Nii meil on nüüd ühendus ettevõtja villa jääga, et saaksime nüüd turismist rääkida, nii et probleemid said seljatatud. Tere hommikust, vile. Tere hommikut. Sel nädalavahetusel võis juba inimesi natuke ka restoranides ja kohvikutes ringi liikumas näha, aga ma saan aru, et enamiku restoranide puhul on sellest küll natuke kasu, aga toime on ikkagi päris keeruline tulla. Eks see nii ole tõesti, et need, need kohad, mis täna lahti on, siis eks omanikud teavad seda, mida võib-olla kliendid ei tea. Et sellise väikse kliendiarvuga lahti olla tegelikult kulukam. Kui oli kinni olla, aga kuskilt seda uut olukorda nii-öelda testima hakkama. Ehk siis restauraator restoranidele kohvikutele see võimalus, et natukenegi siis proovida või noh, ettevõtluses on ikka nii, et, et kui olukord muutub, siis sa pead kõigepealt nii-öelda oma tunded välja aru saada, mis on muutunud ja kui palju muutunud. Ja selles mõttes jah, et kes vähegi said või saavad andmetest lahti teinud või tegemas et siis selle uue olukorraga kohanema hakata informatsiooni saama hakata, põhiline, mida mida siis märgata ja mõõta, on see, et, et kui kõikidel eriti pealinnakohtadest räägime eriti vanalinna või kesklinna kohtades suur osakaal Ja noh, selge on see, et kui piirid on kinni siis turisti kole, et kuidas hakkama saada selle kohaliku kliendiga kuidas teha ümber oma pakkumist, oma teenustelt, menüüd. Missuguste hindadega kliendid kohalikud kliendid nõus on ja kui palju neid üldse tuleb, et kõik need küsimused on täna laual? Ja mis meetmeid ise omaettevõtetes, muide olete praegu juba pidanud kasutusele võtma? Eks ma need põhilised nimetasin juba ära, et, et kui, kui su klientuur muutub ja noh, see on teada, et nüüd järgmiseks kaheks kuuks kindlasti tuleb iga iga restoran kohvik peab nagu ümber mõtlema, isegi need, kes Tallinnast väljas palun turisti pole. Et mida see tähendab? Kindlasti tähendab see ühelt poolt survet hindadele ja seda kahel põhjusel. Esiteks võib-olla keskmine turism oli suurema ostujõuga kui, kui keskmine kohalik, see on üks põhjus, aga teine on see, et üleüldine siis kriis ja nüüd ma räägin majanduskriisist, sest tegelikult viirusekriis on need mööda saamas ilmselt mingid tagasi, põrkad tulevad siin siin ja seal ka. Aga kuhu me oleme jõudnud, tänu viiruse kriisi on majanduskriis ja see on nagu kindel, siin ei ole mingit vaidlust õnneks ka poliitikute osas. Et kõik on aru saanud, et see juba on kohal. Ja vot see majanduskriis mõjutab ju tarbija ostujõudu. Ehk siis ühelt poolt suurema rahakotiga turist ei tule teiselt poolt see kohalik kes, kes niikuinii ütleme, on rohkem hinnatundlik siis ka tema hakkab kindlasti rohkem raha lugema, kui ta seda juba ei tee. Et need kaks põhjust on siis missis hindu panevad läbi vaatama. Ja kindlasti tuleb vaadata ümber menüü ka selles mõttes, et jällegi seesama kriis on mõjutanud ka ka tooraine hindu ja kõik toorained, mida toodi Euroopast põhiliselt eks ju, värsketest juurviljadest praegu, mis väidetavalt seal hispaanias põllul mädanevad. Kuna üleskorjajaid jale siis neid ostetakse börsi kaudu tegelikult tänapäeval ja börsihinnad, kui pakkumine väheneb, siis tõusevad, ehk siis kindlasti tooraine hinnad, tuleb üle vaadata paganonüümi sellest tulenevat. Ja kindlasti siis ka mitte ainult hinna poolest, vaid ka maitseeelistuste poolest. Kindlasti kõik, kes vähegi mingi toiduainetööstusega tegelenud, teavad et kohalikel ja turistidel võib olla erinev. Maitse-eelistus on suunatud rohkem kohalikule nii hinna kui ka sisu poolest. No te ütlesite, et siin lähimad 12 kuud võib-olla selline natukene keerulisem, kas nüüd tähendabki seda, et tegelikult Eesti ettevõtted, hotellid, restoranid, kohvikud, peavadki puhtalt nüüd selle siseturismi arvelt kuidagi hakkama saama või millal siia need? Muidugi see on päris keeruline on ennustada, et millal need turistid siia saabuvad, praegu on piirid kinni, aga arvestama peab ilmselt siis ainult siseturismiga. Mina teen küll nii jah ja, ja soovitan väga tõsiselt kõigi kaaluda, et, et kindlasti mingit mingis hulgas need turistid liikuma hakkavad. Aga kui palju ja millised on nende rahakott, sest ega see majanduskriis ju ju ründab kõiki maid. Peaks suunitlema või arvestama, et 2006 on nagu väga raske loota toetatud käijat. Et need, kes vähegi saavad, ma arvan siis suunitletud üldse ennast kohaliku turu ümber see ongi laias pildis nagu see, mis juhtuma hakkab järgmise kahe kuu jooksul, et et turism asendub, võib olla suures osas siseturism. Noh, Eesti enda inimesed hakkavad, kuna Eesti enda inimesed nii eelarve noh, pere eelarve kui ka kinniste piiride ja võib-olla siis tagasi hirmude tõttu, eksju ei lenda nii palju kindlasti, et et noh, ma ei tea. Keskmine Eesti pere kindlasti ei planeeri siin võib-olla isegi arvagi, et 12 kuu jooksul lendab siis siis kuskil eks ju need puhkused või perega koos veetmise ajad ikkagi tehakse ja seda on ka ajaloo ajalugu näidanud, et siis tehakse oma kodumaal turism siseturismi mõttes. Kas kohaliku tarbija poolt tulevad, pööra kindlasti, selline aktiviseerumine võiks öelda. Aga nüüd meetmetest kindlasti üks veel lisaks sellele äri poolel on kindlasti see, et et kõik teenuse osutajad peavad arvestama, et, et suure tõenäosusega jätab see viirusegrillis jälje Me käitumisele. Kui siin on juba naljadest värvitud jaapani, Maardus on siis uus uus kätlemine kus siis ainult kummardatakse kätelegi. Et siis mida teenussektoris, mis teenussektoris juhtub, on, on see, et kindlasti mingi aeg, inimesed, eks füüsilist sellist nagu kontakti pigem väldivad. Ja kui jälle nüüd minna restoranide kohvikute juurde tagasi, siis, siis noh, ikkagi need kohad, kes hästi hakkama said seal ikkagi laudade tihedus oli noh, et kinnisvara kõrgetilisada hindu kuidagi kõrgeid hindu õigust laudade tihedusega. See kindlasti peab langema juba kaks pluss kaks reeglipärast, et pigem on umbes pooled. Igas kohas, et see juba jällegi, et isegi kui kliente on, oleks kaks pluss kaks reegli järgi, restoran saab sõita, no umbes nii, nagu bussifirmad räägivad, et täna pooled kohad, eks ju. Ja selge on see, et kui sul on pooled kohad bussis täis, siis ei too Tartu restoranides on samamoodi, et poolte totudega sa veel kasumit ei teeni. Ja see teeb karaskit. Aga noh, kui tuleb hea soe suvi spirassidele kindlasti aitavad kaasa, et et siin on juba viited olnud, et võib-olla näiteks ka Tallinna linnavalitsus hetkel. Eks ju saab aru, trassidega tuleb olla natukene natukene leebem või pehmem, et lubada need pigem rohkem kui tavaliselt. Ja siin need leed on hea näide Vilnius kõige ennast üldse terrassilinnaks, et kõik umbes nii palju laudu välja panna, kui vähegi võimalik. No natukene mainisite ka neid hindu, et siseturismi natukene nii öelda soodustada, et siis kuidas te praegu näete, kas nüüd ettevõtted peaksid hakkama oma hindu mingil määral langetama igal pool Eestis või kuidas seda siseturismi kuidagi soodustada rohkem nende hindade kaudu? Et mis siin suurtel mägedel on odavamad ehk siin, seda on mul raske öelda, et võimalik, et see siis nii-öelda turismiteenuse hind ei peagi otseselt alla minema. Küll ma pigem ütleks, et need pealinna, eks ju. Need restoranid, kohvikud ja teenuseosutajaid, kes nagu põhiliselt suunitlused ennast enne väliskliendile. Neid need hinnad, eks panid paika hinnad lähisuurlinnades. Et jah, veelkord, et kohaliku siseturismi mõttes see ei pruugi tähendada hinnaalandust. Tähendab pigem ümberorienteerumist, eks ju kohalikule sotsiaalmeediale jätkudes ennast teatavaks teha. Sest need kohalikud siin ikka üles leiaks. Kuidas selle tööjõuga on praegu, et paljud ettevõtted on juba teatanud suurtest koondamistest, näiteks? Alles eile saime aktuaalsest kaamerast kuulda aga spaa-hotellide pidajaid, et ilma jätkuva riigi abita tulevad need koondamised. Et kas siin järgneva 12 kuu jooksul sind nagu te ütlesite, et see asi võiks nii-öelda kesta kogu see turismipuudus, et kuidas see tööjõule mõjub. No kindlasti tööhõive langeb, see siin ei ole kahtlustki. Noh, ütleme sellist sellist töö tööjõupidu nagu varem oli, et sinna meil oli sisuliselt siin alla viie protsendi vahetult enne kriisi, et noh, eks see vist pole ka varem olnud aga nüüd selgelt muutuda, nüüd on turistidele suunika sektoris 50 protsenti, võib-olla isegi rohkem see koondamiste laine olla siin tuleb tähele panna seda, et et tegelikult, eks ju, ettevõte peab ikkagi oma mudelit nüüd ümber tegema ja kas mudel arvestaks siis seda, et, et su tulu on on näiteks kuue kuu pärast 30 protsenti 50 protsenti siis vastavalt sellele on sul ka vaja täpselt proportsionaalselt vähem tööjõudu. Nii et, et noh, igasugused need toetusmehhanismid, mis justkui koondamist peaks vältima selles suhtes pikas perspektiivis nad ei saa seda teha, sest see on mõttetu, on ettevõttel hoida töötajaid, keda ta teab, et 12 kuu jooksul ei, ei kasuta. Et noh, see on ka töötaja suhtes nagu pettus, selle asemel, et ta isegi teine võimalus et ka meie oleme mõnes mõnes restoranis koondanud tänaseks juba ta pool töötajatest ja mõnes teises kohas, siis me oleme kokku leppinud, et kõigil on vähem tööd. Aga aga noh, kui meeskond on ka meeskonnad väiksed, eks ju siis on võimalik sellest kokkuvõtet teha, et nad ise on nõus vähema tööga, aga tahaksid jätkata sarnase meeskonnaga chisse koondamine olnud vähem, aga noh, üldiselt restorani pealinna restoranid ikkagi 50 protsenti on see niuke umbes suurusjärk, mis kindlasti juhtub. Ja need suuremad koondamised nüüd siis hakkavadki alles tulema nüüd, kui see riigipoolne nii-öelda abimeede nüüd näiteks siin kaheks kuuks läbi saab. Jah, sest kindlasti oli neid, kes ettevõtjad, kes nagu optimistlikumad ja lihtsalt lükkasid halbu otsuseid edasi tänu sellele abimeetmele seal abi kindlasti tekitab see ka nagu turumoonutuste. Et tegelikult oleks pidanud mõtlema kohe ja, ja mõned lõiked vanuselt ka kohe ära tegema. Et ja noh, eks ma pean tunnistama, et ega meiegi mõned mõned koondamiseks kindlasti lükkasime abimeetmete tõttu edasi. Aga seal seetõttu, et siis sa saad nagu vaadata, et äkki äkki oleme liiga pessimistlikud, et äkki ikkagi midagi lahedat paremini ja varem, kui me arvasime. Aga noh, praegu seda seda näha ei ole, et jah tõesti me näeme, et see esimene noh, ütleme esimene laine, mis on tulnud restoranidesse kohvikutesse tagasi. Julgemad inimesed, kes nagu tahavad välja saada ja neid, kellel on kõrini sellest, et nad on proovinud kodus kokata, tahavad vaheldusrikkamat toitu ja nii edasi, eks see esimene laine võib olla väga petlik. Et justkui nagu endine ellu tuleb tagasi, aga ega ta täpselt sellisena kindlasti tule, et kuhu ta nüüd stabiliseerub, kas tõesti? Kas ta õigustab kindlasti õigustuse klientuur kõikide restoranide säilinud see on selge? Et nii palju neid olla ei saa? Siis eluvõimelisena. Aga kui palju pooled kaovad, kas 10 tiga kolme protsenti kaob? No lõpetuseks siia, millel, millal see kriisieelne olukord meil taastuda võib. Aga ma arvan, kellelgi teisel väga, aga, aga noh, tundub, et mina, ma olen harjunud vaatama niimoodi, et miks mul tänaste otsuste jaoks see, kui pikka binoklit mul vaja on. Loomulikult tahaks vaadata 50 aasta taha ja 10 aasta taha. Aga noh, see, mida kaugemale vaatad, seda suurem on ebatäpsus. Ja jah, seesama mis ma mõtlesin, et noh, kuskil 12 kuu taha vaadata et vaadata, mis aasta pärast saab siis, siis aasta pärast ma usun, et võib-olla on kuskil 10 20 protsenti turiste taastunud ja nüüd, kuidas kohalik tarbija käituks, siis siis ma usun, et umbes kuni pooltes teenusasutustes on kohalike tarbimine nagu tõusnud ja need siis jäävad ellu üle ülejäänud. Aga nüüd, kui pikemalt vaadata, siis ehk siis mõtlen 12 kuuga see majanduskriis. Meil nagu möödas kindlasti ei ole lõplikult. Aga pigem me oleme siis kohanenud uue olukorraga, nii nagu me kohane sinna ja 2008 99. Ja noh, ja muidugi võime vaadata, et praegune majanduskriis on, pole seda globaalne aga kindlasti me kohaneme, et siin ei ole kahtlustki, et inimkond on väga hästi kohanev viirus planeedil maa. Minu arust ühesõnaga elame-näeme. Igatahes ja igatahes suur aitäh meiega oli siin telefoniliinile ettevõtja Ville, jahe, kellega me nüüd arutasime seda Eesti turismiolukorda ja seda, kuidas ettevõtted tahaksid turismisektoris toime tulema. Igatahes aitäh sulle villa ja kaunist hommikut.