Teadust kõigile miks tarvitavad inimesed teadvust, muutvaid aineid, mida see neile annab ja mida nendega teeb. Lõuna-Ameerika põliskultuuridest pärit taime keeduse ayahuasca tarvitajaid Eestis on uurinud Tartu Ülikooli usundiloolane Helle Kaasik. Kelle jäljed need meie paekivis on. Kõikvõimalikud loomad on Sepetel paterdanud ja neisse käike uuristanud miljoneid aastaid. Ordoviitsiumi ja siluri jäljekivistisi Eestis on uurinud Ursula Toom. Tallinna tehnikaülikoolist. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No maailma kultuuriloos on teada mitmeid huvitavaid, eksootilisi ja vähem eksootilisi jooke. Kavagava ookeanias tuntud kohv laialt levinud. Aga täna räägime ühest niisugusest joogist, mida tuntakse nime all ayahuasca. See on mitte niisama jook, vaid teatud toimega noh, umbes nagu kohv, k on toimega. Aga aja paska on kohe sellise erilise toimega. Räägin täna juttu Helle gaasikuga, kes on oma esimeselt ametilt tegelikult ju füüsik. Aga nüüd läinud ka, võiks öelda, et religiooni uuringuradadele, mille ilminguks siis ka nüüd see ajab OSKA uuring on oled tegelenud sellega ju ka juba mõned aastad, aga tänase jutu ajendiks on ajakirjas Journal of Saiko aktiv traks ilmunud artikkel koos psühholoog Kairi kreegipuuga. Mis kajastab siis eesti ayahuasca kasutajate kogemust või uuringut nende kohta? No ja alustada võiks ehk ju sellest, et millega meil õigupoolest tegemist on, seda nime kindlasti on mõnedki kuulnud. Aga mõned kuulevad ka võib-olla esimest korda. Mis jook seal. Võib öelda, et ayahuasca on Lõuna-Ameerika indiaanlaste ravi võlujook. Ahaa, võlujook. Ja oma suunase, jõe-äärsete põlisrahvaste traditsioonidest pärinev psühhedeelne taimekeedus ja seda juuakse eriliselt tseremoonia käigus siis tervenemis või kogemuse või teadmiste saamise eesmärgil. Ja see on vana traditsioon juba aga ulatunud ka meie päevini. See traditsioon on praegu täiesti elus, kui vana see on, seda keegi täpselt ei tea, sest ta on vanem kui kirjalikud allikad seal lõuna ameerikas. Kui vallutajad või avastajad, kuidas keegi neid nimetab, Amazonase jõe äärde jõudsid ja sealsete põlisrahvastega rikatega kokku puutusid siis täheldati ka ka seda, et neil on sellised tseremooniad ravimiseks nõidumiseks info saamiseks teispoolsusest, milles on kasutusel üks taimekeedus, on selline tugevamaitseline pruunikas vedelik nagu kangede, mõni keedus võib olla paksem ka selline siirupi moodi. Ja maitsest on kohe tunda, et see on ikka kange ravim ja no pärast kuidagi ei ole ju sellise joogi allaneelamine nõuab ikka teatavat eneseületamist. Ja loomulikult tunnevad ka teadlased siis huvi selle vastu, et mis jook see on ja teadlased on juurus, himulik rahvas. Mis selle kohta täpsemalt teada on ja mis toimeta siis, õigupoolest avaldab. Et ta Johoska on siis taimedest keedetud jooki, selle kangus koostise toime varieerub päris palju, sõltuvalt sellest, millistest taimedest ja kuidas teda keeda, võetakse selle joogi põhikomponent, mis teda nii-öelda defineerib mõnuks bioaktiivseid aineid sisaldav troopiline joon oma Soonusega hopi väed on tema nimi ladina keeles Anist eri oksis kaapi. Ja sellel joonile lisatakse joogi keetmisel enamasti mõne psühhoaktiivseid aineid sisaldava taime lehti. Näiteks kõige levinum nendest taimedest on nägemuse-röga juur ladina keeles Juhotteria Viridis. Selles taimes sisaldub Ps ühe täieliku nimega tiime, tülgrüptamiin, tee, D ja vot nende taimede koosmõju on Nokia oskele psühhedeelsed toime kummastki taimest eraldi keedetud teel ei ole sellist vägevat nägemustiku efekte, mis ilmneb siis, kui need toimekki Hoskuku saavad. Mis võiks aja Vaskati ja selle selle kasutamist näid just teaduslikus mõttes huvitada, ma saan aru, et kogemuslikus mõttes võib see huvi pakkuda, kui just välja jätta see ebameeldiv maitse ja, ja võib-olla ka muud sellised ebameeldivat refektid selle juures. Ja efekte võib olla igasuguseid, nii meeldivaid kui ebameeldivaid. Ma ikka ütlen, et inimene võib kogeda kõike, mida ta vähegi suudab ette kujutada ja veel palju, palju rohkemat. Aga et miks seda uuritakse. Üks põhjus kindlasti on see, et tänapäeval ei oska kasutamine levinud üle kogu maailma ja sellest on saanud populaarne uue vaimsuse praktika sarnaselt meditatsioonilaagritele ja vabastava hingamise seanssidele, millega samuti taotletakse teadvuse seisundi muutumist. Et võib isegi öelda, et viimase paarikümne aasta jooksul on seoses psühhedeelia teemalise huvi kasvuga maailmas niinimetatud psühhedeelsed renessansi tekkinud lausa oska buum. Et inimesed reisivad Lõuna-Ameerikas metsaküladesse. Et sea šamaanide juhendamisel ayahuasca rituaali käigus oma vaimsuse arengut edeneb oma tervise ja hingemuredele lahendusi leida või lihtsalt huvitavat kogemust saada. Koska laagrite, ärritriitide, tseremooniate korraldamisest ja vahendamisest on saanud terve turismiharu seal ja osad Hoscarritoonide läbiviijad reisivad ka maailmas ringi pakuvad inimestele võimalust ilma siis hakkas ka kodumaale reisimata nendes rituaalides osaleda. Eks need praktikad on nüüdseks levinud mitte ainult seal Amazonase jõe ümber, veidi üle terve Lõuna-Ameerika teistesse riikidesse. USA-s, Kanadas, Aasias, Euroopa maades praktiliselt igas riigis on need võimalused olemas, eks ta jõudis ka Eestisse. Eestist suurem levik minu küsitluste põhjal toimus kuskil 2007 2008, et kui ma küsisin inimestelt, et mis aastal te esimest korda selle kogemuse saite, siis need olid kõige sagedasemad vastused. Kui nüüd kristalselt aus olla, siis Eestis ayahuasca kasutamine ei ole seaduslik tegevus. See seaduslikkus on tegelikult keeruline, et Eesti seadustes ayahuasca katsele nimega naiste teiste nimedega, millega ta maailmas on tuntud, jahe, antud Aini nišipa kamara igalühel oma nimi, et ühtegi sellist ayahuasca jooginimetust tegelikult seal keelatud ainete nimekirjas ehk narkootiliste psühhotroopsete ainete nimekirjas ei ole. Aga küll on seal nimekirjas tiimet Trutamiin, mis sisaldub nendes taimedes, mis oskale sageli lisatakse, mitte iga kord, vahest tehakse ka ainult sellest jaanist ja kasutatakse seda rohkem nagu kehalise tervise eesmärgil. Aga jah, seid, ilmetuid, Rütamiinam küll seal kõige keelatud ainete nimekirjas. Rahvusvahelised konsultatsioonid ayahuasca kasutamist ei reguleeri, selle kohta tehti ÜRO-le järelepärimine isegi. Ja vastus, mis seal tuli, oli see, et ayahuasca taimekeedus, aga et rahvusvaheliselt on 71. aasta konventsiooniga reguleeritud konkreetsed ained nagu keemilised ained, molekulid, aga mitte taimed ja neist valmistatud preparaadid rahvusvaheliselt nagu keelatud ei ole ja iga riik siis ise otsustab, et Eesti seadustes nagu otseselt mainitud oskate, ei ole minu teada kedagi sellepärast ka kinni võetud ega süüdi mõistetud ei ole. Kuna Tiinat trütamiin seal nimekirjas on, siis noh, juhul kui seda nagu puhtal kujul tarvitataks siis oleks ebaseaduslik. No see on umbes nagu spordis, eks ole, kui sportlane, joobena võistlus tassi kohvi, siis korras, sest et kohvi juuakse igapäevases elus, kui ta pruugib sama koguse kofeiini tableti kujul, misjon kohvis sisaldub, siis on juba doping. Et noh, kui peaks tulema mingi juriidiline vaidlus, siis ma ei tea, kuidas kohus seda tõlgendaks, aga see ei ole ka minu eriala. Soovitakse, kuidas need praktikad tegelikult Eestis toimivad, kes on need inimesed, kes nendes osalevad, mida nad seal teevad, kuidas neile ujub ja milline on selliste teiste sarnaste praktikate kohta see funktsioon ühiskonnas tervikuna. Kuidas meie ühiskond üldse suhtub inimese tajusse teadvusesse selle sihipärase mõjutamise võimalustesse? Ma olen seda meelt, kõike, mis reaalselt toimub ja inimestele oluline on, võib ju, tuleb uurida teaduses ei tohiks olla tabuteemasid, et me ei peaks mõtlema, et miski on liiga veider või liiga ohtlik selleks, et seda üldse uurida ja sellest aru saada. Noh, see on teaduse puhul selline üks väärt omadus küll, et teadus on neutraalne, objektiivne ja uurib asja. Nonii see peaks vähemalt olema. Ise vähemalt peaks olema jah. Aga lähemegi siis nüüd selle uuringu juurde, et kasutajad Eestis olemas on, need tuleb siis üles otsida. Kes olid need inimesed? No keda meiega eriga uurisime, oli siis 30 inimest, täiskasvanud inimesed, kes vähemalt korra elus on ayahuasca kasutanud ja kontrollgrupina siis 30 nende kasutajatega panus soojahariduse järgi sobitatud inimest, kes ei olnud ayahuasca kasutanud, ja osalejad me leidsime siis niinimetatud lumepallimeetodil, see tähendab, et mõnda kasutajat ma lihtsalt teadsin oma tutvusringkonnast ja siis ütlesin neile, et vaadake, ma teen sellist uurimust, et mul on sinna inimesi vaja selleks, et selgitada välja teaduslikku tõde paska ja tema mõju kohta. Kui te tunnete veel inimesi, kes on teiega koos tseremooniatel käinud, et öelge neile, et kui nad tahavad osaleda, siis nad saavad ja nagu aidata kaasa teadusele ja niimoodi neid inimesi tööle. Ja ega seda 30 inimest oska grupi kokku saada ei olnud kuigi raske. Et see uuring võttis inimeselt umbes neli tundi, küsimustike täitmine, seal on psühholoogilised testid, intervjuu psühhiaatriga, väiksed füüsilised mõõtmised ja siis hulk testidel veel omaette ja arvutis, täita vaimsete võimete testi, isiksuse testid, kognitiivse kahjustuse uurimisest. Elukvaliteedi tekst, no päris palju. Standardsed instrumendid, millega psühholoogid inimeste uurivad selleks, et, et uurida tema isiksust, välja selgitada tema vaimset tervist, midagi öelda tema elukvaliteedi kohta nii objektiivselt kui võimalik. Nii et tegemist oli siis küsitluste ja intervjuudega, mitte sellise osalusvaatlusega, kuidas tseremoonia käib? Ei, seda, kuidas tseremoonia käib, seda ma küsisin inimeste käest, seal oli küsimustik kasutajatele ja seal oli küsitud üpris põhjalikult selle kohta, et millal tseremoonia toimus, kas oli Eestis või mujal ja mis seal moonia käigus siis toimus nii seal tseremoonia ruumis kui inimese enda sisemaailmas. Ja see info, millel see artikkel põhineb, pärinebki, siis sellest, mida inimesed sinna kirjutasid. Kopeerisin need vastused teemade kaupa. Tõin olulisema välja ja eredamad näited, siis tõlkisin inglise keelde artikkel ingliskeelne, panin sinna kirja, et see on siis nagu 30 inimese koondkogemus. Ja pluss siis 30 inimest, kes oskad kasutanud, ei ole, aga neile siis ka saab nii-öelda võrdluseks samu küsimusi esitada. No need psühholoogilised testid nende käest ma muidugi ei saanud küsida, et kuidas seal ayahuasca-tseremoonial asjad korraldatud on ja mida te nägite ja kuidas ennast tundsite, sest et nemad ei ole tseremoonial käinud nendelt küsida nende eluviisi kohta, teha isiksuse testid, vaimsete võimete testid, elukvaliteedi küsimused, samad küsimused nagu selle psühholoogia kohta, mis rahvas ka kasutajatele selle eesmärgiga, et siis võrrelda kontrollgruppi oska kasutajate vaimset tervist, isiksust ja elukvaliteeti. Aga jõuamegi nüüd selle põneva koha juurde, et mida siis uuringul selgus, millised need säravamad tulemused olid. No kui nüüd lühidalt kokku võtta siis subjektiivse poole pealt kasutajad leidsid, et, et ayahuasca on neile enamasti hästi mõjunud. Mõned inimesed olid ka keerulisi kogemusi läbi elanud, tegelikult kogemusi oli seinast seina, et kui ma küsisin inimeselt et hinnata oma esimese viimase tavalise kogemuse kohta, milline osa tseremoonia ajast on, on meeldiv ja nauditav, milline osa on raske ja hirmus, siis olid vastased seinast seina nullist 100 protsendini iga näitaja puhul, et need kogemused ise on nagu hästi mitmekesised. Aga kui ma küsisin selle kohta, kuidas on see nende elule mõjunud, siis nad enamasti leidsid, et ei mõjunud, leidsid, et nad on saanud abi oma psühholoogiliste probleemide lahendamiseks. Nende eluviis, tervisekäitumine on paranenud, inimsuhted on paranenud, nende maailmapildis on toimunud muutused, mida nad ise peavad positiivseks. Aga osad inimesed olid saanud ka segadust tekitavaid kogemusi, mida nad ei osanud oma maailmapildiga seostada või sellega midagi peale hakata. Ja mõned inimesed olid emotsionaalselt tasakaalust väljas olnud. Mõnda aega pärast tseremooniat, et noh, kuune kuldkalake, kes täidaks kõik meie soovid ja garanteeriks inimesele ilusa elu kuni elu lõpuni. Osco loomulikult ei ole imerohtu, ei ole olemas ja isegi kujutada, sellisena reklaamitakse siis seda uskuda. No kui ma nüüd vaatan, siin artiklis on mõned joonised ka siin on nüüd piltlikult esitatud inimestele esitatud küsimuste vastused rahulolu eluga ja, ja õnnelikus. Siit ma loen küll välja, et kui võrrelda kontrollgrupiga, siis ayahuasca kasutajate vastused nii rahulolu kui ka õnne osas on märgatavalt rõõmsameelsemad ja positiivsemad. See ei ole mitte ainult joonise peale vaadates näha seal tulpdiagrammist paistate tõesti peale vaadates välja, vaid seda näitasid ka statistilised testid. Andmetöötluses on sellised meetodid olemas, millega võrrelda, et kas erinevus kahe grupi vahel on statistiliselt oluline või mitte, et kui me teeks seda uuringut palju kordi, et kui paljudel kordadel Nendest uutest valimistest me siis saaksime sarnase tulemuse, et see erinevus on olemas ja kui paljudel siis mitte. Ja tõesti siis leiti, et eluga rahulolu ja õnnelikus oma elu üle on statistiliselt kõrgem see hinnang, mis inimene ise andis sellele sellest ayahuasca grupis ja depressiooni ja ärevust oli neil vähem siis psühholoogiliste testide põhjal. Ja isiksuses olid ka teatavad erinevused. Nüüd ongi küsimus selles, et kumba pidi see põhjus on, et kas äkki on niimoodi, et enesega rahulolevad inimesed ja õnnelikumad inimesed satuvad, satuvad kergemini oska tseremooniale. Vaat seda ei ole põhimõtteliselt võimalik ühekordse uuringuga kindlaks teha, et kas on niimoodi, et teatavate isikuomadustega psüühiliste joontega inimesed satuvad eelistatult ayahuasca-tseremoonial või siis ka et ayahuasca kasutajate hulgast just need, kellel olid hästi mõjunud, tahtsid oma kogemuste uuringus jagada ja need, kellele võib-olla ei olnud nii hästi mõjunud, need ei tulnud oma kogemusi, uuringusse jaga ega seda ei olegi võimalik niisuguse ühekordse läbi ikke uuringuga teada saada, ühekordne läbilõikeuuring ei võimalda põhjuslikke seoseid kindlaks teha. Aga mida see uuring näitas, oli see, et et on olemas aja Foska kasutajate kogukond, kes leiavad, et see on neile hästi mõjunud, osad neist olid juba päris pikka aega selles seltskonnas olnud kogemusi saanud, korduvaid tseremooniaid läbi teinud ja nende vaimne tervis ei ole sellest kahjustada saanud ja nad leiavad, et see praktika ei ole neile liiga teinud. Et mitte ainult et nad ise arvavad, et see on, ei lähe hästi mõjunud vaid ka psühholoogilised testid, näiteks vaimsete võimete test, mida noh, eriti petta ei anna, eks ole, et kui see, et vastust ei tea, sisse seda anda ei saa, näitavad seda, et, et nende vaimsete võimete ja vaimse tervise pärast ei ole põhjust väga mures olla. Mis ei tähenda seda, et, et ei või olla inimesi, kellele ayahuasca võiks kehvasti mõjunud. Et kui me nüüd võrdleme sellega, et ma uuriksin näiteks ekstreemmatkajaid või mägironijaid, küsiksin nendelt nende kogemuste kohta, siis nemad ka enamasti räägiksid mulle, et oi kui tore ja elu rikastav, millised vägevad vaated ja, ja toredasti on mõjunud, no võib-olla mõni ütleb jah, et külmas varvas ära või, või kookoskirka jala peale. Et, et umbes selle pildi ma sealt kätte saan. Aga see ei tähendaks on kuhugi, et need suvaline inimene ilma ette valmistamata ilma treenimata võiks ilma vastava varustuseta võiks ronida mäe otsa minna ekstreem matkama ja seda on tore oleks isegi ohutu, eks ole. Et et samamoodi ei tasu sellest uuringust mingil viisil järeldada, et kui suvaline inimene ilma asjast midagi teadmata ilma ennast kurssi viimata ilma ettevalmistuseta selle teemaga võtaks jooks endale selle joogi mingites suvalistes tingimustes, siis siis ta saaks hea kogemuse või sealt alla kuidagi hästi mõjuks. Nii see küll ei olla. Ega see uurimisteemaga ei ole nüüd teab mis tavaline et me teame, et, et ka selliseid Sisveedeelikumide uuringud on olnud suhteliselt ebasoosingus aastakümneid. Kui suur julgustükk on tulla sellise uuringuga nüüd tegelema? Eestis? Eestis on see tõesti üpris ebatavaline teema meil siin väikeses Eestis, et ma ei tea, et et nii põhjalikult oleks ühegi, eks ühe täieliku bee tarvitajaid siin siin Eestis ei näe uuritud aga on juba enne minu seda psühholoogiaalast magistritööd, siis tarvitatakse holoogia kohta, Eestis olid mõned bakalaureusetööd, need huvi selle teema vastu oli siiski olemas. Aga kui me nüüd vaatame laiemat teadusmaailma Kont teksti, siis viimase paarikümne aasta jooksul on neid töid ilmunud väga palju ja nende kiirenevas tempos. Isegi et noh, kui ma kogu oma ärkveloleku aja ainult häid ayahuasca-teemalisi publikatsioone loeks isegi siis ma jõuaks läbi lugeda. Ja need minu uuringu tulemused klappisid üsna hästi nende eelnevate uuringute tulemustega ja eks ma nende oma uuringu kavandamisel võtsin eeskuju ka nendest uuringutest, mis on mujal maailmas juba tehtud. Aga kuidas nüüd teadlase pilguga tundub, et kohvi joome igal hommikul? No vähemalt väga paljud neist me saame ka enne kella kümmet osta poest ju vastavaid jooke, kui vanus võimaldab. Kuidas selles kontekstis nüüd see suhteliselt eksootiline ja vaieldamatult ka tugeva toimega jook paistab, et Lõuna-Ameerikas, näiteks Peruus on ta igatpidi seaduslik. Kas võiks aja Vaska saada ka Eestis nii-öelda mingi teatava ametlikuma või suurema tunnustuse endale? Mingil määral küll ja ma küsisin seda ka inimeste käest, keda ma intervjueerisin ja ja nemad leidsid, et, et ta peaks siiski reguleeritud olema. Peruus on niimoodi, et tema kasutus on täiesti vaba, tänavatel on sildid väljas ja siit saab vajaka, oskad juba lennujaamas? Taksojuht tuleb sulle vastu, ütleb ja mu vanaisa Jomaandab etele tseremooniat. Et sellest on saanud tohutu äri, aga samas ka ka juhtub seda, et tuleb sealt Peruust teateid, et turistid on surma saanud, sest et neile on joodetud mida iganes või röövitud või, või sattunud muidu kuritegevuse ohvriks. Enne Peruus Hoskale sõitmist peab ikka väga hoolega teadma, uurima, vaatama, kelle juurde minna, sest et valge inimene on seal elatusallikas. Et seda, et Eestis läheks asi samamoodi nagu nagu Peeerruusiat ajab vastavad, müüakse pudeliga turul, et seda siin küll ei tohiks olla, et sellele oleks kõige käte ja jalgadega vastu. See on siiski väga tugev rohi ja selle valesti tarvitamisel võivad olla halvad tagajärjed. Natuke parem on see mudel Brasiilias, seal on ta lubatud spirituaalseks tarvitamiseks, aga seda avalikult ei reklaamita. Ei tohi reklaamida, et vot ravin teie vähki või AIDS-i või mida iganes selle imelise tseremooniaga, nagu vahest internetist näha. Ega selle ümber toimub üks, üks päris kõlbmatu äri ja loomulikult oleks ja et et ollakse reguleeritud, siis joodetakse inimestele igasuguseid kahtlasi asju. Järgmiseks uurimiseks ma tegelikult tegin Brasiilia 100 Hoska analüüs. Kogusime koos brasiillaste Campiinase ülikoolist seal kohalikus keemia instituudis 102 ayahuasca proovi, analüüsisime neid ja seal oli ikka päris kahtlasi sees, eriti just Euroopast kogutute hulgas ja mõned olid päris halvad, eks ole, seda Oscaliaanisele sisaldunudki, selle asemel olid farmatseutilise tabletid, Maclobennid, inimestele joodetakse igasugust. Noh, igasuguseid aseaineid siis öeldakse, et see on ja kuna see asi on reguleerimata, mingit kontrolli ei ole siis noh, see on kahtlasevõitu, et oletame, et meil on näiteks joomapidu inimesed seal noh nagu ikka on lõbusad, laulavad humala, eksivad, vanad kaklevad, eks ole, ja siis keegi minestab ja kukub oma peo lõhki. Kahtlemata kutsutakse kiirabi, eks ole, et nagu pole mingit põhjust mitte kutsuda. Aga oletame, et meil on nüüd ajakaskotseremoonia, šamaan on kohal, seal laulab inimesed keskenduvad, palvetavad, keegi minestab ja kukub oma pea lõhki. Mis juhtub, kas inimesed julgevad kiirabi kutsuda, võib juhtuda, et ei julge, eks ole, et kui tekivad probleemid, siis, kui tegu on ebaseaduslikku asjaga takistab probleemide tekkimise korral abi otsida või olete Matinemisel, tekivadki Ahoskaga probleemid? Noh, mul ei ole seni räägitud, aga võib-olla nad lihtsalt ei ole tulnud rääkima. Käib ühe korra tseremoonial alguses on tore, mõne teise korra siis enamasti ei saa aru, kas neid valitsevad mingisugused teispoolsed jõud või mitte ja, ja mida uskuda ja satub segadusse ja ei saa enam omamaise eluga hakkama. Aga praegu ta ei lähe selle murega psühhiaatri juurde, nii nagu minna inimene, et noh, et ma ei suuda enam oma joomist näiteks kontrollida, sest ekraan, hirmud. Aga ei tea, mis tehakse, aga äkki on kuritegelik, aga äkki tuleb, politsei paneb mu vangi, võtab mult lapsed ära, et neid hirmusid, tegelikult ei ole hea, et oleks, et igasugused teadvust mõjutavaid aineid on olemas, mõnele sobib alkohol ja saab sellega kenasti hakkama, eks ole, teisele ei sobi, satub sõltuvusse, muutub agressiivseks. Samuti on kanepiga, eks ole, mõni inimene, kes alkoholiga muutub agressiivseks, plaksutab kanepit, on mõnus ja rahulik, eks ole, minu meelest selline inimene noh, täiesti rahulikult võiks alkoholi asemel kanepit patsutada. Et loeb ju lõppude lõpuks, mida inimene endaga teeb, kuidas talle teistele mõjub, näitasime meilise molekulid, on tegemist erinevatele inimestele, sobivad erinevad ained, nina, näiteks alkoholist, ei oska lugu pidada, mul tema maitse. Aga mulle mu juba jah oskab palju paremini, see on minu jaoks palju huvitavam, palju tervendama, palju rikastavam vaimses mõttes ja kui ma sellega kellegile kurja ei tee. Miks peaks mind selle pärast kurjategijaks kuulutatama? Millises suunas võiksid nüüd Vaska uuringud jätkuda? Just et see, mis ma siin välja ütlesin, on minu isiklik seisukoht ja minu tulemused, mis ma paradoksaalselt just uurimistöö objektiivsuse huvides pean selgelt välja ütlema. Aga selleks, et teha kindlamaid järeldusi ja selle alusel ühiskonnaseadeid muuta, on tõesti vaja Hoskast ja tema, ma ei hakka seda rohkem teada teemat sügavamalt tunda, kui meie ilmunud väike uurimus seda võimaldas. See tähendaks uurimusi suuremal ja mitmekesisemalt valimil erinevate meetoditega ja ka erinevate uurijate poolt. Mina olen selles uuringus vastutust jaganud oma juhendajatega ja eetikakomiteega, kes uuringuks loa andis, aga see kandepind peaks olema laiem ja seega ma julgustan teemast huvitatud teadlased ja teadushuvilisi selle teemaga tegelema. Sellel teemal on küll lisaks teaduse üldistele korraldus muredele ka erilisi väljakutseid, aga nagu näha, on võimalik teaduslikult uurida, politsei kiusanud ei ole, artiklid ilmuvad ja väga põnev on. No hea on see, et teadvus ikka heidab valgust ja vähemalt peaks seda tegema, nagu me siin ka tõdesime kaasa arvatud siis ka Moskvasse ja, ja tema tarvitamisega kaasnev rasse. Ja ajasin seda juttu Helle gaasikuga. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje. Ja tavaliselt me seda jälge ei näe. Aga eks ole ka nii, et kõik jääb kuhugi alles ja mõnikord on, on näha ka need jäljed, mis pärinevad lausa miljoneid miljonite aastate tagant mille kunagised olendid on kunagi endast jätnud ja millest on säilinud kivistisi. Ja just jälje kilististest täna juttu teemegi. Vestluskaaslaseks Ursula toom Tallinna tehnikaülikoolist geoloogia instituudist, kes on just viimasel ajal uurinud, et väga põhjalikult läbi ordoviitsiumi ja siluri ajastu jäljefossiilid Eestis ja nende põhjal siis ka möödunud aasta lõpus doktoritöö kirjutanud. Aga heakene küll, no see on selge, et kui me sellisele pehmele pinnale astume, siis jälg sinna jääb. Ja tuleb välja, et mõnikord mõnel olendil on see jälg kivistunud ja jäänud meie aegade nägi alles. Millised on kõige vanemad jäljekivistised, mis maailmas teada on? Kõige vanema jäljekivistisi otsime meik, kes sealt, kust elu sai alguse kehalkust esimesed organismid olid suutelised liikuma ja see on eelkambriumi ajastust. Nende esimesed liigutused on säilunud kivis. Ja nende põhjal me saame juba aru, millal need organismid muutusid piinat aastaseks. Et nad eelistasid meeldikis ja pool ja saba pool, millal tekkisid neile midagi, mida me võime jalgadega kutsuda. Jaanide jalgade jäljed tekkisid ja millal hetkel need jäljed muutusid väga mitmekesiseid. Selle järgi saame teada, milline oli varajane elu enne seda, kui organismid tekitasid omale Esskaatsenko. Tavaliselt pehmed kehad ei säilinud ja neist säilitasidki ainult nende erinevad jäljed. Kas nad siis roomasid septe sees, mis ette pinal? Kui palju on maailmas jäljekivistisi säilinud, on need veelgi haruldasemad nähtused kui nii-öelda tavalised fossiilid. Kindlasti on jäljekivistised märksa haruldasemad kui tavalised fossiilid. Sellest tuleb kõigepealt alustada, mis asi on fossiil ja mis on jälle kivistis. Kui fossiil on enamasti säilinud organismide koovad kehaosad, kas nende siis sisenes külik väliskele kaga jäljekivistised on organismide elutegevuse jäljed, mis on jäänud pidama setesse. Kas organismid siis liikusid, kas neil oli sealsetes kuskil pesa? Otsisid omale sööki, ajasid kedagi taga. See kõik, mis kujutab terve organismide elutegevust, see, mis on säilunud meile jälgedena. Tegelikult see on viimane hetk setest, mis on ära kivistunud. Jäljekivistised on selle poolest väga informatiivsed, et nad ei ole kunagi transporditud. Nad on täpselt see viimane hetk, mis sinna kivisse jäi. Kui lihtne või kui raske on üldse jäljekivististe ära tunda, sest noh, jälg on ju tegelikult nahk ja kui ta ei ole just selline konkreetne mingi imetaja, käpajälge, mida me kõik tunneme, kui lumel näeme, eks ole, siis siis teinekord on võib-olla päris raske aru saadagi, et tegemist on kellegi jäljega. Ja seda on vahel üsna keeruline ära tunda, kuid sellega on nii nagu kõikide asjadega siin maailmas. Me näeme seda, mida me teame. Geoloog näeb seda, mida ta teab, sest kõige esimesi jäljekivistisi tegelikult kirjeldati maailmas kui taimi, inimesed väga kaua, teadlased ei tundnud ära, et tegemist on jälle kivistunud stega ja enamus kõige esimese jäljekivistisi kirjeldati kui ei toimi. Ja eks koos selle organismi orga maailma uurimisega saadi teada ka, missugused on need jäljed, kui evolutsioneeros kogu loodus, kõik loomad samamoodi koos nendega evolutsioneerumist ka nende tekitatud jäljed. Ja samamoodi jälle kivististe uurimine, nagu kõik teadusharud nad kasutava topp turismiprintsiipi. Väga palju uuritakse tänapäevaseid loomi tänav ja nende tekitatud jälgi, see on terve teadusharu. Nioosnoloogia tegeleb sellega. Aga need esialgsed taime kivististeks peetud jäljed, need olid siis, ma saan aru, kujutan ette roomamise jäljed. Mitte roomamine ka siis organismid niisama liikunud, elamus väga palju on ikkagi seotud sellega, et organismid otsisid omale seke seest süüa. Ja kui nii üllatav, kui see pole, kui meile kõigile tundub tavaliselt, et jäljed on need, mis on jätnud kuskile settepeole, siis tegelikult enamus organism väga elas ette sellis. Kogu nende elu toimuski selles pehmes, et sees ja sealt otsiti süüa ja uuristati käike ja uuristati ihasest kõike. Sest tavaline kutsutakse, tavaline nimetus on neil nii kussi, käigud, kõik jälle kivistised, kvalifits kutsuti neid ussikäikudeks, sest ega enamus loomi, kes neid jätsid, olid Picousja kehva ehitusega jäetud jäljed olid natuke piklikud ja siis nad nyyd nime saidki. Ussikäigud. Selge, et kui me räägime jäljekivististe, sest siis me enamasti räägimegi nii-öelda käikudest, mis on uuristatud, mitte jalajälgedest, niivõrd mida on jäetud kuskile pinnale, kuigi seda vist ka Ja kindlasti seda Ago tegelikult jälle kivististe uurimine on geoloogia haru, mis on seotud väga paljude teiste geoloogiaharudega. Ta on seotud alates parantoloogia Missouri kivistisi sisse dimentoloogia, mis uurib sette kujunemist. Litoloogia, mis uurib settekivimite tekkimist. Keskkonnageoloogia, mis uurib vana ekskeskkondi, nii tänapäeva seika, varasemaid keskkondi ja samuti on jälle kivististe uurimise, on seotud tegelikult arheoloogia. Selle kivististe järgi me saime väga täpselt teada, millal tegelikult meie esivanem tõusis kahele jalale püsti hakkas astuma tema esimesed jäljed Aafrikas. Jäljeread, mis olid kaks inimest kõndinud ja see oli täpselt, peatab, et vastasime kahe jalaga, mitte nelja jalaga. Kas jäänud jah kuskile vulkaanilise tuha sisse? Vulkaanilise kivimisse järgi laat oli inimene, jättis omad esimesed jäljed. Nii et tegelikult hästi palju informatsiooni võime jälgedest saada. Jah, jälgedest me saame väga palju informatsiooni ja väga põhiline jäljed jätavad informatsiooni omaaegse keskkonna kohta, kus nad tekkisid arvestades selles, kas oli tegemist maismaaga, kas oli merelise keskkonnaga tegemist madal meri, sügav meri, kas oli delta Kaagorzzoli järvega sealjuures mitte kunagi ei iseloomusta mitte ühtegi keskkonda üks jälg, vaid tegelikult jälgede kompleks. See näitab seda kompleksloomi, kes elasid selles keskkonnas kellele sobis RU teatud keskkonnas. Milliseid jäljekivistisi on Eestist leitud ja kui palju? Eestist siiamaani kuni minu doktoritööni ei olnud tegelikult ordoviitsiumi ja siluri teada, palju, jälle kivist. Ülemaailmselt oli levinud seisukoht, et korpunootses kivimis ei sa ilu jällegi, mis kuigi hästi. Et need on leiud on harvad ja nad pole ka väga hästi äratuntavad. Ja nende kivististe arv, mis Eestist oli teada, pere jälle kivististe perekondi oli kusagil 15. Ja praeguseks hetkeks on meil teada kuni 60 jälle kivististe perekonda ja väga seoses tööga tuli välja ikkagi väga palju Eesti jaoks uusi jäljekivististe perekondi ja kokku Baltika paleo kontinendi jaoks uusi jäljekivistisi ja sealsamas ka väga palju uusi jäljekivistisi ordoviitsiumi jaoks ja karbonaadse kivimi jaoks. Kas need kivistised tulid välja juba olemasolevatest kollektsioonidest põhiliselt või tuli korraldada selliseid ekspeditsioone, uurimisretki? Kivistised tulid nii välja vanadest kollektsioonidest ja loomulikult ka tegime koos kolleegidega välitöid Eestis. Nii et tõesti mitmekordseks tõusis siis teadaolevate ordoviitsiumi ja siluri ajastu jäljekivististe arv, mis Eestis teada on? No see ajajärk oli enam kui 400 miljonit aastat tagasi, siis kui Eesti asus jah, veel lõuna poolkeral tollasel Baltika paleo kontinendi mandrilaval, eks ole, et me olime madala merepõhjas. Ja sellel ajal oli Eesti asus lõuna poolkeral ja tõesti meil valitsevat keskkonnatingimused, soe madal meri, enamus aga, mida iseloomustas suhteliselt väikene setete kuhjumine. Ja seda näitasid ka ikkagi jäljekivistised väga hästi, sest tuli välja ka väga meie omapära Valtico oma vara ja see on suur biorosioonilisi jäljekivistisi. Mida see tähendab? See tähendab, et osad organismid eemaldasid imi, et omale peho peidupaiku elupaiku yli sisse ja selliseid jäljekivistisi osutus, et meil on ikkagi väga palju ja see on tingitud just sellest, et me ei tee seda keskkonda iseloomustab, vähenes setete hulk. Nii et alati ei olegi hea, kui kui setteid on, on palju noh, teaduslikust seisukohast vaid vähesel aeglasel settimisel on, tundub omad eelised. Vähesel atlasel sekkumisel on kindlasti mõningad eelised. Tegelikult kogu Eesti paleontoloogia iseloomustab hea säilivus ja iseloomustab meie kivistisi see, et nad on kõik kolmemõõtmeliselt ja see on just kingitud sellest, et setete hulgad ei ole väga suured olnud ja ei olenud. Meie kivistised saanud suurt rõhku peale lasu atest testidest ja neid ei ole ka. Nad ei ole saanud ka kuumutada. Nad on kõik väga värsked, sest ei ole lähedal olnud vulkaanilise tegevusi. Et Eesti geoloogia paleontoloogia on tegelikult väga hea säilivuse, ka nii makro- kui ka mikrokivististe hulgas. Nii et võib arvata, et meie kivististes, nii jäljekivististe kui ka fossiilides on peidus veel väga palju infot, mida võiks kaugete ajastute kohta teada saada. Veel. Ja selles kohas on tegelikult teel täiesti õigus, meil on väga palju kirjeldamata kivistisi ja ma julgen arvata, et neil on väga palju kirjeldamata jäljekivistisi, nii uusi liike kui ka perekondi ja kindlasti mis aitab kaasa nende kirjeldamisele, eriti järjekivis kirjeldamisel on uute teadusmeetodite juurutamine geoloogias. Minu tööga kaasnesid ka uute meetodite katsetamiseks tegelikult, et teada saada kui palju on võimalik meil välja selgitada ja missugused meetodid töötavad ja väga hästi osutus röntgentomograafi abil saadud tulemuslikeks kasutasime põlevkivides, kus tulid välja väga suurepärased tulemused sest seal on tegemist, röntgentomograaf töötab materjalide erinevuse peol ja põlevkivi ja lubjakivi on oma tiheduselt väga erinevad ja tulid esile just Eestis b3 mõõtmansus. Kuidas naad kivimis levivad ja see oli ikkagi väga üllatavad tulemused tulid, et see on see, millega tegelikult peaks edasi tegelema. Ahjaa, röntgen võimaldab vaadata lausa kivimi sisse. Jah, sest tegelikult nii üllatav kui see ka ei ole, et see, mis me vaatamegi viime, peole, siis selle järgi teada saada, mis on kivimi sees, on üsna raske, et ikka on vaja alati ju väga täpselt kirjeldada seda, mis on kivimi sees. Aga ütlesite, et kivimi seest tuli välja ka üllatusi, mis kõige suurem üllatus tuli meie põlevkivi seest päevavalgele. Põlevkivi seest. No üldse tegelikult võtame laiemalt. Võtame laia, mis tuli välja üllatusi, üllad kõige suurem üllatus. Et meie päris kivistisi väga paljud neist terve ordoviitsiumi ulatuses on tegelikult seest täidetud. Väga paljust kiusas väikeste mikrokopraliikidega, see tähendab seda, et nende sees elas keegi, neid kodasid, kasutati elupaigana ja need kojad tegelikult võimaldasid säiluda seal kunagi peitu läinud või seal söömas käinud loomade kopraliikidel. Aga olgu see ka ära selgitatud, et mis on kopraliit Ahah, no vot kohe selge See on tegelikult üllatav, et muidu me peame jälle kivistitseks ainult jälgijaga, tegelikult jäljekivististe on ka kõik kivistunud koproliidi pangas. Kivistunud maosisu ja kivistunud oksendamise jäägid on tegelikult loetakse jäljekivistisi ja hulka ja nüüd räägivad tegelikult väga palju nende tekitajate kohta. Koproliiti teest on tegelikult saab teada, kas, mis taimetoidulisel loomaga või olid kiskja. Ja tihti on need väga ainsad kohad, kus säilisid suled, karvad, küüned ja kõik selline materjal, mis tavalised, muidu poleks säilunud. Ja samamoodi kaan koproliiti neurosauruste koproliiti kest või maosisudest on teada täpselt, missugused olid lihased nendel loomadel, keda toiduks tarvitas aga meie tavalises madalam erilises keskkonnas oli väga üllatav, et me leidsime käsijalgsete või tigude kodade see-eest väga palju mikrokoproliiti, et see üldse tegelikult päilisid, siis tavaliselt peetakse, et nad säiluvad ainult troopilises keskkonnas ja väga suur suhteliselt suure sete kuhjumise tingimustes. Nii et jäljekivististe maailm on ikkagi väga mitmekesine ja väga teaberikas tuleb ainult üles otsida ja uurida. Ja see on terve Eesti geoloogia kohta, eesti pole antoloogia, sealt on ikkagi meil väga palju, tuleb üles otsida ja uurida ja avastamisrõõmu on ikkagi väga palju ja kõigile. Ja rääkisime jäljekivististe, sest nii maailmas kui ka Eestis Ursula Toomiga. Tänases saates oli juttu oja Vaska tarvitajatest ning jälje fossiilidest Eestis. Juttu ajasid Helle Kaasik, Ursula Toom ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.