Peale saate seda Sherlock Holmsi meloodiat oli veel kavas Eurovisiooni meloodia ja see on nagu mingisugune halboomen, et me just sel hooajal loobusime sellest. Eurovisioon, Nonii meloodia mängija, Eurovisioon jäigi kahe ära. Marts ei mäleta mitte millestki mitte midagi, me ei loobunud kaugeltki sel hooajal eurovisioonist, vaid me loobusime puuvile folkastmedele alles Ants Eskola. Feurovi aastaid aastaid-aastaid on ka surnud, Nata surnud jah, et selles mõttes võib öelda küll, et iga. Noh jah, et muide, Mart, mõtlesin Need lauljad, kes esinevad meie saates, on kas surnud või surevad varem või hiljem. See on selline väike needus, see on nii tore. Meie saatega seotud on ideaalse algesime pealseks lõpus. Romantikast on kaks meest surnud. Kaks surevad varem või hiljem. Ma arvan, et nad ei pääse seal ka, räägime elust. Andrus, miks meie, kui me kohtume, miks me kunagi ei kalliste nii palavalt nagu kallistasid Maksim Gorki ja Anatoolia Lunadžarski, kui nad kohtusid Capri saarel ja olles palavalt kallistanud tõesti, miks me kallist, et, et meie oleme sisuliselt üks perekond? Mina olen kallistuseks valmis, ei ole radistusi alati, kui ma tulen, ma vaatan sulle otsa sajad, kuidagi küll, ma tahaks suudelda sind, ma tahan ja ma tahaks emmata sind. Ma vaatan sulle näkku, sa nagu ei ole valmis selleks läbi ei tee seda, sest et mõtle, kui me alustaksime oma saadet kallistusse suudlustega siis oleks saadepinis alustada kalliste suutmiga. Kuidas meie raadiost seda teeme? Niimoodi, et. See on kuuldel ning loomulikult seda ei tehta üldse huultega, vaid tõmmatakse see mingi Seina küljest lahti ja sa ei taha, teatrimaagia kaob, ma ei taha seda, kas sa ei taha teada, kuidas tehakse merelaineid? Ei pesukausis vabanen kõrvalt ja, aga ma räägin seal ikka pesukausis solfedžo. Niimoodi ongi tunne, et me oleme Trafalgari merelahingus praegu jah, on AIDS i õnneks. Ja no väga tore oma säravale läks, aga ei noh, raadios muidugi suusatamine suudelda. Suusatamine ei sobi, et sa oled mulle sellise suudlemise isu peale, sest et see aga meetrit see karantiinaegse kaks meetrit, see on olnud niivõrd kuidas öelda, see on niivõrd raske, tegelikult vajaks sellist lähedast inimlikku kontakt, ma tahan, ma ütlen sulle ühe lausel ei takista vallid, ei takista kraan, kui tahab saada, kas armastav ka, aga vaatame, mis meil saada, kõigepealt võib-olla meil õnnestub, saate lõpus. Võib olla traagiline, maagiline ja valitsuse poolt määratud kahe meetri piir, aga kas me võtame maskilt säraga? Me suudleme, maskidest, mul on maskides, võiks rääkida pikalt muidugi. Et varsti maskid ei tohigi käia kuskil ja ma hakkasin mõtlema, et miks see maskide teema on nagunii tõusnud päevakorda siis ma mõtlesin, et milline tegelikult on Jaak Aab, kes nagu seda asja ajab, et. Ja siis ma sain aru, miks see maskide teema on päevakorras. Et on inimesed, kes ilma maskita nagu julge olla need, kes nad on, näiteks sina, Mart Te, olete väga ilus ja ilma maskita ka väga ahvatlev mulle räägi väga-väga meeldivale laua ja ma arvan, et ka mina olen kena, väga olen ju, eks ole. Aitäh sulle, aga on inimesed, kes oleksid krimpsus, näost kiitsakad ja siis nii ainuke võimalus on panna maski, et sellest need vanad Veneetsia maskiballid ja üldse kõiksugused Peterburi maski üritasite seal selle mõte oli ju see, et inimene, kes muidu näeb välja üsna tavaline, ta paneb maski ette, siis ta näeb välja kuidagi erootiline ja ahvatlev. Et ainult need mustad sõstrasilmad säravad, aga mis seal all on kõik vinniline lõug ja, ja see tahtejõuetu lõug ja, ja see keel, mis sa suust väljas, seda ei näha, ei ole näha. Et selles mõttes. Ma saan sellest täiesti aru, miks see maski teema nagu korraga tõstatused, kaubanduskeskustes, maskide käia ainult maskidega, et mulle tuli meelde kohe omaaegne ooperi operetifilm, Straussi nahkhiir. Ei, ma ei taha seda kuulda. Miks sa nahkhiire, seda nahkhiired kannavad Covid 19 viirust ja see on sellega seotud, ma ei taha seda, aga seda kardan jälle. Kas on oluline teadaanne, et seal oli näiteks toatoatüdruk, läks ballile, panedele maski ja keegi ei arvanud, et on toatrukid, mõtlesid, et ta on imeilus krahvinna ja ütleme ka Jaak Aab. Ma panin jällegi Jaak Aab, miks Jaak Aabi ma ei taha Jaak Aabiga midagi kuulda, see ei ole kuigi kõigile inetu, tähendab Jaak Aab lihtsalt kõrvale maski ette, siis stan, ahvatleb ja see ongi see põhjus. Aga tegelikult on ju veel võimalusi, kuidas näpukat Ta jätkas samal ajal keha paljaks, sest ega Jaak Aabi keha ühele kole oli näha tavaline, aga ta ajab asja ära, kus see, kus see info sulle tuleb, et keha tuleb katmata hakata. Oluline on mask, sotsiaalne norm on ju, kantakse riideid, aga ma olen ka mõelnud, et Jaak Aab võiks endale vabalt ämbri pähe panna, käita seljast, riided. Siin tuleb mulle meelde üks vana anekdoot mingites Tartu Ülikooli õppejõududes, kes suplesid jões ja sealt läksid mööda nende tudengid õppejõududele halvasti ja enamus neist kattis kinni nagu noh, alakeha ja ainult üks kattis kinni näo ja siis hiljem küsiti, et miks sa näokaitset kinnistuses mind tuntakse, näojärg, issand, kui õudne lugu on, see räägib ja sa tahad öelda, et selline asi juhtus Tartu Ülikoolis ja see oli Emajõe kanali anne taevas, tahad mulle? Kes need olid, olid Paul Ariste juurde mõne Juhan peegel, sa tahad, keetis näo katmata keskatis alakeha, arva ise, sa tahad öelda, et nendest kolmest kaks olid selliseid õppejõud, kes olid tudengitega olnud siis nagu võimupositsioonilt seksuaalses suhtes? Ei Ma seda ei ole, neid tunti alakeha ja nad olid kõva saunameheks. Õppejõud Peab minema loengusse katmata alakehaga, me ei räägi loengust, Nad käisid saunas, võib-olla tuntud sauna. Alati vihkasid kõvasti ja pesid lihtsalt selles mõttes midagi nagu noh, nagu seda ma küll ei taha, teie ja olgugi, et ta ei, ei kõik on selles mõttes korras, aga aga maskiball on jah see, mis nagu tulevikus, mis meid ootab siis maskiball, Andrus, võib-olla meil siin ootab maskiball, aga meie lapsi ootab tulevikus tänane sobiv ilm sellest rääkimiseks. Hea oli teada, millega lõpeb see e-kooli epopöa, mis algatab kartuli maha jookse. E-kool juba oli eile baas, nagu ma aru sain, aga see lõpeb sellega, et kui nüüd on kevadel on e-kool lõplikult kinni kiilunud, suvel saavad lapsed natuke puhata. Ta tuleb sügis, siis lapsed lähevad kõik kolhooside kolhoos ja meil ei ole. Aga nad lähevad põldudele võtma. Kartulid. Andrus, kas sa kujutad, suudad endale nii, kujutan ette seda fantast koorilist aju, mis suudab genereerida sellise idee aastal 2020 kus kolhoosikorrast ja nõukogude võimu kadumisest ja põllumehe abistamises saagi päästmiseks kogu sellest gammai aasta möödas, nüüd siis juba vist 30 40 aastat. Mina olen käinud saaki päästmas. Ma olen käinud, aga kas just päästmas, et ma pidin, tallasin põllu põllu veel Parisemaks? Seda niisugune nipp, et seal olid kastid, kuhu kartulitele kallata, sinna alla tuli panna kõvasti kive siis kast kiiremini täis ja siis selle kasti kallata traktori sinna järelkärusse ja siis edasi jätkata. Jah, ma tea, millele sa vihjad, et ma lugesin ka huviga, seltsimees Milleri ei või alleri mis ta nimi oli, ühesõnaga seltsimees põllumajandusministrile triintervjuus, Toomas Sildamile, see oli väga huvitav lugemine tõesti, et jah, et ta ütles, et kes tahab koolis käia, võib ju käia, aga põhimõtteliselt võib õppida ka õhtuti. Ja, ja noh, see on selline Oskar Lutsu kevadeaegne maailm, kus tõesti õpilased tulid kooli pärast seda, kui töö oli tehtud ja lahkusid sealt siis, kui karjapoiss oli vaja teks EKRE nagu üritab tõesti taastada seda aega, sest et noh, ega see haritlase väljakoolitamine ei ole ju EKRE huvides haritlane hääleta EKRE poolt, et kui sa nagu õigel ajal suunate kartulipõllule, siis temast tulebki välja selline nagu seltsimees Aller, kes on lapsest peale kartuleid võtnud, koolis pole käinud? Minu meelest ikka moodi, nii palju, kui mina tean, seltsimees Haller tegevpõllumehena, teda ei ole tutvustatud, tanud kogu aeg kellelegi, nõunik tema teadmised põllumajandusest võrdlemisi ähmased selgitused, põldnõunik on ju see kõige targem, tähendab nõu, see on nii ilusad, sa mõtled inimestes nii kaunilt, Andrus, aga ma olen nii kuidagi süütu, selles mõttes mõtlesin, nõunik on kõige targem inimene maailmas nõunikuna abinõu, et see on, see on, ma mõtlesin ka tänase täitsa hästi häiriv, sellepärast et ma just lugesin läbi pärase raamatu, millele ma alguses viitasin korkistatunadžarskist ja sina-ide hipiusest ja mereSkovskist enam selle raamatu. Ma palun, palun protokollide ma annan. Laenasin sinu kalli oma kalli sõbra Andruse käest, lugesin läbi suure huviga, mõtlesin, et see on intressi maksma, see on raamatu tulid tagasi, aga intress tuleb saate lõpus. Okei, läbi maski. Aitäh sulle, kallis, et see on, see on raamat, millest võiks rääkida terve saate, selle niivõrd huvitav kaasahaarav, naljakas, koomiline, maagiline, kirjeldab mõtetuid, juhuslikke sündmusi, mis viisid Vene revolutsioonini. Miks me ei saa rääkida sellistest põnevatest teemadest näiteks jumala ehitamise projektist, millega Capri saarel tegelikult tegelesid korki, jaluna, charski suudlemist ja kallistuste vahepeal? Miks me ei saa rääkida kirjadest, mida hip ja tema sõbrad saatasid saatsidki keelenskile vaid peame tegelema sellise fenomeniga nagu aller ja põllumajanduse päästmine ajal, kus põllumajandustegelikult ei vaja päästmist põldudel, kartuleid võtavad kombainid, mille juhti juhtimiseks on vaja ühte väljaõppinud ukrainlast, kes oskab kombaini käima panna, teda temaga töötada ja seisma panna. Kahjux ukraina sulges oma piiri, et ukrainlasi hetkel on väga nagu suurt defitsiit hankida endale. Et igaüks, kes nüüd raadios ka üks kuulajatele, kes teab ühte Ukrainast kuskile, andku teada. Et tema järgi tuntakse suurt puudust tänu temale saaks võib-olla nagu eesti rahva ära toidetud, aga aga tõesti, see on huvitav idee, jah, mis seitsme saller nagu välja käisid, tulla tulid, tulid, tulid meelde omal ajal see kuidaspidi kell kaheksa hommikul nimelt kooli juurde ja siis tuli mingi lass pussi. Nimi hästi, ajas bensiinivingu sisse ja oli siuke külm ja kole ja siis sellega sõideti kuskile põllule. Ja, ja siis seal, noh see olukord oli suhteliselt nagu nutune, ma olen võtnud kartuleid, porgandeid ja ükskord ka kapsaid mõõda, et siukseid asju ma olen teinud beeta peete mõele, võtmalematud peetega. Kas sa oled peeti? Nad ei hoolinud. Mida sa tahad nüüd öelda, tahan öelda seda Valga maakonnas Otepää regioonis oled joonud või söönud. Mida sa seal olen võtnud, teete, mis kasvavad põllul, need rebitakse maa seest välja, raiutakse roheline saba tagant ära, visatakse, saraiusid mingi raiusin, sabu sabu. Labori aga takerdub sellisesse, ütleme sellise agrotehnika tehnoloogilis-folki, mis on kahtlemata põnev ja tänapäeva noortele võib-olla pakub huvi. Aga mind huvitab rohkem psühholoogiline aspekt, et miks me ei viida aega sellise. Tähendab, alustame sellest, et selliste vaimust vaeste inimeste üle ei ole kena naerda ei naera, aga ei, me ei räägi, aga samas ei maksa, ma olen toonud sulle korduvalt näidet kevadest loll Mardiste tema ideedest loll mardi üks idee oli näiteks seenerit konstrueerida masinaid, alad, vänta, ringesse pillub välja kartuleid, viste tuli talle kive, kartuli mitte. Nojah, ma ei mäleta, kas ikka mitte kuule vallutada linna kevades on tegelane loll mart, kelle puhul kirjandusteadlased sageli on tõmmanud paralleeli Dostojevski idioodipeadega. Vürst Musk, Irina minu arust kirjandusteadlased on selle loll mardi kinni mätsinud ja üritanud temast mitte rääkida. Kevades on tema kõige olulisem tegelane, aga millegipärast räägitakse Tootsis keeles sarnaste kiiresti olevatega. Aga loll park, kes tegelikult esindab Lutsu nagu sihukest alter ego, kes tahaks teha kuulipilduja, hävitab kõik siin maailmas kõik asjad, mis maailmas üldse on, ta hävitab need lihtsalt ühe pauguga. Sellest ei soovita rääkida ja see on, ma arvan, et meie saates korduses seda kohta kaid, aga mina tahan loll maratist väga rääkida, sest et see on just nimelt näide sellest, et ta Lutsu teostas ilmuma, aeg-ajalt räägib midagi väga rumalat teinud kevadel-suvel, ta räägib oma lolli juttu ära, ta lahkub ja seejärel Arno vanemad, kelle sulane ta oli, nad ei kommenteeri seda juttu, nad ei veeda tervet nädalat vaat et arutleda selle üle, mida loll Mart täpselt ütles. Milline loll mardi idee, milline on selle genees, kas see on juriidiliselt teostatav, kuidas saavad kivid masinasse? Ühiskond, tegelegu tahad võrrelda, VII aller? Praegune ühiskond tegeleb sellise loll mardi jutu menetlemisega päev otsa ilmuvad arvamuslood. Teadlased räägivad, põllumajandusspetsialistid räägivad, et loll mardi puhul kuuleti lihtsalt viisakalt sellise vaimust vaese inimese jutt ära ja siis mindi eluga edasi. Praegu meil on sattunud olukorda, kus kõik akadeemikud teadlased ärkavad hommikul üles selles mõttes, et vaadelda näiteks asteroidi, mis möödub planeedist maa või leiutada praegu aknast vaatan sinu sina praegu lähedal või leidma Covid, ma ütleks praegu silma järgi ma ütleks 500 meetrit. Vajale leiutada Covid 19 vastast vaktsiini või leiutada seadeldist, mis langetas Eesti bensiinijaamades bensiini hinna, sest teadupärast Eesti on ainuke riik, mille tanklates püsib praegu kogu maailma naftatööstusest. Igal pool mujal maksavad naftafirmad inimestele peale, et nad ostaks bensiin, aga Eestis veel kordavad inimesed oma raha eest kõike selle asemel vedama teadlased oma päeva sellega, et räägivad kodanik Alleri idee analüüsist, mis mõte sellel minale muide mõelnud, et kavatsen osta kõvasse naftat, saada rikkaks? Tegelikult ma ei vaja seda naftat, aga kui mulle peale makstakse paarkümmend eurot iga galloni pealt mustaks 1000 gallonit ja siis ma Mart viiks välja. Aga nüüd me võiksime kuulata, mis sul täna kaasas täna muusikaline külaline on nüüdseks juba leevenduvate minu teada, jah, leevenduvate karantiini reeglitega Hiiu saarelt resideeruv Märten Kross ja tema uus tema ja tema sõprade album üks poiss vaatas tähti. Vaatas ta. See poiss istus Ja saadavale. Keelele. Ise. Siis kuula Kui taipad, siis tead. Kui vaatad, siis näed Kui oled siis prae? Ja saada. Ei saa ju ka? See poiss istus Val Salavade. Ja Märten Krossi uus uus plaat Ja jäin mina mõttesse selle maskiga nägu peas väga mõttes. Ma hakkasin mõtlema, nimelt, et maski jutu peale ja siis ma mõtlesin selle Haalerite peale ja sealt tuleb korrata, maskeerida tehakse väga minu arust väga suur muidugi neile oma, ütleme, EKRE fraktsioonil on oma suur meelelahutuslik väärtus küll selles mõttes, et On väga suur vahe, kas lavale ilmub näiteks professionaalne koomik, näiteks ütleme Tõnis Niinemets või, või seal Ott Sepp ja teeb, teeb mingit nalja või ilmub ministri kabinetis selline isik, kellel on nii-öelda võimuregaalid, on Mart kes räägib sellist juttu, aga ikkagi muinasjutu peale ei naerdes kui tal, aga mina mäletan seda kui riigikoguseid, kuningriiklased oli veel naljakam. Kas oli Andrus Blok esines või, või Kulbok oligi põhiline, kes seal esines? Mart Helmest oli naljakam, et Mart Helme, anna andeks, ära solvu, aga Kulbacoli nalja, teatrid on kõik asjad selguvad kontekstis. Kalle Kulbok vae ja kuningriiklased, Ralf Parve ja Priit Aimla. Koos. Aga professionaalsus on ka mingid oma piirid. Kust sa edasi ei lähe, aga selline vabapidamisel Ekre tegelane temalt nägu ei oota ju mitte midagi. Sa tahad sealt väga palju äraütlemata palju ei oota, ma vaatan väga palju nagu selles mõttes, et ütleme, spordivõistlusel oli selline situatsioon, kus jooksjad kogunevad stardi Ma ei taha ja siis käib paukkerad, jooksevad metsa söerada. Aga kui ekre inimene teeb suu lahti, siis seal võib võrrelda sportlasega, sa ei tea kunagi, mis suunas jooksma hakkab. Ta ei lähe seda söerada. Jookseb metsa, ongi väga põnev. Mäletan hiilgavalt sihukest ministrite kui Gerd Kingo, kes juhatab gruppi, mis tegeleb e-valimiste analüüsiga, miks mitte, ja sealt võib ka palju tulla tegelikult, et inimene peab sisse elama. Ma mäletan, Kert Kingo tegi palju nalja ja lõpp puuks, lasi lausa ilutulestiku, kui ta laskis õhku sihukese inimese kui Jakko Väli, kes lendas nagu tuli sabaga lind üle taeva ja esines väga kummaliste avaldustega. Pärast seda võeti muidugi mõlemad Mahanegi Jakko väli kui Gerd Kingo, aga see lõpp oli ilus, et nagu paabulind avab oma saba. Lõpetuseks. Häälitseb kõnnib ja öökuninganna samamoodi, mis õitseb ainult ühe, Jaakko Väli muide, õitses ka üheöö. Kui sa kohe märtsis suisa mainib praegu Jaakko Välit meie saates siis kindlasti eaka väli veedab järgmised kaks päeva sotsiaalmeedias ja, aga ma ei loe seda, et las ta siis kirjutab, et tal on oma olemas, aga neil on oma funktsioon, pere, meelelahutusliku on ikkagi olemas, sest näiteks vaataks, mis meilt Jaak Aabi või või näiteks kasvõi jah, Jüri Ratas, siis kui me vaataksime teda ilmakontekstist. Jah, vaatasin öelda absoluutväärtuse, nii nagu näiteks meetri etalon, mida hoitakse ühes prantsuse teadusinstituudis, siis ta oleks lihtsalt Jüri Ratas, kui me paneme tema kõrvale EKRE ministrit, siis ta mõjub vaimse apotioosi või mis meie meetri see etalon, eks ole, kas me võtame teda nagu Lennart Meri, Marju Lauristini isegi Edgar savisaarega, et siis loomulikult ta on rohkem nagu sentimeetri etalon, ütleme nii, Nonii nagu tikud võrdluses tikutoos võrreldes Edgar Savisaare Lauristini, isegi Arnold Rüütli, Lennart Meri, kellega iganes, Andres Tarandiga. Aga samas kui me võtame selle tikutoosi Jüri Ratase ja paneme ta näiteks Mart Din või Mart Helme kõrvale siis tankimeeter, sistangimeetria, kannuskasiigitan, hiiglane, doosi mehigi, hiiglaslik mulgi mees, kes kõnnib, päkapikud on kujutlenud ennast uskumatu, aga ma ma ootan sinult nagu sellist empaatiat ja sisseelamisvõimet, et kujuta ette sellist olukorda, et sa teed raadiost sellist suhteliselt populaarset jutusaadet kaassaatejuhiks mitte selline võluv šarmantne härrasmees, nagu mina ei suuda ette kujutada sellist olukaid. Mullikas Ma ei suuda, sa tuled siia harjunud šarmantsed meistrile stuudiosse, sul on kaasas värske ajakiri täheke, mida, mille sa mulle rõõmuga tõi. Pildistage meile mullikas sildi pilte sotsiaalmeediasse, mis sa räägid selle vaimukad toreda-targa jutu peale mullikeste paljult. Me, et kas sa suudaksid sellises olukorras töötada, ei suudaks agress kujuta nüüd ette, Jüri Ratas käis läbi ka hommikul tööle, et tal on ministrite kabinet ja seal istuvad need mullikad. No aga seal on ka mõni intelligentne inimene, kõlate Sa võid neist mööda vaadata ja rääkida, Jüri Ratas, Jüri Ratas räägib Jüri Luigega näiteks, et Jüri Luther, huvitav Jüri Ratasega rääkida. See on jälle ometigi, see on omaette küsimus, kahjuks jah. Et Jüri Luik võib-olla lihtsalt. Enda värgist inimestega, noh jah, aga no mis teha, õuda Andrus mõtte sõrmed, sa ärkad hommikul üksik, ärkad hommikul hea tujuga ülesanded, üks väheseid inimesi Eestis üldse, et ärkad küll, sest oled üks väheseid inimesi, kes siis kes see peab jääma koju, võitlema oma laste e-kooliga. Noh, nii-öelda tegema kodus tohid õue minna ja õue minnes ja sul on ka reaalne töökoht alles, erinevalt kõikidest teistest Eesti meelelahutusvalla inimestest. Sa lähed töökohta, sul on töö, särkad, hea tujuga, sa lähed kohale ja siis on seal sul see kaader koos. Noh, see on nii ja naa, eks ole, sa võid tunda üleolekut või ta endale ülesandeks, et palju on kaks pluss kaks ja naerda, kui nad ära ei suuda seda lahendada. Ja sa saad neil ühesõnaga igasugust tsirkust, kes sina oled peaminister, sa saad nendega lollitada, aga kas ta tunneb ennast, kas sa tunned näiteks nagu ütleme, kas ta tunneb ennast, noh, kas ta tunneb ennast, ütleme nagu teadlane näiteks Charles Darwin, kes jälgib Galapagose saarel primaar, et elu, elu ja uurib, kaardistab nüüd või ta pigem nagu karjapoiss, kes jälgib endast suuremaid ohtlikumaid loom ja vaatab, et jooksmist, rukis, pigem arvan, et see karjapoisi värk rohkem. Et tal on kaasas koer ja ta vaatab, et tuleks talle liiga lähedale, ole nüüd õnneks nagu paigutatud, ma sain aru, seal igaüks istub oma arvuti tagapõhi nagu väga ligidale tulla, aga aga noh, Jüri Ratasel on muidugi muidugi palju probleeme, et tal on endal ka väiksed lapsed ja kui nüüd seltsimees allnärakas oli aller, ma vabandan, Müller või oli ta Muller või tead, ma olen nii vana inimene ja ma olen veetnud karantiininädalad ja kuud lugedes toredaid sisukaid raamatuid, kuulates toredaid plaate, suheldes oma armsate sõpradega, sina sinuga sinuga ja palju vähedama, väheste sõpradega mälu raisata selle peale, et salvestada selle vahehooaeg ju õnnetu inimese põllumajandusminister Ester ja et noh, selles mõttes, et Jüri Ratasel on ju väikseid lapsi ja ega siis ma kardan, et ega see ju ei piirdu sellega, gümnasistid saadetakse kartuleid võtma, et väiksed lapsed esimese teise klassi lapsed piisa ähvardas, lisatakse põllule. Et midagi nad ikka suudavad teha, lakkuda sealt mulda, kartuli ümbert ära või mingid sihuksed, iive imeda, lehm lisast, natuke piima välja sülitada topsikesse. Kas midagi sellist, mida vajab Eesti põllumees, kes kellel on 100 lehma või 150 lehmalaudas, tal on vaja masinaid, mida käitab jällegi tark ukrainlane. No aga kui tares Nikolai koogali masinaid, kas siis ori ei aita? Et kui teha eesti kooliõpilasest, orib põletada talle käevarrele nummer ja saatada, noh, alates esimesest klassist sul on ka kolmandas kolmandas klassis nafta suudab üht-teist, ta suudab paar kapsast päevas üles, kahjuks ajad oma lapsed, ma näen, et ei, tähendab mina näen selle taga ikkagi paljusid aspektist, üks aspekt on see, et see generatsioon, kes möllab Ekreze, ajab asju enda meelest. Oleme ühevanused tegelikult minuga ühe ühes vanuses inimesed, mõned on isegi noorem. Aga kuidas Sultsi mööda läinud? Sa sa ei unista sellest, et saaks kõik inimesed saata lask bussiga kuskile kolhoosipartneri kongressil selle maaeluministri puhul tema juttu kuulates ma sain aru, et tegu on inimesega, kes, kes on nii noored, et vene aeg sai ennem otsa, kui ta oleks jõudnud saada kolhoosi direktoriks, kolhoosi esimeheks proovisid rektoriks, oleks saanud sõita musta Volgaga ja käia parteikoosolekutel ja tahab, et see aeg tuleks tagasi. Kogu see EKRE point tegeleb sellise Eesti NSV ehitamisega võistluse piires, et ei saa nagu arukust, et mis neil nagu Eesti NSVs saamata jäi või mis seal oli nii head palgad saamata, et Arnold Rüütel sai ju palju asju, et nemad ei saanud neid kopika eest. Et Arnold Rüütel Lenini ausambale pärga asetama, seda sai käia Moskvas aru andmas, et see kõik on nagu puudu jäänud, eks ole, kogu see Lenini ausammast ei ole tal alles vis seal maarjamäel seal kuskil seal tagahoovis, kus need kahjuks küll esimene saab ka ausama, Amoso selle ausammas olemas on, saab kasutada ja vastu tuleb üheksas mai ja saab ju käia ja ja teha ja talitada, nii et noh, selles mõttes jah, ma sellest, ma näiteks saan aru, et meie hea sõber Kivisildnik märatseb, sest et sein sobib, kas ta sobib ka lapsed saata põllul? Sveni probleem? On ju selles, kui me nüüd räägime natuke kirjanduselust ja selle kajastusest EKRE maailmas. Sven probleem on selles, et, et me oleme ju kasvanud sellisel ajal, kus me nägime, kui hästi elasid Eesti NSV-s. Kirjanduslikud kirjanikud, kirjanik elan, elasid käes. Aga et sa avaldasid luulekogule romaanis, ostsid selle eest maja, riik andis sulle korteri, riik saatis sind, kui sa olid ustav kirjanik. Ma ütleksin, et väliskomandeeringusse andis sulle päevarahasid, et see on kõik midagi sellist, millest need Sven on ilma jäänud. No seda küll, aga et, et see on, see on sünniaastaneedus. Nojah, et see nagu kisa ja viletsus, mis seal sünnib, et see on. See on kurb jah, siis tuleb EKREsse astuda ja loota, et äkki taastatakse see, et praegu on piirid kinni ja ja võib-olla nad jäävadki kinni ja siis on nagu võimalik Gustavatel kirjanikel saada tuusik Ungarisse. Ostan Rubiku kuubik ja ujuda toona usk ja kuulame siis veel. Märten Kross, Jaan Kross. Aparaadil jäljed? Alles v? Aeruta laadis ootavad? Nii muutlik veel ei pea, kõik kadunud. Kui eksad, see on mingi uue algussiilis, oledki tagasi, kus oled juba olnud. Kuid kõik teisiti, justkui ring saab täitmist. See on luulekogus, on siis alati alasid, kus oled global. Täna oli tegelikult väga tore või juba ka eile iseenesest ma ju koeraga jalutamas ja näha, kuidas linn tärkab. Et väga paljud kõrtsid, mis on kogu aeg kinni olnud, kus on nagu tuli kustunud ja ukse taga on mingisugune no põhimõtteliselt nagu latt pandud, et sisse ei tohiks minna ja kedagigi avatud inimesed istuvad sees, et vaikset rumal tärkab, et näiteks on sihuke imeline kõrts, mis asub kunstihoone all, ma ei mäleta, mis ta nimi on kukkuva kukkuva, seal päris keldri siiralt viima. Ta nimi ei ole Wiiralt enam, mõtlen sedasama, mida sina mõtled. Et rabelile lahti, seal istus sees juba üks kuulus kunstnik, kes Alatoni istunud, seal ees gruppi kuuluv. Järelikult ta kuulub sinna nii-öelda nagu vanuse poole kujundusse pandud istuma ja vahepeal, kui kinni oli, siis ta võis koju minna, ta tuli helistama krokodilli kirja, töötas loomaaias krokodillid. Et ta oli seal ja väga tore oli mööda minna sealt ja ühesõnaga kõik asjad hakkavad vaikselt tärkamas on nii tore nagu vaadata, nagu ülal Ülasite sinililled, nagu metsa all hakkavad õitsema, kevad on käes ja ja ükskõik mis, Jüri Ratas või keegi teine räägib, et linn tärkab elule, Linderkab elule seda minagi täheldanud, olen täheldanud seda liikudes oma koduses koduvallas mille elu keskuseks on kujunenud kogukonna ala. Kus sina oledki? Kus sina oled näinud võimsa laulupidu Otepääl ja ja. Ja otepää tärkamas elule tasapisi ja see elu on tärkamas ka Tallinnas. Hästi tore on vaadata täna pilti õhtusel ajal Kadriorus. Et see tänavapilt on väga muutunud, et kui veel mõni aeg tagasi liikusid ringi, tantlikud volti ja Bolti kullerid ja autod kirjaga telli toit koju nagu hiiglaslikud teod, kes sõidavad jalgratta seljas hiiglaslik karp seljas, liiguvad kuskil seal ja siis aeg-ajalt jooksed ringiga veel mõned dressiriietes spordiriietuses inimesed, kes kasutasid valitsuse poolt pakkuda võimalust jalutada või sport teha, siis nüüd on juba tekkinud tänavale ka paarikesed, kes jalutavad ilmselgelt kaks. Nad ei moodusta ka veel perekonda, sest paljud neist on noored. Ilmselgelt veel pole veel võimalustki abielluda, aga nad juba teineteist leidnud hoolimata karantiin reeglitesse, oli hästi tore. Ja samuti ma olen näinud esimest joodikut. Andres passid kograkre veel vä? Ma käin väljas suitsetamas, mistõttu mul tänavaelust ülevaade. Ma tunnen kõikuva tänava nii-öelda püsielanik, kuidas joodik siis nagu välja nägi, kas ta tuli piirata paraühest tänava otsast? Lahe, see oli, see oligi nii, täpselt nii oligi, tuli laul, tehnika, klassikaline vanakooli tore. Täpselt laulis, oli sõbralik, kukkus korraks pikali, tõusis püsti, tuli Tiiradarasest eriolukorra ajal olid kõik nii kained, kontrollitud ja keskendunud, jooksid koju, täitsid korraldusi ja seal ta tuli. Narva maantee poolt hakkas tema tuleva, kuulsin kaugelt tema laulu lauliste midagi. Mulle mitte veel ära iga omal viisil ja iga sangenereeristantaktiianoodi ta tuli, möödus minust, hüüdis mulle midagi segaste reibast ja sammus Gonsiori tänaval, et seal ma sain ka aru, et on eriolukord, hakkab lõppema siis, kui joodikud on tänaval, siis on kevadekuulutaja praegu minu mulje järgi. Kuigi jah, Jaak Aab on vastavalt oma keha sellistele detailidele, mis avalduvad näo piirkonnas. Tungivalt soovinud on natukene ebameeldiv alalõug, nagu, nagu ma ei tea. Me ütleme, kes on, kes on läinud etenduselt kolme apelsinivastase alalõuga, ei ole nagu piisavalt korralik trenni kattunud, on väga ilus, ta silmad on kauri, mina olen silmadel imeilus, mina ütlen, et Andrus, iga inimene on ilus ja pole kaunis meist sinuga, kes me oleme kauneid nagu haldjad selles Toromiiri haldjariigis või mis ta oli, see, kes oli seal sõrmust, lisandus. Sõrmus sisaldas, oli kümneid inimesi, iga Marii, no vot, me oleme, me oleme nagu haldjate riigi kaunid hooned ja pole meie asi, naeruvääristada neid. Lorke Maidlaski, Andid orkid, olgu maskide kandmine, sest nad ei leidnud muidu paarilist, meie ütleme, et iga iga inimene, iga orkar omal kombel kaunis ei, seda mina ütlen, mina ei ütle, mina ei naeruväärista rumalaid ima naeruvääristamine, hästi, koledad orkina aru. Ma olen põhimõtteliselt nende vastu, sest nad sõdisid Ilopaatori loovatar Mihhailova, kilovatthaldjate külavad, Ilo materjali üldse, esimene, kes lõi üldse kõik maailma asjad, aga, aga orgid haldjatest orgital hävitada. Ma räägin haldjatest selline mask ette panna, see ei aita, aga täna küll, aga Veneetsia karnevalipidu, oh ilma maskideta see oleks. Aga Jaak Aabi oleks kaugeltki see ilus mees, kes seda, et vaadeldes tänavapilti mitte ainult Vilmsi tänaval käib ka lähedal asuv poiss Café Hermanni muudel tänavatel. Olen täheldanud seda, et maskikandjaid on väga vähe. Jaa, visuaalsel vaatlusel süvenemata detailidesse, arvab maad need valitsusele nii-öelda truud massikandjad on just nimelt sellised Jaak Aabi tasemel kaunitarid. Mina vist olen jah, väga hästi. Sõnastasin, sõitsid hästi, aga mina ütlen, et mulle meeldivad rohkem need, kes ei kanna maski. Et ma käin tänaval ja näen inimeste maskita, eriti kaunist naist. Kuule, räägi mulle seda, kas sa oled natuke natukest, aitäh, kas sa oled putukas tegelikult? Ja sinuga maski, et inimene, jaht, putukas, saad aru? Meil on praegu tegelikult pingeline finaal tulemas, Lill. Ontlik tellil. Residegeldil, lill olla küll. Peale seotud, mida sa oled seotud olnud nii draamateatri kui Estonia teatriga, olen seal diskol minu pilli saatel tantsu keerutanud, sula minuga pikema ajalugu võiksid olla küll lill, aga sa mingil juhul ei ole operetimeloodiaid, sa jäär ei ole vist valed. May kommenteeri mulle õigust kommenteerida, aga tal on, mul on nagu mul on, ma tean, et sa kõhkled, aga viimane kord mäletan, kuidas sa kõhklesid korra pakkusid peaaegu õieti, aga noh. Ma ei saa midagi öelda ka peaaegu õieti. Ei, ma ei oska midagi kommenteerida, aga no ei, no ma ei olnud kohal, aga ei saanudki, ma ei saanudki olla kohal, aga, aga põhimõtteliselt? No sel hetkel muidugi imelik, kui neis käis peast läbi ja ma mõtlesin, et laulaks midagi, aga noh, ma saan aru, et jah, ei, ei saa, aga las laulab, Märten Kross. Noh, suveks on mul suured plaanid kutsutud oma jaanipäevale. Et sa tuled, muidugi tulen ja võtame kaasa. No minu juures, et me vaatame Netflixi terve toa, mis seal õues olla. Mul oli plaan, küll kutsutakse 100 inimest ja tehakse lõke ja tantsida nagu ma ei tea, kas. Ei noh, ega see mõte halb ei ole. Eksivad, aga samas ei lähe. Oled sa käinud kunagi Netflixi? No ja siis lähme täna sinu poole, vaatame, Netflixi mul on täna naine, lapsed kodus, aga teinekord lähteega seal ei ole siukseid asju, mida räielased näha võiks. Aga ma võin sulle näidata küll. Teinekord lähme kahekesi maha, ma ei pane toas tuld põlema, aga vaatame ikka õudu, hea issand, ära muretse küll. Tatuzza Ma ei muretse üldse, ma tegelikult ootan. Aga no ma saan aru, et tead, mis mulle Jupiter Jupiter väärib selle, Ahto Vesmes või? Ei, see on see, kus saab vaadata kõiki vanu Eesti televisiooni saated, mida sa näinud ei ole või ka oled juba näinud, siis vaatad veel korra näiteks sarja Allo Allo mister siis jah, härra härra seadmeli, minu unistus olnud, nagu juba aastakümneid vaadata algusest lõpuni, sa sari Allo Allo, minul oli ka. Tead, ma hakkasin alguses hakkasin realiseerima seda unistust Jupiter alati jõudsin esimese seeriaga poole peale, kus kõrtsi peremees kavandas oma tüdrukut, kolm ettekandjad sinna kellele kõrtsipidaja naine, kes tahtis laulda, mida keegi ei taha kuulata, ma mäletan, et seal oli ja üks üks ešeloni homo. Ma olen ka seda, et tegelikult see Jupiter hästi tore asi, sest et seal on vahvad seriaalid, saated igalt meie saade on seal ka muidu üleval. See saade, mida sa juhid jumala ja tänu ka mitte koos mullika, vaid koos minuga. Ja juba varsti 25 aastat seal seal kuldvasikaga ma ei ole kunagi juhtunud. Aga see on ka järel kuulatavam, tahtsin öelda tegelikult naerdes kuulajaid natuke, pole kunagi juhtinud saadet mitte kellelegi teisega, palju siin. Hästi armas. Aga aga see on tõsi, aga ma tahtsin öelda seda, et tegelikult vist paljud Eesti inimesed tahaksid siiski sellist kanalid, kus näidatakse vene humoristide esinemisi, vanu Vene filme, suuriku seiklusi, briljant käsi, mis nad kõik toredad ka Facebookis, mis nad veel on need mingid Youtube'ist olemas kuskil. Et mind alati üllad, seegaaram, mind alati üllatab see täpselt täpselt samamoodi nagu see maaeluminister, kes tahtis kolhoose teha, see oli seitsmes Miller ja Miller, Vi Müller, Stirlitz et alati leidub, alati leidub. Alati leidub inimesi, kes tehakse mingi, kui tehakse niisugune videokanalile räägitakse mingist saadetest, siis võivad alati välja mingid tondid, kes räägivad, et ikka see briljant käsi. Vaat need sooriku seiklused vastu 17 kevadist hetke. Mis need veel olid, mingid kuradi operatsioon Luubakadee, Nuubogaadi, mis me sellest räägime? Aga see, kui sa ei elementidega jutu jutuga tulid tagasi siis Milleri juures väga sarnaneb ju selle eelmise põllumajandusministriga maaeluministriga VII Järvitud ja seda nime Ühest mingist kutsikate pesakonnast, jah, üks ütleme Roose undke sall, au. Näete, vana ilme. Reemuse ja need teised lähevad imesid ühest nisas, ma tean seda sellepärast, et ma tänasest e-kooli raames tutvusin Rooma linna asutamislegendiga. Oli vaja, e-kool nõudis, mis mõtted sinul oli, vajaks koormas klass, kolmas klass võiks oma lapsest tööd ära teed, kaisa ise tark ja saab ise hakkama ja mul on õnn siin olen huvitav teada ajaloost, näiteks ma ei teadnud, et Rooma linn üldse olemas on ja kuidas see tekkis ja kuidas tekkis Ma Rooma Rooma linna piir, kuidas tekist jätkudes tekkis. Et härg rakendati adra ette, Reemulus vedas ümber Kapitooliumi künka, sellise jälle põllumajandusteema. Vedas vao, aga ta ei öelnud seda, et sinna pannakse maha kartumideks õpilased, parima lähevad vaid sinna ehitatakse linnamüür ja hiljem ta tapmisrõõmustage selle Romulus tappis Remuse, kuna ta tekkis tusameel. Ja siis nad röövisid Sabiilitarid, aga kas nüüd kolmanda kõikidele tappis rõõmusele ja et see nüüd info kõikidele kolmanda klassi õpilastele, kellel veel see ülesanne? Mul on üks küsimus, et kas lahendamata onu Remuse lood on nagu enne tapmist kirjutatud toreda jõudis nagu need ära rääkinud jänkuonu ja rebaseonu loo ja siis ta tapeti läbi hilisem kihistus, tegelikult Reigo täi ellu pärast surma, rääkis Romulus, tappis Romulus, tappis Reemo Ameerikasse, temast sai mustanahaline neeger, kes rääkis Neid onu jänku lugusid. Okei. Okei, oota, aga mis sul sellest, me rääkisime sellest. Ototot surnud rebus läks Ameerikasse, hakkas rääkima. Kas surnud valge muutuvad mustana ja räägivad. Kuidas ma siis ei ole, ma rääkisin selle tõelise surmahirmus vaadata, aga me rääkisime jupiterist ja rääkisime seal Ahto Vesmesest, kes on praegu jõudnud juba ameeriklased, mustanahaline raieteemalisi lugusid, tema nimel Snoop Dogg. Aga Eestis on täiesti elus ja teeb muusikat Märten Kross kuulama. Kaasas mis põues ta hinges, lootus tarne, teispool lahedaks. Kas Andrus seda nalja juba oled kuulnud umbes 2000 korda või rohkem millist, et eurovisioon on hukule määratud, hukule määratud? Seda ütles Mart Normet vist kuskil, ma lugesin, et Uku võidaks nagunii mis kummardas, Mart Normet, riigi juhtimise ajal vist ei ole ükski Eesti artist, võidan Eurovisiooni, äratan läbi kukutud ja hävitud algentaalse faktides täpsed ja selle peale minale oma vana mälu alati kulutanud, et omandada Eurovisiooni-teemadest triviat. Ainuke kord, kus eurovisioon on võidetud, on juhtunud Juhan pahade najal ja ja meie dolla seal ei juhtinud veel Eurovisiooni saadet. Et me olime ühe pornoajakirja esitlusel, rääkis nii hea lugu, ei mäleta täpselt, mis aastal see oli, no kurat, seda ma ei mäleta, kas oli hästi ammu ja me olime sinuga mingi pornoajakirjaga silmuma ja me olime seal, me olime sinuga pornoajakirjanik, miks, sest noh, kuidas me sinna sattusime? No kes seal pidi olema siis? See oli meie huvi olla. Kuidagi osi, mis ei mäleta, mis kuradi ajakirjanik, üks meie sõber, ava hakkas ja siis me olime seal ja siis mõjus, olime muidugi Mart, meie Barnaga. Muidugi olime, me oleme kellelgi kirjandusüritustel, teadusüritustel, ma ei usu, pornoajakiri oligi kirjanduslik porru, Aare ja me olime seal muidugi. Ja siis me kuidagi öö jooksul saabus korraga teada, et Eestis ei võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse ja siis me läksime linna peale. Mäletan, seal oli veel väga palju tuntud. Tänapäeval tuntud inimesi ja autosid mööda Tuudutasides oli kuidagi väga ilus, oli kõike. Ja vaat mul on küll niisugune mälestused meil sinuga koos olime sel hetkel, kui Eesti võitis Eurovisiooni lauluvõistluse ja siis tulid vastu mingid siuksed. Noh, Hitleri juugendi vormis inimesi. Pedei, pigi võitsid ja olid väga rõõmsad. Pedaja pigi varilt kinni, mina mäletan seda õhtut natuke teisiti, ma mäletan, et me olime väga ebaõiglane, ega siis Tanel Padar ei ole ju ometi Pihli mentorile, Peeter on laps, mina mäletan küll, et me olime koos, aga minu meelest panime ajakirja akadeemia juubeliüritusel, kus pidas kõnet Toomas Kiho. Seenel rääkis tollane president Lennart Meri sõnad pärast Me jäime, tee läks võlg. Kell õhtul kell 10 magama hommikul lugesin ajalehest, et eurovisioon väidet rea oli jah, võib-olla nii. Kas meil oli ENE toimetuses Gustav Naan toas, mis oli ka seal valikettaina on ka seal. Uskumatu, et nagu seal on niisugune mälestus asja, selle, meid, eestlasi on nii vähe, et alati nendest kaks meie oleme sinuga. Mina mäletan, et mul oli käes pudel viina, teises käes pudeli konjakit ja suust piip. Käes olid justiits ja kaalude teises käes oli mul see Ida-Saksa papp, minu haamer ja kruvi sinul sinu suus. Ma ei ütle, mis see oli. Ära ütle paigas? Ei, kolme meetrine kanepisuits ei taha kummaski suusakepid läksid ja niimoodi. Võtsime vastu selle öö ja vaata, kui erinevalt mälestusest kirjutasime oma memuaare ja ma kirjutan kirjutada ja ma kirjutan, selle pealkiri ongi kolme meetrine kanepisuits, miks mina ei kirjuta, miks sa ei kirjuta, ma ei tea, miks ei kirjuta ma kirjutaja, kuidas me olime Toomas Kiho sünnile, mina mõtlen seda, et kui me oleme eestlased siin näiteks toast praegu me olime kolmekesi koos meiega, on ka produtsent. Et siis meie taga on nii pikk osa ajaloolise Märten kolmekesi me tõime kaks pluss kaks olla. Nojaa, aga Märten Kross teeb meil muusikat, eks märtna kaudu on meil ju noh, veel tohutu, eks ole ju ka. Et selles ruumis, kus me praegu viibime, tegelikult koos meie produtsendi Saaremaal, palun väga. Tervitame saarlasi, ainuke saarlane olla Tallinnast, mina olen Lõuna-Eestist, Märtini Hiiumaal või? Noh, loodame, et järgnevad oleme ka veel suudlema ja kallistama ja hakkame peletama välja jumalat nagu Maksim Gorki ja Anatoli luna, et kas, kas sulle ei tundu, et see põnev, see projekt, kuidas vanad sarskija korki leiutasid juute religiooni suudlemelisema? Me suudleme? On.