Kord sõitsime ja ta ei kartnud ja tooma näen daamika. Tühjalt näitu, kes vajaks Campbelli hullu lakkes ja taevas oli hall. Lähi tuua ta kätte, kui Emajõele ilus süda kolksub ja kingad olid märjad jalapärja pariga. Raekoja keel. Puhub kagutuul. Kuid Valga soovide ja käisite palga pas Häädemeeste sealhulgas ka leere paare. Pudelit juttu ja paar päeva. Kui Pärnu mina jõudsin ja merre lähevad outi, läks linapõld lakke siis panin mina suhet jalge all ürituse peal padavai. Kui olin mina koos Tarvastu lähedalt. Lastes kanda? Kui sai Kuressaarde kaid koerajärve ja palu varitallis Veluri polegi kadu ja aasta terrodolude piire paremaks veen. Nägi vaeva ja heeringalaeva. Ma. Ei taha ja. Saar palju lapsi ja kutsuti apaatia. Ahoi ahoi, tervist, ilusat suveõhtut teile kõigile, mina olen Jaanelgu laia, mul on täna suveõhtukaaslane Madis Milling, tere, Madis. Rööd kõigile. Tere ööd kõigile ja meil on ülimalt tore, et me saame olla üle hulga aja jälle koos mikrofonide taga, millal me viimati koos olime, kes seda mäletab, seal eelmine suvi? Et aga meil tuli üks väga tore saade meelde, mida ma olen koos tegime, oli vahetus ja see oli selline eksprompt projekt, et veetsime aastavahetust koos, see oli, see oli see aastavahetus, kui, kui euro tuli just ja siis ma mäletan, et sa tormasid raadiomaja stuudiost välja, sinna ATM-i juurde, et proovida, kas lubadused esimesel jaanuaril null null null null saab kroonide asemel eurosid võtta, sai, sai. Aga täna me ei räägi rahast enam ei räägi eurodest täna räägime ilust. Ja, ja mitte kuna ilu on maailmas ju erisugust ja, ja öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Aga täna me keskendume meie kauni Eestimaaelule ja, ja, ja räägime avastada paikadest ja ka avastamata paikadest, sest eks meil kõigil on ju Eestimaa peal omad reisimälestused ja ja Ühel hetkel kutsume ka teid head raadiokuulajad jagama oma ilusaid mälestusi. Me oleme Madisega mõlemad väga liikuvad inimesed mööda Eestimaad olnud oma ameti tõttu ja ja siiski on veel üllatusi, oo jaa ja mitte vähem ja mitte vähe, just mul on teinekord, kui mul on aega ja ma sõidan punktist A punkti B siis kui mul aega, siis ma ei vali seda kõige kiiremat, seda põhimaanteed vaid üritan kuskilt lõigata, sõita läbi mingisuguste kohtade, kuhu sa, kui sa pole, võib-olla muidu ei satuks ja reeglina suveajal, eks ole, talvel talvel pimedale tuisuga ei hakka nagu kõrval kruusa tõid lõikama, seal pole midagi vaadata, hea ja, aga väga palju ilusat näeb, on ja, ja see teeb rõõmu, et järjest rohkem on vanad talud jälle üles kõpitsetud, uued katused, aknad juba aed värvitud ja, ja toimetamine käib, on näha ka igal individuaalmajal elementaarset sellist. Kuidas ma ütlen, et ta siis selliste Daily nimelt batuuti iga soovis, järelikult on olemas ka hüppamis idud himulised lapsed seal talus või siis selles majas. Ja see teeb rõõmu, et inimesed on jälle nii-öelda vanadel majadel aknad läikima, ehkki ma löönud. Ja minu selle aasta tõeline selline ma olen käinud seal ennem ka, aga kuidagi ma jõudsingi täpselt nii nagu sa rääkisid, et mõtlesin natukene varem sinna ja sain sõita mööda seda väikest asulat Mäetaguse imekaunis koht, imevahvalt kõik korda tehtud, kõik tänavad, lilled ja uued majad ja Mäetaguse mõis on eriti kaunis ja see uus spaasel kõrval mis on tõesti sobib sellesse vanasse mõisaansamblisse ka, kuigi uus ehitus seal on klaasi palju, aga see kõik on väga, väga kaunis ja väga hästi tehtud. Ja, ja mina olen ka teinud ühe tähelepaneku veel, et visalt visalt, aga siiski on hakatud maha võtma seda nõukogude aegset kole kolhoosi arhitektuuri. Või siis on renoveeritud, noh tead, ise ju sellised kahekordsed kolhoosipaneelelamud, vaatad, oinad, uus vooder ümber õues lilled, elu käib ilmselge ikka veel mõni vahesein maha võetud, jah, korter suurida iganes, aga just selline nagu kolhoosiarhitektuur selles mõttes, et mingisugused vanad laudad ja vanad kuivatid, mis on aastakümneid seisnud ja lagunenud, et tasapisi hakatakse neid kokku pakkima. Tihtilugu on, muidugi on tunda see, et mõne vana kuivati või laudan ära ostnud keegi kes on läinud kuhugi ja see asi on siis nagu koer heintel, et ise ei söö ja teistele ka ei anna ja nii ta siis ongi jäänud ja näiteks Tallinna ringtee juures on see üksik rüütel ja seal kõrval oli oli pikka aega, ma ei tea, kas praegu on aga selline ahervare, mis oli kunagi kuivati olnud, vist ilmselgelt seal on isegi maakivide peale ehitatud ja ja see, see nagu ei kaunista just eriti sellist kohta sellise trassi ääres. Aga me ei tulnud üldse nurisema muidugi tegelikult madisega hakkame täna just kiitma, tahame, et ka kuulajad kiidaksid. Neid, no sa oled oma teatri tegemistega jõudnud ka igasse paika ka. Ja tuleb, tuleb tunnistada, et suvel on see võimalus ka ka teatrit veidi teha ja, ja selle suveelamused näiteks minu jaoks oli kõigepealt hakkame pihta. Mõisaküla, vaat mul on alati paikneda mitu Eestis. See, mis on seal ikka Läti piiri ääres Kuulus raudtee sõlm, kunagine ja linavabrikud ja et kahjuks ka osaliselt ajakirjanduse süül kultiveeritakse sellist, et eelarvamuslik suhtumist, et elu Eestimaal käib ainult Tallinnas ja Harjumaal. Et ülejäänud Eesti on selline välja surnud koht, kus keegi ei ela ja kõik laguneb ja selliseid veidrikud ja Tartus on veidrikud ja ja Pärnus on ainult turistid ja tegelikult see on vale puha, et näiteks seesama Mõisaküla näide, et milline kaunis kesklinn, murud niidetud lille, Klumbsiin, lille, Klump seal, milline vabaõhulava, milline plats. Noh, elu käib just Võru on sama muide tehtud absoluutselt, ja näiteks õnnestus mul esimest korda elus käia Hiiumaal sellises kohas nagu Orjaku sadam. Ka lihtsalt MTÜd külaseltsid, kes iganes ma täpselt nüüd ei tea, on võtnud kätte hakanud lagunevast sadamast tegema midagi ilusat ja nad on oma tegemisega juba väga kaugele jõudnud. Ja loomulikult selline märgilise tähendusega koht, kuhu ma see suvi esimest korda sattusin. Mis oli nõukogude ajal väga kuulus. Peopidamispaik oli Ulila suveaed mis siis oli olnud paarkümmend aastat täiesti võssa kasvanud. Nüüd on tegusad inimesed võtnud kätte hakanud asja korda tegema, juba korraldatakse üritusi, käivad teatrid, elu käib. No oli ilus lugu küll. Miks ta siis ei olnud? Meil tuli välja see nagu raadios, ütleme nii, kaua sa Ulila juttu lõpetasid, nii, tuli laul. Aga me ootame, et saaks ka teisi laule mängida. Sellepärast et kui meile ei helistata, peaksime muusikat mänginud, mul on päris pikk muusika Rida siia pandud arutaja sisse kuus, üks üks 40 40 on meie telefoninumber ja me ootaksime siis selliseid toredaid kõnesid. Kui näiteks me madisega homme läheksime, homme meil on plaan, tahaks sõita kuhugile põnevasse, paika Eestimaale aga meil ei ole ühtegi plaani, siis, mida te neile soovitaksite on see teie kodukandis võideti ate kusagil mujal Eestis, kus on see koht, kuhu võiks sõita ja mida seal vaadata on või mida teha? Perega või siis mõne sõbraga ja olete samasuguse avastuse leidnud, nagu näiteks madis orjakul või või Ulilas, mina, Mäetagusel, või näiteks mina käisin eelmine nafta oma elu esimesel sellisel retkel, mis, mis oli siis nagu selline saar nagu, nagu Ruhnu. Aga meil on ka esimene helistaja, vaatame, kes meile helistan. Hallo. Ja kas ma saan selle kunagi, et oota, ma kohe vaatan, ma pean tegema Dictic, vot nii. Kas nüüd sain kätte kõneala nii, kõne käes, tere. Tere ööd. Kuude meile siis soovitaksite sõita. Tähendab ma ei tahagi soovitada sõita, aga ma tahaks tänada ära millingut, selle alguse jutu Bour, kuna olen ise Mõisakülaelanike ja seda oli nii hea kuulda või teine inimene niimoodi räägib raadiost. Võtke heaks, aga teil on seal ilus, eks ju? Aga kuidas see Mõisaküla siis nüüd järsku nii ilusaks? Madis Milling on täiesti täiesti täiesti tumm. Ja eks seal on niukene aastatepikkune vili, niukene järjepidevuse ja selle selles suhtes on jah nüüd kohalik linna või või noh, hooldus ja need on tublid inimesed ja on nagu selle eest hoolt kandnud ja see tähendab möga positiivne. See tähendab ka ju seda valimistest valimistesse peab ikkagi nii-öelda üks suund olema, et mitte, et järgmine seltskond hakkab hoopis vankrit vedama teisele poole, et kõik. No just, et nagu ma olengi siin vahest sõpradega oma tutvusringkonnas rääkinud, et noh, kui ma nüüd valin Riigikokku, siis on teine teema, aga näiteks kohaliku sinna maa valin inimest, mitte nagu seda erakonda kui sellist, ütleme et noh, selles mõttes on see inimene, kes meil seal eesotsas on, ta on tubli õige jutt, õige jutt, nii et selline ja aga reisisoovitusi, nojah, ma ei tea, seda, ma ei oska praegust, aga mul see just see saate algus oli väga positiivne. Ma mõtlesin, et teen väikse tänukõne Madis punastas muide. Ei ole hullu, jah, et et teie, siis soovitate meil mõisakülla tulla vaatama Kudre läbi. Isalt sõitke läbi, saate Tartu Lätimaale minna jälle tagasi tulla lilli kaudu ja mida iganes. Selge pilt, aitäh helistamast ja ootame veel siis kõnesid telefonil, Madis ütleb. Telefon on kuus, üks üks neli null neli null ja meie ühine küsimus on siis see, et, et kui me nüüd homme Jonsaga istuksime autosse, otsustasime nüüd vaatame Eestimaa peal mõnda huvitavat paika või teeme midagi huvitavat, siis mis on teie soovitus? Mitte ainult meile, aga, aga kõigile neile, kes praegu hetkel vikerraadiot kuulavad just, ja võib olla ka see, et te olete käinud kuskile ja teid on tõesti ka see see kaunidus lööb pahviks nii-öelda. Jah, et noh, sellist Eestimaa peal käimist saab olla ka mitmesugust, alati on võimalus midagi vaadata. Ja on võimalus ka midagi teha. Et räägime siis sellisest passiivsemast puhkusest ja, ja aktiivsemast puhkusest. Nojah, me oleme perega nagu ei ole veel ausalt öeldes sinna päris jõudnud, telefon heliseb. Võtame telefoni vastu, siis ma räägin seda, mida me perega oleme teinud. Hallo hallo tere ööd. Tere, tere. Jõudu teile seal puha, meil on, meil on väga tore. Et mina soovitaksin Rakvere linnuses käia. Rakvere linnus, Nonii kujutage nüüd ette, et et keegi, ükski inimene, kes praegu raadiot kuuleb, ei ole mitte iialgi käinud Rakvere linnuses, siis nüüd on teie võimalus rääkida, mis seal siis nii põnevat on? Põnevat seal on kõigepealt Alloss hirmutuba piinamistuba. Kõik on niimoodi, et, et kes läheb, koeb ise keskaegset värk. Et need lapsed tuleb koju jätta. Ei, ei, ei, nii kole ja nüüd ka ei ole. Nii julmalt või ka ei ole, aga samas, eks ta natukene nõrgemanärvilistele jah, on niimoodi, et ei, ei lähe kohe mitte. Kui nüüd vaadata ajas tagasi, siis tean mina öelda, et, et Rakvere linnuses või Rakvere lossis, kumb õigem on öelda, on ka ütleme sellise viimase aastakümne jooksul päris päris tublit tööd tehtud, et kas teie mäletate või teate rääkida, mis seisus ta oli, ütleme enne enne taasiseseisvumist. Oi, Italy täitsa kurvas. Taali, täitsa kurb oli niimoodi, et jah, et seal käisid ja vaatasid, et Kiva kaela ei kuku aga nüüd oli ka niimoodi tehtud, üles ehitatud ja väga huvitavad, kui ta, ma ütlen, see hirmu, raba ja kõik ja ma ütleksin niimoodi, et see on väga põnev ja pluss peale selle on väga toredad giidid seal, kes räägivad ajalugu ja ja tutvustavad, et kuda see värk ikka käis. Aja ajalugu, ütleme niimoodi. Et Rakvere linnuses saab siis kahte asja, üks on nii-öelda, saab vaadata ja, ja saab ka Tarja ise osaleda mingites tegevustes saan ma õigesti aru. Jah, jah, täpipealt, pädevialt täpipealt, et väga-väga mina, mina kiidaksin küll näiteks et, et see on väga huvitav ja, ja lapsed kaasa ja seal on loomad kõik ja puha, nagu keskaegses on, et, et kuidas elu ikka käis keskaegsest, et selles suhtes ma ütleksin küll, et väga niimoodi, huvitav, et pere, pereüritus kõvemad närvid keppis seal teistes tubades ja, ja keelan nõrgemad närvid, see käivad seal meistritoas. Selge pilt, aga jätame meelde ja ma panin kirja, paneme reisikavasse, suur tänu teile helistama tööd, aitäh. Kell on meil 20 minutit üle saate alguses tiksunud, ehk kelle veel on veel seda seda päeva 40 minutit ees ja, ja, ja siis tuleb uus päev ja me saame jätkata selle saatega ka. Aga ma just ootan, et äkki tuleb mõni kõne meile näiteks Haapsalust, Haapsalust, miks just absoluutselt sellepärast, et Haapsalus avati nüüd linnusesse uus muuseum ja, ja, ja, ja seal vaat mida seal tegin, ma, jalakäija, mina ei ole ka nüüd ei ole käinud, nüüd ei ole tööl jah, et enne ma olen oma palju kordi, aga nüüd ei olevat ootama, et Antti Kammiste või Ilona laser helistaks meile. Et nemad teavad täpselt, mis seal Haapsalus toimub. Et või siis Narvast seal Hermanni linnus on ka väga kenasti restaureeritud ilmu, jõe promenaad. No just et see on ka väga kaunis, et ilmselt on tulnud sinna ka nii-öelda eurorahasid ja piirilinn ikkagi. Ja on saabunud selle asja ära teha ka kuulama praegu vahepeal ühe vana lauluansambel peoleo esid seoses ja, ja Henno Käo. Laulduna on tehnokäel oli alati Saaremaa väga hingelähedane ta sealt Saaremaalt pärit, aga, aga, aga, aga viimased ja maaeluaastad ikkagi last Tallinnas, kuigi ta igatses Saaremaale ja seal Saaremaast on peole päris mitmeid lugusid, üks on näiteks selline. Läinud paremat. Turniiri. Võidan mina saate kaudu. Antakse välja käia, kus saab viga, teine vahes lahinguta vaest väljade käituma, oli kole lääneväljade käik. Ülatilkus, vesi peale, kus vesi peale. Ena paindub päevad partneritena paeluv liiklejana mehel talguid teevad tihti elame. Olid uttu, igavene mürk. Igavene talki, paras. Paras. Seda ei toonud Serbia õigeusurattaga võttistaabinnatava päts, talongilamp läks. Natuke Bay töötlema teha, natuke sai töötavade. Ja seda ta jumalaga Ottan kurjaks, väitis jumalaga olla. Varal kallal. Ja allakäinud, kus täna võtsid selle, kus täna lõppemisel, mis pani korvi alla, panin talle taga. Oli märg, maga võrrand. Algul oli ta Kodu on, aga olen tähelepanu allapoole. Ja tänu sellele Laulu laiali loen. Nonii Lauri Nebeliga tervitusi, kelle hääl kõlas selles laulus õllekapsaga tühjaks ja jah. Muidugi kurva lõpuga lugu oli parem lõpp oleks olnud diakallati uuesti täis. Aga, aga kui auto bensiinipaak kütust täis kallata ja otsustada, kuhu suunas sõitma hakata, siis meie nüüd olemegi sellise dilemma ees, et kuul, kui me tahaksime homme kuhugile minna, siis kuhu teie meil soovitaksite sõita ja millega on helistajaga olemas ja vaatame, mis ta meile räägib, nii, kus nupud mul olidki, siin hallo? Nonii, nüüd peaks olema eetrisse, Hallo. Tere. Tere õhtust. Oi kena, kena naisterahva hääl, nii tore, muidugi on väga maskuliinne saade meditsiinile. Nonii, kuhu meid siis nüüd kuu, mis suunas me hakkame Tallinnast sõitma? Siis on ja ja, ja kindlasti uusi kohti, mis on avatud. Kõiki ei ole külastada, aga hiljuti avatud ringtall Sangastes ning, ning, ning maanteemuuseumis uuendati midagi toredat ja tehtivus ekspositsioon, seda ma tean, et need on kindlasti väärt vaatamist. Ja nagu ajakirjandust jälgida, siis ka Võru kesklinn on uuesti vaatamisväärsus. Oya vägagi kõrulik ja ringest ja veereb. Kas te olete rahul sellega, mis sina siis nüüd on tekkinud? Mina arvan, et linnapilt muutub ikka ajas ja see, et vahepeal on selline võib-olla täitsa põnev leid. Ise seal käinuna, ma tunnen natuke puudust mõnest hubasest välikohvikust, kuhu saab ennast istutada ja sellist sellist toredat hubast linnaruumi, kuhu inimesed saaksid koguneda ilma suurema põhjuseta midagi head. Kui me nüüd räägime lõuna osariikidest edasi, siis siis lööte ette mõni selline koht, kuhu mis jääb, ütleme sellistest põhimaanteedest kõrvale ja kuhu inimene muidu ei satu, ilma et ta sinna spetsiaalselt ei sõidaks. Mis oleks mingi selline koht? Mina armastan näiteks Edgar Valteri loomingut ja, ja, ja seda kõike, mida me pakume, endas peidab. Ehk siis see on väga võluv ühenduskunstist ja kirjandusest ja ja loodusest ja looduskasvatusest, et et mina arvan, et mina soovitaks. Nii suurtele kui väikestele Pukkuma tehakse seal väga ilusaid kontsert ja sellel aastal üks veel on ka tulemas. Et, et see on niisugune väga tore nurk. Kindlasti on ka veel olemas nendel sellistel pokumaadel ja kindlasti on ka need nüüd vabaõhuetendused, teatrietendused, igasugused ja mõisates ei olnud ju näitetrupid, avastavad omale uusi kohti, seda on ka alati põnev vaadata. Ja näiteks isegi Pokuma lähedal on pildikese teatritalu kus eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli ka Valteri teemaline etendus, aga sellel aastal on meil muud kavas kolm erinevat, nii palju, kui ma mäletan, esimest olen näinud. See on nüüd ära ja läbi, aga kaks etendust tuleb veel peast, nimesid ei mäleta, aga kant iseenesest on taas tuleb kõigepealt ikkagi maha keerata, natukene sõita mööda puusa ja meeleolukas kohale jõuda ja seal siis lasta ennast korraks teise aegruumi viia nii näitlemise kui kui ka siis olemise viisi poole. Ja muidugi on Eesti suveteatril selline fenomen, et ei saa öelda, et oleks ainult ilma, sest sest eesti teatripublik, eriti suveetendustele, on ülikannatlik, taevast võib sadada pussnuge, inimesed mässivad ennast sisse ja ikka vaatavad. Suur aplaus teile, eesti suvine teatripublik. Ja ilmselt tasub, tasub kiita küll või võta oma pinke, mine võimalikult võimalikult hilisel või varasel kellaajal sideme põnevam kuigi samas jälle näiteks ära mainitud õunaaiakontserdid, Pokumaal Hauka on. Seal on olnud 12 kontsert ja need on kõik imeilusat vaikset soojad õhtud, nii et et lootused teisel augustil. Marek Sadam, Tõnu Laikre saavad vaikselt ja rahulikult seal õhtu ära sisustatud ja lugudega täita. Ilmselt on suur tõenäosus, kui sama jätkates tõenäolist No selge pilt, ühesõnaga panin kirja Lõuna-Eesti retk, aitäh teile helistamast, jõudke kenasti koju ja kuidas folk oli, muidu kulges kenasti. See on tore, et meil on kuulajaid, kes võtavad ka nii-öelda, vajaks vaevaks meile helistada. Aga Madis, kas me kuulame muusikat või meil on üks tegelikult üks helis, jätame selle miliste ego ja siis kuulame Nonii, vaatame, kas ma saan selle kätte teise liini peal, nii hallo. Hallo hallo. Nii, nüüd peaks tulema, tuleb, ei tule, tuleb või ei tule. Nii ikas nüüd tuleb. Ikka ei tule, ikka ei tule. Öine aeg, eks ole, ja juba vanem inimene ka. Ja ega neid nupud lähevad. Keda ja ma ei ütle kellelegi sellest puldis esimest korda, aa kuule selle kohta isegi hästi, kui sa selle puldis esimene hektar KEKis ütleme, kas me saime nüüd kätte, saime, saime halloo? Ei saanud, ei saanud uue korra õnne. Ja vot see oli kaval, kaval mees oli seal lihtsalt oli vaja, lasi, lasi sul närvitseda ja tervist, kuskohast tuleb. Hallo, kas te mulle vaikida või räägite kuskohast ja meie kuuleme? Mina tulen muidugi lava, Nõmmest räägin, aga ma räägin selles mõttes, et nostalgitses natukene jaanisuhtes et me kunagi sõitsime oi aastakümneid tagasi, kui Jaanelgula. Jandjak tahaks. Ütle Jansa ma öösel võib kõike, kõike. Kunagi Palamusel Palamisel kunagi koolipeol, mis tähendab sellel 300. aastapäeval või mis ta oli mängisite seal. Ansambel Justamendiga. See võis olla küll täitsa täitsa võis olla. Just, aga meie tänane teema on ju see, et, et kuude kutsuksite inimesi külla vaatama, et teil on nii ilus või kus te olete näinud, et Eestimaal on nii ilus paik. Aga siin on näiteks ilusaim koht, mis olla saab voore, mägede ristivoor, ainukene minu juures. No näed, tuli tuli ära, mägedes. Kus see täpselt on, ütle nüüd uuesti, moos. See on nüüd niimoodi, et seal tegelikult lavaküla ütleme aga noh, Palamuse, see ligidal. Kui te mäletate seda, aga ma tahaks seda öelda just, et, et kui te viisite pildid ära Tartu Ma sain teie bussiga kindla, isegi eks ole. Ja siis ma sõitsin Moskvitšiga, kus oli hästi selektiivne muusika sees. Esimest korda kuulsid varad Moskvitš 407. koodi, sellist muusikat, roheline roheline Moskvitš, see oli tõesti ja ja ma ütlen, et ma tahaks öelda, sina, aga aga ikkagi pelgule, eks ole, Jüralile et Sa sõitsid teed, ikka tahaks öelda märjale ise ka ja mul mina kell kolm või, või kakleid, mis valetab, kell oli üks või kaks, eks ole, kui ta sinna pioneeride maili bussi ära panid. Pillid ära, baite juskui läksid sülle täpselt sinna, kus minu õemehel oli juubel ja ainult üks ütleme, maja oli ka sama lihtsalt ütleme üks püstak oli teine. See lina, kardan, et nüüd nüüd veedetakse mingeid nooruspõlve saladused ära ja ma vaatasin, et hakkasid näost õhetama, et ei ole vaja ikka pillimeestel nooruse ajal peale mängu on juhtunud nii ühte koma teist. Aga Jaan Elgula personaalsed noorusaja seiklused kahjuks ei ole tänane teema, kuigi see vääriks omaette saatesarja, ma olen kindel. Selle võiks ükskord ära teha ka, aga aga las see jääb mõneks teiseks korraks. Aga selle peab tegema öisel ajal, see, see kindlasti ei ole pere saada ei ole peresaade jaa, jaa. Ega siis midagi, kui sa rääkisid juba Orjaku sadamas, mis on hästi kenasti korda tehtud ja ma muide, sellel aastal on seal käinud pilli mängimas, seal tuulekala festivalil oli täpselt sealsamas, mida hiitsid. Kiidame siis Orjaku inimesi, need, kes on selle sadama hästi korda teinud ühe polügoni lauluga. Ja me. Ei? Saa olla. Kui me koos Kui. Ma. Easy silla. Suures kast tsiviiltoota. Et maailm on suur ja lai. Iga. See oli isegi siis No nii. Ja tee dünaama jääks. No see oleks sale laul oleks selle laul, võiks olla ju küll Hiiumaa nii-öelda hümn. Ja tegelikult me just enne saadet arutasime, et kindlasti on väga palju kohti Eestis mille kohta on kindlasti tehtud valss. Mina, kes ma veetsin lapsepõlveõismäel, tean, et isegi Õismäe valss on olemas, aga kujutage ette, kui me kogu saate mängiksime ainult valssi. Ei ole vaja, et neid on tõesti palju. Aga räägime meie täna öösel, siis me jäime kaunist Eestimaast ja sellest, mida võiks Eestimaal näha, kuhu võiks rännata. Öeldakse ju, et enne, kui Pariisi lähed, käi nuustakul ära ja kui paljud üldse nuustakul käinud on? Just, aga, aga mitte ainult erinevatest kultuurimälestistest me ei räägi, me ju kõik teame, et noh, vot Lähed Kuressaarde, siis tuleb käia piiskopilinnuses, aga kindlasti on Kuressaares palju põnevamat muudki, mida vaadata. Aga kõige ütleme sellised tsivilisatsiooni turismi kõrval on olemas ka ju loodusturism. Ja RMK on väga, ära läheb, teil võtsid mul sõnad suust, et RMK-le tuhanded kiitused, need matkarajad ja need lõkkekohad on ikka võrratult kaunid ja, ja neid riburadapidi tuleb ikka juurde ka. Siinkohal tuli mulle meelde kohe üks lugu kus mina ja hea sõber näitleja Jaan Willem Sibul Vanemuise teatrist otsustasime kalale minna, mina ei ole, Kalamees Jaan Willem on selline aadellik Kalamees, mitte hullunud kalamees, kes iga nädalavahetusel läheb tema jaoks on nagu protsessi ettevalmistus olulisem. Aga me olime avastanud. Vot nüüd mul oli Altžeimer mulle tolle koha nimi meelde Valgamaal. Imeilus künklik männimets, pisikene järv. Järve peale läheb selline väike sillake, kust saab vette hüpata, kõrval on välitualettprügikasti prügikast, katusealune, puuriit, lõkkekoht, grillimisresti, ühesõnaga idüll, milline mina tegin süüa Jaan Willem siis poolpäeval hoopis kalasööta ja pani põhjaõngeside, loopis lainet ja niimoodi umbes 12 tundi järjest, mitte midagi, ta ei saanud. Seal oli meeleheide ja viimasel päeval, kui me hakkasime ära minema, tuli RMK mees uusi puid tooma ja prügi ära viima ja teatasime kala. Siin järves pole enam aastaid kala valga, pätid on kõik ammu elektriga välja püüdnud. Aga koht oli imekaunis. Sellises nii-öelda loodusšokiturismi kukub, on loode seal šokiturism kokku pandud. Meil telefon heliseb, vaatan, kas ma nüüd saan selle telefoniga kätte või selle kõne ja senikaua, kuni telefoni kätte saab, ütlen mina ka, et meie telefon on kuus, üks üks neli null neli null ja räägime täna sellest, kuhu võiks Eestimaa peal minna ja meil on helistaja hallo. Tere isegi võiks öelda tere ööd. Et mina soovitaksin Rutjalemendi Rutt ja, ja Põhja-Eesti, seal on vana nõukogude aegne lennuväli, seal on piirivalve kordon. Ja ja seal on väga tore peremees, kui minna Rutjale Tallinna poolt vasakut kätt. Ta teeb nii head kala. Ja seal ranniku ääres köike ja puha ja poeg on Austraaliast tulnud ja jaa, jaa. Väga meeldiv on seal nautida merevaadet, vaadata luiki ja ja see on väga-väga tore koht. Väga ilus, väga ilus, mina soovitaksin käia, kui te juba ruttidele lähete, käige eraga Karepal ja vaadake. Eestiaegsete piiritusevedajate villasid, millest nõukogude ajal pioneerilaager tehti. Et mina soovitaksin jah, et, et see on niisugune natukene sõitu ja kõik ja siis vahepeal no rutt ja värviti, ujuda ei saa, aga, aga vahepeal ikka vainupeal või small või kuskile ja pika niukse koha, kus saab vette. Ja kellele sõna rutt ja ei ütle midagi, siis kui te keerate haljalast ära mere poole, siis jõuate kohale. Sest ära siis siis Aljast natukene aega, siis keerame paremale, seal on kõvamast paremale ja siis lähed sinna põhja. Selge pilt rutt ja sai meile kirja kõigile neile, kes tahavad head suitsukala ja ühtlasi vaadata ka nõukogude aegsed sõjaväelennuvälja. Nii, ja meil on veel helistaja hallo. Nii-nii palju oli juttu Hiiumaast, aga mina kutsuksin teid ikkagi Hiiumaale tagasi. Üksinda ei ole Hiiumaa. Tuleme, kuhu me peaksime tulema? Madisel oli üks tore küsimus. Tuttavatel ja ma teen viimasel ajal sihukese väikese reisi, mis minu meelest on hästi huvitav. Kõigepealt tuleb hakata minema leluteed mööda, kus tuleb kuristekki riik, see on renoveeritud õigeusu kirik mis minu meelest ei jää kuremäe kloostri kirikutele. Kaal. Kas te olete käinud selle kiriku juures? Ei ole, tuleb oma häbiks tunnistada. Mina sain, mis Eesti 100.-ks aastapäevaks oli antud raamat. Sain üllatusega teada, et Eestis on õigeusklike rohkem kui luterlased. Minu jaoks oli see täiesti üllatav. Aga siis hakkasin mõtlema, et aga oli, Hiiumaal oli kunagi kolm õigeusu kirikut, aga nüüd on üks väga ilusti renoveeritud. Aga siis tuleks natukene edasi minna ja siis on Maire selline tore koht, kes Maire, kes teeb puuskulptuure. Ja, ja see on ilus koht. Seal on tiik, kuldkalade ja teiste kaladega ja vesiroosidega. Ja tädi Maali siiamaani võttis bussipeatuses kõiki külalisi vastu. Ja nüüd on tädi maalil seltsiline vana vene ohvitser, kellel on Belamor hambus. Nüüd on seal mingisugused kujud sisse istud. Neid ongi Maire oma pojaga teed, puuskulptuur ka. Ja kui te ei ole käinud, see on tõeliselt ilusad, otseselt ilusat kohta, aga ta on ka väga huvitav. Temaatiliselt antet meesterahvad sinna lähevad teatama, südame lukku panema, sest teil on võimalus sealt pruutleid. Aitäh kõlab kahtlaselt, aga kõlab intrigeerivalt, et tahaks kohe ära proovida. Minna no vot RMK kohta on jälle väga sihukest jämedates tammepalkidest tehtud maja iga igameheõigusega maja, kus on tilkus, on mitte, mitte nüüd vesiroosid, vaid need kollased. Vesikupud kupud ja no siis tuleb edasi vanajõe org. Vanajõe orus olete käinud, mina olen käinud. Seal on oma jaami piits, Eestis on selle asja nimi. On täiesti kedagi. Minna Eiffeli no muidugi, need on väga tuntud kohad, ütleme Kõpu tuletorn ja Ristna oma, RMK võrratud rannad. Saamegi Hiiumaale tiiru peale varsti. Jajaa ei jää, kuhu ta saab oma oma vastutusel üles minna ja jaja No ei peaks üles minema, alga, mida vaadata, mida üks inimene võib välja mõelda, no hiidlased on. Ja ma loodan, et Hiiumaa kõrbes olete käinud. Mina praegu ei, õed. Nii nimi on muidugi KayPaldi nõmm aga kui te sinna saaksid, läheksite siste, nii tekkis täiesti kõrbetunne, sest seal on puhas liiv. Ja oaasi don keskel. Jätame meelde, võtame hulgaliselt vett kaasa ja tuleme kindlasti Hiiumaa kõrbes. Hiiumaakohtu saime. Ja pruudi võib ka saada puust pruudi. Aitäh teile ja otilde, ega siis läheb, Madis, varsti kohtume. No me ikka koos läheme ta selles mõttes, et siis ei ole nagu intriigi, kui ma üksi lähen, aga kui me koos läheme, eks ole, ja siis tekib meil omavahel konkurent ja, ja see annab nagu asjale vürtsi. Absoluutselt. Kuulame Läänemaa tuustepi praegu Folkmill esituses. Tervitused haapsallu Ehilontsile ja ansambel Folkmill laulis meile Läänemaa tuustepi-nimelise loo. Kui me Alexis kenasti Eestimaal rännata mööda looduskauneid paiku, siis üks teema oli veel, mis mul ennist rääkis, et oli see šokiturism ja teinekord on see, et et aru saada, mis on ilus tuleb näha ka midagi. Mis Niirus ei ole. Mul on, mul on väga hea jutt sellele kohta ja, ja ma satun igal aastal vähemalt korra Ida-Virumaale. Kui, kui toimub talvine militaarne patrullvõistlus, Utria dessant ja, ja selle seda võistlust võistlusel olema korralduses osalenud juba. Oh ma ei mäletagi, 15 aastat või midagi sellist. Ja võistluse korraldamise käigus tuleb hästi palju Ida-Virumaal ringi sõita ja, ja kes tahab nagu shokiturismi kogeda, siis Ida-Virumaal on palju mahajäetud kaevandusasulaid. Viivikonna ja, ja Sonda ja ja selliseid nimetuid, asulaid, mis näevad välja tõesti nagu sellisest stalker vildist jah, stalkeri film või, või, või Tšernobõli teemaline õudusfilm, et et rohtu, kasvanud tänavad ja inimtühjad tühjade akendega paneelmajad ja keset asulat jätkuvalt kõrgub selline neostalinistlik sammastega hoone, mille peal on kirjas Tombioneeroff ehk pioneeride maja. Et. Neid kohti tasub ka vaadata, kas seal oli inimesi ka sees ja seal on selline huvitav fenomen, et kujutage ette sellist inimtühja viiekordset kortermaja kus kõik aknad on pimedad, ühes aknas õrn valgus, mis ei ole elektrivalgus ja aknal on üks ruut. Ühe ruudu asemel on plekke, sealt ulatub välja metallist ahju korsten, et seal elatakse. Aga noh Nii ja naa. Voldemar Ida-Virumaalt helistab meile. Vaata, mis talle mille rääkida on. Halloo. Tere, Woldemar. Hallo hallo. Tervist, nii. Olete nõus madise jutuga, et mis seal. Vaat mingil määral kindlasti, aga aga ma räägiks hoopis teise juurde. Et kui sõita näiteks Tallinn-Pärnu maantee peal Tallinnast Pärnu poole seal keskel on selline koht nagu Märjamaa ja ja kui sõita üle raudteetammi, mis Virtsu viis, Ivo Linna laulab, seal oli ta vasakule metsa, seal on niisugune pinnavormid nagu on, nagu järetud kutsutakse ja seal on nagu looduskaitseala. Ja seal teatetahvlid ka. Aga kui sa oled siin edasi minna metsa sisse, siis kolmandas järkudes kilbiks igavene mürakas suutee mis on ohvrikivi. Ja see on ilusti okse lohukesede värgid sees. Toon enne kristlust juba ajal olnud, et ma alati mõtlen, et kui sealt mööda minna, suusad, suusarajadagi sõnastused et mis meie ja ilma maha, et kas tõesti need Sonda, need vanad kaevandusvaiade et, aga või, või needsamad keed, mis kunagi aastatuhandeid enne kristlust on juba olnud, et et kuidagi praegu tehnilise elu kuidagi tühiseks, et võiks nagu see, et minna selle asjasse või ma jõhker Ma ei, ma arvan, see mõte valesti. Meil on selline aeg, et mammona valitseb sisemist sisemist kultuuri. Seltsi kiinsega võpsiku sees, et et sinna käisid ümberkaudsed rahvad ja mitte kaugel lähedal tuli igalt põgesid kokku ja kandsid oma rõõmud ja mured sinna ja ja annetasid nagu, et elu läheb paremaks. Aga praegu tundub, tundub peig sihuke nagu tühja tagumine. Et homme on jälle teine päev, aga mis eile oli seda nagu eraldi naljatledes. Võib-olla mõtlen valesti, ma ei oska öelda. Täitsa täitsa õiges suunas, aga vot see, see ohvrikivi teema hakkas mind nüüd küll väga huvitama, et, Et ilusti tamme pealt keerata, vasakule sisse, sinna saab auto jätta. Jõuad seal on isegi vanad suusarajamärgid on seal punane, kollane ja uude peale võpsid. Mis on veel alles, jõuate kolmandasse järka, seda enne mäe tõusvat ohust läbigi kevadel sinna ei saa vett täis, aga talvel ja suvel on see künnisel olemas ja minu meelest on veel isegi see see see siltidel olemas. Kas te selle kivi kohta mingisugust informatsiooni interneti võlumaailmas te olete leidnud või kust te seda infot olete saanud? Ei selle kohta ma ei oska öelda, et vanasti sai kulatud niisama, seal võtnud koerad kaasa ja metsas ja, ja tõesti, see on leitav kohtadel ja väga-väga ongi see, see loodus. Et see on väga-väga-väga tore koht, et keegi võiks vaevast võtta, see ei ole palju seal. Vana-Märjamaa sellest aastaid Statoil natuke Pärnu poole tuleb siia viltu, Virtsu raudteetammi, kuule vasakule, seal on kohe kooskõla, saab auto vot Bellitagi seal ja leiate selle üles, väga vahva annab, annab mõtiskleda selle kivi juures. Kõlas põnevalt sai kirja, panin kirja aitäh helistamast. See tund aega veel läbi saama, tund hakkab läbi saama, masin, jätkan eelmist teemat korraks, et ja samas ka kogu Vana-Virtsu raudteetamm on väärt kasvõi jalgrattaga läbi sõitmist. On see võimalik, see on võimalik kohati, mõnes kohas tuleb jalgratast selga võtta, aga, aga mina ise ei ole seda sõitnud, aga üks mu sõber on selle teinud ja kiitis, et väga põnev, et taas selline retk, et sa satud paikadesse, kuhu sa muidu näiteks autoga mitte iialgi ei satuks. Vot see on, vot see on üks tähtis asi. Jah. Me jõuame kiiresti ühe ühe kõne veel võtta, vaatame, meil on siin helistajad, nüüd on ärganud ja hallo hallo. Tere õhtust, nii, kuhu me sõitma peaksime? Neeruti. Neeruti sisse, nii, mis seal siis? Ja Kalevipoja künnivaod järved ja kõik ja puha ja siis saab ta Pariisis kaera käidud ja ja mujal. Pariisi küla on seal ioneeriti külje all ja moe, piiritusevabrik ja. Lähevad liivatööd, natuke kahtlaseks läheb, aga, aga jah, mina soovitaks neeruti. Kas neeruti mägedes öelda öeldakse ju neeruti, mäed on seal mingeid matkaradasid või, või, ja RMK rajal? Seda on tehtud ja kõik ja puha ja järves saab ujuda ja ja väga tore, mina soovitaksin küll Neerutit. Kalevipoja radadele absoluutselt. Kalevipoja rada, jah, ja siis näete, niuksed näeb, Kalevipoja künnivaod on, need on ikka päris niimoodi, et ja nii mõnegi mehe võib võtta võhmale ajamaale ja. Just nii, et siis selline Tapa ümbruse ja neeruti ja see on teie soovitused, inimesed võiksid tulla vaatama, kuulama ikka aitäh helistamast, see on küll hea, panin kirja ka esimese tunni kokku, kokkuvõtteks siis võiks öelda, et meil on Mõisaküla eks ju, see, mida sina kiitsid seal Läti piiri ääres Rakvere linnusesse soovitati minna siis teha, et üks selline Eesti lõunaosariikide retk käia Pokumaal fokuma oodata Võru Kesklinna just, mis on just seoses Võru ümmarguse Sangaste käis ka läbi, seal pidi olema mingi. Midagi söögikohta või midagi taolist. Siis oli Nava küla Palamuse vooreseri ristvoor, seal siis Rutjale soovitati Rutja, Karepa ja Hiiumaa Hiiumaaelutee, Vene kirik, puuskul tuurid vanajõe, org, ürgorg ja nii edasi ja Hiiumaa kõrb ja Hiiumaa kõrb ja ja siis Märjamaa taga, metsanduses on ohvrikivi just ja viimane oli meil siis neeruti. Pean mängima siin vahepeal ühe laulu või siis muusikapala vahele. See poolitaks, meie saate kenasti ära. Pärast signatuuri kohtume jälle taas teiega, head kuulajad.