultuuri esindajatele. Tuleb siirin, kes esitab siis ühte rahvusliku laulumängu ruudesse mäng, mis on nii teatri, draama, lavastus kui on ka muusikaline lavastus. Nii nagu meil kunagi festivali esimesel aastal oli Jeremija nutulaulud ja siis esineb Vladimir Martõnuv. Temal on kavas selline erinevate kunstiliikide installatsioon, ta mängib klaverit ja näitab kõrvalepilte. Ja lõpuks esitab Venseerin Martha kirjutatud ministeeriume, inglite inimeste mäng, mis on siis otseselt meie triolooguse festivalile pühendatud ja see on kell seitse Niguliste kirikus, siis esmaspäeval ja sissepääs on Niguliste muuseumipiletiga ja edasi hakkab esinema meie teine festivali alustala Andres Mustonen. Tema on seekord mitte niivõrd ansambli või kollektiivi keskne vaid ta on kogunud nii Hortus musicus kui Tallinna kammerorkestri baasil teema keskse seltskonna. Ja see teema on vaikne palve, kus palveseisund on nagu erinevate just vene autorite ja muusikastiilide vahendusel kajastatud. Ja, ja see on just instrumente. Andres Mustoneni juhtimisel on veel teinegi kontsertkavasse on siis reekviem kontsert? Jah, selle kontserdiga tuleb sisse ka varajane muusikakeskaja, vanim polüfoonia sisend, renessansiaja maarjalaulud ja Helle Mustoneni mälestuseks pühendatud heliteosed Klaipherilt Pärdilt ja Peeter Vähilt. See kontsert toimub siis neljap päeval, teisel oktoobril Toomkirikus kell kuus ja kell kaheksa Püha Katariina kirikus kases reekviem-missa, ehk siis hingede, mis saab. Ma ei näe selles kavas ühtegi kontserti, kus oleks kirjas kurbus, Angeloopoluse või marsselbereze nimi, ometi on nad kolmandal Tallinnas loengut pidamas, kas ma saan õieti aru, et neid võib ehk kuulda just nimelt siis näiteks seal reekviem all või ka siis nendel hommiku palvetel, mis toimuvad kogu festivali vältel, ehk siis 29.-st septembrist kuni neljanda oktoobrini kell pool kaheksa Püha Katariina kirikus? Täpselt nii. Kuna tegemist on tõesti liturgilise muusika ja võiks öelda võtmeisikutega, siis seekord oli meie taotlus neid tõepoolest kaasata päris liturgilises kontekstis. Ja peale hommiku, palvuste ja lauldavate missade on veel plaanis ühine suur õhtupalvus kreeka ortodoksi kirikukorra kohaselt ja seal loodetavasti siis osalevad Marcel perees Angelopulus, lauljad, solistid, ansamblites Vox Clamantis, Linnamuusikud ja ka Valeri Petrovi koori vene ortodoksi lauljad, et see tuleb selline, mis sealt harukordne sündmus nii muusikalises mõttes kui ka vaimses mõttes see ühte palvus toimub siis reedel, kolmandal oktoobril kell seitse õhtul Püha Katariina kirikus ja kellel on huvi, siis lähemalt saab lugeda festivali festivali koduleheküljel www punkt trialoogos. Poee festival algab siis 28. septembril ja kestab neljanda oktoobrini Tallinnas eelkõige ladina kvartalis, aga ka mujal. Klassikaraadiotelefoniliinil on dirigent Andres Mustonen ning järgnevate minutite jooksul tuleb juttu kahest kontserdist mis toimuvad festivalid Realoogos raames. Ja kõigepealt kõneleb Andres Mustonen kontserdist, mis leiab aset teisel oktoobril kell 18 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, kus siis toimub kontsert, mis kannab alapealkirja reeglina ternam ja see kõlab muusika, mis on kirjutatud Helle Mustoneni mälestuseks. Korpusi ja mina mälestame alati oktoobri alguses, kuna see on Helle sünnipäev, teine oktoober selles ümbruses, sest et saame koos mineviku, oleviku ja tulevikuga ja kõik, kes meist on kaugemale läinud, on kõrgemale läinud, on jõudnud juba sinna, kuhu me kõik kunagi tahame jõuda selle kontsertide ja selle pöördumisega ja palvetega. Me oleme, oleme muusikas mõtetes kõigi nende inimestega ja siis nagu ka Helle kaudu ühenduses teispoolsusega ja vastavalt on alati valitud kava. Nüüd praegu on meil väga palju, ma pöördusin, keskaja muusika pole seekord siin on olnud need väga erinevad ülesehitusega, aga keskaja palved hümnid väga palju marjale pühendatud, sest et Helle ise laulis väga palju marjahümne ja marjale pühendatud laule, keskaegseid laule ja siis temale pühendatud teosed Naiffelilt, Peeter Vähilt, Jeans eelilt arvult. Nii et tegelikult meil on neid lugusid veel palju-palju, on Erkki-Sven Tüür kirjutanud. Jaan Valentintsilvestru ja Galina Grigorjeva pühendas oma teose peale ja prillid ja sellele esitatud teisel kontserdil. Nii et, et see on selline, selline meditatiivne ühendus ühendust teispoolsusega meie armsa inimesega, kellega me olime üle 30 aasta koos ja seal ei ole mitte mingisugust Concertlikustega ega kommerstlikust vaid vaid sissepoole pöördumine ja selle sisemise hinge ja vaimu hääle kuulamine ja leidmine. See kontsert on ka kõikidele tasuta. Festivali trialoogos raames toimub ka teine kontsert teisipäeval, 30. septembril kell 20 Niguliste kirikus ja see kontsert kannab alapealkirja vaikne palve. See on kontsert Niguliste kirikust loovusfestivali raames. Ma esmakordselt esitan koos Tallinna Kammerorkestri muusikutega ja Peterson solistideni, mina viiulil Peter Sarapud fagoti, esitame Kiyaganssili kõige värskemad teosed, vaikne palve, mille ta pühendas safrutropovitšile ja see tuleb natukene uus versioon ja seal laulavad Ellerheina tüdrukud sellist sihukese lapse palveid, selles laulu. Ma olen seda esitanud nüüd juba mitmel korral Euroopas erinevates kohtades erinevate Tsildistidega, aga sellest tuleb näiteks natuke teine versioon, kus saab kotiga ja erakordselt kõrgetasemeline fagotimängija. Peeter Sarapuu osaleb selles ja see nüüd esiettekanne Eestis, aga pealkiri on paikne palveid sellele kontserdile. Analoogiliselt tulevad ka veel niuksed, väga lähedased kontserdid, kaks tükki, aga nad on mõlemad riloobuse kavas ka. Nii et kuulub nagu kõik sinna sellesse maailma. Ja seal ma esitan ka veel Galina Grigorjeva peale prelüüdi ja valem tintsilvestril uusi teoseid, nii et, et see on nagu Silvestrov, Grigorjeva ja Kansiivi. Narva linna sümfooniaorkestri dirigent anatuurichurraa peab orkestri ajaloo suurimaks saavutuseks seda, et orkester üldse piirilinnas olemas on. 14 aastat tagasi, kui teist aastat Eestis elav noor valgevene muusik paarikümnele Narva muusikapedagoogile orkestri loomise ettepaneku tegi, tundus kõik väga ebamäärane. Kuid juba esimene kontsert näitas, et sümfooniline muusika on tööstuslinnas nõutud. Avakontserti tuli korrata veel ja veel. Kui nüüd alustades viieteistkümnendat hooaega tagasi vaadata, tundub, et tehtud on väga palju. Räägi Panatoonis, sura. Kui minna ajas 14 aastat tagasi, selgub, et orkestrit Narvas polnudki. Täna ka ei suuda keegi enesele ette kujutada, et oli aeg, millal meid ei olnud. Kõige suurem teene seisnebki selles, et oleme suutnud täita kultuuriruumi klassikalise muusikaga ja see on asendamatu väärtus. Narva linna sümfooniaorkestrit ei saa pidada täiemahuliseks. Koosseisus on 40 muusikut ja mõnda tõsisemat paramist nõuab näiteks 100 muusiku kohalolekut. Mängida ei saa esimesed aastad möödusidki Anatoli shoura jaoks pidevas valikus ja arranžeeringutes, et väiksemale koosseisule midagi mängukõlbulikku leida. Samas nagu väidab dirigent, on klassikalise muusikamaailm niivõrd lai, et mida mängida leiab alati. Probleem seisneb vaid orkestrantide tihedas vahetuses. Meil mängib üsna palju muusikakõrgkoolide tudengeid ning kohe, kui nad lõpetavad oma õppetöö, peavad nad leidma endale põhitöökoha. Narvas neile paraku kohti ei leidu. Muusikakool neid ei vaja. Orkester aga põhitöökohta ei paku. See on suur mure ja ma loodan, et mul jätkub elujõudu selleks, et muuta orkester koosseisuliseks, räägi Panatoonis surra. 14 hooaja jooksul on Narva sümfooniaorkester korraldanud Narvas suuremaid muusikafestivale, tuntuim neist iga-aastane mravinski nimeline teinud kooliõpilastele sümfoonilise muusikakoolitusi ning käinud etendustel näiteks Soomes, Saksamaal, Lätis, Poolas, Valgevenes ja muidugi Venemaal. Eestis on esinetud pea kõikjal, kus vähegi võimalusi orkestrit lavale mahutada. Üheks suurimaks kordaminekuks peab aga dirigent Puškini jutustuse tuisk ja Georgi Sviridovi heliteose põhjal loodud kompositsiooni või siis lavaversiooni, kus Puškini teksti loeb näitleja Eduard Tooman. Jah, Sviridovi muusikat esitab Narva sümfooniaorkester. Esiettekandest möödub sel hooajal 10 aastat ja see on jura sõnul tõeline täisväärtuslik juubel. See on unikaalne lavateos, millel pole siiani nime. Tegemist on uudse žanrilise teosega, millel on üsna raske nimetust leida. See ei ole ooper ega sümfoonia ega lihtsalt muusikaline etendus, vaid mingi lavaline tegevus. Praegu nimetame lihtsalt tuisuks. Eriti hästi võetakse tuisku vastu Venemaal näiteks peterburi Sanšurale öeldud, et narvakad tõid Neevalinna tõelise vene kunsti. Mis aga puudutab Narva kultuurielu, siis see on tsura sõnul jätkuvalt vaene. Kui vaadata fish, siis midagi märkimisväärset ei toimu. Mõnedes traadikavad küll on, kuid tõeline sügav kunst satub piirimaile harva. Mulle ei meeldi kunst, mis lahutab meelt nii-öelda vales suunas. Mina arvan, väidab anatoolishura, et kunst peab olema tavaelust eraldatud. Narva linna sümfooniaorkester tegelebki sellega, et toob lavale muusika, mis ülendab ja puhastad inimest. Ja see on väga tähtis. Narva sümfooniaorkestri hooaja esimese kontserdi kavas on nendele Sonia Mozart eritionanatuurishura rahul, lavale astuvate solistidena. Mul on hea meel, et solistina esineb kontserdil väga hea muusik, viiuldaja Valentiina Kontšarova. Tema eripära seisneb selles, et ta ei keskendu ainult klassikalisele muusikale, vaid mängib ka näiteks džässrokki ja folklooripalu. Avakontserdil esitab ta Mozarti kontserti solid Mazur ja teine solist on Narva noor pehhanistel Leodobovski, kes võitis eelmise aasta konkursil õiguse esineda koos sümfooniaorkestriga. Narva linna sümfooniaorkestri 15. hooaja avakontsert toimub 28. septembril pühapäeval Narva kultuurikeskuses kell 18. Alates oktoobrist saab foorum Cinema see ehk siis Coca-Cola Plazas näha otseülekandeid New Yorgi Metropolitan ooperast seal toimuvatest päevastest etendustest. Kuidas selline võimalus siin Eestis meil tekkis? Linastus juht Rein Palosaar. Selline mõte ja see idee tuli meile metropolitoni poolt ja tänu meie emafirmale ehk siis foorum Cinemas kinode ketile mis kuulub Soome firmale vingino ja Metropolitan ja pingino koostööna sõlmiti siis leping, kus me saime õigused näidata Metropolitan Opera etendusi ka Eestis ja Soomes näidatakse neid IX kinoteatris ja meil Eestis kahes Tallinnas Coca-Cola Plazas ja ekraanist. No ilmselt on need ülekannete näitamised olnud edukad, seda toimub vist väga paljudes maades. Jah, meile teadaolevatel andmetel on mitmed ooperiteatrit ka Euroopas seda proovinud teha ja bla skaala peaks sellega ka tegelema. Ja kuidas on tulemused olnud, näiteks Soomes, kuidas seal vaadatavus on olnud? Soomes on see projekt esimest korda kõrgtasemele digitaalselt ei ole seda ka Soomes varem näidatud ja digitaalselt näidatakse ka Metropolitan Opera etendusi alles, kui ma ei eksi, siis kolmandat hooaega. Metropolitan levitab oma ooperietendusi üsna agaralt, juba üle 70 aasta toimuvad näiteks raadioülekandeid ja klassikaraadio on teinud ka 10 aastat juba Metropolitan-ist ülekandeid, aga loomulikult, kui seda näeb ka pildiliselt just hetkel toimuvat etendust, see on hoopis midagi muud. Millal need etendused peale hakkavad ja kuidas see valik on tehtud. Etenduste valik on kõik Metropolitan poolne ehk siis nende poolt on pandud kokku pakett kus on siis nendepoolse valikuna lavastused, nendepoolse valikuna, kellaajad, meie nagu kaasa rääkida ei saa siin osas, millist repertuaari me tahaksime rohkem või meie ei saa valida, et see valik tehakse metropolitoni poolt, sest sedasama projekti nad kannavad üle peaaegu 30. riigis maailmas. Jah, ja need ülekanded on Metropolitan päevastest etendustest, mis toimuvad laupäeval, algavad nad pool kaks või kell kaks päeval, seega siis meie aja järgi, millal siis meie vaatajad? Meie vaatlejad näevad seda laupäeva õhtul. Siin, esimene ooper tuleb 11. oktoobril ja algab kell kaheksa õhtul. Palju neid üldse siis kokku siin Eestis näha saab? Kokku saab näha kümmet erinevat etendust. See periood on siis oktoobrist kuni maikuuni ja orienteeruv alguskellaaeg on jah kell kaheksa siin kevade poole ka kell seitse, 31. Oper läheb Tuhkatriinu, viimane. Nimetage siis, mida siin näha saab? Saab näha Straussi, Salomeed, Adamsi Doctor automiku, Berlioosi Fausti needmist, maseni Daisy kutsiini pääsukest Glücki Orpheus ja euri tikke toni setti lust siia tillammermoor, Putšiini madaam pater flaid Belliini Lazonamblat, Rossini, Tuhkatriinut. No siis on Eesti publikul hea võimalus võrrelda, sest prossini Tuhkatriinu on praegu ka Rahvusooper Estonia mängukavas täiesti olemas ja esindatud ja mainima peaks seda, et Metropolitan Opera laval astuvad üles nii-öelda maailma tipp lauljad. Tegemist on äärmiselt kõrgetasemeliste etendustega, mida siis on võimalik otse nii-öelda laivis näha. Aga tavaliselt Tõnooperitel ka vaheajad ja Metropolitan is on need üsna pikad pool tundi, kuidas need vaheajad täidetud on? Metropolitan-i poolt on vaheajad sisustatud erinevate salvestatud lõikudega kas siis ooperitegemistest mõne tähega staariga. Et me täpselt ei tea seda, sest seda ei ole Metropolitan siiamaani avaldanud, et mida nad seal vahel näitavad, aga nendepoolne lubadus on jah, et nad täidavad selle pildiga ära. Kuna mõnede ooperid on üsna pikad, siis see vaheaeg on ka võimalus publikul nii-öelda vahepeal saalist väljas käia, et kes ei soovi seda salvestatud vahepeal on näha, et siis sellel ajal saab, saab käia saalist väljas ja olgu siinkohal öeldud, et popkorni me ei sooviks ooperisaali lasta ja ma loodan selles osas ka publiku mõistvale suhtumisele. Aga kuidas publik sinna üldse pääseb tavalise kinopiletiga või? Ooperietendustel on nüüd veidi kallim hind, kui on meie tavalisel kinopiletil ja ja see hind ei ole mitte nüüd meie kehtestatud, vaid me saime selle Metropolitan-i poolt koos litsentsitingimustega ja nende tingimus oli, et me ei tohi ühtegi piletit müüa alla 200 krooni tükk ja 200 krooniga saab siis osta meil ehk siis alghinnaga pileteid. Kui osta neid neljakaupa, et kas siis neli piletit ühele etendusele või neli piletit erinevale etendusele, siis piletitükihind on 200 krooni ja üksikpileti hind hakkab olema 225. Kauplesime Metropolitan nüüd välja selle, Tartu piletihinnad oleksid veidi odavamad. Tartu tavapilet hakkab maksma 185 krooni. Kas selle ooperietendusega hakkab kaasnema ka kavaleht? Jah, kuna ooperit tulevad originaalkeeles, me loodame sinna alla saada inglisekeelsed subtiitrid ja omalt poolt me jagame kõigile etendustele ka sisukokkuvõtteid, et et inimesed saaksid ennast kurssi viia, et millest sisu on, kui ei tea täpselt. Informatsiooni selle kohta kuuleb ja näeb kindlasti ka edaspidi, aga kus huviline võiks informatsiooni siis kõige kiiremini kõige otsesemalt saada? Kõige otsesemalt saab informatsiooni meie koduleheküljelt, mis on www punkt. Foorum Cinemas ee kaldkriips, ooper ja loomulikult meie kinokassadest. Ja piletid saabuvad tõenäoliselt varsti ka müügile. Ja piletid peaksid müügile jõudma hiljemalt kolmandast oktoobrist, et võib-olla juba esmaspäevast, 29.-st, kui me nüüd jõuame nii kaugele, et aga kolmandast kindlasti on kõik müügis juba. Ja esimene etenduse ülekanne siis foorum Cinemas on millal ja mis on? Ja esimene etendus on meil 11. oktoobril õhtul kell kaheksa, kus näitame siis Metropolitan operast Richard Straussi Salomeed, kus peaosas mängib-laulab Soome tuntud sopran karite matile, kes on selle rollilahenduse eest saanud väga palju kriitikutelt kiita. Suur aitäh. Linastus juht Rein Palo, Saaria jääme huviga ootama. 18. septembril suri Saksa Argentiina helilooja Mauricio Kaagel helilooja Märt-Matis Lill. Milline tähtsus oli Mauricio Kaageril möödunud sajandi muusikas ja miks mitte ka 21. sajandi muusikas? Noh, kõigepealt peab ütlema, see tähtis on kindlasti väga suur, aga Kaagel on kindlasti selline eriloaga, kes paljuski nagu kuulub omaette või noh, et teda ei saa vaadata väga sellise mingisuguse koolkonna liikmena. Et see valdkond siis, kus tema tähtsus nagu kindlasti kõige suurem on, on siis muusika, teater ja tegelikult üldse laiemas mõttes selline teatraalsus muusika, et see oli just see, millega ta väga palju tegeles ja kuhu ta tõi nagu selliseid väga, väga uusi ja radi, reaalseid vaatepunkte. Ühesõnaga et kogu see protsess, kui, kui muusika on laual, et mis nagu toimub et Kaagel nagu nägi siis osana teosest seda, mis käib siis selle puhtalt helilise materjali juurde liikumist, sest mida iganes. Ja samas loomulikult puudutab ka helilist materjali, et tihtipeale on seal sellised väga, väga nagu teatraalsed ootamatult lähtekohad, eks ole, kuulus teos näiteks on tõlkidega inglise keelt tõlgitakse et nagu turniir või võistlus, mis kujutab justkui nagu tennisemängu kahe mängija vahel või siis noh, kõikvõimalikud sellised pisut absurdihõngulised instrumendid näiteks kirves ja pakk või siis minu võib-olla siukseid, eredamaid, mälestusi healt kontserdilt, kui oli ehitatud selline instrument kaaslase justkui nagu konveierist ja sinna peale pandud naelase konveier niimoodi vaikselt käis ja konveieri ees oli plekkämber ja siis need naelad nagu aeg-ajalt kukkusid sinna sisse ja ühesõnaga see hääl kui siis muusikaline instrument. Et jah, ütleme üldse selline nagu absurdi ja sürrealismi maailm on seal siis selle teatraalsusega tihedalt seotud, et see, see kõik on siis see, mis teeb Kaagelist sellise väga-väga isikupärase, ereda ja kindlasti sajandi olulisema helilooja. Võib-olla ta on võrreldav nagu seal Ameerikas tegutsenud rühmitusega, kelle suurimaks eeskõnelejaks John Keith samuti nägi muusikat nagu laiemas kontekstis, et et see on pigem võib-olla mingi selline filosoofia ideoloogia, et mitte nagu selline meediate ületamine, kui eesmärk omaette. Ja kuidas see on siis jõudnud ja milline on tema mõju siis praegusesse aega Kaagelil. Ei, no kindlasti on see see mõju nagu väga tugev, et on, on kaasaja muusikas on ka kindlasti selline oluline suund olemas, mis tegeleb nendesamade rõhuasetust, aga mida siis Kaagel esile tõi? Noh, võib-olla kõige kuulsam praeguse aja heliloojatest on Prantsusmaal elav soos asberg aga, aga jah, palju teisi, nii et tema tähtsus on jah, et esiteks, et ta oli üks esimesi, kes, kes nagu seda tegi ja teiselt, et lihtsalt, et seal niivõrd nagu tere ja radikaal saadan teinud. Kas tema muusika on kõlanud ja arvatavasti kõlab ka Eestis? Jah, tähendab tema nii-öelda ihuansambel Saksamaalt siis käis ja siin mõned aastad tagasi tema endaga ka, et kuidagi väga suure kella külge see sündmus tookord ei saanud, aga põhimõtteliselt on, selle koha pealt on meil märk maas. Lõppenud heligaja saatele tegid kaastööd kera Annika Kuuda, Hedvig Lätt, Marius Peterson, Jüri Nikolajev ja Mirje Mändla. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Helle Paas. Aitäh kuulamast ja soovime teile kena nädalavahetust. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi. Teile sobival ajal. Sülgaja.