Balti ketile küll, aga tollel ajal nagu ei pannud sellele nagu erilist rõhku, aga aga ka hiljem hiljem tuli küll seal nagu kuhugi nagu, nagu mällu sisse, et eriti siis kui sai hakata noh, Aluksnest käisime siis seal lätlastega siis tuli see laul välja, et ärgake, Baltimaad. Eks, et seda sa ikka lauldud ratastega ka. Jah, see oli üks võimas laul, ma mäletan ka, et ehkki ma olin tõesti alles nooruk, et see selline ülev sai midagi ka nii-öelda läti leedu keeles kaasa lauldud, et. Aga see on siiani võimat laud ja kui ütleme, et kui lätlastega niimoodi, et Jaanigi pidada, siis ikka lauldakse seda ausalt öeldes ka. Ahah, et isegi täna 30 aastat hiljem lätlased võtavad selle laulu ülesse Ja ja. Ja mitte ainult lätlaste, õige leedukas. Jah, ja ma loodan, et teie, Christian, hoiate siis õige eestlase lippu kõrgel, kes siis kolmandana liitub selle lõbusa laulu? Aga aga vot hiljemalt sündmus, et on ka vedada tegelikult, et mis järgnes sellele sellepärast et ma tahaksin tänada muidugi seda esimest ülemnõukogu ütleme, et savisaarest kuni kuni seal nugise rüütlini välja, sellepärast ütleme, et kui neid kolmikud, nelikud viidikut, isegi seal, kui oleks olnud, siis meil ei oleks praegult seda vabadust. Et, et see oli ka väga tähtis, et ärge ärgem unustame ka seda ära, et, et see on ka väga tähtis asi. Peab paika peab paika. Et, et ärge unustame ka seda ära ja kuidagi ongi jäänud niimoodi ma kuulasin siin Lagle juttu ja ma tunnen kasta inimest natukene ja, ja nii ja naa, noh, mõtlesin, et Lagle on ka seal noh, ikka väga tõetera oli tagamistoetust, et süüdi on ka selles, et mis tema ütles Peab nõustuma, väga-väga head mõtted olid tal ja, ja kes ei ole saanud kuulatama, soovitan kindlasti järgi kuulata, see intervjuu üksi on juba. Mina mina soovitan ka väga sellepärast, et väga tark inimene on. Ja, aga meil läks jah, ta on niimoodi, et meil on siin ise, kuna meil ei olnud lipuvabrikut kuskil. Lipu lipuvabrik oli kodus vana veneaegse õmblusmasinaga, lasime kokku kolm värvija ja sobis küll ja mindi välja niimoodi, noh. Ja, ja pärastpoole pärastpoole käisime ka niimoodi, et ma mäletan isegi seda, et vaat siin oli siin, eks härra ütles, et tema oli sõjaväes, aga mina pidin minema sõjaväkke. Aga ei läinud. Ja siis mind otsiti taga. Omal soovil ei läinud jah. Nojah, meil oli see korruseli kooli number üks, et too soperdas natukene seal, et ma nagu ei läheks protesti märgiks. Ja seal oli teisi ka, et ja siis neid tolleaegne Nõukogude prokuratuur natukene kiusas ja eks me sellepärast, et me lippudega ka käisime seal, kus vaja ei olnud. Ja, ja, ja siis olen ka natukene metsavend olnud. Ahah, no väga värvikas selline vabadusvõitleja taust koorub välja. Et sai olla ja käidi kodus otsimas ja küsiti vana mäe käest, et kus poiss on, vanamees, madi, jäägothambokimata luus. Aga kui te metsavend olite, siis kuidas see välja nägi, et kas olid oma sellised koopad, kaevikud, punkrid, kus konservid, lõke, tukki, soojendati, tulevalgel? Punker ikka oli, aga ütleme, et enne kahtekümmend mulle võrust öeldi, et mina, äär Tallinnas ja peale kahtekümmet, siis öeldi, et seal perkoda minna, aga ära kohe mine. Mine sa tea, mis neil veel peas on, seal otsiti ikka pärast ka veel. Too too ei lagunenud kohe ära too süsteem veel, süsteem toimis mitu-mitu kuud, enne kui see halva sõnaga. Kuna sa ütled seda, seda sõna niimoodi, noh, ta on väga räigelt nagu noh. Et kui see Neil noh, et, et kui sa ütleksid Nojah, äkki oma seda metsavendade Sarkootsin väga põhjalikult ei pea ette võtma, et keskendume täna balti ketile. Jah, et Balti kett oli jah niimoodi, et siis ma olin natukene noorem ja, ja just hakkasin sinna sõjaväe ikka nagu minema ja siis juba nagu trünniti ka. Ja, ja siis. Tool jah, võimas oli võimas oli see just et käik kõik meil käis ju lauluga ja sihukese entusiasmiga. Et me ei mõtlen ka toovad nagu Lablega ütles, et me tegelikult ei mõtelnud üldse, mis me teeme, me mõtlesime, et see asi läheb niimoodi ja ta peabki niimoodi minema. Ja kas südames oli selline veendumus, et see, et see lähebki nii, me saamegi vabaks, et me lähme kas või läbi halli kivi, aga me selle vabaduse ära toome. Aga kindel veendumus oligi. Ja üldse mingit nagu ohutunnet või siukest ei olnudki, vanamees ütles täitsa kurat, laseb ennast Siberisse tagasi saata. No tegelikult ka ütles, aga ei mõtelnud üldse tolle peale reaalselt niimoodi, et mis need tagajärjed võivad olla. Aga näed. Ja sinna jõudsime. Läks õnneks. No väga tore, Kristjan, aitäh, suur tänu helistamast järgmine aasta siis jälle kõike head ja tervise sinna Võru kandi rahvale. Ja Tõnis kuus üks üks neli null neli nullliin on vaba, kas kuulame vahepeal laulu? Me võime küll kuulata muusikat, inimesed saavad koondada mõtteid, kust nad olid ja, ja, ja mis tunded mind valdasid, kui on soovi, siis kohe pärast laulu võtame jälle uued helistajad liine, et olge meiega. Ja pange kirja kuus, üks, üks, neli, null, neli, null A o juba lihtsalt võtame ühe kõnelaulu. Ja nii hallo, tere ööd. Tere, kellega räägime. Minu nimi Mati Metsaorg. Tere, Mati. Tere, Mati, kuulame teie mõtteid ja, ja meenutusi. Mida mina tahan öelda, on see, et me sõitsime tagasi täna oma prouaga Ungarist. Ja mida ma, mida ma nägin, oli see, et Leedus olid lipud igal pool väljas ja peeti väga kõva sellist pidu või siis peeti hästi kõvasti sellest balti keti asjast kinni. Jõude Lätti jõudes Eestis mitte kuskil, mitte midagi sellist. Sellist sümboolikat oleks tahtnud, oleks tahtnud Lätis Eestis ka näha. Jah. Kas leedus siis nad olid selle balti keti nii-öelda p? Punktides pidasid pidu või lihtsalt igal pool üle üle leeduguste. Looma ja, ja Läti ja Eesti mitte midagi, jah. Seda teed mööda me sõitsime ja mul juust jäi natukese imelikuks see, et oleks isegi taastud oma auto külge panna Eesti lippu, aga siis ma vaatasin, et no null tegelikult. No aga Eesti lipu oleks võinud ju ikka panna. Peavad asjast palju rohkem lugu. Leedukad hoiavad lippu kõrgel täna vähemalt seda nad tegid. Aga Mati, kust te 30 aastat tagasi hellita? Kus kandis? Mõned aastad tagasi olin ja tööl ja nii nagu siin kuulasin, kuulan raadiot, ei saanud osaleda, käitis, aga pisarad silmas või kuidas iganes öelda, loomulikult ikka noh, ma olen. Jah, ega isamaa armastus on väärt asi, et eriti sellistel meie kodumaa ajaloo märgilistel tähtpäevadel on see eriti väärt meenutamist ja tähistamist, et ma just mõtlen, et kui te tulite sealt läbi Leedu, siis jõudsid, et sinna Lätti ja Eestisse, et ta oleks võinud ikka panna lipu välja. Et oleks olnud. Julgete päralt on maailma, et oleksid kõike seda Eesti lippu lehvitanud. Leiame saksa nagu kaardi peal tõmmata, kohesid Karksi-Nuias hakata joonega minema kuhugi ja on meil see teek kaetud ja minul süda rahul ja kaart ilusti joonistatud ja ja kuule Ungari sellegipoolest Ungarile ikkagi tulite ikkagi mööda seda teed, see on ju ka tunnustamist väärt ja. Ja ma tahan, tahtsin lihtsalt tunnustada leidud, kes tõsiselt peab sellest ketist lugu, sest seal olid nii, noh, lõkkeasemed olid juba üles pandud, lippe oli meeletult. See oli seal ikka tõsiselt ilus. Aga siit ongi hea see, see mõte endaga kaasa võtta ja, ja me saame, järgmised aastad. Loodame teie peale, Mati jah. Et loodame, loodame, et, et me, et me saame selle sellise samasuguse entusiasmiga nagu tookordse get peeti ka seekord seda pidama hakata, nii et. Jah, ja loodame ka nende eestlaste peale, kes ikkagi väga tihti Lätis käivad, et tasub ka seal sinimustvalgega lehvitada ja sellist balti vaimu üleval hoida. Aga. Tulin Ungarist läbi Tšehhi ja Slovakkia ja Poola ja noh, ma ei käinud seal tõepoolest seda nii-öelda traditsioonilist eesti tripidega. No aga väga tore, aitäh, Mati, ja kõike head. Jõudu. Edu edaspidiseks ja meil on liinil kohe ka järgmine helistaja, halloo. Tere. Kellega räägime. Tere, Ants, kus kandist helistajate üks väga tore päike, meri. Nüüd on selline asi, kõik teevad suure vea, siis räägivad, et tankikolonn sõitis. See on vale, ma siin ise isiklikult terve selle soomukite kolonnid läbi, mitte ühtegi tanki seal ei olnud, olid sõjaväe, tähendab dessandi lahingumasinad ja meeskonnamasinad üks barrikaadi lõhkuja. Ja nii ja naa ja edasi veel, aga ühtegi tanki ei olnud. Ja hea, et te helistate, siis me saame faktiliselt olla täpsemad. Agantse, kus teie 30 aastat tagasi olite, kus kandis balti keti ajal? Balti keti ajal mina olin Ülenurme loomanäitus. No seal oli see loomanäituse Te mõtlete seal põllumajandusmuuseumis? Jah, just lapsed olid väikesed, lihtsalt ei olnud võimalik minna balti keti. Ja väike tütrekene temale meeldisid kõige rohkem need hõberebased. No väga tore, aga väga tore, aitäh, Ants. Helistamast suur tänu võtmaks vaeva nüüd öösel veel fakti sirgeks saada ja. Suur tänu. Väga tore ja kõike head, aitäh. Ja meil on Kalinin energiline inimene. Jaa, Hallo? Tere ööd. Tere. Kellega räägime. Mina olen siiski HIVi ja. Ja te sõidate ka ealine viiteid, päike, kett? Jaa, jaa. Ja ma ei tea, miks. Oletan jaa, jaa. Weston. Täiesti nagu taldriku, et inimesi oli väga palju ja hiljaks kodu, ma nägin, et päike ketis olid mingisugused sellised lõigud siniselt vaev ulatusid käest kinni ja ma arvan, et iga kord, kui balti ketile mõtlen reede ja, ja, ja nagu arutlen peas, et huvitav, et mitu kilomeetrit oleks pidanud edasi liikuma selleks et see kett oleks igal pool, oleksid inimesed saanud nagu normaalselt kätest kinni hoida ja, ja võimalik, et see on nagu seelik pärast lihasel nagu Balti ketist väga palju ei mäletada. Jah, ma olen kuulnud, et mingites kohtades, kus get iitlemi inimesel pigem hõredalt, et siis naised võtsid oma rahvariide vöö, rullisid selle lahti, mis on ju kaks meetrit pikk ja ühendusid nagu vööde kaudu, et kas seda rääkis mulle keegi Lõuna-Eesti kandis olla olnud nii et ei katkeks, siis ühendati selline rahvariidevöödega ennast, et samal ajal vaatate fotojäädvustusi, pealinnast või mõnest muust asulast ja seal on tõesti ütleme, parves inimesed koos. Et eks see ongi see, mis teeb, võib-olla segaseid tundeid, tekitab, et, et kohati mõtled selle olukorra peale, kus nüüd neid nii palju inimesi siia siia väiksesse kohta kokku tuli ja ja tänu sellele hiljem on, on need segased tunded nagu eelist. Riigeril, kes loobus. Kuulumisest, eks ole? Jah. Aga ma tänan. Kuule, kuulan teid edasi. Et ei ohviku, nad lihtsalt ei saanudki edasi, ka see oli teie ema kohal, et ei talu teda rentnik võimalik. Ja nagu me täna oleme kuulnud mõnelt helistaja häält, et kes pidi olema tööl, kes sõjaväes, et kindlasti oli väga palju inimesi, kes tahtsid, aga ei saanud osaleda. Aga see, et me ikkagi kolme riigi peale saime kaks miljonit inimest kokku, on noh, on ikka väga muljetavaldav, et et tänapäeval inimesed panevad lihtsalt Facebookis osalen. Kerge tulema ja ja väga tore, aga suur tänu, Heili, kõike head head teed, kus ta liigute ja tervitused siis teie kodustele ka aitäh helistamast. Aitäh teile. Ja tööd ja vaatame, kas meil on liinil järgmine helistaja, Hallo. Loomingust on küll pere, kellega räägime. Toivo, tere, Toivo, kus kandist helistate. Mina helistan teile esimest korda vikerraadiost. Helistan Viljandi maakonnast omanimelisest talust. No väga tore Jah, ja siis lugu on nüüd siis selline, et mina olen tolevaltes Telekom telekomiettevõttes tööl ja siis oli niimoodi antud korraldused, kõik autod on sellel õhtul vabad, võivad autojuhiga vabalt minna sinna, kus neil see ketis olla sobib. Ja mina siis isiklikult oma siis noorema tütrega üheksa aastase kadriga. Läksime siis autoga ja mul oli veel kolm telefonijaama töötajad kaasas, läksime siis Navesti poole. Navesti jõe poole tähendab, ja kuskil 400 meetrit Navesti jõest Viljandi poole oli siis meie see olemise koht, Moskvitši jätsime tee äärde, raadi panime mängima. Ja, ja siis meie meie keti osa toetas väga palju Pärnu kandi rahvast, et see oli väga tore, see Pärnu Viljandimaa ühineb. Näete, siin on ikkagi tore, et ei olnud ainult Läti, Leedu, Eesti, vaid oli ka maakonniti väga suur ühinemine ja kokkusaamine. Just seda, seda kanti saigi toetada, nagu Jõgeva kandi ja siis pärnu pärnu poolt tulevate siis busside ja autode, autode rodu ja lakmus väga hästi seal sealt läheb väga palju külje külgede peale teid, et noh, ma ei mäleta kas ilusti sinna kohale ja raha ka lipud kaasa antud ja, ja väga ilus viis inimest mahtus sinna sisse ära, nii et selles mõttes oli, oli tore ja seda autoraadio mängis mul nagu seda patareidega raadiot ei olnud, aga aga siis kuulasime kogu seda siis organisatsiooni poolt pealt ilusti. Sama sama kasutasid ka teised autode raadiote omanikud, kes hüüdsid, üritasid siis jääda selle oma auto lähedale. Väga tore, väga tore töökoht, leidis võimaluse, et kõik saaksid sinna minna. Märkimisväärne ja, ja tänuväärne. See sideettevõttes oli autotis, käisid igast telefone potivärke ja ja, ja siis posti laiali vedasid, varad on ju, selleks oli antud poolt siis vabad käed ja, ja siis muidugi prahvarin organiseeris ka, et see kitsaks ilusti kaetud, siis ilmselt Viljandi linn oli üpris tihedalt täis, aga metsade vahele jäi, jäi natuke võib-olla napiks. Aga see, see koht oli minu arust väga tihe, seal vist. Navesti kandi lähedal. Jõele. Aga kui näiteks nüüd ütleme noh, täna enam ei jõua, aga, aga ütleme, et tekib tänapäeval siis taas kutsung, et eestlased, lätlased, leedulased, tulge ühtsesse balti ketti, kas te läheksite, mis te arvate, palju üldse inimesi läheks? Kuidas rahvad nüüd tänasel päeval sellele reageeriks? Lähen ja võtan oma kaasa ka juba siis väiksem, selliste ütleme siis lapselapsed, et et kivist üheksa-aastane kaasas ja vanem tütar aga linna nimele sinna Riia maanteele 16 aastase tüdrukuga, jäid nad sinna siis seda ketti täiendama? Hallo vahepeal kaote ära kuhugi, kas teil on leviga probleeme? Väga võimalik, et et võib-olla küll. Aga jah, mina kindlasti läheks, et see ei ole üldse mingi küsimus, et auto on olemas. Kohe rooli ja balti keti. No väga tore on kuulda aitäh Toivo helistamast. Jah, ja toetan seda matti ütelus, et Eestis väga vähe lippe näeb, et minu, minu ettepanek oleks, et seesama tänane kuupäev eile kuupäev võiks olla ka lipupäev. Ja ja täitsa võiks olla tõesti. Võiks tõesti, panen selle mõttega päri. Lipupäev ei ole kunagi, ma arvan, liiga palju ja. Minul on väga tore, no väga tubli aitäh, helistama Toivo kõike head. Ei, aga oluline, et see on, ega seda ei tehta ju selleks, et teised näeks või hindeks, vaid, et endal oleks süda rahul. Oleks hea tunne, et on tehtud õige tegu. Jah. Suur tänu ja ilusat. Ja. Laske käia ka Armeenias maavärina taastamise järgsetel töödel ja ja vot seal oli küll lugu, kus me tahtsime Eesti lippu üles panna ja meil ei olnud tol alaldada kaasas. Ja siis mul on meeles, et me saime väga kergesti valge ja musta värvi. Ja siniste andis veel ikka mitu päeva otsida ja lõpuks oli meie selle baaslaagri õue peal, oli telefoniposti otsas, oli sinimustvalge lipp ja sellest on hulga ilusamat foto olemas. Armeelased oli ikka väga uhked, et nii toetav, aga see oli päris karm, lõbusam ta Leninakanis. Aga see näitab, et niisugune lipu kokkupanek ja, ja värvide otsimine, see näitab ikkagi südames siukest, tugevat eestlust ja ja, ja siukest patriotismi vaimu, et see on märkimisväärne ja see on kindlasti tänuväärne, nii et mina küll ütlen teile, Toivo, et aitäh selle eest, et isegi Armeeniasse leiate võimaluse Eesti lipp külastamata. Eesti lipp teha, valmistada. Väga hea pidada homiku poolt. Eile ka aitäh kõike head jätkunägemist, väga tore äitäh toimule. Ja vaatame, kas meil on liinil järgneliste hallo. Hallo tere, kellega räägime. Ja mina olen jäneseringis Ungarist. No tere. Tere, Rein, mis jäi, rääkimata? Mulle see viimane lugu oli sellest Eesti lipust. Ja sellega seoses tuli meelde, et mina olen oma poistega Esimene Eesti lipp, mis on Eesti rahvusmuuseumis seal Raadil. Vot see tuli meelde No väga tore, aitäh helistamast väike detail kulub ikka marjaks ära. Mis seal Raadil seal on see esimene Eesti lipp on täitsa olemas. Ma ei tea, päris raske rääkida sellest, aga see on täitsa olemas. Ja see on ostetud Põltsamaalt õmmeldud kokku, seal siis viidud Otepääle. Ja nii ta läks. No see on, see on, see on see, ma arvan, et sealt võib-olla teie niisugune, nagu te enne ütlesite te, et väga patriootlik mees, et ma arvan, et see on siis oma tõuke sellele patriotismile andnud, nii et. No ma ei oska patriootiliseks öelda, Ma kuulan igasugust muusikat, ma kuulan vene laule, seal. Aga lipu lugu on ikkagi südames. Jah, aga ega patriotism ei väljendu siis ütleme tuurilis muusikalistes eelistustes, et, et patriootlik inimene ei pea hommikust õhtuni isamaalisi laule kuulma, et muusika on esiteks üldse rahvusvaheline keel, milles saab nii-öelda suhelda ilma ilma tava suhtluseta läbi helide ja mõtete. Nii väga meeldis, miks seal leedus nii tähistavad ja kolm ise ma olen Ameerikas elanud kolm aastat oma elust. Aga vot Leedus oli kuidagi teistmoodi, oli see elu tõesti? Eks ta on niisugune, eks ta, eks ta on kohati see, see ilmselt tekib niisugune natukene kadedaks tegev positiivsus tunne. Et noh, selles mõttes, et kuidas neil on ikka lipud üleval ja miks meil ei ole, tahaks ise ka natukene sellist sellist sama olukorda. Minul on kolm lippu üleval kogu aeg autos ja garaažis. Noh, ega see maailm nii ilus ei ole, nagu me siin kuuleme. Aga noh, vähemalt meil Eestis Ja vähemalt meil on vaba Eesti aitäh Rein helistamast kena öö, kui kuus, üks, üks, neli, null neli, null veel ütleme 10 minutit. Ta on meie vikerraadioliinid avatud. Pärast seda kuulame ühte fantastilist muusikapala, mis on ootel siin ja siis ongi aeg hakata sättima teistele radadele, niiet tähistame täna Balti kett, tee, millest on möödus õigemini nüüd juba eile 30 aastat. See oli üks fenomenaalne nähtus, kus Eesti, Läti ja Leedu inimesed tulid teha inimkett Tallinnast Riiga ja Vilniusesse, kus osales kaks miljonit inimest ja 675 kilomeetrit sai see pikk. Täna on kuus, üks, üks neli, null neli null veel telefoninumber ja. Vajab täiendamist ja mul on hea meel teada anda, et ka Võru ja Tartu ja, ja Haapsalu ja Ungari on meil juba punkteeritud, nii et hallo liinil helistaja tere, kuidas nende nimi. Ta ei tahtnud rääkida, ikkagi jaksaks. Nii, aga proovime uuesti. Hallo. Tere, tere. Mina olen siin Tartus pere siin. Et mina olen ka vanem, mitte mina, olen üks neist, kes tollel hetkel seda boikoteeris, miks tegime selle Hirvepargi demonstratsiooni ja mõnes mõttes ta oligi niimoodi, et rahvarinne ja need võtsid nagu üle. Kontrop Molotov pakti teema ja samal ajal ikkagi üritasid teha seda nii-öelda kolmandat vabariiki, tähendab, kus oleks kõik ise isikud, kes elasid seal territooriumi, kaitseb ikkagi kuulutatud kuulutatud ühesõnaga Eesti kodanikeks ja oleksime loonud varastamine Jugoslaavias Jugoslaavia elanud ju ka mingit metsik metslased, pigem nad olid lääne ühiskonnas rohkem sees. Küllap meestele viia, et selles mõttes selline vaikne võitlused siiamaani käib, kes on õigem eestlane ja nii edasi, aga tegelikult kui oluline oli ikkagi see, et see järjepidevus tol hetkel meie Norrita selle väikese asjaga. Nii et no ikkagi ta oli, aga muidugi tuleb au anda ikkagi vägev üritus kindlasti. Ja noh, me käisime Hirvepargis enam-vähem samal ajal jah. Nii et noh, osavõtt oli olemas, näited. Noh, ikkagi see, see see aluseks, et me oleme noh, vana vabariigi järeldusele, et see ei ole nagu lihtsalt selline noh, tähenärimine vaid see oli väga oluline ja ukse pärani lahti ka nendele venelastele kõigile tulla meedia küsitud, isegi keeletsen tsensust samal ajal juba käis ja see Eesti kodanike komiteede liikumine tavainimene ott muidugi kõigest osa Sellega peab olema ikka jah. Jah, seda ütles Lagle Parek tänases intervjuus, et, et ma soovitan, kuulake järgi pärast kui mitte täna, siis näiteks homme vikerraadio kodulehelt või mobiiliäpist ta andis täna väga hea intervjuu, kus ta ka mainis. Küsisin, et mida ta siis soovitab meile nii-öelda tulevikku vaadata, võttes tema soovitaski hoida eesti keelt elusana ilusana. Et see on meie identiteedi üks aluseid. Aga suur tänu. Olete öelnud, et iga hommik mõelge selle peale, et me elame. Ja, ja väga hea mõte. Aitäh selle ilusa. Ja aitäh siia, aitäh teile ilusat tööd. Väga tore ja viimased kõnekesed hallo, kellega räägime. Hanno pere Taneliga räägite Tallinnas. Et võiks öelda niimoodi, et teie otsene vastus teie küsimusele, et valin siis alla 10 aasta vana ja ma viibisin Tallinnas ketis, et kindlasti kaasa sai elatudega, täpseid emotsioone ei olnud ja miks ma ketis arvatavasti ei viibinud, võis olla põhjuseks natukene ka see, et mu vanemad pigem rahvuslastena, ütleme, ERSP taolist liini pidi ajasid, et rahvarindeüritusi peeti võib-olla natuke nagu kommunistlikuks. Aga miks ma teile helistasin, on see, et ma tahaks panna natuke ajastu Kont teksti kogu seda asja. Et ütleme nüüd viimasel paaril aastal võib-olla noh, nagu kõik siuksed, avalikud meediatöötajad, suudad ennast väga ilusti edukalt tsenseerida, kuulan teie saadet, tuleb teil see väga hästi välja? Puu, et kas nõukogude liit toona oli siis nii-öelda perestroika-aegne nõukogude liit või siis Euroopa Liit, et kas need on omavahel võrreldavad ja kuidas te julgete võrrelda midagi taolist? Esitaksin nii-öelda kuulajale ühe väikse küsimusega võib olla teile, et, et see on noh, paari viimase aasta jooksul olnud aktuaalne teema nii-öelda Kataloonia iseseisvus, eks ole, ja need, kes seal viisid läbi referendumit nii-öelda Kataloonia juhid korraldasid seda, et et süüdistus kohtus üks põhiline süüdistus, mis neil on seoses selle Kataloonia referendumi, oskate öelda, tuleb meelde kellelegi. Ei tule, aga ma, ma, ma arvan. Nii elavalt räägite. Ma usun, et teil on, teil on kahe teada, saame teada, nüüd. Jah, saate seada täpselt, et ühesõnaga üks põhilisi süüdistusi neile on nii-öelda siis vist formuleeritud, et administratiivse ressursi kasutamine kogu selles protsessis nii-öelda iseseisvat protsessis ja kui te mõtlete nüüd hetkeks tagasi selle debatiga balti keti peale, siis see sai toimuda ainult absoluutselt riiklikku administratiivset ressurssi kasutades olid ettevõtete transport, toonaid, riiklikud ettevõtted, ütleme, sovhoosid või mingid muud tehased, eks ole, korraldasid transpordi jätsid pool tööpäeva näiteks ära, andsid vaba päeva, terve meedia töötas selle nimel, mis oli riiklik meedia toona Eesti Raadio, Eesti Televisioon. Kumb on siis nüüd nii-öelda teoreetiliselt, eks ole, vabam perestroika-aegne nõukogude liit või 21. sajandi Euroopa Liit, kus ma praegu hetkel elame ja kus põhimõtteliselt ütleme mingi taolise tegevuse eest sisulised, nagu balti keti korraldamine oleks olnud, ähvardab vanglakaristus, ehk siis 30 aastat 40 aastat. Et, et selles mõttes soovitan kujutada ennast ennast, sellesse aega, sellesse, sellesse situatsiooni ja siis te saate aru, miks inimesed niimoodi nagu võrdleva tähendab keegi taha loomulikult Nõukogude liitu tagasi ilmselgelt kihte minale ka rahvuslane. Aga ma tahan öelda seda noh, avatuse või nii-öelda seda vabanemise konteksti, milles inimestel tundsid, et kui nad olid noh, mõni aasta varem ütleme, perestroika tekkimisega, siis tulekuga olid saanud selle vabaduse maitse nii-öelda suhu, et praegu nagu neid kruvisid, tõmmatakse ikka korralikud koomale ja tunduvalt rohkem koomale kui perestroika-aegset nõukogude liidus. Siis ma veel ära korras mainiks, et ma käisin ka üritusi mööda, täna natuke olen kuulanud seda raadioteleprogrammi, et meil oli siin juttu just nii-öelda tsensuurist või siis enesetsensuurist, et lava sotsiaalset kuulasin, et mitu korda käib läbi sõna Savisaar, et põhimõtteliselt ega noh, kõik teavad seda tabuteema, et põhimõtteliselt kõik väldivad, Sul on absoluutne tabu, seda ei mainita, et on Heinz Valk meil ja on meil Marju Lauristin ja kõik, kes korraldasid balti keti. Sellega ei olnud seotud Edgar Savisaar Ma ei ütleks, et Savisaar tabu on meiega tänase mailises eilses LP ja Eesti Päevalehe nädalalõpulisas on temaga pikk intervjuu, kus ta ütleb, et. Aga täna ütleme võimaluse intervjuule, võta, võimalus on kutsuda esinema. Ma käisin Telliskivi loomelinnakus, kus siis ütleme, lahkume, toome mingi sellise väikse nimede loetelu siis ütleme näiteks, et Savisaar, Lauristin siis võib-olla Andrus Öövel, Heinz Valk, eks ole, kes otseselt Covid seotud, mitte ühtegi neist ei olnud seal, et esinema oli palutud siis nii-öelda Liia Hänni, et minu mäletamist mööda muidugi noor inimene siis tema sellega suurt mingit pistmist hiljem muide põhiseaduse koostamise juures ja, ja kõige värvikam oli ta siis reformiministrina ehk et kui me nüüd selle korruptsiooni nagu skaalale paneme, et ütleme, see Savisaare väidetav korruptsioon näiteks, kus siis see, kuidas Eesti ENSV siseriiklikud nii-öelda varad sisuliselt parseldati maha tiigi, tera mis iganes endise nõukogude ometatuurile, KGB snikele, kes iganes võimule. Et seal süüdistus ka tegelikult Lagle Pareki põhimõtteliselt minul oleks tema asemel häbi rääkida, kui ta räägib mingist laudast revolutsioonist, et laulmine oli revolutsioon ei olnud, ei vahetatud välja, ei jõustruktuuride juhtivatel kohtadel olevaid inimesi, et selles mõttes Tanel, ma tean, teil on väga-väga palju rääkida, see loeng võiks kesta pikalt ja ma olen väga tänulik, et helistasite, meil hakkab, lihtsalt saab saateaeg otsa. Et meil on jäänud veel 50 sekundit, me saame üldse rääkida. Ja, ja väga tore, aitäh, Tanel, et selline noh, väga sisutihe ja intensiivne ja kindlasti õiglane selline lõpuspurt. Head helistajad. Kes elavad raadiokuulajad veel varem isegi kuulnud teist aastat sinna alles kaas kaasautorina saadet, aga, aga et kell üks öösel keegi nii elavalt diskuteerida on ka omaette. See on tore ja tegelikult on tore, et me elame vabas maailmas, meil on kõigil võimalus väljendada oma mõtteid, oma arvamusi, oma erinevaid vaatevinkleid, inimestel on erinevad mälestused, erinevad kogemused öeldakse, tõde on üks, aga, aga seda me otsime ja igatseme ja sinnapoole püüdleme. Tänane suve head vikerraadio kuulajad balti keti 30. aastapäeva tähistamisega on jõudnud lõpusirgele. Mina, Ingrid Peek, minuga on siin Tõnis Niinemets. Ja lõpulauluks on meil üks väga äge ja eriline Pala, mis tõenäoliselt, kui ma eksi, kõlab vikerraadio eetris teist korda üldse elus. See on Tartu Annelinna gümnaasiumiõpilaste laul Eesti 101 ja kui te seda kuulete, siis seal on kogu see meie eesti olemise ja eesti sümboolsete märksõnade essents fantastiliselt hästi kokku pandud. Tõnis, sa tahad kindlasti midagi? Ja tahan seda öelda, et aitäh kõikidele helistajatele on alati rõõm näha, et inimesed on sellisel kellaajal veel ärksad ja erksad ja mul on suur usk ja rõõm, et, et me kohtume ka äkki tuleval aastal. Ja aitäh teile ja toredat tööd ja toredat vabatestit meile kõigile ilusat ööd kõigile. Siis nii tee vaigi olla eis reedee vaigi ju. Mees. Ta on sõltu Öeldu armsa eestiibisi armsa Eesti. Ei paremaid, halvemaid aegu, ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime. Praegu on ainult hetk, milles viibime praegu. No ei ma jääma Mis kord on alanud lõpusel pooleli, eskadron alanud õppusel poole kestma jääb kaunis kestma, jääb kaunis keetma ja koole. Eile nägin ma Eesti, ma lääne vihma. Ilus ilus, ilus. Ilus, ilus, ilus on maailma ees. Piima ei lääneilma eesti firma. Ilus on ma niida härma, et ilus, anna nyyd äärmad. Sul on kodus, mul on lilled, mis laadus olla alleel, lilled, heinamaa, päikesepaiste, veel väikese vaest liivarand ja mere ääres liivarand ja neere. Kodu. Mis sul on kodus ja ma mees piima Ju üksi? Ei, ma ei ole üksi ükski. Oi jooma Etti meie kodu. Ei, ma ei ma, kuid ma eksin, eksi, eks? Näis seeneks. Teadelia kooli valju laulu peale oli Warrior koolensiivi, et nyyd otsin, ma olen süüdi Leesmann Todon ja sealjuures abee kalju ja sealjuures. Vaeva ja näe vaeva, siis tuleb ka armas. Tuulega arva. Mis on armastus, mis värvi on armastus? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kordussaade vikerraadio.