Head kuulajad, mul on hea meel, et vikerraadio kutse tulla saatesse võttis vastu mees, kelle elus on ettenägematuid olukord ilmselt rohkem olnud kui rahulikke ja igavaid aegu. Ja kes nendest rahulikest aegadest, et äkki ei oskagi nii väga lugu pidada. Kohe kuuleme ettevõtja, maailmarändur Tiit Pruuli, tere tulemast vikerraadiosse. Tänan kutsumast MINA, OLEN küsitleja Kaja Kärner. Koolipõlves tulevad tahtnud raadioajakirjanikuks saada ja käinud isegi Eesti Raadio Noorte reporterite klubis. Päris mitmed noorte reporterite Klubi minuni siiski ei jõudnud, aga aga tõsi on, et mul on iga kord siia majja väga hea tunne tulla. Kui ma õppisin Tartu Ülikoolis ajakirjandust, siis minu esimene praktikakoht oli Eesti raadio, ma lootsin saada kultuuriajakirjanikuks, nii naljakas kui see täna võib kõlada, aga Mari Tarand ja Helju Jüssi olid siis minu praktika juhendajad ja ja see oli üks väga tore tore aeg, kui ja kui siinsamas koridoris tuli vastu Ivar Trikkel, kel noh, siis oli päev korda läinud ja jah, ma väga lootsin, et minust saab kultuuriajakirjanik, aga aga päris nii see elu ei läinud. Võite saada ajakirjanikuks sellel ajal 80.-te aastate alguses, kui Ülikooli juubel 350 aastat käis Arnold kuubi taktikepi all. Mäletan raadio ja televisiooni jalgpallimatši järel väga hakati kruvisid kinni keerama, kui Marie Underi sajandat sünniaastapäeva ei tohtinud raadiosse kajastada CD, tahtsite ajakirjanikuks saada? Jah, sellel on, on mõned mõned niuksed isiklikud põhjused. Esiteks professor Juhan peegel oli, oli meie perekonnatuttav ja temaga ma kohtusin juba juba enne, kui, kui ülikooli sammaste vahel vahelt sisse astusin ja see see isiksuse mõju oli midagi, midagi sellist lummavat. Ja teiseks Juumul mingi mingi niisugune. Ma ei teagi, kuidas õige on öelda koolipapad, ikk, õpetad, tavaõpetava hoiak, ehk. Ehk oligi sümpaatne, seleta Ta ta endale ja, ja siis, kui oled mõne asja selgeks saanud, uhkelt seletada ka teistele, mis, mis mingi asi võiks olla ja, ja noh, kultuurivaldkond mu nii-öelda perekondliku tausta tuhaema oli eesti keele õppejõud ülikoolis, kasuisa oli eesti kirjanduse professor, nii et sealt oli üsna loomulik. Et ma sain aru, et ma päris kirjanikuks ei küüni, eks ole, aga noh, kultuuriajakirjanik võis tunduda kättesaadav kaugus, aga maateaduse kartograafia olid ikka uinowas olekus, kuid eriala valesid ja kogu reisimine oli minu jaoks pikemad. Reisid olid vanaemaga ka Tähtvere mõisasse ja, ja Peedule ja vapramäele Tartust küllaga. Minu vastasmajas elasime Tähtveres tollases Vilde praegu Hurda tänaval ja minu vastasmajas elas geograafia professor Endel Vare. Ja temal olid riiulis lisaks muudele põnevatele raamatutele ka National Geographicu ajakirjad. Ma olin Tartu Miina härma nimelise keskkooli poiss, meil olid eri inglise keele erikool ja siis National Geographicu artiklid olid koolipoisile paras. Paras keeleharjutus. Ja milline maailma avardamise harjutusse oli, nii et, et võib-olla midagi midagi jah, hilisemates maailma rännakutes on seal Tartu Vilde-Wilde tänaval üle tee onu Endla juurde jooksmistest külge jäänud. Kolm ümber maailma reisi meritsi, mille te olete organiseerinud, ise osaliselt või täielikult siis kaasa teinud, te olete kiiresti meelde. Aastatel 1999 kuni 2001 oli purjelaeval lennuk siis katamaraanil nordea 2010 kuni 2012 ja nüüd eelmisel aastal kroonlinnast startinud purjelaev admiral Bellingshausen, mis pidi tegema, siis on nüüd ka ümber maailmareisi, aga koroona tõttu jäi, jäi pooleli. Missugune õnn, et see reis seb, admiral Bellingshausen sai eelmisel aastal avata ja, ja ta saavutas oma sihtmärgi case Antarktikas ära. Oja, kas ütleme, praegu vaadates see ajastus oli muidugi muidugi suurepärane, oleksime jäänud kaks kuud hiljemaks oma asjadega või noh, ütleme niimoodi oleks vana Bellingshausen Antarktise avastanud kaks kuud hiljem siis, siis oleks ka see meie meie reis hoopis hoopis teise olukorda juhtunud, nii et me pääsesime napilt napilt puhaste paberitega Antarktikast tulema ja kui algas, siis reisi teine faas, ehk et liikumine Arktika poole. Siis hakkasid tulema juba esimesed teated koroonaviirusest Hiinas, edasi Itaalias ja kõikide riikide uksed, kuhu me siis teel pidime tooma laeva Tšiilist, Lõuna-Tšiilis, Põhja-Ameerikasse, Alaskale ja teel tegema siis peatusi, kus meeskonnaliikmed vahetuvad, võtma provi, anti Ma kütust, muud vajalikku laeva ja siis hakkasid need uksed sulguma. Nii et kuule, Vello, veebruari lõpus, märtsi algul lootsime, et noh, et me saame teha peatused Peruus, Ecuadoris, siis mehed lendasid juba välja Tallinnast, et, et meiega kohtuda Lõuna-Ameerikas. Ja olukord oli selline, et nad said Santiagosse jõudes haruvad, et parem on kiiresti tagasi lennata, sest muidu nad jäävadki lõksu. Nii nagu nii nagu sellel laeval praegu noh, teatud mõttes ongi lõksus näiteks Jaan Tätte, Kaido Kama, kes, kes tulid ka veebruaris veebruaris laeva, arvasid, et nad on poolteist kuud või kuu aega sõidavad meiega kaasa, aitavad laeva edasi liigutada, siis tulevad koju tagasi. Praegu nad noh, jõudnud Atlandi ookeani suurema osa ära sõita ja kohe-kohe jõuavad Sisas sooridele, ehk et märtsi keskpaigas me tegime otsuse, et Arktikasse see laev seekord sõita ei saa ja pöörasime panama kanalisse saime nibin-nabin läbi panama kanali, siis Kariibi meres oli vaja jälle toiduvarusid täiendada. Puerto Ricos oli kokku lepitud, et me saame korraks kalda härrade ja meile tuuakse siis toitu laeva. Viimasel hetkel, kui laev oli juba sadamasse suundumas, ütles, võrdub ikka piirivalvet. Ei. Me ei luba, tõid siia sisse. Aga õnneks olid meil siis tuttavad, kes seal Puerto Ricos seda asja organiseerisid, neil omakorda oli tuttavad Ameerika neitsisaartel. Need suunasid meie laeva siis neitsisaartele edasi, kus nad said korraks sadamakai äärde minna. Kaks meest tohtis ka sadama territooriumilt välja poodi minna ja, ja sealt siis nüüd on mehed 10 päeva edasi sõitnud, nii et ja see on teatud mõttes nagu niuke Lendav Hollandlane või viirastuslaev maailma ookeanil, mida kuhugi sisse ei lasta, aga aga naer tuleb koju tuua. Ja ma nii-öelda reederi ja, ja selle ekspeditsiooni organiseerijana olen küll väga tänulik nendele viiele mehele, kes siis praegu teatud mõttes sunniviisiliselt seal laevas on, aga, aga ega nad ära sealt ka kuidagi muidu ei saa, kui, kui koos selle laevaga Eestisse jõudes loodetavasti maikuu lõpuks Nasvale ilmselt Nasvale jah, kui, kui need olukorrad niimoodi on, et kas siis Nasvale või Tallinnasse. Aga laev vajaks ilmselt Nasval, nüüd natuke pärast pikki reise putitamist ja, ja läikimalöömist. Ja teie organiseerite Tallinnast kõiki neid võimalikke proviandi võtmisi ja ja kohtumisi näiti saartel ja Puerto Ricos igal pool mujal. See on jah, tunduvalt lihtsam, mitte lihtne, aga, aga tunduvalt lihtsam on seda teha Tallinnast kui, kui meestele neil on küll satelliittelefon, aga selle levi on ka riik ja lünklik ja ka ja väga ragiseb. Nii et me, et me teeme seda asja nii, et nad annavad siis oma oma soovid liikumiskiirused, arvestatava saabumisaja üle, satelliidi emaili minule siia Tallinnasse ja me siis tegeleme selle logistikaga edasi. Eks selle reisi üks suuri väljakutseid algusest peale ongi olnud nõnda logistikat, kuidas seda asja üles ehitada, esiteks tuleb tunnistada, et me avastasime selle Bellingshauseni tähtsa aastapäeva natukene liiga hilja, normaalne oleks olnud sellist suurt ekspeditsioonidel paar aastat ette valmistada. Meil jäi seal üheksa, 10 kuud, kui, kui välisministeerium leidis, et et selline uhke tähtpäev tuleb ja Eesti võiks seda siis ka ära kasutada oma oma riigi promamiseks ja, ja selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks. Nii et siis kõik laeva ühelt poolt laeva ostmine siis kogu selle programmi sisuga täitmine, kus sadamas, mis seminare, konverentse, mis foorumeid pidada, kus mingeid näitusi teha. Laeva ettevalmistamine, slaavi enne oli liikunud Vahemerele Kariibi Kariibi merel tal ikkagi soojade vetelaev, temast tuli ehitada polaarlaev. Seda me tegime siis Nasval leida kõik need, noh, rohkem kui 100 inimest tuli kokku, eks ole, laevapere liikmeid, kes seal siis olid esiteks professionaalsed meremehed ja teiseks, kes siis täidavad selle sisuprogrammi ehk teadlased ei reisi, eesmärk oligi ju eelkõige teaduse merega seotud teaduse propageerimine ja populariseerimine ja tähelepanu juhtida. Mine siis nendele suurtele kriisidele, mis mis Antarktika, aga ka seoses meie ees on, ehk siis keskkonnakriis, mida maailmameres võib väga selgelt tunda tänapäeval ja kliimakriis, mille mille uurimiseks on ka Antarktika ju üks epitsenter. Muuseas, Venemaaga suhete ja asjade ajamine seoses kroonlinnast startimise ja siis ka vist Peterburis oli mingi seminari moodi asi. Kas see läks ka nagu lepase reega või? No ja me saime väga-väga meeldiva koostöö kontakti lõpuks Venemaa geograafiaühinguga väga väärikas organisatsioon, mille enamusaluse panijaid muide omal ajal olid ju Eestist pärit baltisaksa teadlased. Nii et pärast teatavat poliitilist kõhklust korraldas Venemaa pool meile väga-väga meeldejääva ja mis tähtis sisulise vastuvõtu või täpsemalt öeldes ära saatma, mis tseremoonia. Ehk siis meil toimusid jah, üritused Kroonlinnas ja Peterburis Jaani kirikus kui Venemaa geograafia seltsis, kus siis esinesid Eesti teadlased, alates Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomre kui siis Venemaa geograafia seltsi juhtivate merendus teadlasteni ja geograafideni välja, nii et see oli ka väga sisuline üritus, aga selle ettevalmistamine jällegi arvestades kõike seda poliitilist tausta ja oli omajagu ettevõtmine. Mis on olnud kõige närvesöövad hetked nende kolme merereisi korraldamisel ja, ja ajal ehk läbiviimisel? Merereisiga on niimoodi, et kui see on hästi ette valmistatud, siis loomulikult jääb see loodusefaktor ja ka teatud inimlikud faktorid, aga, aga kui see on korralikult ette valmistatud, siis, siis reisi vältel võiks seda närvilisust olla olla päris vähe. Mida see ettevalmistus tähendab, Sa pead mõtlema tõesti läbi need võimalikud kriisid, mis, mis merel võivad siin ta nõnda üllatama, pääseda, eks noh. Kõigi nende reiside ajal on meil meeskonnaliikmetel pealuusse taotud mitmed asjad, mida teha näiteks siis, kui laev hakkab jalge alt ära minema, kui laevas upub või kui on, on tulekahju. Kes teeb lahti päästeparved, kes võtab kaasa navigatsiooni ja sidevahendid, kes toob laeva dokumendid, kes võtab valmis pandud konteinerit lisa vee ja toiduga, nii et see pidi nagu une pealt tulema ja ja seda tuli ka treenida mitmeid kordi, samamoodi ka nüüd Bellingshauseni reisil. Me tegime ikkagi üle paari nädala, tegime tegime ohutustreeninguid. Eelkõige siis manöövrit mees üle parda, mis tähendab, mida teha siis, kui keegi laevapere liikmetest kukub lihtsalt üle üle parda, millised manöövrid suure laevaga Bellingshausen kaalub oma 100 tonni, eks ole. Ja kui ta veel sõidab purje all suure kiirusega, kuidas siis kõik kõik see meeskond nii-öelda õpitut ja kiiresti tööle hakkaks, enne kui laev on lootusetus kauguses ja, ja uppujat ei ole, ei ole enam näha ja võimalik päästa. Et see on see, mida tuleb, tuleb treenida enne reisi reisi ajal samamoodi enne reisi, nii jahtlaev lennuki puhul kui ka nüüd Bellingshauseniga põhimeeskonna liikmed said esmaabi koolituse, mida teha siis, kui keegi murrab käeluu või kui, kui on mingi tõsisem häda. Mina käisin omal ajal enne lennuki merele minekut, Mustamäe haiglas sain nagu ka põhjalikuma kursuse ikkagi, kuidas siis haavan õeluda või või muud muud muud sellist teha, mida laevas on käepäraste vahenditega võimalik teha, eks ole, keerulisi keerulisi ajuoperatsioone seal ei korralda, aga, aga on olukordi, kus elementaarsete oskuste korral võid inimese elu päästa. Nii et need asjad tuleb enne läbi mõelda, siis jäävad need need inimlikud faktorid veel psühholoogilised kriisid, mis on ka merel ju üsna sagedased, mida Juhan Smuul on nii värvikalt kirjeldanud, pannud sellele nimeks siis suur hall, eks ole, mis on siis üks üks kummaline segu koduigatsusest üksindusest, inimese erinevatest hirmudest, mis merel, kaabakas, ootamatult algajat meremeest eriti kimbutavad. Ja ma olen näinud kõrvalt ka seda, kuidas tõesti mitte merehaigus, see, kui sul on süda paha ja, ja kalu toidad, mitte see ei ole kõige hirmsam, vaid kõige hirmsam on see, kui, kui inimene muutub paatseks ükskõikseks, teda ei huvita see laevaelu enam, teda ei huvita see, see põnev koht, kuhu kuhu seilata tahaks, tema ainuke mõte on, kuidas pääseks, pääseksid minema. Et see on võib-olla võib-olla üks üks raskemaid asju, mida, mida meremerekriiside puhul on minul tulnud nii-öelda ohjata. Aga jah, mida rohkem eeltööd teha, seda lihtsam on neid kriise merel lahendada. Esimene asi on muidugi, see saavad üldse aru saama, mis, mis kriis on, eks ole, no kuule, lennukiga sõitsime välja, tol aastal 1009 99 oli Põhjamerel tohutult suured tormid, nii-öelda aja ajaloolised tormid, lausa inimesi sai, sai hukka Põhja-Euroopas, mida siin ju andis, harva juhtub. Ja meil siis juhtus niisugune asi, et ühel hilisõhtul mina olin vahis roolis välja, käib üks hirmus pauk laevas. Ja mis nüüd juhtub, kapten all jookseb laeva vööri, mõtles, et kas me oleme sõitnud millelegi vastu, kas on müüris olev ankur põrutanud vastu plastikkeret, nii et auk sees jookseb vööri poole, et vaadata, kas kas tuleb kuskilt sisse kümneid mõtteid, mis läbi käib, mis, mis meeletu pauk seal laevas oli, noh siis ma nägin, et et vöör staaks on siis üks jäme tross, mis ühendab masti ja parrast, eks ole, et see on, see on katki läinud, mis, mis omakorda võib tekitada selle, et kui suurel kiirusel sõitsime, et mast võib katki minna, kogu see nii-öelda taglase tohutu kaadervärk sajab sulle sajab sulle kaela. Esimene asi ühesõnaga aru saada, mis, mis on juhtunud ja siis saab hakata rahulikult kriise lahendama ja põhiline, põhiline, mis minu enda kogemus ütleb. Kui sa oled algaja meremees, siis, siis on seda raske, saad teoorias teada, aga raske on ennast sundida rahulikuks. Ma mäletan oma esimest tormi korraliku ekvatoriaalsett tormi, eks ole. Kuidas äike tuleb, sa ei kuule enam, kapten seisab sul pooleteist meetri kaugusel. Vandi tundavad taglas, plagiseb, sai kuulamiskorraldusi ta sulle ütleb ja, ja siis tuleb see niisugune värinvärin sisse, eks ole, ja mõtlen, et mis nüüd saab, sa ei ole kunagi sellist sellist tormi näinud. Aga seal oleks mõni sekund, kui sa kuuled kaplani kindla häälega öeldud korraldusi, kui sa näed, kuidas oskajad, mehed su kõrval hakkavad tegutsema, siis on rahu tagasi ja saad minna nende ülesannete juurde, mis sinule selles olukorras on määratud, nii et et rahu, arusaamine, kus, milles on kriis, rahu ja siis sa saad hakata teda lahendama, nii nagu sa oled õppinud. Aga niisugust käed rippu jõuetuse tunnet, et nüüd ei ole enam midagi teha, see ei ole teid kunagi tabanud. Ikka on, kuulge ikka, ega ma ei ole mingi üliinimene, muidugi on, aga siis on oluline. Siis on oluline, et, et oleks kõrval inimesed, kes, kes nii-öelda teatepulga üle võtavad sellesama Bellingshauseni teelesaatmise puhul, mis käis uni tohutu kiiruga ja tõesti oli väga palju asju enne vaja vaja lahendada ja ja mõni tehniline asi kukkus lihtsalt kukkus lihtsalt korraks korraks maha. Loll, inimlik näide, Peterburis pidid algama sündmused. Me olime laevaga valmis välja sõitma ja mina lähen oma passi otsima, eks ole, kus on vene viisa sees ja ma olen siis noh, nii-öelda korraldanud kõik need üritused seal Peterburis pean ise esinema ja, ja no passi ei ole seal kohas, kus ta, kus ta pidi olema, eks seitse tundi otsisime abikaasaga pass, no teda ei ole seal kohaseks. Tuli kuu aega hiljem muidugi välja, sealt kõrvalt kohast, aga aga, ja siis oligi see, et siis seisad ja mõtled, et mis nüüd siis saab, aga õnneks oli mu kõrval kaasreeder ei Diaal, kes aitas siis korraldada seda, et 24 tunniga sain uue passi, tellis Venemaalt Need autod vastumis, viisid mind õigeks ajaks kohale, ellips sirgu ja, ja astusin õigel hetkel püüne peale. Et siis jah, on, on tähtis, et, et oleks usaldusväärsed inimesed kõrval, kes aitavad asja korraks edasi. Kui me toome selle kriisisituatsioone nüüd merelt ja, ja selle näite puhul, mis te nüüd äsja tõite niisuguse ühiskonna tasandile, siis eks meil on ju neid kriisiõppusi olnud küll ja küll, aga kui see kriis elus ette tuleb, siis on ta hoopis midagi muud kui see, mida me oleme õppinud. Me nagu õpime selle põhjal nii kriise kui ka sõjaks valmistumist, ikka selle põhjal, mis on olnud. Me ei oska ette näha seda, mis tuleb ilusas koroonakriis, täpselt samamoodi, me ei osanud seda mitte ühestki kandis ette näha. Täpselt nii on, mina tegutsen oma ettevõtetega siis palju transpordi ja turismisektoris, eks ole, mis, mida see kriis on ka väga-väga tõsiselt puudutanud üle maailma ja kui, kui asjad hakkasid veerema Hiinast väljapoole jõudsid Euroopasse, siis kui nüüd veel tagantjärele lugeda neid ana analüüse, mis olid kuskil veebruarikuus selle kriisi kohta, siis meenutati ikka SARSi meenutate seagrippi, meenutati kaksiktornide ründamist, eks ole, püüti nagu analoogia tuua, tuua nendega, noh, tänaseks on, on selge, et et me oleme hoopis mingi teistsuguse kriisi sees kui ja kui see oli SARSi või, või seagripiga majanduses samamoodi, eks ole, kui, kui oli 2000 Ta kaheksa finantskriis, siis Eestis me esialgu mõtlesime 1998. aasta kriisi peale, mis oli eelkõige vene turu äralangemine, 40 protsenti Eesti toiduainet eksport langes Venemaale ja siis me püüdsime ka seda 2008. aasta kriisi algul mõtestada 10 aasta taguse kriisiga. Peagi selgus, et see on hoopis midagi muud. See on globaalne ülemaailmne finantskriis. Eesti tänu Skandinaavia pankade tugevusele tookord on võib-olla nii väga räsitud, ei saanudki sellest kriisist kuigi loomulikult ikkagi ikkagi eks finants- ja kinnisvarasektori muudki said pihta päris valusalt, aga jällegi see 10 aasta tagune analoogia ei pädenud ja, ja eks praegu oleme me, ma usun, kardan samas olukorras, et ega õppida ei ole ja seda näitas, näitas ka meditsiinilisest punktist selle kriisi puhkemine, eks ole, et et meil olid ees hiina näited, mida ei saanud ka usaldada, eks ole. Meil oli ees Itaalia näide, mis hirmutas väga ära, tõenäoliselt ei osanud ka väga täpselt analüüsida, miks Itaalia seal Hispaanias see asi nii hulluks läks. Mis mõnes mõttes on jällegi hea eesti, valmistus palju hullemaks, kui me tänaseks May alguseks, eks ole, mis seisus me oleme, koputame ebausklikum meremehena need kolm korda vastu lauda, eks ole. Et ega see asi meil möödas ei ole ja nüüd on alati hea öelda, et noh, Eestis ei ole ju mitte midagi, eks ole. See, et meil on läinud paremini, on väga paljude inimeste tubli töö õppiminega, vigadest, eks, ja neid vigu täna vähemalt ei tasu nüüd terviseametile sotsiaalministeeriumile minna, nina peale mina peale heitma, eks me õpime nendest siis, kui, kui esimene oht on kõrvaldatud, siis me analüüsime neid ja õpime nendest, mida edasi teha, mida võib-olla järgmine kord teha oleks. Aga jah, ka see kriis on täiesti teistsuguse loomuga. Ta on majandusele kindlasti kordades rängem kui nüüd, ütleme see 2008. aasta kriis, aga mis veel olulisem, ma arvan ka mentaalselt psühholoogiliselt kogu inimkonnale hoopis teistsugune, kui me mäletame oma oma eluajast, keegi. Ma kuulen ikkagi enda ümbert seda hinnangut, et midagi nii ulatuslikku ja eriti just majandust halbavat ja töökoha kaob Dusty ja palkade vähendamist, et et nii rasket ja nii ulatuslikku ja võib-olla nii kaugeleulatuva mõjuga kriisi ei ole Eestis iseseisvuse taastamise ajast peale üldse olnud, et te olete nii mitmetes ametites igasuguseid Eesti kriise näinud. Kas te jagate seda arvamust? Eks? Kui kriis on käes, tundub, et see on maa maailma kõige rängem kriis ja see on maailma lõpp, kui me meenutame neid esimesi taasiseseisvumine tegelikult ei olnud ju mitte üks Ta oli muidugi laulev revolutsioon, aga ta ei olnud üks lust ja laulupidu, eks see oli tegelikult ka üks kriiside lahendamise menetlus, et siin oli kui palju kriis ja siin koos oli tehnilisi kriis, poliitilisi kriise, ideoloogilisi kriis, isiksuste vastuoludest tingitud kriise. Ja tol hetkel tundus ju tunduski lahendamatu Eesti Kongressi ja ülemnõukogu vaheline väga põhimõtteline ideoloogiline kriis, tunduski lahendamatu kuli. Nüüd tagantjärele me saame seda niimoodi kergelt öelda, kuni võib-olla teatud õnneliku juhuse, no toimus Moskva putš, eks ole, ja siis 20. augusti õhtul leidus mõistlikke inimesi Marju Lauristini, Liia Hänniga eesotsas, kes tõid sõltumatud eksperdid Rein Müllersoni näit näiteks ja suutsid nii-öelda Eesti Kongressi, Eesti komitee ja ülemnõukogu liini on omavahel kokku leppima, eks ole, selle hetkeni tundus, et see on ületamatu vastuolu. Ja ikkagi, eks õppida on ka võimalikuma, jälle meenutan päris vabariigi algusaegadel asju, mis võib-olla lihtne näidata. 93 veebruaris kaaperdati lennuk. Lennuk pidi lendama marsruudil Peterburi Petroskoi. Aga kaaperdaja käskis piloodil maanduda Tallinnas ja siit tahtis ta siis edasi saada. Seda kriisi lahendati küll suhteliselt hästi, aga ikkagi oli esiteks kriisi lahendamist püüti juhtida mitmest kohast. Kaitseminister oli lennuväetornis, eks ole, või lennujaama tornis ajas sealt asja. Siseministeerium oli oma esindaja saatnud lennujaamahoonesse, tema ajas sealt asja. Noh, mina ise olin kohal veel peaministri esindajana, püüdsin peaministrit asjaga kursis, lubas midagi õhku lasta. Ta väitis, et tal on relvastatud. Ausalt, ma päris detaile enamik sellest korrast ei mäleta. Küll aga seda, et peaminister võttis vastu otsuse konsulteerides oma Rootsi Sappoja ja teiste teiste sõpradega Soomes, Rootsis võttis vastu otsuse, et parem, kui me laseme selle lennuki Eestist välja, Rootsi võtab ta vastu ja sealsed kriisi lahendamise üksused eriüksused juba tegelevad temaga edasi. Veidi hiljem, 1994 sügisel oli analoogiline juhtum, kus jällegi Peterburist õhku tõusnud lennuk Minskisse vist maanduma oli pardal inimene, kes väitis, et tal on mingid kemikaalid ja gaasid tõesti pärast takka mingid pudelid leiti kaasas ja ta paneb lennuki põlema, laseb õhku maanduti Tallinnas. Seekord juba oli selge, kuidas kriisi reguleerida, me olime välja õpetanud meeskonna Jaak Lippmaa oli üks selle selle juhte. Mismoodi see, see asi siis käib, kes millega tegeleb, välisministeerium suhtles Venemaaga, Venemaa tahtis siia saata oma spetsiaal snaiprite eriüksust, et me võtame selle asja maha. See ei olnud vastuvõetav Eestile, aga välisministeerium hoidis siis Venemaaga ühendust, sai informatsiooniga selle kurjategija kohta. Siseministeerium oli siis määratud konkreetselt kriisi eest vastutama ja see kurjategija tehti kahjutuks ja Eesti lahendas kriisi hästi. Nüüd järgmine samm kahjuks oli tegemata. Oli selgelt lennukikaaperdaja, antakse Venemaale välja, kahjuks isik enne Tallinna haiglas sooritas enesetapu, eks. Nii et päris päris õppinud tollest kriisist veel ei olnud, aga ikkagi palju suurem ja parem samm kui poolteist aastat varem. Nii et iga kriis on erinev, aga õppimine on loomulikult ka ka võimalik. Kui me veel meenutame täiesti iseseisvuse algusaegu, kui, kui palju suuri kriise tundusid, et, et noh, ma ei tea, kohe võib puhkeda kodusõda, kui me jäägrite peale ütleme, eks kus oli jälle objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid. See oli üsna keeruline kriis selles mõttes, et siin oli hästi palju osapooli jäägrid, kelle sees omakorda oli tõsiseid eesti mehi, kes tahtsid üles ehitada eesti rahvusliku armeed, kelle seas oli relvahulle mehi, kes lihtsalt ütleme ükskõik mis relv kätte anda tahtsid, tahtsid tähistada, eks ole ja kelle hulgas ka oli mehi, kes olid valmis pakkuma kommertsteenust kurjategijatele, siis nende vastas justkui oli kaitsejõudude peastaap, mis oli ka lõhenenud, seal oli palju nõukogude aegseid ohvitsere, kes olid nagu jäägrite põhilised vastased, eks ole. Seal olid teiselt poolt just just äsja ametisse tulnud kindral Einseln ameerikaliku kasvatuse ja koolitusega mees, kes noh, võib-olla ei saanudki üldse aru, milles, milles teie probleem siin on, eks ole, tuleb seina äärde lasteaiaväli kohuseks, kus oli väga resoluutne, siis olid seal politseistruktuurid koitma Pikaro ka eesotsas, eks ole. Siis oli seal kaitseliit, kes jälgis politseinikuna, arvas, et õigusega arvas, et politseis on väga palju korruptsiooni, kuna politseis on väga palju julmust ja kuritegevust, eks ole, see oli täielik üksteise mitteusaldamine, pluss seaduste puudumine tollal riigikaitseseadus, et kõik need olid oma kas üldse olemata või väga mingis embrüonaalses tasandil, eks ole. Pluss see, et kuna ei olnud seadusi, kuna vastuolud tundusid nii suured, siis kommeria Mozini Aegrite pealikud ütles, et lihtsalt me ei allu kõrgema väejuhatuse korraldustele, lihtsalt ei toimunud, tavaline subordinatsioon, mis ühes armees julgeolekuasutuses peab toimuma, eks ole ja siis oli samuti väga keeruline, et kuidas seda asja lahendada. Poliitilised vastuolud ju, eks ole, kui me mõtleme, et ERSP eelistused jäärite hulgas Isamaa minister Kaido Kama oli seotud kaitsealgatuskeskusega, kõik need mängisid veel oma vastuolusid seal välja. Ja siis oli ka, et peaminister koos kaitsepolitseiga seal moodustati Peeter Oleski juhtimisel üks, üks komisjon, mis pidi nende vastuoludega tegelema, aga hästi paljude eri tahkudega keeruline, keeruline kriisisituatsioon, mis oleks võinud viia väga ränkade tagajärgedeni. Nojah, ja lõpuks neid neid kriise panganduskriis kriis, kui sul ei ole pensionit inimesele välja maksta, siis noh, võib-olla tundub palju suurem kriis, eks, kui Vabaduse väljakul kõlavad päti pandade omavahelised lasudeks või tõesti tulistavad sõjaväelased omavahel, aga väga suur kriis on ühele inimesele, kui ta mitmendat kuud pensionit ei saa, mis oli ju ka reaalsus. 92 93 talve läks nii, et need kriisid jah, ajasid 11 seal järjest järjest taga. Ühesõnaga lõppude lõpuks Me oleme kõikidest kriisidest üle saanud ja see, mis meil praegu on, ähvardab meie majandust, aga mitte riikliku iseseis. Kindlasti ma täna, kui Eesti on Euroopa Liidu liige, mis annab minu arvates väga selge kindlustunde just olukorras, nagu see ma ei muretse üldse üldse sellepärast, mis oli muretsemise põhjuks, 92 93, Eesti-Vene suhted, meenutame. Meenutame seda, mis, mis toimus Narvas, eks, kui oli välismaalaste seaduse vastuvõtmine Narva ja Sillamäe referendumid, see oli riiklikult ohtlik kriis. Riiklikult ohtlik olukord oli tegelikult ka siis, kui Venemaa Venemaal toimusid vastuolud president Jeltsini Aspulaatovi juhitud Riigiduuma vahel, eks kui kui Moskva kesklinnas käisid lahingud, eks. Ma mäletan, et, et kuidas, kuidas Eesti siis selleks kriisiks valmistus ju tegelikult ka Eesti eks, mis otseselt ei puutunud meisse. Võib-olla paljud inimesed ei pidanudki seda väga oluliseks enda elus, mis, mis paljudele oli ka väga raske tol hetkel, et mis seal Venemaal veel toimub, ükskõik, aga valitsus. Valitsus moodustas sel puhul väga selge kriisi koordineerimise rühma. Vene väed olid tollal ju Eestis veel. Me asusime jälgima Vene vägede tegevust. Meil olid Moskvas oma inimesed, kes informeerisid meid nii-öelda lisaks ametlikele diplomaatiliste kanalitele seal toimuvast kuni selleni välja, et vabariigi president, peaminister ja riigikogu esimees selleks perioodiks said ekstra ihukaitsjat peale. Nii et, et asi, mis võib-olla jah ei paista väljapoole Eesti jaoks teab, teab, kui suure asjana tegelikult selleks kriisiks. 93 sügisel valmistus eesti võimalikuks kriisiks ka ja see oleks võinud olla riiklusele väga ohtlik. Kui nii-öelda proo kommunistlikud jõud, vene riigiduuma juhitud jõud oleks, oleks Jeltsinit võitnud. Tookord. Kajaloodi, mis seal on suurettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Kuidas Kogrupil läheb, mille suurosanik ja juht te olete? On maikuu algus 2020 ja öelda, et ühel transpordi- ja turismiteenuseid pakkuval ettevõttel läheks hästi või läheks normaalselt, ei ole kahjuks võimalik. Meie väike õnn on see, esiteks. Et viimaste aastatega on teatud rasvakiht kogutud, nii nagu üldse turismisektoril läks, läks ka meil väga-väga hästi, meie hotellil reisibürool on nii-öelda väike varu hamstri kombel tallele pandud. Me plaanisime ka laieneda oma hotellindusega, aga, aga ei jõudnud veel investeeringute nii. Täna tagantjärele tarkusena võib öelda, et, et jumal tänatud, et nii läks ja teiseks, Go grupitegevused on, on ka väljaspool turismitransport. Nii et kui ütleme jah, meie tellimusvedude bussid seisavad seina ääres ja me oleme pidanud tänaseks juba koondama oma müügi müügiosakonna siis võib-olla raudteeremondimehed saavad ikkagi endiselt endiselt tööd teha ja veduridepoos, kuigi on tarneraskusi Euroopast veduridepoos ka töö käib, nii et meil noh, nii-öelda õnneks ei ole kõik munad munade ühes korvis. Aga see on raske aeg mitmes mõttes. Ja eelkõige selles mõttes, et me ei tea tegelikult kui kaua täna maikuu alguses me ei tea, kui pikaks perioodiks me peame valmistuma, eks ole. Noh, me saame aru, et sel suvel suuri kruiisilaevu Tallinnas ei tule Aasiast, Jaapanist, kus pidid meie meie firmale näiteks suured grupid tulema tõenäoliselt sel suvel kõik langevad, langevad ära. Nii et sellega me ei saa arvestada. Me loodame siiski, et Euroopa Liidu sisene turism suve teises pooles ehk käivitub eelkõige loodaks seda, et valitsus saavutab mingeid kokkuleppeid lähiriikide valitsustega, kus olukord on tervishoiu olukord on sarnane, kui meil Läti, Leedu, Soome, Norra, et me saaks võib-olla siin mingi turismialgele isegi turismivoo käima ja lubada, mis, mis annaks leevendust Eestis umbes 25000 inimest, kelle sissetulek otse või kaudsemalt on siis turismiga seotud, seal on ikkagi suur suurult inimesi, kes käsitööd ja ja leiva saavad. Aga veel kord traagika on selles, me ei tea, mis saab ja ja raskus on selles, kui kaua me jõuame ja suudame inimestele mingitki sissetulekut pakkuda olukorras, kus töö, turismibüroo, töö täna tähendab ju annulleerimisi või heal juhul edasilükkamise. On väga riigi poolt väga mõistlik meede töötukassa abi siis palga näol, mis on nüüd kaks kuud olnud ja, ja on aidanud väga selgelt tuleb aru saada, et töötukassa ei ole põhjatu ja need summad, mis sealt välja on praegu läinud, väga suured, võib-olla oleks võimalik nüüd spetsifitseerida nendele sektoritele, mis on tõesti kõige rohkem pihta saanud ja seda meedet mingis osas jätkata? Ta on turismiettevõtetele, ma arvan, see oleks väga vajalik. Vaata ma siit vaatan ma siit raadiomaja stuudio aknast välja ja Tallinki laeva kai ääres seisva laeva korsten paistab mulle silma. Räägime sellest turismisektori taastumisest või inimestel ei ole tööd ja palka on vähendatud ja on hirm, et kui praegu töö on, aga võib-olla sügisel kaob seegi siis Jurmala veeparki või, või kuskile Ahvenamaa saartele sõitmine ei ole kindlasti inimeste mõttenumber. Üks. Ei ole, aga midagi ei ole teha, on, on paratamatuid, asju vaadake noh lõpuks oma surma, aga sa pead ka ühel päeval vabandust leppima, eks ole. Ja, ja võtame neid asju siis, võtame neid nii, nagu nad on, on selge, et, et me ei saa praegu ebaseaduslikult piiri ületada, et minna Tai kuurort, eks ole, ei, ei saa, ei ole mõtet, see ei ole, see ei ole meie tervisele kasulik, see ei ole tehniliselt võimalik ja naudime siis seda, mis mis võimalused meil on. Oleme tänases olukorras rohkem perega koos, loodetavasti maikuu keskelt saame ka sõpru külla kutsuda, mina ise olen valmistanud, tema ei tea, kas õnnestub, aga, aga valmistanud ette vanad head bussireisid väikeste seltskondadega mööda Eestimaad. Olen leidnud inimesed, ajaloolased, kes tulevad giidideks näiteks teemal viikingiaegne Eesti või teemal metsavendade-aegne Eesti põnevatesse kultuuriloolistes paikadesse, mõisatesse, kirikutesse, see ei ole asi, mis turismifirmat toidaks sel määral, et hoida, hoida teda elus nii nagu vanasti, eks ole. Ja see ei ole asi, mis, mis pikas perspektiivis noh, oleks jätkusuutlik, aga mingi loodetavasti selle ühe hooaja suudame pakkuda teenistust Eesti erinevatele väikestele turismiettevõtetele, olgu see siis mingi majutustalu või, või metsavenna talu kuskil Lõuna-Eestis, eks ole, või mingi väike väike restoran kuskil väikelinnas, kus me oma ekskursioonil peatume. Et väike abi ka ja, ja raskel ajal on vares ka laululind. Kas teie rongiühendus Venemaaga taastub kohe, kui piirid avanevad, nii siit sinna kui sealt siiapoole? See on ka keeruline küsimus, kui me praegu vaatame, mis Venemaal koroonaviirusega toimub, siis noh, minu hinnangul on seal asi märksa kehvem, kui kui ta meil veel on või praegu on ja Venemaa nii-öelda tsükkel on meist mõnevõrra mõnevõrra tõenäoliselt maas. Nii et ma ei panustaks lähiaja alla vene piiride avanemise. Ja kui me vaatame ka neid signaale, mis on, mis on tulnud erinevate Euroopa riikide valitsustelt tervishoiuekspertidelt, siis esimeses järjekorras jah, võiks olla Euroopa Liidu sisene turism taastuda ja siis võib-olla. Ma julgen öelda, et aasta lõpuks, aga, aga siis jah, võime rääkida Venemaast, Aasiast ja muust muust maailmast, nii et see võtab, see võtab aega. Aga veel kord minu meelest olukord ei ole? Ei ole ka, teab paaniline ikkagi, noh, me elame ära, vaatame, vaatame, kui palju häid häid filme on erinevates platvormides pakkumisele tulnud, kui vahvaid virtuaalnäit duši teevad, Eesti Eesti muuseumid, muide, muuseumid on ju ka üks, üks sektor, mis kannatab turismi puudumise tõttu väga selgelt, eks ole. Olgu, see Eesti Ajaloomuuseum või meremuuseum või kumu, nende oma sissetulek suurel hulgal sõltub ju rahvusvahelistest turistidest, kes siin käivad. Aga kui vahvaid ja internetipõhiseid ülevaateid nad oma oma näitustest või eksponaatidest on on üles pannud? Naudime, naudime siis hetkel hetkel seda. Räägime veel kaks sõna lennunduse tulevikust, kõu grupp sellega ei tegele, ei opereeri, mistõttu võib-olla kõrvalpilk on seda teraseme. Te olete kritiseerinud omal ajal 30 miljoni panustamist Estonian Airi järeleaitamisse, mis tulemuseni ei viinud. Nüüd toetab riik 30 miljoni euroga Nordica't, kas see on üks? Igatsus selle, selles on plussid ja miinused, jaga minu toonases kriitikas olid plussid ja miinused, selge, selge ta ju meile kõigile on, et noh, ärme ärme ütleme, et nurgatagune, aga ikkagi üks väikese turuga väikese lennundusturuga koht, see Eesti joon, eks ja, ja mingi mingi piirini peab, peab riik regulaatorina, ilma, et satuks vastuollu konkurentsiseaduse ja muude regulatsioonidega peab riik siin kaasa kaasa aitama, vaatamata sellele, et Eesti inimesed pääseks enam-vähemgi mugavalt maailmas liikuma, et neid ümberistumisi ei oleks nii palju, et neid ootamisi erinevates lennujaamades ei oleks nii palju. Lennundus oli minu meelest enne seda kriisi astumas uude ja mulle väga sümpaatset faasi. Ja turism üldse nimetame, rääkisime järjest rohkem vastutustundlikkust turismist ja sellest, et et inimese jalajälg ei oleks nõnda suur, kui ta maailmas ökoloogiline jalajälg siis nõnda suur, kui ta maailmas ringi ringi käib. Me hakkasime aru saama, et see, et see on normaalne, kui lennujaamad lisavad ökoloogia, maksu või lennukid, lennufirmad on valmis töötama, välja uusi tehnoloogiaid. Väljatöötamine maksab, eks ole, selle maksavad kliendid kinni uusi tehnoloogiaid, mis siis keskkonda rohkem säästavad. Mis sellest, mis sellest nüüd selles uues olukorras saab, on muidugi väike oht, et praegu, kui kui raha lihtsalt reisimiseks, nii äri-, kui puhkuse reisimiseks on, on vähem, siis siis siis siis see teema, et panna seda raha veel arendusse, et Clinton selle selle valmis kinni maksma, see teema tõenäoliselt mõneks ajaks mõneks ajaks jääb, on tähelepanuta, on erinevaid erinevaid stsenaariume, mis lennunduses saab. Hiina on suure kodumaise turuga riik ja, ja praegu, eks ole, väga aktiivselt on maipühad, mis Hiinas toimub, meil on väga odavad lennukampaaniad ja kampaaniad muide näiteks niimoodi, et osta üks pilet ja saad endale kuus kohta selle ühe pileti ja ülejäänud viis kohta enda ümber jäta vabaks. Et siis oled sa lendad nii-öelda tervise mõttes turvalisem, eks ole. Et see on üks üks pakkumine, mida üks riiklikke Hiina lennufirma praegu praegu pakub. Nii et see võib jah minna niimoodi, et et esimene hetk pärast kriisist väljumist algab üks suur hinnaralli siis vaadatakse, kes selle peale ellu jääb ja kes mitte ja lennuhinnad võivad seejärel hakata märkimisväärselt märkimisväärselt tõusma. Aare odavlennufirmad, need ei tõuse enam tuhast. Üks kriis, mis mind on väga muretsema pannud, on meediakriis Eestis see, kuidas ajakirjandusest on saanud kollane ajakirjandus ja kuidas põllumehele maainimesele mõeldud mõeldud ajalehest on saanud horoskoobi ajalehed. Mina ei ole Igor Mang, osata seda öelda. Kas ja millised lennufirmad täpselt kokku kukuvad, lihtsalt ei oska öelda. Ei ole esiteks selle valdkonna tõsine spetsialist ja teiseks, kuna ma loomulikult, kuna minu reisibüroo tegevuse lennunduses nii palju sõltub, ma loen neid analüüse, mida praegu avaldatakse. Arvamusi seinast seina. Keegi ei tea, mis kaetud. Toimub vahetame siis teemat, jällegi te rääkisite juba mõnest inimesest, kes on teie elus olnud suunaandva tähtsusega. Üks nendest võib olla näiteks Uku Masing, keda mäletatakse üha harvem ja vähem, sest et temaga isiklikult kokku puutunud lihtsalt ajal tasa jääb vähemaks. Ja kelle isikut siiski niisugune väikene salapära looritav. Mina puutusin Uku Masinguga kokku Kuu, küll ta elas nimelt kolm tänavat, et kolm või kolm maja minust eemal selsamal Vilde tänaval, eks ole, millest meil siin juttu oli, aga, aga ma pean ausalt ütlema, et minu kõige lähem kokkupuude temaga oli võib-olla matustel, kui ma ta Sarga ääres seisin ja kolm peotäit liiva järele viskasin, aga see, see moraalne eeskuju ja mõju kadeda eemalt enamasti jälgides Tartu Tähtveres ja, ja lugedes on olnud muidugi tõesti päris suur masin kooli ju legendaarne tegelane ka siis, kui teda tegelikult olemas ei olnud nii-öelda sisepagulasena, eks ole. Ja see, mida, mida mina temalt tõesti õppisin, oli üks niukene vaimu suverääniks olemine kõigi olude kiuste ja see ei olnud, see ei olnud selline vaimu suverään, milliseid me ka mõningaid ju Eestis ilusaid omamoodi põnevaid näiteid oskaks tuua. Aga, aga kelle, kelle iseloomu juurde käib ka selline üleolev vaimu suvere näiteks olemine, eks ole noh, kes on a priori teistest targemad ja ei jäta seda rõhutamata. Uku Masing oli hoopis hoopis teistsuguse natuuriga inimene. Ja oma oma reisimistega seoses ma ikkagi olen armastanud ka mõelda ja tuua näiteks just Uku Masingut. Et ma olen mõnes mõttes niukene, noh, paaniline närviline ringi reisija, eks ole. Ja inimesed küsivad tihti mu käest, et noh, sa oled seal käinud, mis maa, see on kõik. Kuulge, see, ma olen seal nädal aega reisinud või ka kaks nädalat või ka kuu aega olnud Indoneesias ei tähenda, et ma, et ma Indoneesia kultuurilugu ja ajalugu kuigi põhjalikult tunneksin, aga Uku Masing oli, oli mees, kes tõesti istus Tartu ja Berliini raamatukogudes ja ja reisis tegelikult läbi kogu maailma. Ma olen toimetanud Uku Masingu loengu käsikirjad üheks raamatuks, raamatu pealkiri on Polüneesia usund, nimelt 30.-te aastate lõpus 38 pidas ta Tartu Ülikooli teoloogia üliõpilastele loenguid Polüneesia usundist. Kohati mõni loeng on väga täpselt korrektselt ette valmistatud, siis on jällegi üksikud märkmed-viited mõnikord hästi täpselt korrektsed, teinekord lihtsalt ühesõnaline ka raamatu pealkirjast üks sõna pandud. Nii et selle käsikirja raamatuks toimetamine oli omakorda oma omamoodi väga põnev ka detektiivitööle. Et leida, leida need jupid ja see pusle kokku panna. Aga see, see töö, mis kestis mitu-mitu aastat viis min, et tõesti kokku mitte otseselt, siis aga, aga vaimses mõttes inimesega, kes oli äärmiselt äärmiselt põhjalik ja, ja valdas maailma palju rohkem kui enamus meist, kes me tänapäeval mööda maailma ringi kolistama. Te olete toimetanud ja trükiaidanud ka Karl Ristikivi reisikirju, kuigi see kirjanik ju väga palju oma elus ei reisinud. Ja Ristikiviristikivil oli veel, ma tean, tema lemmik lemmikregioon ehk ehk Vahemeri, Kreeka, Kreeka saared ja see on üks, üks huvitav žanr, millesse kuulub ka see Ristikivi raamatuke, need tegelikult ei ole otseselt isegi reisikirjad. Aga aga need reisikirjad, mis koosnevad postkaart brittidest sõpradele saadetud postkaartidest ja ma olen tõesti ühe väikese sellise sarja algatanud, kus on siis Marie Under Ristikivi, Friedebert Tuglase, Karl Ast Eduard Wiiralt, muide, väga põnev materjal ootab praegu järge, ehk siis jah, postkaardid, lühidalt. Kirjad, mida on perekonnale või sõpradele kaugetelt reisidelt saadetud ja Ristikivi puhul siin on, on tõesti, see ei ole mitte alati mitte lihtsalt meeleolu kaart, oh näed, ilus ilus merevaade, saadan sulle tervitused, vaid siit on võimalik ikkagi ammutada oskajal inimesel me tegime seda tööd koos Janika Kronberg, iga, kes on suur Ristikivi loomingu asjatundja ka ja on võimalik ammutada raha väikseid allikaid, siis kirjaniku kirjandusliku tegevuse kohta. Ta inspiratsiooniallikaid paralleele. Nii et, et ka kirjanduslooliselt, ma usun, see on, on üks huvitav, huvitav raamatuke, ehkki esimesel vaatlusel lihtsalt postkaardikogumik kirjastamistegevuse kõrval, kui mitte raamatut teise olete kirjutanud. Raamatute kirjutamine on? Mina olen selles mõttes nagu vana aja inimene, et et raamatut tasub kirjutada siis, kui sul on midagi uut ja originaalset öelda. Ja minu meelest on enamus enamus uusi asju juba mitu sajandit ära öeldud. Ehk mina ei oska neid tõenäoliselt enam sõnastada, aga, aga sellegipoolest jah, mõned mõned raamatukesed kirjutanud meie jahtlaev lennukiga ümber maailmareisist panin, panin ühe ühe teosega, mis võib-olla endale oli, oli ehk kõige põnevam kirjutamine oli, kui Eesti jalgratturid Liibanonis pantvangi võeti, siis pärast seda mõnda poissi sealt serva pidi tundsingi ja kui nad tagasi tulid, siis tegi neile ettepaneku, et, et võiks, võiks siis mandril raamatu. Et mis, mis nendega siis juhtus, palusin Madis Jürgeni seda kirjutama, kes tegigi seda talle omase sisseelamise ja soojusega väga hästi. Ja ma mõtlesin, et no ma siis kirjutan ka järgi ühe lühikese järelsõna, et et kuidas poisid vabaks said, sesse Madis raamat oli siis tõesti poiste silme silme läbi ainult see, mida nemad nägid, tundsid, mõtlesid, aga paljud inimesed ju pingutasid selle nimel, et nad vabaks saaksid. Ja sellest lühikesest järelsõnast, mida ma kirjutama hakkasin, jah, kasvas siis välja niisugune uurimis, uurimistöö. Et mida ma siis nüüd nii Tallinnas erinevates asutustes kui ka kui ka Liibanonis käisin, käisin veel ühe tiiru ise Jordaanias käisin kohtumas, inimestega jälgi ajamas, nii et kasvas, jah, niukene. Noh, ma ei tahaks öelda, et luurepõnevik, aga võib-olla mingi selline endale huvitav uurimistöö küll, jah. Ma ei ole seda raamatut lugenud, aga olen kuulnud. Kirjeldusi, et Tiit Pruuli on seal fiktiivselt kirjeldanud jutuajamisi, mis luure ja, ja igasuguste kaitse inimeste vahel võis juhtuda, aga mida ta ei saa kinnitada. Niiviisi juhtuse, vaadake, see, see päästeoperatsioon on paljudes detailides kaetud riigisaladusega, minul ei ole riigisaladuse luba ja inimesed, kes minuga kohtusid, pidid sellega arvestama, eks ole, arvestasid nii, et et eks ta on ja on, on teatud tühimikke, mida ma mida, mida mine uurimistööd teada mulle ei andnud ja ja kus tuli siis konstrueerida või neid tühimikke täita? Ta, nii et see ei ole dokumentaalraamat. Jumala pärast. Inglise keeles on see meist on truus, tooriumi põhineb tõsielu sündmustel ja, ja noh, natuke ma olen siis lubanud seda lapsepõlve unistust, et minust saab kirjanik kalakeses mingitele Tristikat sinna juurde lubanud. Mis kirjanik pruuliportfellis järgmine käsikiri on? Praegu on, on meil käsil töö, kus on, mida me teeme koos abikaasaga kahekesi, ehk siis kirjutame kokku Admiral Bellingshauseni retke Antarktikasse. Aga, aga seal on jälle rollid jagatud, jagatud niimoodi, et mina kirjutan, millised need ütleme need jutumärkides, aga teaduslikku osa, ehk ehk siis selle ajaloolise taustaraamatule ja, ja abikaasa, kes tegelikult oli laeva pardal pootsmanil rohkem kui, kui mina selle reisi vältel kirjutab, siis reisi reisipäeviku või selle loo, mis, mis toimus laeva pardal. Sellest kahest kahest vaatest kokku peaks siis sügisel ühtede kaante vahel raamat ilmuma. Te küll ütlesite, et teil ei ole neid ennustamise ja selgeltnägemise võimeid, aga aga ma küsiksin ikkagi mingi järgmise mereekspeditsiooni kohta, et kui lennuk tuli ümber maailmareisilt, siis te müüsite selle maha. Mis katamaraan Norde aga juhtus, seda ma ei tea. Tõenäoliselt purjelaev Bellingshausen läheb sama teed. Kas teil ongi, jah, midagi ei ole teha, tuleb, tuleb, on olukord on, on, on selline Bellingshausen tuleb, tuleb täna müüki panna, kas me talle ostjaid leiame? Ega ma ei julge öelda. Eks mul see arktika sõidu ärajäämine nüüd ju hinge kriipima jäi ja ma pean ütlema üldse polaaralad, nii Antarktika kui Arktika on viimastel aastatel kuidagi armsaks armsaks saanud. Aga mõned mõned arktilised alad ei ole tegelikult meritsi üldse üldse eba ebamõistlikult kätte saama. Näiteks Teravmägedele võiks, võiks Tallinnast purjetada iga tubli purjetamisoskusega inimene. Nii et et võib-olla jah, kui ma nüüd pikematele meresõitudele mõtlen, siis, siis ehk ehk see kant veel veel oleks, kus tahaks, tahaks just nimelt purjelaevaga käia, sest see on suur erinevus malena polaaraladel olnud ka suurt ekspeditsiooni-kruiisilaevadega. Ja kui ikka pannakse 10 kummipaati korraga vett, et kuigi looduse ümbruse jää ja kõik on nii põnev ja ilus, siis siis selle tõelise tunde saad sa kätte siis mida mul on olnud õnn ka kogeda. Kui sa, kui sa lähed üksi väikese merega jakiga, tõmbad seal aeruga niimoodi, et jää krigiseb vastu su parrast siis siis on see polaartunne nii-öelda täielik, et, et võib-olla see on midagi, mida tahaks kogeda külvel. No loodame, et see õnn ja see unistus läheb teil täide. Napp 20 aastat läheb mööda ja teil on jälle ümmargune sünnipäev. Missugune on elu Eestis 20 aasta pärast? Mida ma eelkõige loodan, on see, et et me suudame säilitada sellise sõbraliku ja, ja avatud meele, mis on Eestis ja kogu aeg olemas olnud, aga mõnikord kaob ta kuhugi. Rämehäälse. Poliit propaganda või, või ideoloogilise sõnavahu taha eestlasi on, on ju? Ei pea ütlema, kui vähem, eks ole. Ja me suudame rahvusena püsima jääda siis, kui, kui kõik kõik, me, kes me siin oleme ja olla tahame, oleme, oleme rõõmsad ja rahul selle eluga, kui kui me ei ütle, et aga need, kes pannkooke söövad, vajavad neid, me ei armasta, eks ole, või, ja need need, kes tahavad seenesousti, need ei kuulu meie hulka, eks need on, need on sooroslased Kurema üheks et selliseid rumalaid vastandusi neil ei ole. Neil ei ole põhjust, need, need lõhuvad tegelikult, et seda väikest rahvast ja rahvusriik, mida me põhiseaduse preambula järgi hoidma peaksime. Nii et ma loodan, et me nendest lastehaigustest saame, saame ka üle, nii nagu me oleme üle saanud. Kuulge, meenutage 25 aastat tagasi 90.-te aastate algust, milline olukord siis oli, kus me täna oleme, nii et ma arvan, et 20 aasta pärast me oleme veel kordi ja kordi paremas olukorras. Aitäh intervjuu eest Tiit Pruuli. Kes elab, see näeb, mis olukord on 20 aasta pärast. Uus saatekülaline ootab kuulajaid juba tuleval laupäeval. Kuulmiseni.