Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Maipühal sai 50 aastaseks Eesti Evangeelse luterliku kirikuristikoguduse õpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja Annika Laats. Kaks ja pool aastat tagasi ETV saates suud puhtaks julges ta välja astuda seksuaalvähemuste kaitseks. See tõi kaasa paljude heakskiidu, aga samuti karmi kriitika. Küsime, kas juubilar kahetsev tagasi vaadates tormi põhjustanud sõnavõttu? Kekski mul on pigem elus piinlik, et ma olen liiga vähe teinud, et ma varem ei ole näiteks geide või teiste allasurutud gruppide kaitseks välja astunud või et ma võib-olla ei ei märka seda, kus veel tuleks olla ja tegutseda. Ja sõna või milline on Annika Laatsi kujunemine just selliseks kirikuõpetajaks ja hingehoidjaks kuidas sai temast nii-öelda liberaal ning mida ta arvab kiriku ja riigi suhetest, kuuleme alanud saates. Kõigepealt peaksime vist kokkuleppima, et kas me sinatame Veide, jätame. Kuna me sinuga nii ammu teineteist tunneme, siis oleks üsna võõristav teavitada ja läheks vahepeal meelest ära ka, nii et kui kuulaja lepib, siis me sinatame. Aga palju õnne sulle sünnipäevaks täita. Millise tähendusega on sinu jaoks 50. sünnipäev? Juubelisünnipäev tõeline juubelil? Kuna ma olen sündinud esimesel mail, siis mul on õnnestunud juba väga ammusest ajast igasugustest suurtest sünnipäevapidamistest kõrvale viilida, sest esimene mai muigega pilgu öelda kevadpüha töörahvapüha on suurepärane võimalus talgute korraldamiseks. Ja aastaid olen ma seda nõndamoodi siis kavalalt kasutanud, et ka need külalised, kes tulevad Makuidsen ristile kogudel seal ristil koos ja me teemia kevadisi talgutöid ja ühtlasi ka sööme kooki ja, ja oleme rõõmsad. Ja nüüd mul oli tunne, et 50, nüüd ma küll leiba pääse. Kogudus andis ka mõista, teinud nüüd nüüd talguid ei tee ja nüüd tuleb see sünnipäev korralikult ja pidulikult pidada. Oh, see tundus nii vaevaline ja piinlik ja mida kõike ja nüüd selgub, et räägi seda, ema muigasin endamisi. Ei ole mulle ette nähtud sünnipäevi pidada suurelt laialt. Aga kas ma saan õigesti aru, et sa oledki nagu maakoguduse pastoriks saanud selles mõttes ka tulebki kolinat A-le ja elasin risti kiriku pastoraadist. Jah, meil ristil ei ole basturaati juba 40.-te aastate lõpust saadik, nõukogude võim hävitas meie pastoraadi. See kogudusemaja, kus me praegu sinuga istume, oli üürikest aega kasutusel pastoraadi. No siis, kui nõukogude võim, siinne kolhoos testis õpetaja pastoraadist välja tänu jumalale, et siinsed külamehed olid enne teist maailmasõda selle maja ehitanud kogudusemaja otstarbel. Ma arvan, et umbes 12 aastat elas õpetaja oma perega, sinikuningalt tõsteti ka siit majast välja. Siia rajati Harju-Risti koolimaja. Nii et ma olen siin ise rehkendanud, et kummaline küll, aga jah 60 aastat ei ole see maja olla pastoraadi kasutuses ja nüüd eriolukorra saabudes märtsi teises pooles ma kaalusin seda riski, mida ma oma perele kujut Ta on seda ohtu, millega ma panen nad löögi alla, osa neist ka riskirühma kuuluvad inimesed ja ma otsustasin siis nõnda, et ma tulen eriolukorra ajaks siia ristikoguduse majja, sätin ennast sisse ja olen pidevalt kättesaadav inimeste jaoks ja käin siit ka lastehaiglasse tööle. Et see haigla töö on nagu see siis mis on suurem risk? See aga loomulikult ka matused ja see, et ma ikkagi ei saada abivajajaid ära, me, me kohtume, me suhtleme, ma ei saa ennast isoleerida, vaimulikuna oleks ka väga kummaline, aga loomulikult ka haiglad. Ja kuidas sinu peret mõjutab see piiride kinnipanek? Sellepärast et osa ju on teisel pool piiri, kes Inglismaal, kes Ameerikas osa sugulasi Ungaris. Jah, nii ta on, mõjutab mitut pidi. Mitmed reisid jäid ära, venna pere. Esimest korda juhtub nõnda, et nad ei tule see aasta Ameerikast siia. Suveks ka venna laps mitte. Tütar, kes elab Londonis, oli eriolukorra väljakuulutamise hetkel hoopistükkis keset Ameerika Ühendriike komandeeringus ja kaalus pidi väga kiiresti otsustama, mida teha ja otsustas, et on turvalisem lennata Tallinnasse koju kui et oma päriskoju Londonisse, kuna tollel hetkel oli veel Inglismaa nii kaootiline, nii eitavas seisus, mille tagajärjed nüüd on juba tunda ka. Aga igatahes, ja sel hetkel, kui meil eriolukord välja kuulutati langetas ta mu meelest väga mõistliku otsuseni, et tema nüüd ootamatult pikalt Eestis ja Ungari sugulastega ka jah, raske, eriti siis, kui on kroonilisi haigusi ja ei pääse pered üksteise ligi, kui on keerulised olukorrad, me tunneme seda omal nahal väga selgelt, jah. Aga just nimelt perekonnast rääkides, et ema on sul ungarlanna, eks ole. Ema on mul puhastverd ungarlane, nii et mina olen puhul Eesti puhul Ungari verd ja mu vend ja ema on päritav Ungari nendelt aladelt sündinud sellel selles piirkonnas, mis teise maailmasõja käigus võeti Ungarit ära. Emal on Ungari kuningriigi sünnitunnistus aastast 1943 aga ta kasvas üles ja käis koolis, juht, paraku Ukraina NSV-s. Ja kuna ta on iidsest kristlaste ja kirikuõpetajate perest pärit haritlaste perest siis ei olnud seal võimalik neil nende pere lastel kõrgkoolis edasi õppida ja Eesti oli tollal väga sõbralik, võttis vastu soome-ugri rahvaid ka säält kandis, nii et väga paljud ungarlased taga Karpaatidest tulid Eestisse tema ja said siin, kes arstiks, kes midagi muud. Aga jah, see on küll nõnda huvitav, et mida enam oma perekonna lugu uurime, seda enam avastame seda emapoolsest suguvõsast on kirikuõpetajaid ja arste mõlemaid olnud sajandeid meie suguvõsas kõige esimene vaimulik, keda me teame Wittenbergi, Lutteri kaasaegne, läks ta Transilvaaniast vaimulikuna reformatsiooni piima usupuhastust viima. Nii et see on küll jah, võib öelda, et umbes 500 aastat on meil seda vaimulik kirikuõpetaja teenimistööd olnud, peres erinevates suguvõsaliinides, väikeste katketega, aga siiski. On see sul olnud mingisuguseid plusse või eeliseid, et perekond ongi olnud selline segavereline. Ja ma arvan, väga palju mind vorminud. Just see, et ta on nii erinev, ma ei väsi imestamast, sest mu isapoolne suguvõsa on sajandi ei tohi Tartuma ümbrus üksnes ja ainult nii et kui võtta sirkel ja panna keskkoht Tartusse ja tõmmata 25 kilomeetrit ümber Tartut, siis see on minu isapoolse suguvõsa piirkond. Selline tõeline Eesti Maar, kasvõi Liivimaa Tartumaarahvas. Ja need kaks asja on siis järelikult minu iseloomus ja veres ja kasvatuses ja kõigest niimoodi kombinatsioon. Aga vaimulike taust on kindlasti ka sellest, et mu vanavanaisa, kelle juures ma lapsepõlves väga palju taga Karpaatides olin. Ja iseäranis mu vanavanaema, tema abikaasa, on mind mu elus väga palju mõjutanud nende keskel nende kodus olemine, kohe kiriku kõrval olemine lapsena see oli väga ilus, need suvekuud olid. Ma arvan, noh, niimoodi lapse alateadvust väga palju mõjutanud. Sinu esimene valik ei olnud ju saada kirikuõpetajaks, vaid sa läksid õppima arstiteadust hoopis ja pediaatriat. Ja tollal sai õppida veel pediaatria, 88 aastaga ülikooli astusin ja ma olin teada, et seda peaaegu titest saadik neljandast eluaastast, et minust saab lastearst. Ja kuna tollal nõukogude võimu ajal oli kord, et arstiteaduskonda saab sisse, siis kui sa oled kas lõpetanud medaliga või töötanud ennem kaks aastat, siis ma otsustasin reaalkooli kõrvalt käia. Sünnitusmajas tööl juba 15 aastaselt, tegelikult alustasin tööd sünnitusmajas ja siis keskkooli kaks viimaste aastate öösiti käisin poole kohaga tööl ja, ja see on ka üks väga-väga ilus ja hea aeg olnud, mis ei ole kuidagi kaotsi läinud, ma näen oma elusat Kaarditeaduse õpingud ja mett, kooliõpingud ja kõik see, et tõesti on nõnda, et kõik tuleb kasuks neile, kes jumalat armastavad, see on. Ma arvan jah, ka praeguses haigla töös nagu hästi oluline. No ilmselt sedasama õpingute kogemus siis oligi see, mis on sind ka haigla tööle praegu tagasi viinud, et sa oled nagu vaimulikuna hingehoidjana haiglas tööl. See on tõsi, kui Naatan Haamer mulle umbes kuus aastat tagasi helistas ja ütles, et Annika lastehaiglas on vaja hingehoidjat siis sellel hetkel, kui ta helistas, Ma tundsin, et noh, muidugi ma pean ütlema, et jah, ma mõtlen ja arutan perega läbi, aga ma mäletan liinibussis istusin ja ma teadsin, et nii jumal nüüd oled sa mind sellega kätte saanud, nüüd jookseb nagu jooksevad need tükid kokku, mu elukogemused, need killud. Ja jah, ma teadsin, et see on, see on koht, kuhu ma lähen. Aga mismoodi sündisse otsused saada vaimulikuks? See sündinud küll kergelt, see oli osa minu minu isiklikust loost ja katkiminekust ka haiget tegemisest, haiget saamisest arusaamisele jõudmine selles, et ma olen patune, puudulik inimene. Et ma vajan jumala armu, ma vajan seda hädasti selleks, et elus püsida, et üldse suuta edasi minna. Ma olin siis päris noor, ma olin siis 25, mul oli selja taga üks purunenud abielu, mul oli kaks väikest tütart päris väikest tütart. Ma olin siis nagu üksinda nende kahe tütrega. Ja, ja ma läksin osades instituuti, tema tollel hetkel tegelikult ei mõelnudki seda, et minust võiks vaimulik saada. Ma ei arvanud üldse, et ma et ma tohiks sellise elulooga saada vaimulikuks, ma teadsin, et jumal Peab mind saama kasutada, et ta tahab mind kasutada. See oli nagu minu vastus temale, ma läksin tema, tee sa jumal minuga, mis sa tahad. Ja siis mitmete väga oluliste inimeste julgustusel kinnitusel, kui õpingud hakkasid läbi saama. Käisin ma ka peapiiskop Jaan kiiriti jutu leidsin siin ma olen niisuguse eluga segase keerulise eluteega patune naine, mis must saab, et mind kutsutakse pasteraal seminari. Ja, ja tema väga selge ja rahulik sõna kogu mu jutu peale oli see, mis aga nüüd mul on eluks ajaks nagu andnud selle rahu, et mina teenin jumalat ja tema asi on see, kuidas ta mind niisugusena kasutada saab. Kuidas sa näed ennast vaimulikuna, mis on sinu roll või eesmärk mida sa tahad selles ametis ära teha? Ma tahan inimesteni viia rõõmsat sõnumit jumala lõputust armastusest, lõpud Dust avarusest ja andeksannist ja halastusest, mida ta meile anda tahab ja saab pidada, tõesti igatseb meile andeta, tahab, et inimene oleks õnnelik. Et inimene oleks kooskõlas iseendaga, oma loojaga. Selles on vabadus sees, selles sõnumis suur kergus, koormate mahapanemise kergus, minemise julgus, sellise rõõmsa helge lapse edasiminemise julgus on selles seesema, kuhu kindlasti tahaks seda, et võimalikult palju inimesi saaksid sellest osa sellest sellest rõõmust, mis siis võiks nakatada juba edasi kõiki teisi nende ümber. Aga selline teenimise töö, ligimese aitamise töö on nagu ka väga oluline sinu jaoks, et võtame kas või selle lastehaigla hingehoiutööd seal sa pead olema väga palju just abivajajate kõrval ja neid toetama. Ja võib-olla nad ise usklikud, aga, aga sellegipoolest tuleb neid aidata. Enamik neist ei tea, et nad oleks usklikud või, või, või selgelt ka ei ole seda. Aga kõik otsivad lootust, kõik otsivad rahu, kõik igatsevad pidet oma elus ja ma olen seal hinge hoidja, see tähendab, et seal ei ole mul mingisugust oma agendat oma programmi, mida ellu viia peale selle, et olla neile toeks ja anda neile ühte lohutust ja lood Dust. Nendes enamasti üsna ränkades oludes kordades mingit ka elamise julgust, sellist visiooni näha üle nende raskete ahistavate olude ja hirmutavate uudiste ja, ja kuulata neid ja lasta neil ka ise sõnastada ära oma oma hirmud ja oma lootused ja nagu sellise valguse poole kuus edasiminek või selle valguskiirte toomine nendesse hetkedesse olukordadesse, seal vast kõige olulisem. Mida sinu käest lastehaiglas küsitakse? Ma väga selgelt seal annan teada, et ma ei ole meedik, et ma ei oska nendele küsimustele vastata, et on kindlad teemad, millega tegeleb arst. Aga ma ei saagi öelda, et see oleks nii, et nad otsiks mu käest vastuseid vaid see on nagu kaasteeliseks olemine koos kõndimine läbi üsna süngete varjuliste paikade, olukordade elus ja arutamine nende asjade üle. Hingehoidja töö on väga suuresti küsimise ja kuulamise töö. Mina olen pigem see, kes väikeste küsimustega aitab inimesel rääkida lahti neid olukordi, milles ta on. Ma ei ole see, kes laadu lauale vastuseid. Ehk siis seal on laste rasked haigused, võimalik, et ka olukorrad, kus tuleb hüvasti jätta oma oma lapsega. Ja siis nendes olukordades pead sa olema nende inimeste või tahad olla nende inimeste kõrval. Ja seal on jah, nii nagu sa nimetasid, seal on ka enneaegsed lapsed, seal on vastsündinud kellel tuvastatakse sünnijärgselt mingi puue, mingid diagnoos ja siis vastuminek sellele elule, mis ootab ees. Või siis jah, onkoloogia osakonnas aastatepikkune teekond, ravi olles ravil käies ja mõnikord mitte alati, aga mõnikord ka jumalagajätt lapsega suuremalt jaolt ikkagi lapsed saavad terveks. Aga, aga see teekond võib olla väga pikk. Ja kui ma seal ütleme, et kas ma tahan seal olla ja ma tahan ta veider öelda, noh nii nagu ka vaikuse laste teema, eks ole, surnult sündinud laste teema, ma arvan, et vaimuliku koht on seal, kus kus enam väga teised ei suuda olla. Et kus tegelikult on väga palju vaikust ja väga palju tühjust ja just nimelt vastuseta jäävaid küsimusi leinas suuta püsida inimese kõrval, see on suur töö. Mis on selle töö juures kõige raskem sulle? Ränkraske on lapse kaotust näha. Ma ei saa isegi öelda, et, et ma suudaks nagu sisse elada sellesse olukorda, sest küll migi tõuseb otsaette, kui oma laste peale mõelda. Ei saa nagu öelda, et ma astun nende kingadesse ja püüan alati mõista, mis tunne see on, sest tegelikult tegelikult ei, ei suuda seda ja ei talu seda. Ja kõige selle keskel olla ometigi kogu hingest kogu südamega inimestega kaasas. Ka siis, kui seal öelda, et jah, ma tean, mida sa tunned. Ei, see ei ole tõsi, ma ei tea, mida ta tunneb. Aga selles, kui ränk tal olla on sellel lapsevanemal sellel emal või isal või vanaemal püüan ma olla püsida selles vaikuses kõrval ja hämmastav on see, et inimesed vajavad seda. Vahel ongi nõnda, et raskem ongi püsida vaike taluda seda, et sai. Et siin ei olegi mitte midagi ütelda, olla kõrval, see tundub veider, et töö on olla vait. Aga meie inimestena püüame igasuguseid auke täita jutuga sageli ära ja lihtsalt suuta taluda, kannetusti olla, kõrval seletamata, targutamata on, on suur töö. Kuidas sa oma hinge eest hoolt kannad, jõudu koguda? Jumalaga koos, ma ei tea, see on ammendamatu jõuallikas ja rõõmu allikas ja muidugi ma vajun vahepeal ära ja, ja tundub jumalgi kaugel olevat, aga ma tean, ma tean, et nagu kassipojal nina piima sisse torgates, et ma tean, kust ma leian uue jõu, ma tean, et ta on ammendamatu ja, ja kogu aeg ligi ja selles nagu ennast tuleb lihtsalt nagu ärksana hoida otsida pühendust temaga ennast nagu mõnes mõttes ka nagu vaimulikult distsiplineerida, temast kinni hoida. Nõnda see käib. Aga muidugi olen ma ka palju seda mõelnud, et. Ma ei tea, kas ma suudaks seda teha, kui mul peret ei oleks ümber. Hästi erinevad inimesed. Vanusest, mis ma siis ütlen, 14 kuni 78, alates kõige nooremast lapsest vahepeal seal, täiskasvanud tütred, abikaasa bioloogina hingehoidjana väga suureks toeks mulle ja mu vanemad, kes samuti kogu südamest kaasa elavad ja mõistavad, mu tööd toetavad, nii et perekond on kindlasti hästi tähtis ka väljalülitamiseks. Ka selleks, et, et ma saaks panna, ütleme, haigla mured või töömured täiesti kõrvale ja ja neile keskenduda ja, ja kodustele asjadele, kodustele kuristamistele ja söögitegemistele kõigele muule see, see balanss on nagu tähtis raamatud, teater, kuhu ma ei tea, millal jälle saab hästi teatris käimine, kontserditel käimine. Ootan, igatsen. Õpetaja Annika Laats sind teatakse kui liberaalid, praegu tuntakse liberaalsete vaadetega kirikuõpetajat ja omal ajal sa kuulnud ka üsna selliste traditsiooniliste vaadetega inimeste sekka, et et vaimulikuks õppisid sa ju Joel Luhametsa käe all olid Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse peasekretär. Aga millal siis sinust liberaal sai? Ma mõtlen, et see on nagu suur jumala arm, et me ei ole sellised staatilised ja mingil hetkel valmis vormitud ja purki pandud või konservi paljud inimesed jumala vaimu elav ja tegutsev ja, ja Kunive kristlastena enam annaks, annaks issand, et me oleksime arengus ja kuulaks teda ja mõtleks ja oma nagu kitsastest arusaamadest suudaks ka välja tulla ja imestada ja, ja avastada ma peal jumalat nõnda avaraks, et selle jaoks ei ole lihtsalt sõnugi ja inimesed, meie oleme need, kes kõike lahterdavad ja kogu aeg jumalat kuidagi piiridesse püüavad panna jumalat, et ohjeldada me püüame ikka vägagi jumalat kuidagi jah, piiritleda teda nagu ka sahtlitesse lahterdada. Ja ristiinimese elu on kasvamine, pidev kasvamine, kasvamine ei ole kerge. Igasugune kasvamine on ju niisugune, vaadake, kui lastele hambad tulevad, kudesse neil vaeva teeb ja nii edasi. See on sageli tulnud ka sellega. Nõndamoodi see, see muutumine, see areng või kasvamine, et, et ma olen häbi tundnud. Ma olen mõnel hetkel saanud jumala sõnast nõnda tabatud, et ma olen südamest pidanud häbi tundma selle üle, kuidas ma olen mõelnud mõnest inimgrupist halvustavalt või, või, või kuidagi jah, neid, neid nagu sorteerides või lahterdades või, või ka seda ma tunnen ikka, oh, kuidas ma mõtlen, et ajage, kuidas ma ei taibanud, kuidas ma ei ole senini näinud, mida need või teised inimesed tunnevad ka näiteks vaikuse, laste pered või igasugustest erinevatest kriisidest läbi tulevad pered. Et ma loodan, et ma arenen ja kasvan ikkagi ka peale viiekümnendat eluaastat edasi just nagu empaatias. Ja, ja see on minu jaoks tulnud väga selgelt niimoodi Jumalaga koos, olles mõnikord kirikus jutlust kuulates, mõnikord lugedes sind nagu niisugune pidev kasvamise protsessi olnud. Nii et ma arvan, et see liberaale muidugi jah, selline huvitav termin, mida sa siin kasutad. Ma ei, ise ei tihka seda kasutada, sest selle all mõistetakse nii erinevaid asju. Aga kui ma lähen tagasi selle sõna juure juurde, siis on see vabadus, eks ju, ja mis seal on kutsunud meid vabaduseks vabaduseks, mis on teostatud armastuses koos jumalaga. Nii et Jeesuse peale vaadates jah, ma olen rõõmuga koos temaga siis liberaal, sest ma pean ennast väga kristuse keskseks inimeseks väga sügavalt, jumala jumalale toetavaks inimeseks ja ma tahaks küll jätkuvalt kasvada selles jumala vabastavas armus ja väes ja seda kuulutada. Kas sa oled mõnikord ka nüüd kahetsenud, et sa kaks ja pool aastat tagasi osalesid seal ETV saates suud puhtaks avaldasid toetust geidele ja kooseluseadusele, mille suhtes EKRE mõtlesin et võiks selle tühistada ja, ja oli debatt. Me võime seda isegi kuulata, seda sinu sõnavõtu siinkohal arhiivist. Ka mina olen kirikuõpetaja ja ma küll julgen öelda, et ma võtan jumalat väga tõsiselt ja see on see põhjus, miks ma täna siin saates olen ja see on see põhjus, miks ma läbi aastate olen seisnud geide eest. Et ma võtan jumalat kohutavalt tõsiselt surma ja elu küsimusena, tõsiselt ja nii palju, kui mina jumalat tunnen ja usaldan, oma elu tema kätte andnud olen, siis ma tunnen teda kui halastajat halastaja armumist, kes vaatab igale inimesele otse, käiakse igaüks ka siin stuudios ja televaatajad ja kõik on tema näo järgi loodud ja ta tahab, et me oleksime harmoonias lepitatud temaga lepitatud omavahel. Ja ta ei taha lõhe lõhesid ja see on nagu see teekond sinnapoole, mille me praegu oleme. Kui ma mõtlen peale Urmase eilset kõnet, mõtlesin selle üle, milliseid inimesi Jeesus on kõrvale tõrjunud, sest minu jaoks on jumal saanud inimeseks Jeesuses temas. Ma tunnen ära jumala tahte, milliseid inimesi Jeesus tauninud on tauninud ainult neid, kes peavad ennast teistest paremaks, kes peavad ennast normaalseks ja õigeks ja need, kes on siis teistsugused kuidagimoodi kehvaks peetud ühiskonna poolt kuidagi poolikud, kuidagi puudulikud, nendele anda sirutanud käe. Ja see on see, mis on minu meelest keskne kogu kristluses ja ma ei saa aru, täiesti, ma südamest ütlen, esimest korda elus systen Jaak Madisoni vastas silmast silma, ma vaatan juba tund aegadele silma ja püüan mõista, miks te seda teete. See on halastamatu seal läbinisti halastamatu. Miks ma olen hingehoidja Tallinna? Lõpetan oma mõttekäigu, see on lihtsalt nii südames, tähendab, ma töötan Tallinna lastehaiglas hingehoidjana. Ma näen katkiseid väga valusaid olukordi. Väga palju. Päevast päeva hommikul kell kaheksale jälle lastehaiglas tööl. See, mida te praegu teete, te teete sellega väga palju haiget paljudele ja mittejaks, katkine, tere, seksuaalne perekond, ühed probleemid meie kodus, meie abikaasadega, praegu televaatajad, mitte ühegi perekonnasuhe ei lähe sellest paremaks, kui te võtate nendelt inimestelt õiguse olla inimväärsed, teiste seas tunnustatud ja ma rõhutan, ma räägin seda, sellepärast seisan sellepärast selle eest, et ma pean jumala seadustest, mida mu kolleeg Arne Hiob armastab rõhutada ülimaks tema armastuse käsku ja halastuse käsku ja ma näen seda allikates ja kõik allikas. Lõpetanud jumalale, armastus ja halastus on üle kõige. Ja pärast seda kaheminutilist avaldust ei ole sul nagu teatud ringkonnas võimalik enam arvamust avaldada, et, et sind ei võeta enam kuulda. Sinu sõnu keeldutakse tõsiselt võtmast kirikus teatud ringkonnas. Kahetsete seda, mis, mis toimus. Mitte hetkekski, mul on pigem elus piinlik, et ma, et ma olen liiga vähe teinud, et ma varem ei ole näiteks geide või teiste allasurutud gruppide kaitseks välja astunud või et ma võib-olla ei ei märka seda, kus, kus veel tuleks olla ja tegutseda ja sõna võtta. Mul polnud aimugi selles saates, mis see endaga kaasa toob. Ma olin üpris jahmunud, niimoodi nagu jää peal korraks hüpates. Kui läheb lahti mingi jääminek, siis sa kohkunult nagu vaatad seda ja sõna, kui ei, planeeris edasi ja mida see kaasa toob. Aga ma nagu ühestki sõnast ei tagane selles, mis ma seal ütlesin ja ja jätkuvalt leian täpselt seda, et Jeesus on selline ja selleks on ta siia tulnud ja, ja et ta võtab inimesi vastu. Minu meelest ma väljendasin seal vägagi sügavalt kristlikke seisukohti. Ja ei ole küll pidanud selles osas ja ümber mõtlema. Aga kõik see, mis nüüd pärast seda juhtus et mida sa oled pidanud kogema tegelikult isiklikult tänu oma seisukohtadele Ma olen kogenud väga suurt jumala ligiolu. Kõige raskematel aegadel eriti selgelt ja jätkuvalt ka edaspidi ja väga palju toetust ka inimestelt abi vajajatelt ka nendelt, kes on kirikust distantseerunud, kes on kunagi kuulunud kirikusse, aga ütlevad, et et kirik on neile väga kummaliselt võõraks jäänud ja nad ei mõista ka nendelt on palju tulnud tagasisidet. Ja aga sellega, kuidas ma ütlen, see nagu osa osa minu tööst, see ei ole. Jah, see on midagi, mis seal kuupäevaliselt ja kellaajaliselt paika pandav sesse toimus ETV-s eetris. Aga tegelikult on see järjepidev, järjepidev töö ja üks killuke sellest tööst, sest ma arvan, et see on evangeeliumi kuulutamine, mida ma teen iga päev iga päev pidevalt oma töös. See oli lihtsalt üks väljendusvorme, ma ei näe teda nagu selles mõttes kuidagi millegi nii erilisena, ma olin enne rääkinud sellist juttu, kui jumal lubab, siis ma räägin oma elu päevini Kristusest, kes on tulnud inimese juurde vahet tegemata inimesel, kes armastusega kummardub igaühe juurde. See on, see ongi see, milleks ma kutsutud ja seatud olen. Aga see haiget ei tee, et noh, näiteks abi braustakse tagasi valitud on kirikuõpetajaid, kes keelduvad sinuga koostööst. Muidugi on elus asju, mis teeb haiget, aga aga kõik ei ole ühte meelt kõigis asjades. Mul on kahju, et see takistab koostööd. See, et me oleme eri meelt või see, see on nõnda, aga ma mõtlen, et ühisosa on paljudes asjades siiski olemas, aga ma ei mõtle sellele liiga palju sellele, noh, naised. On teisigi asju, mis elus haiget teevad, aga ma arvan, et seal. Aga selle kaalub tohutult üles kui kasvõi paar näiteks 16 seitsmeteistaastast teismelist, kes on oma identiteedi otsingutes suurtes kahtlustes ja valudes, kui nad saavad kinnitust sellele, et jah, ka nemad on jumala poolt loodud ja aktsepteeritud inimesed, ka nemad on väärt seda või tohivad tulla jumala juurde ja saada temalt eluväge ja elamise jõudu. Olla osaduses jumalaga. Et nad suudavad aktsepteerida ennast, et see kaalub seda pisikesi ebamugavusi nagu sügavalt ja suurelt üle. Ja samas riiklikke tunnustusi ja mitmete eriorganisatsioonide tunnustusi on kadunud, sulle. Siin võiks ette lugeda, eks ole, vabaühenduste liidu aasta hääl, avatud Eesti Fondi koosmeele auhind, seksuaaltervise liidu tunnustus, aasta seksuaalterviseedendaja, selge sõnumi auhind. Mis tähendas aga need sulle? Muidugi on see hästi armas ja tore ja samavõrd ootamatu ikkagi jälle see, et sa teed aastakümneid oma tööd ja siis satud seda, mida sa kuulutan, millal sa oled ennast pühendanud ütlema televiisoris ja, ja ootamatult pälvis nõnda palju tähelepanu peab olema siis tegelikult minu sees on see küsimus, et oot, oot, et mis siis nagu on, et see paar minutit nii tohutu tähelepanu pälvis? See on minu jaoks nii enesestmõistetav, mida ma seal välja ütlesin, et see on üpris hämmastav, kui see niisugust furoori tekitab, siis nagu mõtled. Järelikult teeme me oma töös midagi valesti või jätame üsna palju tegemata või räägime enamus ajast siis, nii ebaselgelt kui see paariminutine sõnum pälvib selge sõnumi auhinna näiteks, eks see tegelikult nagu kehutab rohkem rohkem tööle ja tööle ka oma sõnumiga oma tekstidega oma suhtlemisega ja kehutab ka otsima neid viis ja kuidas inimestele ka väljapool tele-eetrit seda sõnumit viia, et see ei oleks nii erakordne. Mujal maailmas väga paljudes riikides kirikutes tekitab see võib olla ka hämmeldust, et oot, et noh, nii elementaarne tõde, et Jeesus on tulnud kutsuma patuseid ja võtab vastu inimesi nende sättumusest sõltumata. Et see tekitab nii suurt kära, see tundubki lausa võib-olla kummaline, kuigi noh, kõik kirikud, kõik riigid on käinud läbi sellise keerulise teekonna Aga tunnustes oled, sa saad ka varasemalt näiteks presidendilt Eesti Punase Risti neljanda klassi teenetemärgi või 2016. aastal kodanikupäeva aumärgi. Luterlik kirik on andnud teeneteristi aukirja aastal 2010, et milline on see tunnustus, mida sa ise kõige rohkem hindad? Sellel eriolukorra ajal tuli üks väike tüdrukutirts kusagilt sealt Laulasmaa kandist oma emaga siia, sest ta oli mures, et kui kõik asjad on kinni, et ega ometi kirik kinni pole pandud. Nad olid meisterdanud kodus ühe hästi ilusa ülestõusmispühade kompositsiooni, mis meil siin esikus laual on. Et ütleme, see, et Marta nõndamoodi minu peale mõtles, oli hästi oluline tunnustus. See ei ole kuidagi olulisem. Aga, aga see on ka hästi tähtis. Ma olen tänulik ja rõõmus, et olete te, aga ma ei saa ka salata, et ma olen kogu aeg hästi kohmetu, nii et kui nüüd rääkida sellest ära jäänud esimese juubelisünnipäevast seks palvel, kogudusel oli palve, mõtlesin seal, õpetaja korraldas sellel päeval kõnesid, ei peeta, et see on sünnipäevalapse ja kohaliku pastor Lootsi kirikuõpetaja korraldused, kõnesid ei peeta, sest ma alati hea meelega, pigem siis läheksin nende kõnede ajal kööki midagi toimetama ausalt öeldes et ma ei oska nagu ja väga nendega olen tänulik, aga samal ajal mõtlen, et äkki saaks midagi praktilist sellel ära teha, kui on siuksed austamise hetked. Aga need presidendi tunnustused ja need asjad, mis on noh, nagu öeldakse, nagu oleks ta suud puhtaks saadet tunnustanud. Ei, see oli varem. See, need asjad ei olnud kuidagi omavahel seotud. See oli seotud vaikuse, laste tööga, tööga, koonia, haiglas koguduses tehtava tööga. Pigem olid need teemad. Aga räägime ka Harju ristil olevast kogudusest kirikust, et enne seda, kui sa siin õpetajaks hakkasite oli siin seda 10 annetajaliiget, nüüd on 325, kogudus on tublisti kasvanud. Kolm korda. Mis siin toimub ja, ja kui kirikut tavaliselt ju kahanevad, siis kuidas siin kogudus kasvab? Ei tea, kuidas need puutsin, kasvavad ja lilled ja varsti salatisibulad peenras. No näed, kasvavad seeme kasvavad. Et ega pealsetest sikuta nüüd singlil ka ei ole. Aga siin on palju tööd, hästi, palju tööd, see 15 aastat Micharistil olen olnud. Ei saa salata, see on olnud väga palju tööd, mu pere oskab sellest kõige rohkem tunnistust anda. Et ega siin nagu väga ja seal on mu elu tegelikult suuresti ka jah, et ma ei oska väga piiri panna vaimuliku tööle ja muule elule ja seal on need inimestega, et ma tean, et ma olen, et kui noh, nagu projektikirjutaja ja, ja praegugi vaatan siin silmanurgast mehed seavad viimaseid tellinguid ülesed torni restaureerida. Aga need asjad on ikka niipidi käinud, et kogudus on kasvanud. Ja me oleme vaadanud, et ootoot, tooted, need on kogudusemaja kitsaks jäänud, tuleb edasi ehitada. Ja mul on hea meel, et seda on nagu märgatud ja nähtud, et tõepoolest, siin on vaja edasi minna, et siia on mõtet ka toetusi anda projektitoetusi ja siis on kogudes jälle kasvanud ja siis me oleme jälle sammu edasi saanud astuda, et ta on pigem ikka nii käinud. Mitte et me ühte tühja inimtühja paika võtame raha vaid päriselt nagu elu laieneb siin ja, ja selle taga minu jaoks nagu see et ma armastan inimesi ja, ja, ja tore nendega kokku saada ja arutada ja põnev on, hästi huvitav on, ma naudin tõeliselt nagu tänan jumalat selle, selle töö, sest need on täiskasvanute leerikoolid. Nii jälle ootan, et saaks jätkata, me ei ole veebi teel neid praegu pidama hakanud, sellepärast et see inimlik kontakt, see ühine arutelu, jah, muidugi saab seda teha ka suumi vahendusele nõnda. Aga siin on nii tore, täiesti erineva taustaga, aga väga kirikukauge taustaga või, või üldse nagu sellised inimesed, kes on veel mõni aeg tagasi öelda, et nad on ateistid ja mingi asi on neid puudutab meie tegevuses ja toonud siia kogudusse. See on nii vahva, sünergia, mis siin tekib. Ma väga väga armastan seda tööd, koguduse tööd ja, ja vanu inimesi, kelle ma külas käin. Neid tervitan raadio teel, jällegi kodukülastusi ei ole saanud eriolukorra ajal ju üldse teha. Ja, ja keskealisi ja nooremaid, kellega saab väga põnevaid intellektuaalseid bioloogilisi vestlusi maha pidada. Väikeseid nii, et ma lihtsalt armastan seda tööd ja kui see kõik toob kaasa kasvamise, siis siis imestan, rõõmustan ja püüan kasvada koos inimestega. Kuidas sulle tundub, et mida tänapäeva inimene kirikust vajab mida ta ka siia Harju ristile kirikusse otsima on tulnud ja kuidas kirik saab tema vajadustele vastata? Inimene on läbi aegade vajanud mõtet oma ellu oma elu mõtestamist vajanud valgustan vajanud lootust. On vajanud võimalust oma kogemusi, on kogemuste üle reflekteerida jällegi nende kaudu jõuda arusaamiseni, kes mina olen. Mis ma siin maailmas teen? Mis on elu ja tore on, kui selle, mis on elu kaudu, jõutakse selleni, et kes on elu, mis on juba samm jumala poole, see, see hingamine, jumalas, see lepituse leidmine, leppimine iseendaga, leppimine, ligimesega, leppimine eluga, selle kaudu ka jumalaga. Nii et aetakse nii jumalat, isegi kui seda esialgu ei osata nõnda sõnastada. Kõige vajatakse seda sidet iseendaga, iseenda olemisega, kui ka sidet inimestega, kes siin kokku tulevad. Ja eks see nõnda et bleeds Pascali Mõtteid, lugesin eile just, et kuidas ta kirjutab sellest, kuidas inimene kardab kodus olla, kuidas inimene kogu aeg põgeneb, tegemist askelduste keskel, et ei peaks vaatama oma olemise sügavik kokku ja, ja põrkuma seal nagu pimedusega ja, ja hirmuga ja, ja igasuguste keeruliste küsimustega. Aga kui me ei vaata sinna sügavikku, siis me tegelikult elame pealispinnal hästi pealiskaudset elu ja, ja kunagi ei saa ka iseendaga päriselt. Kui aga seda on meil hästi-hästi, vaja neid arutada, läbi mõelda läbi neid asju ja siis selle pinnalt leida rahu rahu ja rõõmu, see rahu ei ole niisugune jälle mitte staatiline rahu, vaid jällegi mõtlen see elamise julgust ja, ja niisugust lootust sellesse ellu Ilmselt ma ei eksi, kui ma ütlen, et siin on ka poliitikasse püütud kutsuda. On ikka enne valimisi Üle poole parteidest käis kosja seal. Ütlesin ei, mul on selles nagu oma päris kindel seisukoht, et ma usun, et ma saan inimeste heaks vaimulikuna siin selles paigas palju rohkem ära teha, kui ma ei seo ennast ka ühegi poliitilise partei. Ma tahaks vaimulikuna olla nagu vaba seotusest, loomulikult Mullen oma poliitilised eelistused ja nende, aga ma ei soovi ühegi parteiga ennast siduda. Aga praegu üldiselt Eesti riigi valitsemisega võid rahule jääda või kuidas? Mina kodanikuna häält andes ei, ei toetanud ühtegi nendest parteidest, kes meil praegu valitsuses on. Ma pean küll ütlema, et on ministreid, kelle töö ja teenimise eest ma võtan lugupidamisega mütsi maha kelle peale ma ka eriolukorras kogu südamest mõtlen, kelle poolt ma olen, mõtlen mõne peale kohe lausa oma eestpalvetes üks nendest on kindlasti meie sotsiaalminister Tanel Kiik. Aga jah, ükski nendest parteidest ei ole kodanikuna olnud nagu minu valik. Ja on asju, mille pärast ma olen mures meie praeguse valitsuse tegevuses. Ja mures ka selle pärast. Mis toimub meil ja mis toimub ka Euroopas laiemalt nii demokraatiaga nii selle noh, eriolukorras vajaliku raudse haarde säilitamis püüje võib püsida ka selle järel. Kindlalt ohjad peos hoidmine, ütleme nõndamoodi, et see isegi raudse rusikaga asjadega ka hoidmine, et see ei jääks meil nüüd väga kaua demokraatia üle domineerima. See, mis sobib eriolukorras, kindlasti ei kõlba siis, kui see asi möödas. Et siin see, see hirm sul nagu on natuke või Ma ei tea, kas see hirm on, aga ma püüan seda teraselt jälgida ja elan sellele kaasa. Noh, ma mõtlen loomulikult ka Ungari peale ja laiemalt mitmete muude riikide peale maailmas. Kiriku ja riigi suhted, noh, ma kujutan ette, et sa ei ole see, kes riigi kirikutes toetakse, teisipidi ei ole see ilmselt ka see inimene, kes ütleks, et riigil ja kirikul mingisugust kokkupuutepunkt ei peaks olema. Loomulikult, meil on kokkupuutepunkt, esiteks mina olen ka riik ja sina meelis oled riik ja raadiokuulaja on riik mulle. Ma pean oluliseks seda inimestele rõhutada, et meie olemegi riik. Ja kui nüüd mõelda valitsust selles mõttes riik, siis meil on väga selge ühisosa see, et me teenime inimest. Me oleme inimeste teenistuses ja, ja, ja nende vaimset ja füüsilist tervist ja nende hakkamasaamist me oleme selle teenistuses, nii et loomulikult on meil ühisosa ja kus iganes on võimalik ja mõistlik koostöös tegutseda, seal, seal tuleb seda teha ja meil on ka kohaliku omavalitsusega väga head suhted. Ma väga hindan Lääne-Harju vallavanemat Jaanus saati meil nagu see visioon selle piirkonna teenimiseks on üsna sarnane. Aga riigi poliitika ja kirikupoliitika need võiksid olla, eks ole, või kuidas? Ma ikka pigem mureliku pilguga jälgin seda, kui kui need asjad kuidagi liiga läbi põimuvad, kui ministrid püüavad ennast esitada poolenisti religioossete sõnumi kandjatena või, või kuidagi ajada nagu väga selgelt ühe või teise kiriku asja või pugeda pildile, ütleme nõndamoodi. Ja teisalt jah, ka ka siis, kui kirik tegeleb liiga riigi poliitiliste teemadega liiga ligidale läheb sellele, siis siis ka olen murelik jah. Ja noh, näit selgitada seda ka, et meie koguduse juhatuse nõukogu õnneks on ka väga selgelt näiteks seda meelt, et me ei võta kasutusele ei katuserahasid, me ei pea õigeks katuserahade jagamist poliitiliste parteide poolt ja me pigem näeme siis seda, et jah, tõepoolest see lõunapoolne fassaad siin ja tagumine külg ja nii edasi lagunevad, aga, aga me ei tohiks nagu tegeleda selliste rahade vastuvõtmisega, mis on jagatud veidral kombel ühe või teise poliitilise partei poolt püüaks jääda neutraalseks riigi poliitikast eralduda selles mõttes. Kas endale eesmärke seada vaid lühiajalisi pikaajalist? Praegu eriolukorra ajal oli nii naljakas üldse mingisuguseid eesmärke seada, lõksu olla peaks mõtlema sellises viie aasta plaanis, sest lähikuudeks üldse ei tea ju midagi planeerida, et sellega ongi jah niisugune imelik lugu, et kalendris muudkui tõmba tassi valge pintsliga maha maha. Et jah, praegu on Eesti kõik inimesed kuidagi oma plaanide tegemise pausile pannud, see on väga huvitav aeg selles mõttes, eks me muidu kobad, planeerime oma tulevikku ja praegu tuleb õppida elama, et nii elangi nüüd olevikus ja väga pikki plaane ei tee. Aga muidu ei, ma olen ennast praegu sellises seisus, kus ma olen rõõmus ja rahul juba pikemat aega, rõõmus ja rahul ja tänulik ja tunnen, et ma olen oma paigas oma kohas ma ei, ma ei taha. Ma ei taha, ei ristilt ka lastehaiglas kusagile ära minna, ma jälgin põnevusega oma laste arengut ja kasvamist, elan neile kaasa. Püüan toeks olla. Perekonnavanematele liikmetele ei tee mingisuguseid suuri pikki plaane, tõepoolest mitte, kui sa nõndamoodi nüüd küsid. Tänulik praegu selles olukorras ja tänulik, kui ma saan nõndamoodi jätkata ja kui ei saa, siis ka tänulik, ma arvan. Aitäh selle vestluse eest õpetaja Annika Laats. Ja tervist. Aitäh ja rõõmsalt rahu ja julgust. Harju ristil käis jubilaril külas saatejuht Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikku õhtut.