Tere hommikust, head kuulajad, käes on intervjuu aeg ja me asume rääkima hügieenist. Haiguste leviku ajal on see ikka aktuaalne teema, kuid Me piilume nüüd hoopis ka natukene ajalukku ja uurime, millised on olnud varasemad hügieenisoovitused. Meil on nüüd telefoniliinil Eesti tervishoiu muuseumi külastusjuht, Kent, Joosep, tere hommikust. No tere hommikust. No kui me nüüd hügieenist juba räägime, siis ega telefonid on ka vist ikka üks päris korralik bakteripesa, eks. No vastab tõele jah, et räägitakse, et ütleme, et üks keskmine nutitelefon olla saastanum kui keskmine prilllaud näiteks, et tõepoolest ka neid ikkagi tasuks puhastada ja teha seda täitsa täitsa igapäevaselt. Aga päris nii tihedalt vist ei jõua, kui käsi pesta. No karta on küll, aga kindlasti mitte sellega unustada. Arusaadav, aga kordame siis veel üle, et millised need kätehügieeni või üldse hügieeni. Sellised peamised soovitused on. Kätepesu puhul, eks neid graafikuid olla siin viimastel kuudel nädalatel jagatud küllaltki palju, aga ikkagi see, et võta soe vesi, võta seep ja võtta aega selleks kätepesuks kuskil kuskil kuskil 20 sekundit vähemalt oli ikkagi kõik need sõrmevahed küünealused, käeseljad, randmed, pöidlad, et kõik need saaks ikkagi üle käidud selle, selle seebivahuga distuleb loputada, siis tuleb kuivatada ja siis võib loota, et need käed on puhtad ja oleme kõik kindlasti tervemad ka. Aga ikka pigem seebiga, mitte selle desinfitseerimisvahendiga. No nii palju, kui mina olen kuulnud, uurinud, siis deso-vahend on selline alternatiiv seebi puudumisel, et kui me oleme kusagil avalikus kohas või või väljas, kus ei ole seda seebivõimalust parasjagu, et siis deso-vahend on hea, aga Ta on selline alternatiiv jah, et seep ja vesi väga hästi väga hästi ajab asja ära. Et hügieeniajalugu oli meil siin teemaks jah, et natukene natukene uurisin ka, tõepoolest selline huvipakkuv teemad on, mulle isiklikult ka on ja ja võib-olla mis on põnev, on just see, et kuidas need hoiakud ajas on muutunud, et kasvõi see, et kas neid käsi siis pesta või mitte või kas hambaid pesta kus, kus ütleme käimlast käia, et kõik sellised asjad on päris põnevad. Natuke leidsin siin suuhügieeni kohta allikaid lugusid ka. Et just see harjumus oma hambaid harjata on nagu küllaltki visalt visalt juurdunud, näiteks, et kui me võtame kuskil 1900 kahekümnendad kolmekümnendad aastad oli ikkagi üsna haruldane see igapäevane hambapesu. Et tegelikult seda näiteks kooliõpilased, haritlased ja püüdsid seda teadmist viia, siis ka nii-öelda kodudesse. Aga see, kuidas ta seal vastu võeti sageli küllaltki nagu pika hambaga. Näiteks võis kuulda ütlusi, et, et kraabiti neid hambaid senikaua, kui nad välja kukuvad või. Või mõeldi näiteks seda, et, Et ei tea, mis sodisel suus siis on, et seda kohe harjaga pühkima siis kõik sellised mõtted, et ei olnud kohe nii, et uraan saab hambaid pesta ja ja nagu tervemad, et teete seda pigem nagu peenutsemiseks ja selleks tarbetuks tegevuseks. Küllaltki sageli noh, oli ka see, et näiteks kogu pere jagas ühte ühte hambaharja, sellised asjad Aga see ühe hambaharjapidamine oli siis ka pigem peenutsemine või see oli juba selline ütleme, erakordne teinud. Nojah, raske öelda, noh, küllap eks ta oli uus asi omal ajal küllalt peetidega kalliks ja noh, ju ei osatud ka tähelepanu pöörata, et hügieeni mõttes on hea, kui meil ikkagi kõigel on oma isiklik isiklik hari, kuna kõigil on pisut erinevad bakterid juba. Kas midagi on veel sellist, mis täitsa praegu ajaloost vaadates praegu totaalset naerma ajab? No päris palju elevust tekitab alates käimlate teema ka et kui me võtame jällegi noh, 100 150 aastat tagasi et kuivkäimla paljudes taludes ei olnud, et seda on ka statistikas välja toodud, et kahekümnendatel aastatel käimla oli umbes pooltes taludes ja kus ei olnud, seal käidi lähimas kuskil metsatukas käidi vagude vahel, käidi laudas oma asju ajamas ja kui tuli, siis soovitus neid käimlaid või peldikuid hakata siis ehitama. Et paljud olid ka jällegi vastu, öeldi just nimelt, et on selline asjata uhkus, öeldi, et ilma saab väga hästi hakkama ja öelge seda ka, et vot seal haiseb. Ei taha ju olla, värskes õhus on palju parem. Et sellised sellised hoiakud ka Praegu nüüd sellel aastal ju möödub ka 100 aastat Hispaania gripist, mis oli ka ju tohutu suur pandeemia. Kas mingisuguseid mälestusi või säilmeid veel selle aja hügieenist või üldse sellest ajast on alles. Kindlasti neid on ma nüüd hetkel hetkel nüüd Hispaania tripi lugudega jään natukene hätta, aga kindlasti nüüd arhiividest on võimalik võimalik leida. Arusaadav tegelikult ju korraldate praegu ka sellist väikest viisi kampaaniat, et kogute hügieenilugusid ja ma sain aru, et niimoodi 100 aasta tagusest ajast seda väga palju neid lugusid nüüd ei ole ja nüüd selleks, et järgmistele põlvkondadele luua ikkagi seda mälestust, et kuidas sellel koroona ajal siis neid käsi pesti ja mis need hügieenireeglid on siis hakkasitegi koguma, neid põnevamaid hügieenilugusid? Ja täpselt nii ja just selles tekkinud eriolukorra võtmes siis et eks me kõige elu nüüd suuremal või vähemal määral on ju muutunud ja seda kuidagi fikseerida ja fikseerida just läbi isiklike lugude. Et üks võimalus oleks võtta meediat või pidada ise igapäevaselt päevikut, et seda ka võib teha, aga just nimelt, kui koguda neid isiklikke lugusid, et nad oleks just nimelt 100 aasta pärast, oleks võimalik võtta ette ja analüüsida, kuidas see elu käis. Ja meie siis neid hea meelega vahendaks ka, et noh, kõik sellised asjad, et kas just nimelt kätepesu, et kas on muutunud kuidagi sagedasemaks, kas on muutunud kuidagi teadlikumaks kuidas on muutunud, ütleme, avalikus ruumis liikumine kas viite kellelegi toitu koju, kas pesete toidupakendeid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Et see teema selles mõttes on päris lai, et hügieen kindlasti ei ole, ainult ütleme kätepesu või duši all käimine, aga ütleme laiem sellise elu ja töökorraldus ja mida teha, et eks ole haigust vältida, et kõik sellised lood oleme neist väga huvitatud. Ja kas mingisuguseid selliseid lugusid on juba teel laekunud ka? Võib öelda, et esimesed on jõudnud ja nad on päris toredad, et, et just nimelt, et kätepesu on nüüd, et kui ta oli varem, oli selline automaatne tegevus, muuseas siis nüüd ta on ikkagi teadvustatud tegevus. Et tõesti inimene mõtleb, et kõik need liigutused seal saaks, saaksid tehtud. Kes on varem olnud selleni keskkonnateadlikum inimene, ütleme et on käinud kaupluses siis riidest kotiga, nüüd siin viiruse kontekstis on sellest loobunud ja ja käib näiteks kilekotiga, kuna tundub, et see on ühekordne ja see on siis selle võrra eksale ohutum. Kummikinnastega käiakse poes, kes käib koeraga jalutamas samamoodi, eks ole, hoitakse distantsi teistest inimestest teistest loomadest, nõnda edasi. Näo puudutamist püütakse ka muidugi jälgida, et see on tõesti üks asi, et ma täiesti alateadlikult ju väga palju katsume oma nägu, teeme seda pidevalt ja seda siis kontrollida. Võib-olla mis mu enda üks lemmik lugu on praegu siiani, et üks laps kirjutasin väga armsasti ette. Et ta endale ei ole veel maski meisterdanud, aga tegi selle oma parginukule. No väga tore, kuhu selliseid toredaid lugusid saata võib ja ma saan aru, et tõesti iga igaüks meist võib saata. Absoluutselt igaüks võib saata noor või vana ja ja kogukonnad siis kõik kokku ja koguma neid aadressile siis hügieenilood, tervishoiu, muuseum, hügieenilood, siis y iga hügieeniloodet, tervishoiu, muuseum, ja lisainfot, siis leiate meie kodulehelt ja teistestki sotsiaalmeediakanalitest. Kui kaua neid hügieenilugusid saata võib, et kas nüüd kui koroonapandeemia noh, loodetavasti ikkagi saab läbi varsti, et kui see nüüd läbi saab, et nii kaua oodata ja siis pärast ilmselt võib-olla inimesed jälle lähevad natukene tavapärasema elu juurde tagasi, et kas siis edasi või on sellel mingi kindel kuupäev seekord? Meil ei ole praegu, ütleme, kindlat kuupäeva veel fikseerinud, aga ma usun, et kindlasti nüüd suve jooksul ja ütleme, lähimad kuud me kindlasti killas neid koguma veel. Võib-olla ongi hea, et kui tavaolukord nii-öelda tuleb tagasi, et siis saab natukene filtreerida seda inimene ja siis oma mõtted teele panna, et see sobib meile meile ka. No loodetavasti lõpuks haigus läheb meie juurest ära, inimesed muutuvad taas kord natukene keskkonnateadlikumaks. Praegu on muidugi täiesti arusaadav, see ongi meie ümber seda, palju plasti ja kogu see hügieeni märgendus on suurem kui kunagi varem ilmselt meie teadvuses. Lõpetuseks võib-olla kätepesust juba natukene rääkisime, mis on teie üks üks selline tore hügieenisoovitus veel siia kuulajatele tänasesse hommikusse? Lisaks kätepesule ma arvan, et ikkagi see hammaste pesu on ka selline tegevus, millele tõesti tasub, tasub aega võtta, et kõik need hambad saaks ikkagi üle käidud, et et vähemalt vähemalt kaks minutit ja terved hambad, see tagab meile ka ikkagi väga hea enesetunde ja tegelikult on väga seotud kogu kogu organismiga, et ma soovitaks hambapesu ka väga. Tänasel hommikul. Kohe kindlasti ja muidu ka väga õige ühesõnagatänane tänast hommikut siis alustame kätepesu ja hammaste puhastamisega. Väga toreda jutuajamisega oli meil praegu siin tervishoiu muuseumi külastusjuht, Kent Joosep. Nii et nüüd meil peaks kõigil olema selline väike teadmine hügieeniajaloost ja ka see, et mida siis peaks natukene mõtlema, kui oma käsi või hambaid pesta. Igatahes suur aitäh ja kaunist hommikut sulle, agent.