Kanada. Siin Andres Kasekamp Torontost, tänan külalissaatejuhiks minu tütar Kaisa ja see annab teile natukene teada enda vaatenurgast elus, siin, suures linnas, 16 aastasena. Tere, miiniumpalk. Kolisime Kanadasse kaks ja pool asjad tagasi ja selle ajaga ma ei olnud päris palju muutunud erinevatel viisidel. Võin enda kogemusest öelda, et stereotüüp sõbralikkusest kanada lastes peab paika. Üleüldiselt on inimesed väga lahked, isegi liiga lahked, sest isegi kui mina teen kogemata valesti midagi, siis teine inimene vabandab ise. Jõulude ajal on tore see, kuidas inimesed soovivad sulle meikrismesk. IFRS Saurbelin, mis on rõõmsaid jõulupühi, kui te tähistate, kuna inimesi on siin igast osast, mida juhtub ka tihti, on see, et pesu kardan inimeste prügikastis tänaval mingi väga õhukese puu otsas ronimas või meie rõdul. Naljakas on elada kohas, kus on soolina keskel nii palju loomi. Pole sugugi haruldane, et enda jalutuskäigul saab näha, palju mustasid oravaid, pesukarusid ja haises. Kunksin. Läksin eesti seitsmendast klassist kohe kanada üheksandasse klassi, sest siin alustatakse kooliaasta varem, kui Eestis otsehais kooli minnes siin hakkab gümnaasiumi üheksandast klassist oli väga imelik. Esiteks iga päeva alguses kogu ülakooli kuulda landagnoosime ehk põlisrahvaste maade tunnustamine millele järgneb Kanada hümn, mille ajaks ta püsti seisma. Kool hakkab kell kaheksa, 45. Minu koolis on kaks sündinud, mõlemad umbes poolteist tundi pikad ja siis tunni talle söögi vahetund. Olin sellest algul vapustatud, sest tunniga on paljudel õpilastel võimalik minna kas koju sööma, kõndida mõni tänav edasi kuhugi kohvikusse või restorani või koolis sõpradega kaan vestelda. Siis on jälle kaks tundi ja koolipäev lõpeb minul iga päev kell kolm. Null viis. Mis mulle eriti meeldib, on see, et kõik inimesed, kellega ma koos õpin, on pärit erinevates kohtades, igalt poolt maailma enamjaolt nende vanemad, sündinud mujal ja kolinud Kanadasse ja lapsed on üles kasvanud siit. Minu parim sõber on näiteks Lõuna-Korea päritoluga ja mul on palju teisi sõpru, kelle mõlemad või üks vanematest on kas Kreekast, Portugalist, Indiast, Iirimaalt, Austraaliast või Eestis. Panin kohe tähele, kui erinevalt Eestis siin lapsi õpetatakse. Näiteks koolitöö on palju rohkem, projektidel põhineb ja olen märganud vähem kontrolltöid ja tunnikontrolle selle asemele uurimisprojektid või grupitööd. Igal pool kasutatakse kohutavalt palju paberit. Õpetajad on harjunud andma ülesandeid, hindajaid ja projekte paberi peal. Kuigi suurem osa paberitest läheb otse prügikasti. Torontos on igal õpetajal oma viis, kuidas nende tund organiseerida, aga enamjaolt kasutatakse üpris vähe digiõpet, mis tuleks siiski nende süsteemi läheb väga kasuks. Praeguse koroonaviiruse ajal on koolidel väga raske pingeline periood, sest deegol pole igal pool nii levinud ja polülaser pole kodus piisavalt ressursse, et õppida iseseisvalt. Kõige selle tõttu kesiste lontu koolidel üle kolme nädalat kenasti interneti kaudu üles seada. Viiruse tõttu oli kriisiolukord riigis juba välja teatatud tegelikult juba kolm nädalat varem. Vahe algul agalas, paar nädalat hiljem hakati uurima, hakkas, kõigil lastel on võimalik tiigiõppes osaleda. Mõned õpilased said provintselt abi ressurssidega, näiteks arvuti puudumise olukorras anti mõnele ajutiselt taipad, et õppimine saaks jätkuda. Peale seda paarinädalast ootamist saime kooli direktorilt meili, milles seletati olukorda ja anti teada, et iga aina peale minul on hetkel kaheksa erinevat ainet, koolis peaksid lapsed kulutama vähemalt 1,5 tundi nädalas. Hetkel on paljudel raske leida rutiini, sest tööd on tavaliselt alati väga palju ja antakse kõik välja reedel ja ei tee vahet, mis ajal neid valmis tehakse. Iga õpetaja võib enda nädala ülesandeid andes sellises formaadis ja mahus, kui nemad arvavad, et oleks sobilik. Isiklikult võin öelda, et kodutööde ja projektide tegemine kerge ei ole kuna õpetajatega videokõnesid ei peeta ja üldiselt võib päris palju kodudest koguneda märkamata. Suureks probleemiks on ka see, et õpetajad annavad kas rohkem või vähem töö, mis on ette nähtud mis tekitab paljudele õpilastele stressi käes ja minu arvates see, et koolid kasutavad vähemalt vähem paberit, tekitavad vähem mõttetuid prügi. On arusaadav, et üle kogu maailma on olukord praegu väga raske ja keeruline ja on aru saada, et kõik lülitavad ainult enne parimat. Seda öeldes on näha, et peale koroonaviiruse lõppu on Kanada koolisüsteemidel palju tööd teha end elektroonilise koolisüsteemi kallal. Viimased uudised, mida ma kuulsin, rääkisid sellest, kuidas juhul kui viirus on leevenenud lapsi tahetakse potentsiaalsest saata füüsiliselt kooli tagasi juba juuni algul kuna siin lõpeb koolal alles juuni lõpus. Kahjuks saab ainult ajaga teada, kuidas see tegelikult juhtub. Aga ma tean, et suurem osa lastest läheks hea meelega kooli tagasi, et enda sõpru näha ja õppimisega abi saada. Kohe kanud ajal. Olen teadlik sellest, et peaaegu kõik jutt on praegusel hetkel viirusest, aga on huvitav kuulata, kuidas igas riigis sellises olukorras erinevalt tegutsetakse. Torontos on hetkel enamus restoranid lahti ainult seikovi jaoks. Ja toidupoed, alkoholi ja kanepipoed on samuti lahti. Mullase toodab tuska, sest minust suurim lõbu on käia linna peal erinevates kohvikutes, restoranides. Siin leidub nii palju põnevaid, kuna linn on jagunenud erinevatesse erilistesse piirkondadesse. Torontos räägitakse üle 180 erineva keele. Meie elame veel ei ravi ja Koread šampiiril, mille mõlemas on leida parimaid Dahlia, korea toidukohti ning muidugi ka palju teisi põnevaid maitseid. Kohvikutes on omakorda tore vaip ja hea koolitöid teha. Seda siis varem ennem kui kõik oli lahti. Lähen see, et meie läheduses nii väikse Itaalia väikse portugali pealinna ja Hiina hinnasildid on kõik kahes keeles kirjutatud. Hetkel on lubatud käia väljas lemmikloomaga jalutamas ja ka vajadusel liikumas ja värsket õhku saama. Toronto tänavatel linna keskel on väga raske jalutada ja sotsiaalset distantsi hoida, sest kõnniteed on ise enamjaolt umbes üks kuni kaks meetrit laiad ja on väga raske inimestest ette nähtud distantsi hoida. Linnavalitsus on palju sõnade osa parklate, autode inimeste kasutuses kinni panemisest. Kuna naine rohkem kaebusi tunnest kitsaste teede kohta ja selle tõttu inimeste autode keskel kündimises Kirsipuu õitsemise ajaks on pandud terve, kõige suurem park Haifaik kinni, et inimesed ei läheks kirsipuid pildistama. Selle asemel on võimalik virtuaalselt puude õitsemist jälgida. Linna teistes parkides on puude ümber pandud aed, kuigi see palju ei kaitse ja pigem paneb inimesi koos aia taha kogunema. Õitsvate kirsipuude imetlemine on Torontos üllatavalt suur asi. Iga aasta mai algul inimesed pargis neid imetlemas ja pildistamas. Kohe kanala ajal valisin tänaseks lauluks minu lemmik Kanada bändi au, Weizlo andeid. Juhtumisi nende albumi nimi praegu seal teistest inimestest eemale hoidmise ajal väga sobilik andis Sasha vaid just nagu Antsis Surwaysin ehk olla antisotsiaalne. Au kuulus indi pappentorantas tegelikult pärit prints vedalandrilt Kanada kõige väiksemas provintsis. Kuigi ta pindala poolest kaks korda suurem kui Saaremaa, elab seal 10 korda rohkem inimesi seeganda elanikkonna poolt kõige tihedamalt asustatud Kanadas. Afess kirjutatakse w asemel kahev V tähega ja bänd oli ise alustanud aastal 2011. Loodan, et teile meeldib. Kuulasite kanada häält, mina olen Kaisa Kasekamp. Olge terved. Kohe kanud ajal.