Tervist, mina olen Urmas Vadi ja algab üks pikem rännak, mille pealkirjaks võiks panna täna õhtul, otsime Hitchcocki. 31 aastat tagasi olin mina 11 aastat vana ja mul olid pruuni-valge ruudulised, paksud villased, pikad püksid ühteaegne torkisid ja panid higistama. Aga kuna mul oli neid väga vaja ja poest selliseid ei müüdud, siis Emalazine mulle õmmelda oli oluline, et need oleksid võimalikult liibuvad. Aga sellest ei saanud aru ei ema ega ka õmble ei anna, kes oli suur ja mõru naine, ilmselt polnud kuulnudki sõna punk ega hevi. Ilmselt ei olnud vaadanud ka Vahur Kersna Ivar Vigla saadet, pärastlõuna ei olnud asjadega kursis ja ilmselgelt ei kuulanud iga päev koolist koju tulles raadio plaadimängija rikkonda peal. Selliseid plaate nagu GG. Eesti popi plaati number üheksa just teeklaasi lugu meestelaul. Ja need mu püksid said laiade lotendavate säärtega, iga kord, kui ma end liigutasin, oleksime astunud nagu klaasvilla puhmasse. Nii ma nägingi nende pükstega välja pigem kloun kui punkar. Aga olgem ausad, mõnikord ongi neil kahel raske vahet teha. Nendes pükstes liikusin ma Tartu levimuusikapäevadel mööda Tähtvere tänavat mille lõpus on laululava. Mu vanaema ja vanaisa elasid Tähtvere tänavas Supilinnas ja kui praegu tahavad kõik elada supilinnas, siis toona oli see agul palju näpa vajunud puumaju hoovis, välikäimlad tänavatele, tagahoovides palju kriimulisi tatiseid, lapsi ja palju tigusid võssa kasvanud aedades. Lisaks joodikud ja pätid. Selle Tähtvere tänaval elas mu vanaema aga paralleelselt minu vanaema, levimuusikapäevade ja Eesti taasiseseisvumisega oli Tähtvere tänava lõpus püks vana poollagunenud maja, kus elas Hitchcock. Hitchcock oli kuulu järgi üks väga sünge tüüp. Läbi tema toa ukse olid löödud hiigelsuured naelad ja ta ise magas kirstus ning tematagi olevat kaalunud 20 kilo ja sellel olevat küljes rebasenahast krae. Lisaks needid, ketid, käärid, mida Hitchcock võis kasutada väga erineval moel. Mina ei teadnud toona midagi kuulsast filmirežissöör Alfred Hitchcock-ist ega tema filmidest linnud või sa ikka minu jaoks oli Hitchcock pungi ja metalli ja veel mingi ohtlikkuse sünguse ja julguse võrdkuju. Aga ma polnud teda kunagi näinud. Ja ma ei tea, kas ta ka tegelikult oli olemas. Ning sel suvel olengi mõelnud, et ma tahaks seda üles otsida. Võib-olla sellepärast, et teada saada, kas ta üldse oli olemas, kas ta elab välja, kui elab, siis millega tegeleb, peamine, kuidas teda otsida. Guugel juhatab mind vaid vana hea režissööri juurde ka laiendid näiteks Tartu üheksakümnendat Tähtvere tänav. Kommuun Scott ei anna mitte mingisugust tulemust. Nii ja ma alustan enda uuringuid ja otsinguid oma kalli hea sõbraroobi juurest. Roop mängib basskitarri sellises ansamblis nagu TNT kosmikud ja roop, sa pead ka plaadipoodi grammofon tri Tartus. Ja kunagi 25 aastat tagasi olime palju nooremad ja hängisime koos, kuulasime trash-metalit ja mäletad, et kunagi oli tartlaseks selline tüüp nagu Hitchcock. Ja vot seda Hitchcocki otsiski, temast on mingisugused kummalised legendid, et kuidas ta elas Tähtvere tänavas mingisuguses pooleldi mahajäetud majas seal mingi kommuun ja, ja siis ta ise elasel kirstus ja nii edasi ja nii edasi sa teatest midagi. Jaa, tere, Urmas. Kui nüüd aus olla, ega mina Hitchcock ise isiklikult pole kunagi tundnud, aga olen teda viimasel ajal nagu näinud Facebookis kusjuures ja et seal on erinevad nagu foorumid, ehk siis üks nendest on selline nagu Disgoks Eesti ja ta hiljuti just postitas sinna midagi, et müüb enda mingit CD plaate või asju. Et mulle tundub, et see on sama Hitchcock. Aga ega ma rohkem midagi ei tea, aga neid samu jutte, mis sa just enne rääkis, seda teinud me mäletame kõik, et supilinnas mahajäetud praegu seda kirjutades magasid ja esscock olevat seal ninamees olnud ja nii edasi, kas nad seda päriselt tegid, seda ju ise pole nagu oma silmadega tunnistanud, aga see oli ikkagi mingisugune 90.-te algus, on ju? See oli jah, 90.-te algus. Ma olen jõudnud nüüd Tähtvere tänavale maja number 55 ette ja ma räägin selle majanaabri Lea teedemaaga. Teie mäletate neid aegu, kui siin elas härra. Kukk ei temast ma ei tea küll midagi, sest ega no mina ei ole ka nüüd Supilinna ooperis põliselanik, et mina, meie kolisime siia 87. Ja ega me sellest punkarid maailmast ja sellest nii väga midagi ei teadnud ka ja meid ei huvitanud kaat. Et rohkem oli meil punkaritega tegemist siis, kui siin majas oli üks punkar ja tema juures käisid siis igasugused seltskonnad ja mis oli meie jaoks kaunikesti tüütu. Sest kui sul on juba pere ja sa ei ole noor enam, noh, selles eas, et sulle selline lärmi tegemine väga meeldib, siis siis jah, nad tegid siin väga palju tüli ja nad nagu naabritega väga ei arvestanud ja noh, nad vahel kaotasid ka nagu aru ja tuli neile ka politsei vahel kutsuda ja siis neile omakorda ei meeldinud ja siis nad näiteks ükskord pildusid meie maja kividega selle eest. Me julgesime politsei kutsuda ja ja no nad näiteks harrastasid ka noaviskamise mängu plangu sisse. Ainult et vahel lendasid need noad lihtsalt ka üle plangu. Ja kui sul on siis noh, nagu laps, kes on sellises eas, tahaks aias mängida, ei saa teda sinna lubada, siis sest eluohtlik on siis see jah, nagu kõige lõbusam ei olnud ja tol ajal meil oli väga hea meel, kui suvi oli vihmane, sest siis nad ei lärmanud närmanud õues, vaid kuskil toas. See omakorda tekitas ilmselt siinse majaelanikele probleeme. Ei olnud lõbus. Praegu on muidugi naljakas ja kui ma räägin nendest asjadest, siis, siis on kõikidel väga huvitav kuulata, aga endale sellel ajal küll ei olnud üldse lõbus. Ja üsna vastik oli. Mina kanu on siin ja siin on. Ta on Eiki valgu kanad, ta on kohalik vaatamisväärsus, lastele väga meeldib ja nad on väga toredad. Kokku on ka hea kokk, kanga Jacob kukk laulab hommikul ja seda on ka nii tare kuulata. Ma arvan, et see kukk ongi nagu punkarid, ta järeltulija, et ka laulab, aga vaiksemalt ja hari endale ka. Jah, on küll, jah, kõik lapsed, kes mööda lähevad, nad alati tahavad neid vaadata ja see on nii tore, et näed, siin on need, kuigi nad vahel on ka lendu läinud, aga siis me siis me aitame kinni püüda naabritega. Kui ma jõuan supilinnast oma arvuti taha, on sõber roob mulle vahepeal saatnud Hitchcocki Facebooki lingi. Industrial plaatide kaanepildid vahelduvad kassipiltidega. Olen väga kahtlev. Siiski otsustan kirjutada talle ühe pikema kirja. Samal ajal jätkan inimeste küsitlemist, kes 90.-te tarkus pungi ja metalliringkondades liikusid. Mõni neist pole Hitskukist kuulnudki, mõni on ja küsib, kas ta on veel elus. Üks inimene keeldub midagi rääkimast, ütleb vaid, et Hitchcock elab nüüd maal, kasvatab kasse, aga rääkida temast midagi ei taha, sest it's kukk on liiga värvikas tegelane ning et liiga vähe on sellest ajast möödas. Ma küsin, kui vähe? 30 aastat? Üks esimesi, kes mulle vastab, on kunstnike kirjastaja Kiva, kes 90.-te keskpaigast, kes Tartu kunstikoolis ja mängis basskitarri bändis neuroksiti. Kiwa on nõus rääkima, aga küsib ka. Kas ma olen kindel, et Hitchcock üldse tahab, et temast saade tehakse? Ma ei oska sellele midagi vastata. Aga igatahes saadad Kiva mulle ühe helifaili, mille ta kodus sisse on lugenud. 1980.-te aastate lõpul ja 90.-te alul oli Tartu Pirogovi plats ja kesklinna piirkond sealhulgas Illegaardi, ülikooli ja püssirohukeldrikohvikud, veidi nagu haid, Äshory. Igasuguste subkultuuride miljöö. Ühiskonnas valitses vabadus ja vaesus, selline revolutsiooni pohmakas, et enam kellelegi vastu võidelda ei olnud. Kontole kultuuridel oli selline veidi postperiood oli palju, mitte sotsiaalseid, vaid pigem muusikapõhiseid, subkultuure nagu trash Tehmetallistid, ronge, mehed, reivi, techno ja house muusika põlvkond, gängster, räpparid, rääkimata klassikalisest tartu boheemlaslik Ast hipidest ja punkaritest. Punkrite puhul oli välimus väga oluline marker. Ja kuna sel ajal oli peavool varakapitalistlik välismaa asjade tus siis punkaritele oli Tiiayway tee seda ise esteetika eriti oluline. Maalt pärit agro punkuritel oli selline agrovälimus osa jäljendas klassikalisteks Playteedi stiiliharjade ja needitud Tagidega osad jälle 70.-te aastate oi punki ja nii edasi. Kuna ringi liikus palju legendaarseid, värvikaid tegelasi, oli see aeg ja piirkond justkui mingi mütoloogiline miljöö. Ja mitmed selles Scenes liikunud inimesed nägid välja täiesti teisest maailmast. Loominguline eneseväljendus oli maksimaalne, mitte kellelegi jäljendamine. Nad olid nagu tõeline Gesamtkunstwerk tervikkunstiteos hästi enesekindlad ja sõltumatud inimesed. Ja välimuse juurde käis provotseeriv jutt, individualistlik hoiak ja ülbe informatiivsus. Ja üks värvikamaid tegelasi Tartus. Genes oli sel ajal 90.-te alguses punkar koodinimega Hitskuk ta üldse oli üks stiilsemaid inimesi vist, keda ma elus olen näinud. Tal oli selline suur ja rasketagi, mis oli kaunistatud korraldust, nahatükkide, kettide ja neetidega tihkelt täis igasugust mateeriat. Ja ta nägi välja nagu mingi troll või kurjam, aga mitte selline nukitsamehe stiilis, vaid nagu päris šamaan. Hästi usutav. 90.-te alguses oli neil Tähtvere tänaval salapärane skuvat ehk siis ebaseaduslikult hõivatud maja punkrite kommuun, mille kohta liikus mitmeid legende. Üks jutt oli selline, et nad on kuskilt, et surnukirstud pihta pannud ja magavad öösiti kirstudest. Ja selline jutt, et keegi agropunkar oli läinud, üritanud ka sinnas kuvati ennast elama sebida. Aga talle öeldi, et kõigepealt tood kaks kasti õlut ja siis alles vaatame. Mina Hitskukiga isiklikult väga ei lävinud, kuna ta kuulus nende nii-öelda vanemate ja kurjade punkrite hulka kellel oli subkultuuris genes väga kõva staatus. Aga kuna alates 1993 tegin Hitskuki venna Ediga bändi New York City siht, puutusime bändiga seotud elus kokku. Hitchcock oli meeletu melomaan ja väga hoolikas muusika, kollektsioneerija. Ta ei olnud pühendanud mitte klassikalisele punk rockile vaid progressiivsemale ja jõhkrale, fotoristlikule, muusikale, indus, triaalile, yybiemm elektrile ja nii edasi. 90.-te keskel oli tal suur lingi ja juba katseede kogu CD tulid alles turule tulnud ja poes maksid neli CDd umbes ühe kuupalga. Helskukkuma plaate välja laenanud. Ma mäletan, et korra oli kellelegi ühe CD välja laenanud ja kui see tagasi toodi, siis oli plaadil väike kriips peal. Ja mäletan, kuidas Hitchcock vangutas pead ja ütles murult. Ei tasu plaate välja laenata. Kuskil 94 või 95 alustas neuroksiti trummar roll klubi nimega Rolland Gaby klaav, millest põhimõtteliselt kasvas välja praegune rokiklubi. Ja selle üritused toimusid Tähe tänaval singli nimelise muusikapoe kõrvale ühe asutuse klubi saalis. Seal klubis toimusid lahiv bändide kontserdid ja Ove elektroonilise muusika räivid. Ja Hitchcock oli seal vahel tiin, tšai mängis põhiliselt makilintide pealt indust reali. Meenub veel selline asi, kuidas ükskord peale neuroksüti proovi, mis toimus ühes korteris lasi Hitchcock meile lindi pealt sellist klassikalist ambient albumit nagu briti räim, anarhistide, Käia lehvi chill out. Ja see lint, mängisin vist öö otsa muudkui edasi-tagasi, sedasama chill out albumit, mis on vist üks kõige transen Lentaalsemaid plaate üleüldse. Nii et see mõjus väga psühhed eelselt. Ja ma mäletan, Hitchcock seletas, et see plaat algab ja lõpeb lammaste määgimisega mis on elu ja tsivilisatsiooni Metafor. Mõned päevad hiljem olen ma leidnud päris palju inimesi, kes Hitchcocki ka erinevatel aegadel on suhelnud. Selgeks saab ka see, et selles majas, kus punkarid nuge ja kive loopisid, pole Hitchcock kunagi elanud, kuna Hitchcock Facebookis mulle pole ikka veel midagi vastanud. Teen liigutuse, saadan talle sõbrakutse, on suuri põrkalaja. Sina oled täna esimest päeva vaba mees, nagu sa ütlesid, et sa enam ei tööta Tartu Ülikoolis ja Viljandi kultuurikolledži direktor sa juba ei ole ammu. Aga mis ajal Sa kohtusid Hitskukiga, mida tema siis tegi, millega tegeles ja millega tegelesid sina siis? See oli 90.-te päris alguses mina ja art Leete olime just tulnud nõukogude sõjaväest, see oli küll nüüd niimoodi sil kaasa endale, sealt alguse, see periood oligi selline minu jaoks üks tervik ja siis me olime just elama asunud Supilinna koos Ardiga ja Indrek Raudsepaga. See oli niisugune punt, kes kandis ühe sildina, siis mao suliste. Sellist märki ja Supilinna elama asumisega me automaatselt olime juba Hitchcocki iga juba juba samas ruumis, sest temaga elas seal. Linn oli tollal selline mõnus segasumma piirkond, kus olid krimkad, pensionärid, esimesed tudengid, nagu meie seal sisse tulime ja punkarid ja Iisak oli sel ajal Bukar koos Ediga ja bambuga. New York City oli oli see bänd mille kaudu nad ennast siis ka avaldasid. Lisaks muule tegevuslikule. Et nemad olid juba juba supikas ka samal ajal ja selle koosluse pealt, muuseas sündis Tartu kaitseliidu taasasutamine, sest Tamme kompanii, need vanad Jürmid mehed oli, oli üks osa ja siis oli Supilinnakompanii, kus olidki Chuck ja, ja punkrites, siis olid meiereid maousulised, pikajuukselised, siis olid veel mõned sellised patsiga poisid, mingid büromanid, nemad tegelesid tehniliste jah, lahvatavata lahendustega. Ja kogu seda asja alguses ohjas. Vana karu. Ja, ja siis oli ka boil pull, oli meil väljaõpe dealik äratanud, aeg-ajalt jälle vedas meid metsa ja proovis seal meid proovile olla, kuigi see oli pigem vastastikune proovilepanek. Peamine staap oli meil siin Tähtvere siis laululavapoolses otsas oli üks vana maja, seda enam ei ole kohale tehase külje all. Ja, ja seal oli siis meile antud eraldatud maja seal mõned inimesed elasidki ja ka seal ka kihkukil oli seal oma plats. Aga lisaks sellele ta veel elas eraldi marja tänaval minu teada, noh, tol ajal inimesed olidki väga liikuvad, et, et ühte kohta, kus olid seal nagu ei olnud elasid seal nädalakese ühes kohas osakese teises kohas. Esimene selline otsekontakt niimoodi silmanurgast piilumisse varem oli see ju nägid ju, ütleme nii, meie kui nemad olime ikkagi tavaväljanägemisest kaugel, natukene kirjeldada, seda kõige ägedam välise kirjeldus oli, on, on siis, kui me olime juba suppe linnakompanii ära asutanud ja meid saadeti turbam maa Jõhvi ja Kohtla-Järvele Eesti Kongressi valimist, poisid olid pannud endale paraadmundrit selga ja noh, niisugune ikkagi korralikud harjad, needitud tagid, viisakal oli veel selline tagi, kus olid sokusarved, olid, olid õlgade peale kinnitatud turitasid välja sealt. Ja nemad oli siis kaigastega varustatud aimanudki, et meie ka mäletan, meil ju muid muid asju ei olnud peale kumminuiaga ja kaigaste, igatahes me olime sellega relvastatud, bussiga sõitsime jõhvi ja siis, kui me sealt putkat maha tuli, mis ma mäletan, et selle valimiste korraldajad ehmatasid metsikult ära siis ikkagi niimoodi tulevad, siukesed altkulmu, vaatavad Jürmid, tüübid, needitud tagid, noh, meie oleme pikajuukselised. Aga samamoodi ikkagi kaikad, värgid, särgid, onju, ja siis igatahes meid, kõik, kogu bussitäis kiiresti võeti kokku viie skulptuuriga, see oli üks igavene pirakas, sihuke saalne, mäletan pandi meile videofilmid jooksma ja öeldi, et olge nüüd siin ja väljas käia ainult kahekaupa. Aga ma mõtlen, et mida see noh, Hitchcock ja need punkarid, et mida see kaitseliit või see Supilinnakompanii malev siis nagu tähendas nende Malecond nende jaoks tähendas, et kas oli mingisugune eestimeelne või see oli lihtsalt nagu punk vä? Ei, no ta oli nagu paljud asjad on mitme asja segu. Et kindlasti oli, oli Eesti taasiseseisvumine oli absoluutne teema. Ja vabadus oli absoluutne teema. Vabadussõda Gazas need 400 see anarhia, Ridagaania anarhia, vaim ja vaimustus oli, oli Supilinna malevkonna puhul selline kandev ja nähtavasti ühendas meid noh, noored inimesed ka ja särinat peab üleval olema ja Adrakat ühised tegevused näiteks tol ajal ju sõjaväe lennuväli täiesti puhkas seal mõne lao, lao tühjaks tegemine või mõne muu sõjasaagi äratoomine, see oli nagu otsapidi selline nagu noorte meeste skalbi toomise ettevõtmine. Ma ei kujuta ette sind kuskil Raadi lennuväljal mingit lodu tühjendama, tsensuuri? Ei meie, ega meil siis päris sellise röövmajandusega ei tegelenud, see ikkagi oli juba väikest viisi kokkumäng tunnimeestega ja kõigega, et selles mõttes, et ega, ega anarhia valitses juba tegelikult ka sõjaväelennuväljal suuresti noh, nende mõistes see äramineku ja minnalaskmise meeleolu ja, ja ühte asja ma mäletan, et, et kui oli iga nädalavahetus, siin oli see leedu verevalamine, sisumoon ründas Riias ja järgmisena kõlakad käisid, et tuleb Eestisse ja kõlakad käsitled tuleb just Tartus ja meid pandi patrullima tänavatel. Et juhul kui sõdurid tulevad, on ju, et siis olla oleks midagi nagu vastukata. Midagigi, et lähevad, märk oleks ja seda ma mäletan, kuidas me siis ka niimodi jagunesid? Gruppideks patrullisime koos koos Iisaku ja kambaga ja natuke kõhe oli. Ootad kogu aeg, et, et millal, millal tuleb ja jäigi tulemata, hiljem saimegi teada, et siin mängis väga suurt rolli, seetõttu Taev oli, oli komandant. Kui Moskvast tuli käsu polkovnik, otsis ta väidetavalt jutu järgi lasinail Smirnov Krumm ja panin lennuki peale tagasi ja saatis minema, eks saatis käsuga, et noh, millel on oma eellugu, et tud ajev juut, kes perekondlikult Linnart Mälli läbi Lennart Meri peale perekonnaga ja et põhimõtteliselt seal oli terve hulk juhuseid, mis suure tõenäosusega see meid suht veretult nagu tulema lasi. Aga ega me tookord ei teadnud, kui sul oligi valida, kas sa lähed tänavale patrullima öösel sellel ööl või tõmbad kuskile ohutusse kaugusse, siis kogu sellest anarhia vaimust hoolimata tegelikult mingisugune ma ei tea, kuhu see tunne või, või noh, niisugune huvitav tunne. Et sa lihtsalt pead minema ja oma rolli ära täitma. See jutt, et Hitchcock elas kirstus või magas kirstus seal mingi jama, et ega ma isiklikult ei ole ju seda seda näinud. Aga jutud käisid, jah, sa pead siis kedagi otsima, kes, kes võib-olla õisitkesikesiilise vaatas, et vampiir või ei ole. Ma olen noh, lisaks sellele selle, meie kaitseliidu majale maa on tal olnud korra külas käinud, kui ta oli marjas. Ja, ja seal ma küll ühtegi kirstus marja tänavas jah, et. Seal ma nägin hoopis kolme kassi, keda ta pidas. Mis oli minu jaoks täiesti uus avastus, et vau, tal ta on, Klooma armastab loomi. Scani Jurn tätoveeritud, selline kuri inimene. Ja sisuliselt ta ehitatud nende jaoks oli, pidasid ja ronimiskohti ja oli näha, et ta ikkagi noh, tõesti kannab hoolt. Kogemus, kuidas sellise välivälise Jürmi välistada ka on tegelikult tundlik ja hooliv isiksus. Kui ma suga ühendust võtsin, küsisin, et kas sa tunned Hitchcocki. Siis sa ütlesid, et sa tunned ja ütlesid, et sul peaks kusagil olema tema luulekogu ka täiesti nagu minu jaoks teadmatu asi seal kahjuks ei leidnud üles seda väga kirjeldada, kus sa said selle. Isa andis. Ja ja, ja luuletusi. Ja, ja see oli niisugune klassikaline glade, kus oli siis nähtavasti pandud mingisuguseid päevikulaadset asja, kui ta seda ei pidanud, aga ja siis oli seal luuletusi ja siis meist vahetasime tekste ja, ja noh, leidsime endale ühise kihiselisest, inimene tahab ju lisaks sellisele tavalisele igale igavale keelele, tahab ju mängida keelega. Ta tahab kuidagi väljendada selliseid asju, mida on raske väljendada. Mingi loominguline väljakutse mingis vanuses on, ma usun ka kõige igavam bürokraadil see periood olnud ja siis ta andiski mulle neid lugeda ja kui me hakkasime seal juba kolima igal pool, siis see jäigi nüüd minu käte peangi kultuurikihtidest ikkagi selle üles leidma. Ma lähen Marjo tänavale, kus ma saan ühes majas kokku imboiliga. Kui sa nüüd vaatad siit marja tänavat pidi alla peaaegu jõeni välja, siis on luht, eks ju. Ja tollal, kui me elasime, siis oli marja tänav kaetud ülevalt Tatari tänavast peaaegu üle Erneristi korralik kude munakividega, mida ääristasid tahutud kõnnitee, kivid, graniit. Ja siis ühel päeval tuli paar veoautolt, võtsid kogu selle kupatuse üles ja viisid ärimees Neinar Seli hoovi peale kus nad siis ilmselt praegugi on. Ajad olid sellised, 94 93. Henn põll, kas see oli see aeg, kui sa tutvusid Hitchcock iga või tundsid teda juba varem? Iskukiga ma tutvusin niimoodi, et me tegime alates aastast nii uskumatu, kui see ka ei tundu, 1989. Tegime kaitseliitu. Kaitseliit on siis vanem kui Eesti vabariik, mis loodi hiljem, eks ole. Ja sinna ilmus nagu ikka sellistesse organisatsioonidesse, kui need luuakse, ilmub palju prahti ka selle prahi hulgas oli üks selline üleni neetidega kaetud. Mees ütles, et tema nime nihkuk ja suhtus asjasse niimoodi, et et ilmselt teda küll isamaad kaitsma ei võeta. Aga võeti seepärast, et ta on äärmiselt, et ta on nagu selline vend, kes nagu, kui ta lubab, siis ta teeb ja kui ta teab, et ta ei saa siis ta ütleb, et ta ei saa, et noh, selles mõttes on, ta on hästi niisugune sirge sirge mees. Ja muide, tema on ainukene eesti kaitse, enam ta ei ole kaitseliidu liige, aga siiski kunagine kaitseliidu liige kes on käinud Moskvas täies kaitseliidu vormis pealaest jalatallani, kuidas see juhtus, see jõuts niimoodi, et tollane kaitseliidu minu arust Tartu staabiülem, praegune kindralleitnant Johannes Kert, kes on ka riigikaitsekomisjoni liige ja on meil ka Toompeal temal oli mingit asja Moskvas ajada, nõndamoodi siis kuke kaasa, aga Iskukil olid punkari riided, mis olid neete täis ja noh, et mitte tähelepanu äratada, pani ta selga kaitseliidu vormi selleks, et mitte tähelepanu äratada. Minut Ta on tema siiamaani ainukene rea kaitseliitlane, kes on käinud ametlikult Moskvas kaitseliit vormiga. Kuna ihkuki ülejäänud riided olid veel silmatorkavamad, siis need olid ainukesed viisakad riided, väiskub kandises, ta pani need selga. Sest tematagi oli selline, et Pirogovis istusime, siis tavaliselt läks mööda mingi seltskond välismaalasi, kes juba siis hakkasid käima Eestis need olid nõus seljastantagi ära ostma seda, kumma küla peal oli metskitse sarm. Ja see tragi kaalus, ma arvan, ma ei liialda, kui ma ütlen umbes 12 kilo. See oli noh, metalli täis on treening, selle kandmine ja see oli metalli täis. Selliseid klassikaline, selline traktoristitagi nõukaaegne, suurte kraenurkadega, kuue nööbiga. Ega seda nahka seal palju näha ei olnud, see oli täis märke, neete sümboleid. Padrunikesti ma arvan, et ma ei eksi, kusagil rippusid ka metallist nüüd havilandid, suured noh, mis olid pandud konksuga läbi nahaajalised tilisesid küljes. Ja siis tal rippusid käärid erinevateks otstarveteks, suured käärid olid siis suurte asjade ajamiseks, väiksed käärid olid väikeste asjade ajamiseks küünte lõikamine. Ma tean päris palju, sest peaaegu 10 aastat elasime ühe koridori peal, käisime läbi orjamarja 10 majas ja Maria 10 majas, Tartu mina elasin oma tollase pruudi praeguse abikaasaga ühes korteris ja tema siis oma pruudi ja, ja kolme kassiga teises korteris on, meil oli siis niuke segasumma, suvilat ega mõlemad uksed olid lahti, kord olin mina seal, kord tema meil, noh missugune kommuun. Aga kui sa kirjeldada, kui seda eluolu või mingit ulmet või, või kuidas see elamine kasvõi välja nägi, et ka eluolu ise, kui selline oli, et talvel Tõime vett Tähtvere tänavustest torud külmusid ära ja see oli regulaarne, üldse tulid, võtsid ämbri, läksid, lasid täis, siis oli õhtuks vesi olemas, ahju tuli kütta. Vett see oli olemas, aga vets oli, vets on viisakalt öeldud. Peldik on selle asja nimi kui käimla, mida ei olnud juba aastaid välja veetud ja kõik proovisid alati linnas või kuskil ära käia, enne kui, kui siis väga suur paanika ja hüsteeria oli, siis mindi kodus hoolimata kõigest sellest, see maja oli väga hubane ja äärmiselt selline sõbralik, näiteks ykskukima akna all kasvas toomingas ja minu akna all kasvas Kirsipuu, nii et kui kevadel oli, siis oli imekaunis. Ja noh, eks ilmselt, ja et siin on nii palju aega tagasi, et võib öelda, et nii tema kui mina olime nooremad. Et kui mulle praegu pakutakse sellist elamist, maatükk aega, ma ütleks. Aga, aga, aga noh, mida me tahame öelda nagu põhiliselt et see õhkkond ja see ja see vaim, mis seal nagu oli. Et see oli ainulaadne. Ma olen seda püüdnud oma laulude ja mis iganes tekstidega nagu edasi ka anda. Seal ma tahtsin tegelikult küsidagi seda, et, et kas sa oled Sitskukist ka kirjutanud või tema peale mõelnud mingisuguse laulutekstiga. Jah, aga nii kaudu, et seda on, on nagu raske. Nagu raske seletada, aga et inspireeriv kuju on ta olnud igatahes jah, ei saa öelda, sest sama palju kui ta kui tema tema riietusele silmatorkav oli ka silmatorkav siis kui ta riietuse ära võttis, sest ta on ikka põhjalikult tätoveeritud, ise tätoveeris ennast soovi korral ka kõiki teisi. Seda, ma ei kujuta ette, kuidas iseennast tätoveerida, aga ju saab, ei ole probleem, kõik kohad kuulsa paindud, sinna sa saad tätoveerida jala peale ta tätoveeris endale. Teinekord, kui ma läbi astusin sealt, sest meil ei olnud koputamise kommet. Et ukse lahti astusid sisse, siis keegi oli kõhuli laua peal jäiks, kukk, tätoveeris talle midagi ei olnud, ei olnud selline väga haruldane pilt. Sina oled kaitseliitlane ja, ja vits, kuka oli kaitseliitlane, et kas noh, esmapilgul praegu mõtled, et hind, Austria oli mees ja ja punk sellised asjad ei käi kuidagi kaitseliiduga kokku, aga toonalist käisid siis kuidagi tundub nagu need on täiesti kaks vastandlikku maailma. Üks ei sega teist. Kui sa kedagi armastad tõsiselt, siis see ei takista sul isamaad kaitsta. Ja kui sa, kui sa oled punkar või, või mittepunkar või muusikuid kitarrist, raamatupidaja või täheteadlane või botaanik siis see ei takista sul liiamat kaitsta. Aga tema jaoks Isamaa kaitsmine oli siis väga oluline teema? Jah, seepärast, et see oli selline suur ja üsna lugupeetud seltskond, kus teda aktsepteeriti 100 protsenti, kõikide tema noh, jutumärkides veidrustega küll punkariks olemise, küll soengu, küll oranžiks, värvitud pea, mis iganes, noh, keegi sellele ei pööratud, tähelepanu, pöörati tähelepanu tema tegudele. Mis need teod olid? Valvasime mingisuguseid lahkuvalt Vene armeelt konfiskeeritud ešelone pidasime linna peal korda, sõitsime autodega ringi ja tegime selliseid noh, tänava no niisuguse patrulle. Noh, ajad on erinevad ja, ja arusaamade tunded on erinevad, et ma ise mäletan seda tunnet, mis tol ajal oli, et noh, meil ei olnud ju ei relvi, varustust mitte midagi, noh, see oli nimi, ainult kaitseliit, meil olid. Tallinna Polüväljasõit on üks vana metsakombinatsioon, Me lasime treida endale männipuust, nuiad, et meil oleks mingisugune niisugune korrakaitsemärk küljes ja siis meil olid kaitseliidu käesidemed ja üldiselt meid ei võetud tõsiselt. Aga siis, kui kui Me hakkasime lahendama niisuguseid tänavajuhtumeid, siis lõpuks hakkasid halvad poisid paluma. Politsei kutsutakse nad jumala pärast nende roheliste kätte ei satuks jälle. Aga see tunne, et sa saad midagi nii teravalt ja nii tugevalt ühiskonnas muuta. Et noh, nõukogude ajast tulles ei olnud see seda olemas ju seepärast, et et tänaval korrapidamine ei olnud sinu asi tänaval korra pidamine, kui see oli miilitsa asi, siis miilits oli võõra võimu esindaja ma pigem rõõmuga rikkusin sedakorda kuid pidasid. Ja, ja kui ma olin rahvamalevlane, siis olin ma veel hullem, kui miilits, siis ma olin võõra võimu käsilane. Ma olin puge ja ma olin reetur. Aga nüüd võisin ma panna sinimustvalge käise peale minna nagu õige mees tänavale öelda härra luugasi. See on sinu kodulinn, see on meie kodumaa, tõmba ennast nüüd natuke kruti maha ja ole rahulik. Ja see tunne, see ei ole mul siiamaani meelest ära läinud. Hiskukil oli see täpselt samamoodi, sest ma mäletan mõnda niisugust selleteemalist jutuajamist Toomas Eriksson, sina oled siiditrükk, Oll, Zolotiidsey ja õigeusu kiriku diakon ja dialoog. Aga enam-vähem, mis sa tegid siis, kui sa tutvusid hiitskukiga? Ma tean, et sa vist olid üks karvane tüüp. 80.-te lõpus, et ütlemiseksandada lõpus ma jäin ise veel nii noor, et ma olin selles mõttes, et suhteliselt ikkagi varateismeline heiskukes rääkides, siis kindlasti oli ta dollar, mis meediast vara täis või siis nemad olid natuke vanemad. Sa vaatasid, sõnas aeg või aastase oli, kui ma arvan, et ma nägin teda esimest korda 80, lõpus, aga tutvusin juba ikkagi üheksakümnete algul siis kindlasti ta oligi nagu väga silmajääv kuju harrastada kogu tema välimus mis oli nagu stoppina pilt kuskilt koomiksist välja astunud sellest neuromanistlikust kuvandist, noh ja eks ta oli natuke selline hirmuäratav kaaseks, noh kui me räägime kaks lõpust ja üheksakümnendas Toikkidega sellest hästi agressiivsed ja vägivaldsed ajad tegelikult. Aga miks ta vägivaldsed olid ning tõenäoliselt sama põhjus, miks praegu on selline vägivaldseks muutuma, seal inimeste sees on lihtsalt väga palju agressiooni. Ükskord vahetusest ei, täiesti uue paradigma, aga seda ei kaasa omad mured, mis on kindlasti noh, selle tagajärg, me näeme praegu ühiskonnast, et meievanuste põlvkond on, tegelikult on see katkine põlvkond ütleme nii, ausalt välja ja ma arvan, et selle juured peituvad kese 80 lõpu ja alguse sõna otseses mõttes anarhias või mis ei anna õieti riiki ei olnud õieti mingit seadustena, näete mingit korda ja noh, eks selle sellised ajad toovad alati välja ka inimloo kogu see, ütleme sellisel mitte kõige paremad küljed. Ja samas natukene mulle see väljapääsmatus, aga samas ka vabaduse tuuled, eks tõi ka kaasas siis agressiivsuse tõusuajad olidki selles mõttes, et kui mina vaatan osas, siis nagu mingi hetk tundus, kõik tahtsid sulle peksa anda miilitsad, venelased, eestlased ja teised punkarid nagu tunduski, nagu kõigi sõda kõikide vastu, et aga noh, see aeg sai õnneks tegelikult päris kiiresti otsa. Toomas, mäletad sa mingisuguseid linnalegende seitskuki kohta liikusid? Vot salonge legend oli palju, minu arust oli loomulikult tolleaegne kogu Tartu ütleme siis subkultuuris, kus ma neid subkultuuri, et neid oli vähe, noh sellesse punkareid vahe futoristele vähe ajana ja kes metallist oli, kõike oli vähe ja need olid nagu kompaktsemalt ja kui ühes kohas Tartus nagu erilise, nagu kaklus erinevad nagu Tallinnas erinevate subkultuuride vahele onud. Aga noh, ikka tuli ette tallinud hüvituid siia kastroleerima või noh, ühesõnaga seda probleeme oli ja ja noh, kogu see perekond ka vist oli ka väga keerulist oludest tulnud ju lastekodust kogu see seltskond ja seitskubki oma venda Wendy, tegelikult millest peaks need seitse endale, sa võid tema käest ise küsida, täpselt. Paljudel on ja mitu õde on tegelikult suur perekond. Piiskukil oli selline, oligi selline reaalne elukool, mida teha olukorras, kui keegi üritab siin sõna otseses mõttes pudelegi maha lüüa, et võib-olla see ja eks ta ise ka alkoholi tarbides läks vahepeal päris lakkaks kate ära. Et ühesõnaga tema valimas oli ka see, mis tegelikult oli juba nagu ütleme, see inimene pidi rumalama, kes tahtis temaga hakata nagu poksima ütlen, ta nägi välja nagu selline troopiline näos romaane. Mina kusjuures pean tunnistama, et olen vägivaldselt näinud ainult ühe korra Iskubki käitumas, kogunud legendidega räägitud see pilt, mis mina tahes, oli see, et oli neist kogu selles kambas kõige tasakaalukam munad all, noh oligi seal, ütleme, sisemine jõud kuna tema enda elukogemus oli päris karm ja kogu see, ütleme, tema psühholoogiline üleolek oli enamikes situatsioonides selline, ta ei pidanudki midagi tegema, piisas sellest, kui ta vaatab sulle otsa ja asjad nagu lahenesid juba niiviisi, et ühesõnaga agressiooni tekkinud. Et nemad olid neist linnalegendidest võib-olla rohkem ei räägiks, aga nüüd tagasi, kuna ma tutvusin tutsingis, kui oli tähtur tänava lõpus, nüüd on see maja on lammutatud, oli kaitseliidu maja. Oma akna külge ratta tagasivaatepeegel, et kontrollida, mis tänaval toimub, eks see näitab ka tolle aja nagu meelelaadi. Nagu need asjad olid, aga seal ta oli, vist oli päris lahedalt kujundatud korter ja mis nagu veel meelde Lutsu ja tema väga lai muusikahuvi ostsin tema käest Klashi sandinista Kelbee veel kunagi siiamaani alla, seal me olime siis tema käest nagu kirste ei olnud. Kirstud olid alumisel korrusel soli, rohkem metalistide teema, kes tol ajal tekkis ka Eestis väga loeksin. Algul tekkis nõndanimetatud black mättale kultuur ja kirstud ikkagi seal majas õlide, Keeii vabasse ja kirstud olid majas aga magaseks teine inimene hoopis päris pikalt isegi paar inimest, noh, seal kirstus aiskuke ei olnud see, kes tema meelest nagu sust irooniliselt nagu taunis sellest. Aga samas samas on sealsamas soovitavad, miks Muuga praktika soovitab inimestel kirstus magada, et nad harjuksid mõttega oma surmast selle, selle pilguga, seda vaatan siis seemned, tole, katkised noored teismelised, nagu Monime, mõni mees kirstus magada võis mõjuda päris hästi ja need noormatki seal kirstus magasid. Essas antakse ontlikud kodanikud. Et harjutada ennast teises pooles Surma kohaloleku võib olla. Tulla siin boili juurest koju, leian oma Facebookist Kitskukilt sõnumi, kes ütleb, et aga helista kõnelemis, mureks all telefoninumber. Ja siis ma helistasin. Ma olen nüüd jõudnud Hitskuks sinuni välja täiesti olemas. Ütle kõigepealt seda, et kustkohast on pärit su nimi, Hitchcock. Põhimõtteliselt sihuke imelik seik oli, et mingil perioodil ma olin nagu seadusega pahuksis tattnina ja siis ma sain sellest kolm aastat oma kolm aastat olime ära ja lõpuks oli siis nii-öelda Kaug-Idas. Investeeriti Eestis niimoodi. Ja 88 või kuradi 87, ma ei mäleta enam päris täpselt, tulin Eestisse ja, aga see kõik kolm aastatel elamata ministri laua hakata. Esimene asi, mis kohe nagu ette tuli, oligi see esimene rock Summer. Sinna ma siis läksin ja kusjuures rongis tuli see, ma ei mäletagi kadunud üks hüüdnimega, ma ei tea isegi, mis ta päris nimi on. Kadunud sõbratu. Ma viskasin mingisugust sekesed imelikke nalju mis ei olnud nagu päris, lõbusad, et ei olnud ka päris tõsiselt ja kohati nagu siukesed natukene nagu vägivallahõngulised sellised. Ja siis keegi, keegi viskaski nagu killu maha, et nad, sa, kurat, kõnelejad ja naljad on nagu Hitskukile ja jäigi, jäigi külge. Jah, jah aga mina nagu ma ei tahtnud seda pseudonüümi endale niimoodi kirjutada, nagu ta oli ja jäi külge ja temal, et siis olid Tartus olid veel palju teisi, kes olid ka nagu noh, ühesõnaga see oli selline ringkond, et ausalt öeldes nagu sipelgapesa, et mõni mõne mõne tegelikult ei tundnudki teineteist, aga siis niimoodi jutunud, kui läksid ja, ja päris alguses oligi see, et hea sõber mul praegu ka läbimüük käib iga aastal koostanud sünnipäev on Arlis norus Berg siis sellel ajal Tartus selline koht nagu segasumma. Mis on selline punkrites? Ma nimetan seda ütleme, punkarid, selline katusealune või noh, nagu tollel ajal oli ju, tegelikult supilinn oli täis selliseid onnik, mitte onne, aga noh, need nii-öelda mahajäetud maju ja siis seal igasugused nii-öelda karvased ja sulelised kobisid kiiresti sisse hoolitsesid ja nii-öelda kavandasid ta oma maitse järgi, et kas siis graffiti või siis siin mingeid lihtsalt maaliti seinad täis, et ühesõnaga mingi siuke värk. Ja ka sarlist nagu fikseeris ära ja samas tema nagu asutas selle segasumma seal. Ja siis ma mõtlesin, et noh, et nagu, et selline natukese nagu konkreetsem ja selline riski, selline enesekindel tüüp, et tegelikult võiks nagu sinna segasumma nagu sisse kolida, et nii on ja et teatud korda vähemasti hoidma, sellepärast et seal on ikkagi olgem ausad, et ta käis selline korraliku rani joomine ja kohati oli ka see värk, et tükkisid laamendama, kusjuures see osa on päris paljudel kohe sees. Mul sek asi, istu. Selline nõlisemine, karjumine, kuradi lõhkumine, laamendamine, Sakkeniesa kui peksmine ma sellistest selliseid asju ei respekteeri. Et ma ei hakka nimesid välja tooma, aga need, kes nad teavad kindlasti seda, et mida või keda ma mõtlesin. Et noh, tartus, neid jagus seal, mina ei tea, ühesõnaga liikus jutt liikus ja kas ja läks ja ma olen nagu põhimõtteliselt teatud mõttes justkui nagu kellelegi kellegi õudusunenägu. Minu meelest ka neid legende, mina noorpõlvest mäletan, et, et ongi mingisugune Hitchcock, kellel on tagi küljes kääridedele need põsk. Seda juttu ma tean ja oli üks teatud situatsioon, ma ei hakka gruppi konkreetselt välja tooma kellega see juhtus. Siis mu tõesti kasutasin korra kääre ja, ja mitte põske, vaid ma tegin lihtsalt talle naeratuse suuremaks. Ei midagi enamat. Ja miks tegemist ei olnud mingisuguste joodikute omavahelise kuradi Naglemisega, see oli see, et Tartust oli selline tüüp nagu väike Kalev praegu ta on vist Kalev ka, kui ta IC ja Tallinna nii-öelda metali mehed tegid tal taskud tühjaks, võitsid raha ära, dokumendid kõik. Ja siis ta tuli siis kurtis meile oma südant. Noh, eks me siis läksime kergelt tema sõnad siis see põhimõtteliselt juhtuski. Ja rohkem neid kääre? Ei nad olid muidugi olid ja nii-öelda sellises kohas, kus tegelikult need mitte kunagi ei näinud, mitte keegi. Et sellepärast, et mul olid püksid, selliseid, õmblesin ise endale. Tagi muidugi mitte, eks ole, aga püksid ja, ja siis oli igasuguseid kuramuse taskud oli, kus ka igasugust salakavalat, nii-öelda nänni enesekaitseks. Aga see aeg oligi nagu jõhker aeg, et seal oli vaja ennast kaitsta. Kelle eest? Suguselts laste eest. See, et, et sa magasid kirstus. Ei ole kunagi kirstus maganud, see oli, see ta ja majas olid ma ei mäletagi, üks tüüpist oli Harry tema vist vahetevahel tõepoolest magas ja et kirstus, onju. Aga oli jah, mingi grupp oli küll seal mingid satanistid ja, ja vaadata, et nagu mina ka, et noh, see oli see hetk, kus kohas mul olid tagi, põlerid, kitsesarved ja siis kuidagi, kas seostati mind nii-öelda satanismiga. Aga noh, ma ise olen nagu lapsepõlvest saati, ma olen kuidagi eraklik noh ühesõnaga üksi hoidnud mulle nagu meeldib selline hundi elu rohkem selline üksiku hundi elu. Et nii kaua ei püsigruppides. Aga see on huvitav, sest nagu sa ütlesid, et sa kõigepealt olid kuskil segase omas siis Supilinna seal kaitseliidu majas ja siis veel ma saan aru, et imboiliga koos veel marja tänaval. Et mingis mõttes selle järgi tundub, et sulle just nagu need kommuunid või koosolek sobib või ei sobi. Tähendab, et vaata, üks asi on see, et omaenese vaba tahe ja teine on see, et milleks sa oled sunnitud olgem ausad, ega nüüd linnas teatud perioodil ei olnud ka päris niimoodi, et lähed, lööd jalaga ukse maha ja siis umbes et kinnitatukse sellist asja mingil hetkel lihtsalt lakkas olemast. Kuna ma olen lastekodupoiss, on ju, mul ei ole mitte midagi ja, ja mul ei ole ka vanemaid. Ühesõnaga ma olen täiesti üks ühes et selles suhtes, ja siis, kuna Andrus vaatan kuidagi kaitseliitu esimest korda üldse ühist pull jää, tähendab, see oli see oli see osa, mis oli minu jaoks tegelikult võõras, selline teatud mõttes militaarne ja, ja siis kui ta mõtlengi nagu, nagu rahva estonian, kelle, kelle suhtes ma ei ole eriti lugupidav. Sellepärast et see, kui mind nii-öelda justkui laste kusse viidi ja see, kui lastekodu läbi sai, siis tegelikult riik enam ei huvitanud see, mis must saab. Et ma ei olnud isegi veel 18, anti jalaga perse ja mina kogu lugu, nüüd vist ma ei tea, aga praegu vist on natuke teistmoodi see asi. Tollel hetkel oli küll Kuule, aga tegelikult mul oli üks selline salamõte, ma räägin seda ka. Et kas sa võiksid rääkida enda eluloo? Kunagi siis ammu sai nii-öelda Jõgeval kuradi mõisama külasse sünnitud. Ja sügavkeskkoolis käidud. Siis tapasainike täiega, korralikult ei, mitte mingisugune kuradi. Põhimõtteliselt sai tappa kõnesa kui sellepärast et anamasele joodik ja ema oli hell. Nojah, ja et algul päris ei olnud, see oli paljulapseline pere ka veel kurat. Seitse seitse seitsmekesi vist olime. Kuulnud, et seal on üks vend, kes tegi kunagi bändi neuroksiiti. Ta on minu meelest isegi praegu, et tegelikult mul on kahju, et meie vahelt jooksis teatud nii-öelda selline must lammas jooksis läbi ja kuradi nüüd on nagu et kunagi saime väga hästi läbi, aga siis olid teatud mingisugune kuradi jamps juhtus ja mul on väga kahju, et et see praegu nii on, et minu poolt on nagu selles suhtes roheline tuli, aga tema poolt on jah, mingisugune kuradi Psaiko. Aga noh, see selleks tegelikult on neid rohkem, üks vend on veel, see on ikka täitsa Tupoi. Sest ma ei taha rääkida, see vist elab praegu kuradi Tartus selle sotsiaalmis asi, see on seal mingid, kus igasugused hulgused ja muud kraadet elavad põhimõtteliselt sealist. Ja siis õde ja õde, ma ei teagi, ma ei tea praegu, kus ta elab. Et see lastekodu ja selline erandlik ka selline, noh, ma ei oskagi öelda, et põhimõtteliselt on nagu suht noorelt on saadud sa justkui sa ise käia tee ja põhimõtteliselt ei oska ma näiteks minu jaoks on selline asi nagu, et mingisugune hellitamised mingi kuidagi võõrad asjad on need minu jaoks ja siis oligi Jõgeva keskkoolis käidud. Seal tekkisid ka juba tekkisidki probleemid, et ühed olid maalt ja siis teised linnast on ju. Jõgevas on tegelikult iseenesest ongi paras kolgas ja vot eks ole, on ju, et maantee linnast seal ikka kaklemist seal kõvasti tegelikult ütlevad põhilised, ja kõige tihedamalt oligi koolis kakelda. See on paratamatu tollel ajal paratamatu lihtsalt. Ja see Jõgeva, kes ka siis, kui vanematel nii-öelda lapsed ära võetis. No tähendab, ma ei hakka teatud nüansse välja toonasel seoses igasuguse vere ja kuradivärgiga. Tegelikult lapsepõlves oli see plas see kõik teada nii-öelda minu enda teada, brutaalsus see ei vääri mitte kellelegi kõrva, see, mis nagu osaks sai. Ja noh, iseenesest sai tehtud teatud järeldused, et ise nagu oma lapsi nii kaugele lihtsalt ei lähe lihtsalt nii kaugele ja ma tean ka, mis seal olid, mis nüansid seal olid, et miks selline asi üldse juhtus, pikslid ära võeti, ei, ei, see, miks tappa sain ja ühesõnaga, miks peres olid sellised kuradi pinged ja miks põhimõtteliselt lapsed kannatasid. Et tegelikult kahe täiskasvanuvaheline pinge ja lapsed said kannatada selle pärast, et mutil oli pohhui ja vala mehel oli juhe koos ja nii see oli. Siis 79. võeti ära ja viidil nii-öelda lastekodusse. Aga no mina, kui ma praegu mõtlen, nüüd ma olen juba ikka täiskasvanud inimene sellel ajal data mutt, tassis nii-öelda lapsed endaga kaasa neid, keda miilits ei jõudnud ära võtta. Ja siis on seesama maja, kus me praegu oleme sellest samast majast 79. aastal viidi vitsaga mind ära. Teaduspunkti ja siis jaatus butist reisipäeval lastekodusse. Lühike laste, kuidas siis seal oli ka kõvasti kaklemist, sealt siis Pärnu 13-sse kutsekeskkooli siis natuke aega iseseisvat elu. Ja, ja, ja siis sellest elust, mis seal vahepeal oli, sest ma ka ei taha rääkida. Siis mõtlesin nii üks kui teine, onju, et äkki on midagi muutunud tegelikult ju mitte midagi muutunud. Võtad ühiskonda inimesi? Ei, ma tähendab, et ma mõtlen nagu mu enda vanemaid, et sai nii ühe kui teise pool nagu proovitud. Tegelikult ei olnud mitte midagi muutunud. Täpselt sama, et noh ma ei tea, kas inimesed ei oska järeldada, milles asi, et vutt rääkis kogu aeg. Ise kuradi kiiruseks kräud kogu aeg, raisk, temal tegelikult võeti vanemlikud õigused, võeti ära kaheks aastaks ja ta teinud selleks mitte midagi, et oma lapsed justkui tagasi saada. Hakkas uut pere looma. Ja oligi kõik, meiega oli vesi peale. Ja siis. Ja siis ta tuligi, nii-öelda Tatina seke noor iseseisvus ja siis tulidki igasugused sihukesed ütleme, mustad teod konkreetselt peksnud ei ole kedagi sellel ajal, et selliseid raha väljapressimise ja selliseid asju ei olnud politseilised teatud imelikud, sellised teatud krutskid olid. Et Umblaselt mendi siklige sai pulmasõidetud. Selle eest ma sain ärandamise, eks ole, siis oli mingi kooperatipsikul saadi seal käisime vist, noh, kuna mitte midagi ei olnud, siis lihtsalt oli nii. Ja selle ega me ei müünud ega mitte midagi, lihtsalt jagasime füüsikas kõigile laiali häpid, ei, aga see kuramuse kooperatific andistmenti selle hiljem ma sain alles teada, et tegelikult ta tegi ta väga suure vea, sellepärast et sellel ajal need asjad, mis seal olid neli liikunud ja kelder oli täis, et põhimõtteliselt Ta võeti temaga vastutusele. Sattus ise uurimise alla. Vot. Aga vilgutanud, nagu kõlama jäi, tähendab, mida ta mulle õpetas, üks see, kui mu karistus ära kandsin, aga teine, see, mis mul kohtusaalis oli, see jättis mulle täiesti elus aastat volikogusse. Toega 23 võeti kinni, 84 kevadel oli või midagi taolist. Ja see oli see, et kuradi varganägu, raisk mingisugusel noorel naisterahval oli rattanäpp olnud ja siis ega ma üksi ei olnud, meid oli ikka päris paras kuradi kari ja siis oligi, et mind tehti nagu ka grupijuhiks ja siis sellega siis rangem karistus. Mingi noorem naisterahvas oli, seda võis olla, on minu jaoks ikkagi ütleme selline kuskil seal ütleme kahe 24 või niimoodi, onju noh. Ja siis ta ütles kohtus nagu sellised sõnad, et just nimelt nagu minu peol nagu suunates noor poiss, ainult elu on alles ees, et no et et tema ei hooli sellest, et talle nagu kahju tekitati. Et see ei ole nüüd nagu mitte midagi, eks. Et see on lihtsalt üks selline asi, aga sellel noorel mehel on olemas elu ees. Et Ta nagu soosiks nagu lu talle kergemat karistust ja vot need sõnad jäid mulle meelde, ülejäänud sõimasid mind nii, kus said. Aga vot see oli üks naisterahvas, kes põhimõtteliselt sellise fraasi välja tõi pärast seda isegi tagasi tulin nüüd teatud seisukohtadelt väga maksimaalne. Et näiteks plaadid, mis mul kõik on originaalid, minu südametunnistus ei luba endale nii-öelda internetist või kuskilt niimoodi, mina nimetan seda ikkagi teatud mõttes näppamiseks või selliseks. Ma tahan nagu elada puhta südametunnistusega, nendest samadest selliseid pisikesest nüansist jäi lihtsalt selline hullumeelne jälg sisse. Ja siis oligi siis tuli välja Kaug-Idas tri kaugudest ära 9000 kilomeetrit, vahemaad olid kolm aastat vangis ja algul olin alaealistest, siis olin täisealiste, siis investeeriti mind ja venelased kõik saati Kohtla-Järvele Narvale, eestlased, kõik, kes amnestia läksid, saadetigi Kaug-Itta midagi vist ma ei mäleta, kas kaheksa või üheksa meest kokku, kirjeldused vanglaelu, et ma arvan, et ega siin midagi uut ei ole taeva all, et need, kes on nii-öelda vanakooli vanglas olnud, need teavad, et miks ma sellest rääkida ei taha. Aga et minuga ei ole mitte midagi juhtunud, et olen nii-öelda täiesti normaalne, et mingisuguseid trikke minuga tehtud ei ole, pigem olen isest trikke teinud ja teatud lollusi. Noh, ma ei, ma ei taha sellest rääkida, see on, see on minu jaoks on selline teatud tabu näiteks isegi puugiajal ka, et mitte keegi tegelikult ei teadnud, et ma olen üldse kohtulikult karistatud, sellepärast et ma suutsin ennast niimoodi hoida, et mingit vanglažargooni kasutanud mingites käitumistesse välja ei paistnud. Mitte keegi ei uskunud, et ma olen kuskilt nii-öelda sellises kuramuse kohast tulnud või olnud. Et mulle ei meeldi see, et kui inimene eksib, onju, et praegu sai niigi juba palju öeldud, on ju, et kui inimene ei eksi palju, siis on tema eksimus ja tema nii-öelda isiklik seisukoht, kui ta on sellest õppinud siis on see kõik, ma leian, et see on positiivne kahju nendest lollakatest, kes lähevad ja mitte sittagi õppi, ta istub oma aja ära praegu muidugi vabsee kuradi pioneerilaager, kõik käivad ainult perset, soojendanud seal lihtsalt puhkamise tulevad välja, uuesti jälle otsast. Tollel ajal natukese teisiti mölakas olid siis seal ikka täiega kolki ja ei tahtnud sinna tagasi minna. Et mu nagu pooldan seda vana ikkagi rohkem see praegu see faking lasteaeda. Ümardatakse liiast. Aga Hitchcock, ütle see, et, et kui sa tulid Eestisse tagasi, mis hetkel sa sarved enda Tagile said tagi üldse ja punkt ja see välimus, mis seal oli, Toomas Eriksson ütles väga tabavalt selle kohta, et isegi praegusel ajal, kus nagu kõik on lubatud, isegi praegusel ajal mõjuks selline tegelane tänava peal kuidagi täiesti pöörasena. Üks küll ja ma ei tea, ega seda karismaks, kuda kurat seda nimetada, et ma ei ole mingisugune sajaaastane, onju, et selles suhtes, et ütleme siin teised vanad nii-öelda tegijad, kes umbes kaheksakümnendatel ma olin nagu kaheksakümnendatel oli natukese teise absoluutselt teises kuidagi trajektooris liinis? Ma ei oskagi öelda, tähendab, see välimus see ei olnud üldsegi mul ei olnud tegelikult muusikaga seotud, pigem oli minu välimus. Minu enda meelest oli sellega parem oicemust eemale mitte sellega, et umbes, et ma provotseerin, et kisun külge. Nojah, et mõned arvavad, nii et oo, nad eputab oinad sellel eputamise võiseks sellel justkui arvad, et eputada, lähed nokkima sellele oma hind. Et selles suhtes panin lihtsalt hoia eemale, et mul oli nagu see eesmärk sellel välimusel. Aga see muusika, mida sa kuulasid sellel ajal, et sa praegu, kui me telefonis rääkisime, siis ütlesid, et sa kuulad ainult industrial muusikat. Ja tollel ajal oli, kahjuks oli see, et kuramus, ma ei mäleta isegi, kuna seda hakkas nii-öelda vabalt liikuma sest ma teadsin kogu aeg kunagi lapsepõlves kuulsin unes sellist väga tiheda ja huvitava struktuuriga muusikat. Päris tihti kuulsin seda unes ja ma ei saanud aru, mis kuradi värk see selline on. See oli see aeg, kui olid veel nad klaseks Novood okasmalevas taak, siklid, söörised. Ma ei tea, TPS modi võib tuua, aga minu jaoks on see liiga, ma usun muusikat, ma ei tea. Ja kindlasti mõned bändid, võib-olla ei meenunud, hädad Anton ja sihukesed asjad ka. Ja, aga no kuramus, vot no tõepoolest. No ei ole kurat, no ei ole voolu pump. Bändi mitte ühtegi lemmikut ei ole. Kõik kelle keda nagu välja tooks, ei ole punkna. Ta on lihtsalt kas on uusromantikud või on. Ma ei teagi, kuidas neid nimetati. Kuramused Need, sviidid ja slaidid ja mingid sellised asjad, et see on hoopis hoopis teine suund. Tegelikult ikkagi ma olen nagu natukeseks tõsisema suuna peal olnud, et selline laiamine ja nõlisemine mulle eriti ei istu. Metalli, sa kuulasid? Jaagulasin küll. Et sellest sellest ma kasvasin välja. Industriaal sai siis mulle enam ei meeldinud need lakaloopiad ja perse punnitajad, sul lihtsalt oli villand see soolokitarriga see lava peal spordi tegemine ka. Sama jutt, et kui hästi palju seda metalli kuulad siis tekivad teatud nüansid, kui sa kuulad, kui sa lihtsalt taustaks teata, trambib, sul siis on pohhui, tõmban ju. Aga kui sa kuulad seda muusikat eraldi, siis on see, et erinevatel bändidel hakkavad teatud soolonüansid, hakkavad korduma. Ja, ja kurat kused, et kogu aeg seda märkad siis on sellel, sinu jaoks on sellel bändil Hana et kaob välja lihtsalt, ongi kõik. Seda industriaal nagu siin vabalt liikuma hakkas siis nagu oligi, tähendab, et mul on praegu ka metalit, on kunagi joodikud, põletasid mul kurat maki läbi, et eks seal on mingi üle kuramuse 600 lindi vist midagi taolist. Ja muidugi seal ei ole kõik metallid, mingid mulle istusid kõik munade isee tissid, Nazaretid, vanad Alice Cooperit siis pink Floydi, no ühesõnaga üldse teine stuudio ei ole pukk. Siis olid natuke teistsugused ka, et mingisugused Jessid ja Jon Andersoni Tsetrodaalida üldse täiesti. Et selles suhtes, et nüüd ma umbes kuidas ma ütlen, et et industriaal üle üleöö mul tuli seda mitte sellepärast, et seal taga on, tead tuntud muusika ütleme niimoodi, et areng, et ma olen arenenud sealt siia, kus me praegu oleme. Sellest on ka palju jutte liikvel, et seal oli meeletu plaadikogu 90.-te alguses juba ja siis on ka jutt, et sai laenata need välja, sest et mingid kriimud võisid peale tulla, seda sa ei sallinud. Ma arvan, et siin nüüd ma ei tea, kes seda rääkis, aga see on kindlasti ma ei anna praegu ka plaate välja. Et see on müüt, sellepärast et mul olid lindid ja siis ka plaate, mul vist. Kui ausalt öelda, siis praegu mul on menüüle on ju mõned. Aga siis mul vist olid. Ütlen ausalt, neli vinüülikogu lugu, jah, Linteri tõesti siis oli rohkem mingisugune kuramuse seitse 800, aga kus see ma ei tea, kus plaadi nüüd tuli? Noh, nüüd on mul tõesti, mul on selline kuradi industriaal ei kogu, et ma ei tea, kas üldse Eestis kellelegil on nagu midagi vastu panna. Puhtalt ainult industriaal. Lihtsalt kogu aeg käib see muusika ja sa oled täiesti kõrvalises talumaja, sest sellepärast, et sa saaksid nii kõvasti kuulata seda, kui sa tahad. Kogu aeg. Jah, mul on alga süsteem, aga kuna praegu on selline ohtlik kuradi ilmastikuolud, siis maid riski neid välja tuua, siit all on ka muidu võimendi olevused selleks et õue peal mängida. Aga jah, ma sõltu sellest, ütleme niimoodi, et et nüüd, kui nüüd, kui minna teise teema, ujutamine, narkomaania ja väga vana ja väga-väga staažikas narkomaan olnud, vot ongi nüüd see muusika nagu mul tegelikult teatud mõttes ka narkomaania. Et ma, ma olen hullult sõltuvuses, et see, kui näiteks kui mul on sitt olla või vastupidi, kui mul on hea olla, siis põhimõtteliselt ma saan. Ja suudan oma emotsioonid muusikaga kas siis tasandada või siis neid nii-öelda võimetada kõige veenvam siis ongi puhas saund ja siis ütleme see süntees, mida mulle see industriaal nagu pakub see mulle meeldib. Et see on minu psüühika jaoks. Räägi sellest teisest narkomaaniast, kas sa ütlesid, et sa, sul ei ole nagu probleemi sellega tegeleda? Ei ole et seda ma võin ka öelda, et 10 aastat amfetamiini panna, no problem. Et see kõik on möödas, on ju, maha tulemine oli täpselt sama lihtne, kui see ole nii-öelda esimese võtmine oligi kõik ja nüüd on ta Smak ja kogu lugu, ei mingisugust kuramuse möla, mingit kuradi, ma ei tea, mingid järel, näh, et noh, ühesõnaga ma ei tea, et tegelikult selle teatud asjadest loobumine süstla puhul ma ei tea, vot siin ma jään küll vastuse võlgu, on ju, seda ma ise mitte kunagi teinud ei ole. Ja ei ole kavas ka. Ei soovita kellelegi, no nii palju, kui ma nagu, justkui tean, mõnd võndy on ju siis seal, vot selles pidi küll jääma ikka ikka täitsa sõltuvus on, aga no ma ei tea, ma ei ole proovitud. Ma ei tea, ütleme Ta ei ole tegelikult psühhotroopne. Ta ei tee sind lolliks ja samas on see, et sa oled tegelikult ikka väga reaalset maa peal. Minule näiteks ta andis õudsalt hea keskendumisvõime, et ma tegin mingeid nahk, embleeme, voolisin õnne ja siis nagu kirjutasin, ta andis mulle õudselt hea nagu keskendumisvõime, et ma suutsin terve öö konkreetselt ühe asjaga kuni lõpuni tegeleda niimoodi, et mul mul ei tulnud mingisugust trotsi või ma ei tea. Nad pohhismi peale seisus ma nagu. Ühesõnaga, ma tundsin ennast hästi. Aga mõistus küll ära ei kadunud, et täitsa loll jutt. Et kui tõesti, kui sa oled kuramuse mingi 16 aastane ja sa paned endale kurat terve õhtu ka. Noh, ma ei tea, need, kes tõmbunud on, ma arvan, et need teavad, mis tähendab gramm on ju. Et kui sa ise ennast kontrollida, siis tegelikult sellega sa saad ikka väga kaua läbi ja teine, et kui sa selle kõik ühe korra karbonaad, vot siis ma kardan küll, et aju ja kui mida noore maju on ju seda rohkem, ta hakkab pöördeid viskama. Ja sellest loll lollpeadest ongi see tegelikult narkootikumide jama narkootikum ikkagi tarkade inimeste jaoks eraldi piirikute jaoks. Sa mainisid kirjutamist ja Anzori Barkalajal rääkis, et tal on kusagil kultuurikihi all sinu päevik või luulekogu, et seal oli nii mingisuguseid mõtisklusi kui ka luuleta, aga ta ei leidnud seda üles. Et mis hetkel sa neid kirjutasite, mis tekstid need olid ja kas endiselt kirjutad? Vitskuk tähendab, et endiselt ma ei kirjuta enam nüüd ma lihtsalt mõtlen. Mul on ja on, aga tähendab, et ma see oli see. Ma kaifisin seda, et kuidas absurdsus luua. Et kunagi Sinijärv luges mul ühte päevikute sisse. Mina ei ole rahvakunstnik. Aga Sinijärv vaatas ja kopeeris ja väga hästi müüs. Vähemasti kellelgi oli ikkagi hea. Ta kopeeris, müüs nagu luulekoguna sinu, ei, ei, mitte minu oma, aga ta põhimõtteliselt võttis selle pointi, võttis üleselt selle struktuurifondi, et mismoodi, ühesõnaga et sellise sõnaga ta kopeeris sinu käekirja, sinu tekste, mitte tekste tekste, võtsin nagu seda, ütleme kuidas ma ütle sulle projekti, vaat projekt on selline on, aga tema tegi selle projekti omanäoliseks, et et selle asja tuum, vot see, mismoodi sa keerutad, mida sa keerutad, kuhu keerutad kaua keerutada, onju ja siis umbes et lõpuks, kuhu see välja jõuab, ühesõnaga disaine, kui sellele asjale sai pihta. Ja leidis. No ei, ma ei pea midagi, et lihtsalt ma ei ole nagu selles suhtes mingisugune kuradi jobu, et hea, et vähemasti üks inimene ühesõnaga sai aru ja noh, natukene head meelt. Aga jah, ma mängisin absurdsusega tuumale tõitud. Luba ei vaja, ei too. Et ütleb, et ühe näitejuhi tuua, et siis hullumajas olin siis? Ma nautisin seda. Tähendab, et niisama rääkida, see ei ole lihtne, aga kui sa kirjutad, siis saab põhimõtteliselt hakkadki nagu mängima, hakkad sõnadega mängima või siis lausete ja tähendustega. Ja tood siukesed teatud väikseid nüansse juurde. Nad hullumas, kui ma seal hulludele lugesin, siis vabandust, mida sa hullumajas olid ka, mis seal üheksakümnendatel? Päris kõvasti, minu meelest isegi nullist seal oli pool aastata. Ai kuramus, see oli äkki 80, kaheksandal. Ja, ja sellepärast, et mul oli see värk, et kui ma sealt oma karistuse ära kandsin ja siia tulin, siis mind taheti Vene kroonusse võtta. Ja siis ma tegin midagi, mille pärast mind hullumajja pandi, siis ma siis hullumas keerutasin ja keerutasin selle kulumuse absurdsus, värk oli ka siis nagu natukese rohkem sees näed, siis ma suutsin oma nagu nuia. Vot see on juba personaalne asi ja seal saab ka, aga olin ära ja vist esimene kord oli pool aastat ja siis teinekord vist oli. Ma ei mäletagi. Igatahes sain ikka sain, aga siis oli ka, et käisin nii-öelda Tartus ja. Liialda linna peal möllamas ja siis ja siis ma olin kuidagi, olingi nagu ära selles mõttes ära, et et iseloom nagu või sihuke olemus ongi nagu kergelt, nagu kuskil mujal oleks selles suhtes, et noh, ma ei oska kuramus öelda, et mingi melanhoolia, mitte masendus, aga mingi melanhoolia või sihuke kaugel olemise mingi värk. Ja siis sellel ajal põhimõtteliselt, kui see nagu selline seisund mul nagu kogu aeg oli, siis ma neid kirjutisi nii-öelda tegingi. Ja hullumas katsetasin, et mismoodi siis hulludele lugesin. Kusjuures ühe lehe lugesin ära laskea, mis ta on, see neli A4-ja ühele sellise lugesin ära siis tegelikult hullu tonniga zombid nad ei saanud mitte kui muffigi aru, ühesõnaga nad olid nagu nagu halvata. Et sellised lood, kus kohas loogika jooksis kokku. Kuidagi. Aga mis nad sinu jaoks olid, olid nad kuidagi nali, nali või mingi mõte, korrastamine ka vä? Võib-olla teatud mõttes ja sellepärast, et mõnikord ma lugesin ise ka neid just nimelt seda, et jah, võib-olla jah, mingi võib-olla tõesti ma ei ole nagu, ma ei ole nagu selles plaanis mõtlenud aga võib-olla tõesti mingisuguse mingi järje peale justkui uuesti saada, et iseendal nagu aju tühjaks teha, et võib-olla tõesti selle eesmärgiga nagu tegingi neid. Äkki võiks tõmmata mingeid paralleele meditatsiooniga umbes, aga selline nii-öelda läbi läbi sõnade põhimõtteliselt aju aju loogika kokku jooksutada. Et noh, umbes nii. Kuule, aga ütle, kui sa mõtetes sedasama noh, aja peale, kui, kui sa ütlesid, et sa tulid vangist kunagi 80.-te lõpus ja noh, selline kui Eestis ju täiesti pöördeline aeg, et rääkisid sellest rock summerit ja sealsamas Tähtvere tänava lõpus oli ju need levimuusikapäevad, mis olid nagu kuidagi pöördelised, sinimustvalge tädid juba väljas ja nii edasi, et et kuidas, nagu see aeg sinuga kokku ka üksus ja see, et sa aastaseid kaitseliit ja kas see aeg on üleüldse kuidagi sinu jaoks nagu totaalselt teine praegu. Üks huvitav asi on nagu, et. Sest ma ei suuda praegu nagu kuidagi nagu meenutada, aga mäletan kuidagi me saime nagu Andrusega kokku Nyboyligana et kuidagi kokku, kuidas me saime kokku maid Ma ei mäleta, seda ei tea. Igatahes tema viis mind põhimõtteliselt kaitseliitu ja siis ma olingi nagu selline pupujuku. No seal ei, minu jaoks ikkagi see noh, nagu ma ennem ennist ütlesin, on sihuke militaarne värk natukene ehmatav. Aga ta lohutas, küll sa hakkama saad ja siis anti mulle põhimõtteliselt nagu volirühm moodustada. Moodustasin aga jah, et tähendab, et siis eesmärk oli moodustada sellel ajal oli ikkagi kaitsmise seks, teatud kohtade turvamine, mingite staapide turvamine siis vajadusel kattumusin, militaarne liikumine. Aga siis seal oli see, et siis ma nagu avastasin endas ikka väga tugevalt sellise kohusetunde joone, et põhimõtteliselt kui seda tagi kandsin, siis ma nagu ei pannud seda tähele, aga tegelikult on niimoodi, et ükskõik missuguse kuramuse teise välimuse nii-öelda dressipükstest ja kuradi tavalisest toapluusist, nagu sa sulle teise välimuse selga paned, siis tegelikult tulebki kohe ärkab teine isiksus justkui et see kohusetunne ja see rangus, mis sa iseendas nagu ühesõnaga teed või kuramus, lood, et see on ikka hullud tugeva sõnaga. Et selle kaitseliidu mundri selga panemisega oligi, et pau täpselt ja siis ma avastasin, et kuramus, sant iseenda nagu tagiga käia tegelikult täpselt sama värk, et noh vot ühesõnaga väga tugev distsipliin on taga ja väga kohusetundlik olin. Ja siin militaarsel või, või see, et, et sa oled justkui ühiselt mingi asja eest väljas või see, et ma ei tea taasloodava Eesti vabariigi eest väljas senisele oluline. Ma ei tea, vot kuramus, ma võib-olla siis olid nad täpselt nagu umbes, et ma ei tea mingi kuramuse sõdur või kuradi nukketega. Ma ma võtsin seda kui mingit kohustust. Tore mõelda muidugi, et näed, et. Riik saab vabaks ja puha ja lahe värk. Et algselt oli ta minu jaoks nagu rohkem seiklus nagu proovida ennast natuks. Teise külje pealt, üks oli selline mõttes ikkagi anahhistlik külg, aga siis natukese näiteks kohusetundlikumalt nagu mingi struktuuri osana ju see siis oli mul teatud mõttes mingi väljakutse võib-olla, ja tundub, et sain päris hästi hakkama. In boil rääkis seda, et kuidas käisite sellel ajal, kui oligi nagu just Eesti vabariik loodud või et, et siis on kõik nii kuidagi habras. Et käisite öösiti patrullimas. Ja sellepärast, et esines, minul mitte, aga esines jah, teatud kohtade peal põhimõtteliselt mingisugusesse kuradi vene pekinäod või siis nii-öelda nagu et Rant kukleid, et need jah, seal ikka tükis olema mingisuguseid kuradi mökitamisi ja nii-öelda teatud Trutaalsust venelaste poolt. Ja mingi agressiivne joon oli täitsa sees. Nad arvasid ikkagi, et see asi lõppeb nende kasuks. Voli minu ajal, nagu, kui mina käisin nii-öelda töllerdama jutumärkides korda siis minul selliseid situatsioone tekkinud. Aga sa ütlesid, et sa oled ka Konstantin pätsu, kui säilmed toodi Eestisse, olnud seal auvalves ja sellest on isegi pilt. Jap jah, oli küll, oli jah selline juhus. See oli tõeline piin, sellepärast et hullult külm kuradi päev oli ja see, see kuramuse see auvalda samm. Mul hakkab praegu juba küll, kui ma selle peale mõtlen. Ma ei teagi, kes selle peale üldse tuli, et mind sinna panna. Et üks poiss vist oli minu rühmast veel seal, aga ma ei mäleta enam ta nime, seal on ikka väga ammu. Ei ole enam kaitseliidus, ei miks? Mul on sihuke inimlik joon asjal. Ma olen ikkagi ajudega ja see, et kui mulle antakse loll käsk ja kui ma ja kui ma selle läbi arvustan ja käsk on loll, siis ma seda ütlen, saadan perse. Mul on lihtsalt loomuses, ma ei saa teisiti. Ja siis seal siiski mitte iseenda nagu nende tuttavatega ütlema, et kellega ma siiani nagu hästi läbi saanud, mitte nende inimestega, ka seal ühe teise inimesega tekkis ütlemine ja teine, mis mulle kriteeriumist toodiata ei võinud nagu staapi tulla, ma ei mäletagi. Ühesõnaga tehti mul tagi suhtes ka nagu minu vabakäigu riietuse suhtes tehti mulle märkus. Ja siis mulle aitas et minge sitale. Kogu lugu. Kui kirjeldada neid neid maju, kus sa oled siis supilinnas nii-öelda Scottinud või olnud, et peamine maja, kus ka need nii-öelda need kirstud siis oli, see oli kaitseliidule kuuluv maja. Aga ma saan aru, marja tänavas elasid sa ja ma saan aru, et sa elasid ka Mülleri Sassi juures. Sassi USA. Marja tänaval oli see, et omanik tuli, ta ütles, et no ta tahab ka nagu elu lõpus hästi elada. Olime sunnitud nii-öelda edasi liikuma ja siis asi sassi, vanamees oli mind väga-väga nõus vastu võtma. Tol talla kuuseke turvameest kohe omast käest võtta. Lakku täis peaga tuli vaatadel väga tüütu raisk, aga ei, muidu kaine peaga täiesti mõistlik vanamees oli. Et väga suur respekt tema puhul. Muusika vastu ka midagi ei olnud. Mõningat nüüd ma ei oska küll öelda, viljaga kuningat industriaal eestlastele lausa meeldisid. Jah, päris huvitavat sai öelda. Olid ajad, ütleme selle kohta. Et ühesõnaga, kas sinu puhul oli ikkagi nagu see, et, et see oli nagu nagu paratamatu, et kuna seal vanemate poolt ei olnud mingisugust elupaika, siis sa pididki nagu niimoodi elama, et seal on mingisugune subkultuuri osa, mida ellu viia. Jah et kuidagi nihverdama, et öeldakse, et miks juut nuttis, kui eestlane sündis? Noh näiteks vussis nihkardasin aga seaduskuulekalt ja samas see, et nad ma ei käinud nagu ei istunud kellelegi pähe selles mõttes et ennekõike ikkagi teatud sõbralikkus ja ütleme, teatud lahkus. Ta ka teovõime on ju, et see, kui sa suutsid mingil moel näiteks inimest aidata, on ju siis lihtsalt iseendale tuli kasuks. Aga kirjelda seda olmet, et noh, näiteks sealsamas Supilinnamajas, et ma mõtlen näiteks Tähtvere tänava majas, et kuidas nagu elasid või ma ei tea, kas sa tegid ka puid või, või, või kuidas te süüa tegite, kust vett saite või, või ma ei tea, kuidas ta üldse nagu ma ei tea, söök sinna majja. Kuramus, mina ka ei tea, et söögi puhul ma tõesti ei tea, aga et noh, praegu ma olen, pensionär on ju ja, ja aga pensionär ja invaliidsus. See on ka üks nüanss, mind, mind löödi kasti siin juba aastaid tagasi sel aastal, kui TPS mõõdukest Tartus. Nüüd venelased lõid kasti ja, ja põhimõtteliselt olin koomas, kommid Emajõkke visati. Ja siis pulli naine seletas mulle, et mismoodi sellega on, et kui kui sa oled ühesõnaga, ühesõnaga sul on mälu läinud, aju ei tööta siis, kui sa külma saad. Kui aju külma saab, siis hakkab alateadvus hakkab tööle ja alateadlikult põhimõtteliselt läksin koju, siis ma elasin Mülleri Sassi juures. Ja juhtus siis, mul on komme, et ma ei jookse eest ära. See on väga sitt komme ja ei jookse eest ära ja siis läksin sealt Atlantise silla pealt üle ja venelased tulid järgi, aga mul olid kuradi kauboisaapad jalas. Siis selle järgi ma ei tea, kas nad otsustasid, et ma olen mingi rikkur või ma ei tea, mida helli. Ja tuld järgi. Ja siis ma sain aru, et ega niisama ma ei pääse. Keerasin lihtsalt kõrvale, istudes parki maha, tulid juttu rääkima, rääkisin juttu ja siis küsisin nende käest, et noh, et mis kuradi venelastel viga on, et mida te nagu mõtlete endast, on ju, et et see, et umbes käite peksate varastada, tappa materjalist ja siis lähete kirikusse ja siis antakse talle kõik andeks. Minu meelest on see väga haiglane värk. Ma ei mäleta midagi, mükitasid veel vastu ka seal, aga siis käis selja tagant vis. Ma ei mäleta, kas pasteediga vist löödi pähe raisk, ja oligi kõik. Pärast seda siis ühesõnaga päris sodiks tambiti, vot pea oli pooleks. Sõna otseses mõttes jooksis niimoodi pooleks. Seal on praegu ka, on kulmu kohal, on päris korralik, karm tegelikult. Too see, see on lapsepõlvest, aga see siin on ju ja siis oli see lõualuud, olid kahelt poolt puru, kolb ribi, oli ära üks kõrv sinna pliiats, siis see nüüd on ta, ta on paranenud, aga ta kuulab väga halvasti. Ja nägu oli jumala sassis. Igatahes nägu, kuna mul ma eriti poolduv peegleid selliseid külluses asja juurde läks, järgmisel ärkasin, tähendab, et ta teadvus hakkas tööle siis, kui ma välisukse lahti tegid. Nagu oma käsi läks lingi peale, siis hakkas teadvus tööle kõik see, mis enne see jõest välja tulemine, kõik see, mitte midagi, absoluutselt mitte midagi, täielik black out ja, või olnud lakku täis. Täiesti kaine, aga vot selline kuradi värk ja siis oli see, et seoses selle traumaga ma kaotasin haistmismeeled ja maitsemeeled, et nüüd midagi on taastunud, aga see ei ole üldse, et see maailm, mida sina tunned. Et hoopis teine. No mõtlen lihtsalt kuulama, siin ma mõtlen, et et. Mis see on, mis sind kogu aeg nagu, nagu käigus hoiab et ma mõtlengi nagu see, et see lapsepõlv, mida sa kirjeldad ja kõik need mingid vangla asjad siis samas nagu mingis mõttes nagu, nagu kodutu elu või ma ei taha kuidagi halvustada eksija Eneseuhkus see, et ma olen, mõtled kogu aeg ei ole never prügikastis käid, never minu eneseuhkus ei lubatud. Mind on kogu aeg nagu lummanud kassid, nende graatsia, nende ütleme, et see, kui sa suudad ta iseendale mitte allutada sõbraks nagu saada, siis ta on põhimõtteliselt kuni tema enda elu lõpuni anda sulle lojaalne ja see mulle on suur respekt selles suhtes, et võib-olla mul on mingisugune teatud omadus või mingi iseloomujoon iseenda teadmata kassiliselt justkui üle võetud. Et mingi koha pealt tegu, ütleme, lojaalne ja igatpidi onju ja teise koha pealt jällegi ikkagi teatud mõttes mässumeelne. Et jah, see, see kuramuse mässumeelsus on ikkagi sees ja mingi selline lollus, lolluse vastu võitlemine kui selline. Aga ma ei taha enam nagu seda liiga avalikult teha, sellepärast et nüüd on uued seadused hoopis teistmoodi. Ja kas sa praegu kaasu natuke välimust kirjeldades siis seal on pikad juuksed ja pool pead punane, pool sinine ja, ja siis teine pool on ka sinine, keskel on punane ja seal on noh, ma ei tea, kui mitmeid kõrvarõngaid, et, et selles suhtes ei ole mingi selline selline näidet, see oli kunagi noorus ja nüüd sai nagu kuidagi see noorus läbi või veeta. Ei tea, ei tunne, et sees ikkagi seisab, rabeleb, et need numbrid, need on ju ainult numbrid, et Tsees ikkagi rabeleb, king rabeleb ikkagi, praegu sõidavad seoses nende rõngastega on see, et mul on nagu niisugune väike teatud, mingisugune selline teatud, ma ei oskagi öelda horoskoopi rida või midagi, et siis on põhimõtteliselt seitse, on nagu elutee number, et siis ongi need rõngad on seitse saun. Aga praegu sa elad Tartust eemal ütleme siis lõuna poole, et ja elad täiesti eraldatud paigas omas talus, et kas see on nagu sinu jaoks nagu ideaalne koht, kus nagu olla? Jah, ja see, et, et sul on siin kassid. Et natukene minul on kaks kassi, aga palju sul on natukene esisel toas, seal oli terve pesakond ja sa oled lugenud neid kokku. Ja võtsid natukene? Raadiokuulaja 10 ja need, mis mul nagu Facebooki piltide peal ka päris kassid, need on, nad elavad täitsa siin majas, nii et kui viitsid, loe kokku mida vastust ei anna. Saad aru, sa ennem juttu siis mainisid, et siit viidi sind lastekodusse ja et see on su ikkagi. Suguvõsa vanemate talu. Ei ei ole. Musttalu. Okei aga küsin veel viimase asjaga, et emast-isast ei tea midagi. Kui isa on surnud ja noh Emal olemas aga lahtlust olla suhtla. Ei ei, tahtsid kuulda. Ma ei tea. Et ma vaatasin su peale raputav siiski piisavalt Ei suhtle, mõtled küll, aga ei tea ida las olla. Et põhimõtteliselt see, mis olnud, on ju, et see kõik on nagu andestatud ja vot igaüks läheb oma eluga edasi, nii nagu oskan, ta ei ole minu asi. Te kuulsite saadet täna õhtul, otsime Hitchcocki. Mina olen Urmas Vadi ja kõike head ning kohtumiseni.