Kell on üheksa ja 19 minutit, nüüd on meil ühendus Narvaga, kus on meil Skype'i liinil Integratsiooni sihtasutuse ütleme, et värskelt taasvalitud juht Irene Käosaar tere hommikust. Tere hommikust, pisut sombusest Narvast. Kuidas siis konkurss oli tihe rebimine ja pidid jõu- ja ilunumbreid näitama, et uuesti valitud saada? Vaat need jõu ja ilu numbreid pidin ma näitama eelmised kolm aastat, ehk siis ehk siis nõukogu tegi otsuse, mis on nende volitused teha mulle otsepakkumine, jätk jätkata järgmisel perioodil, ehk siis seekord konkurssi ei tulnud, aga eks see oli siis nii-öelda vaikne tunnustus minu eelmise kolme aasta töö osas ja kindlasti mitte ainult minu, vaid vaid kogu integratsiooni sihtasutuse, sest et ega noh, me teame, et üksinda üksinda ühelgi põllul väga midagi ära ei künnani, et selgelt on see meeskonnatöö ja nõukogu usaldus siis sellele tööle Seda nagu te kenasti nimetasite, lõimumist põldu, on Eestis püütud künd juba päris tükk aega ja tundub kohati, et ikka kive ja kände sellel põllul on päris rohkesti. Üks huvitav küsimus, mis meil siin vähemalt tekkis, et kuidas teile tundub, kas koroonaviirus ja kogu see kriisiaeg on lõimumist pigem edendanud ja, ja eestlasi teistele rahvustele Eestis lähendanud või mitte? Mina küll arvan, pigem jah, et on lahendanud ja mitte ainult ei arva, vaid ma näen seda terve noh, sellises kriisiaegses situatsioonis olin siis ma olen seda ikkagi jälginud haaval ja, ja avalikes kohtades ja jälgida ei saa, aga kas või sotsiaalmeedias, et millest räägitakse, kuidas räägitakse, et eks see natukene on see kurb loolisuselt üks ühine vaenlane või ühine häda ühendab aga, aga noh, ega siin ma pole ka eriti originaalne, kui kasutan jälle seda väljendit, et ühtegi head kriisi ei tohi luhta lasta minna. Et ma arvan tõepoolest, et ühest küljest on see Meie eestlaste suhtumist erinevatest rahvustest inimestesse muutnud ehk siis kuidagi lähemale toonud arusaamist, et me tegelikult oleme ikkagi kõik surelikud siin maailmas, et meil on ikkagi ühised väärtused, pere, koosolemine, tervis, meie eakad, meie emad-isad. Et see kõik on hästi oluline, et teisest küljest on venekeelset elanikkonda minu hinnangul kindlasti rohkem toonud sellesse Eesti info ruumi näitavad ka ametlik statistika näitab, et näiteks ETV plussi raadio nelja kuulatavus on suurenenud ehk siis tahetakse saada seda adekvaatset, täpset kiiret infot just meie riigis toimuva kohta. Sest praegu on see kõige olulisem, mitte niivõrd filosofeerida mingisuguste tulevikku minevikku või, või mingite muude küsimuste osas, vaid sellest, mida ma teen täna, mis olukord on homme, millega ma pean arvestama ja nii edasi, nii et selles mõttes kahepoolselt, et ühest küljest ma arvan, et eestlased on rohkem avatumad ja teisest küljest muukeelsed inimesed on pigem rohkem liikunud meie inforuumi, mis on ju üks suurimaid integratsioonipoliitika väljakutseid olla olnud, et kuidas nad saada sellesse meie ühtsesse inforuumi. No te ütlesite, et et te näete, et see lähenemine on toimunud hea küll, inforuum, seda me saame selgelt mõõta just nimelt nende televaadatavuse ja raadio kuulatavuse numbritega. Aga mis puudutab seda muud sorti lähenemist, mida te ütlesite, et te olete märganud, siis mil moel see väljendub, te mainisite teemasid, millest räägitakse sotsiaalmeedias. Aga need teemad, millest sotsiaalmeedias räägitakse, eks need puudutavad ju või noh, eks inimestel on need enam-vähem ühtmoodi, et mis seal nagu erilist või teistmoodi on. No vot see ongi, et ongi ühtmoodi teemat selles mõttes, et räägitakse ühtedest ja samadest asjadest. Jah, see on see koroonaviirus, jah, need on need erimeetmed jah, vahel on see ka see hetk, et, et koos nagu noh, ma ei oska öelda, kas kirutakse või vähemalt arutatakse, et kas need meetmed on nüüd proportsionaalselt mõistlikud või ei ole ja nii edasi ja nii edasi. Aga noh, mina isiklikult muidugi on ka selle, selle kaudu seda muutumist või, või noh, vähemalt ma ise vähemalt loodan, et need on tõesti ka näitajad. Et me oleme algatanud näiteks sellise projekti nagu mentorite projekt, kus siis eesti keelt hästi rääkis inimene. Ja inimene, kes soovib eesti keelt õppida või selle suhelda, viiakse kokku loomulikult veebikeskkonnas ja nats omavahel suhtlevad ja niimoodi siis üks toetab seda eesti keele valdamist ja, ja, ja eestlastele või siis eestikeelsetele. Minu hinnangul annab see sellise kogemuse, et just, et kuidas teine pool mõtleb mismoodi ja meil järgmiselt suur huvi nii ühe kui teise poole pealt, et, et meil on üle 800 inimese selles projektis olnud, me oleme kokku viinud nii-öelda üle 400 paari ja, ja, ja see on minu arust ka üks selline väga konkreetne näide. Eks nüüd jah, loomulikult natukene vara on võib-olla neid globaalseid muutusi hakata siin hindama veel mai alguses, kui tegelikult, et on ju ainult kaks kuud see eriolukord kestnud integratsioonimonitooringut pannakse praegu kokku ja seda just nüüd hakatakse läbi viima sügisel, nii et ma arvan, et sealt võib-olla tulevad veel täpsemad ja paremad näitajad ja, ja seal mõõdetakse seda teaduslikult. Nii et noh, see minu hinnang on praegu selline nii-öelda igapäevaselt põllul oleva põllumehe hinnang selle vilja võrsumisele. Te olete praegu Narvas ja töötate seal mitu päeva nädalas. Palju on räägitud ju inforuumi kontekstis ka sellest, et idanaabri suur inforuum, eriti telekanalid, mõjutavad paljude Eestis elavate venekeelsete inimeste mõtlemist, väärtusi, hinnanguid. Ja kui nüüd aus olla, siis tegelikult Vene inforuumis ikkagi on koroonaviiruse selle levikut esitatud hoopis teistmoodi kui, kui Eestis ja püütud tükk aega ka eitada seda kuidas te seda näete, et kas siin selles nagu inforuumide vahelises võitluses on nüüd see justkui tõesem ja Eesti inforuum peale jäämas. Jah, ilmselt on seda natuke vara veel öelda, aga, ja, ja tõepoolest siin see küsimus on. Ja, ja tõepoolest ilmselt, et ikkagi see Vene inforuum ka teatud mõttes tas, ehk siis kui hakkas ka sealtpoolt tulema sõnumeid, et ikkagi koroona on olemas ja, ja see ei ole ainult läänemaailma või Ameerika valitsuse väljamõeldis, et siis siis see kindlasti mõjutab kas ka siinseid inimesi rohkem. Aga ma veel kord ütlen, et ma näen siin igapäevaselt näiteks minu kortermaja trepikojas väga kiiresti tekkisid need terviseameti poolt üle levitatavat plakatid, kuidas peab käituma kogu see kaks pluss kaks käte pesemine. Meil on kortermaja trepikojas ka deso-vahend täiesti olemas. Et põhimõtteliselt ikkagi Eesti. Jah, ma usun, et, et praegu on võetud Eesti televisioon ja raadio neli ka veel rohkem omakskuise reaalse info edastaja, et, et ongi ja loomulikult vaadatakse edasi ka venekeelseid kanaleid, ega see pole lõppenud, aga selle reaalse eluks vajalikku ja igapäevasüsteemis toimimiseks vajalik kogu info praegu saab ikkagi inimene ka siin samas ikkagi Eesti Eesti kanalitest ja, ja noh, eks, eks me vaatame, kuhu ta siis liigub pärast seda eriolukorra lõppu, aga me teame, et kui üks harjumus on juba nagu tekkinud, siis on suurem tõenäosus, et see nii ka jääb. Minu lootus on väga suur, et see hüpe ikkagi on toimunud tänu sellele No lootus on üks asi, aga mida te sihtasutusena kavatsete teha selleks, et see intervjuu alguses ütlesite kriis raisku ei läheks, et kas te olete juba kavandanud mingeid konkreetseid meetmeid, sest kui tõesti uks või aken on lahti tehtud ja, ja selgelt lõimumisele on soodus pinnas praegu, kas tal on juba ka nagu nii-öelda kriisist väljumise kava olemas? Jah, ikka on olemas, et, et ega me näeme, et paljud paljud asjad, mida praegu sai katsetatud nii-öelda natukene, võib-olla esimese hooga isegi uisapäisa, sest et lihtsalt, ega me kõik olime ju väga ootamatult olukorras, milles on olnud, aga aga meie inimesed, õpetajad, nõustajad, reageerisid väga-väga kiiresti. Et kindlasti see kontaktide pool, mis, mis, mis on praegu loodud, et just eestikeelsed ja venekeelsed inimesed omavahel saavad, kui arutavad kasvõi sedasama koroonakriisi teemat või kasvõi sedasama teemat, et millal ma viimati poes käisin ja kuidas on olukord Narvas poes käimisega ja näiteks start Tartus või Viljandis. Et kindlasti me tahame jätkata seda ka veebi vahendusel, sest see on väga mugav lahendus viia just näiteks Viljandi ja Narva inimesed kokku ja loomulikult jätkata kõike tegevusi, mida me tegime ka ju enne kriisi, ehk siis just need inimesi liitvat ürituste korraldamine, erinevate MTÜde toetus, vahetamine, kes, kes just venekeelses keskkonnas elavatele inimestele annavad võimalusi suhelda eestikeelsetega. Sest noh, kindlasti see info, ruum, see meedia on väga oluline, aga mina ikkagi usun siiralt, kõige rohkem inimlitesse traktidesse kui sinul ikkagi tekib südamlik ja soe suhe teisest rahvusest rääkiva inimesega sisse automaatselt. Sinu hoiakud muutuvad laiemalt mitte ainult selle inimese suhtes vaid ka kogu selle rahvuse kultuuris suhtes, ehk siis armastus lühidalt kõige enam, mina usun sellesse absoluutselt inimsuhted on need, milles tulevikus panustama, et neid kontakte oleks rohkem ja rohkem ja inimesed puutuksid omavahel kokku ja näeksid, et kus siis meie erisus on ja kus siis on tegelikult see osa, mis on palju, palju suurem ja mis on see sarnasus. No kui te ausalt ütlete, mõtlete realistlikult sellele olukorrale, mis on siis, kui tõenäoline see on, et see selline info, ruumide kokkutulemine või selline teatav integratsioon, mis on toimunud selle koroonakriisi tõttu et see püsima jääb, sest me näeme, et vaikselt hakkavad, hakkab olukord muutuma, näiteks ei ole enam neid keskpäevaseid, pressikonverentse piirangud leevenevad ja, ja see, et kui tõenäoline on, et Eestis elavate muukeelt ehk siis peamiselt vene keelt kõnelevate inimeste huvi jääb alles näiteks ETV plussi raadio nelja kuulamise vaatamise vastu? Nojah, selge see, et ega nüüd seda imet ei juhtu, et et ma ei tea, esimesel juunil ei vaata keegi enam Venemaa kanaleid ja kõik vaatavad, kui üks mees ETV plussi kuulavad. Raadio nelja loomulikult seda ei juhtu, loomulikult jääb jäävad Venemaa kanalid siin nendes venekeelsetes piirkondades ka kaleerima, aga ma siiski usun, et muutus on toimunud positiivne ja just võib-olla ka nooremate inimeste seas enam. Ja, ja see ongi see eesmärk, sest et noh, mis seal teha, et ega me kõik oleme oma harjumuste orjad ja loomulikult, et eakad inimesed on harjunud vaatama ja nad jäävad vaatama neid vene kanaleid, see selles ei ole nagu noh, seda, seda ma ei usu, et, et see muutus nüüd niimoodi paugupealt toimub. Aga, aga ma arvan, et põlvkondade vahetusega, mis tasapisi kogu aeg toimub ja me näeme, et see muutus toimub ka kriisist sõltumata. Et see kriis on andnud sellise noh, mõju või, või tugevuse juurde, et, et ma küll loodan, et see see suureneb. Ehk siis ehk siis pärast eriolukorra lõppu, kui me vaatame ETV plussi vaadata, kust ja raadio nelja kuulata nähtavust, et siis need ei ole kukkunud nii-öelda kriisieelsesse situatsiooni tagasi, vaid vaid ikkagi on jäänud noh, kui samale mitte siis vähemalt ligilähedasele. Nii et ma usun, et see mõju on olnud kindlasti see ei ole see, et nüüd integratsiooni sihtasutus peaks oma uksed kinni panema ja ütlema, et eriolukord on lahendanud kõik integratsiooniprobleemid Eestis kindlasti seda ei ole kindlasti õnneks meie tööpõld jätkub õnneks selles mõttes, et ma ei pea oma kolleegidele ütlema, et nüüd nüüd hakkab asutuse kinnipanek või valdkonna lõpetamine sellise poliitika lõpetamine. Et kindlasti seda ei juhtu, aga mõju on olnud ja, ja see on ikkagi väga positiivne. Aitäh integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar ja ega muud, kui jõudu seal lõimumistöös. Aitäh ja kena päeva kõigile.