No suveööl on ikka endiselt endistviisi siin stuudios Madis Milling eanel. Kuule. Aga vaata, täna on täna, täna, täna, täna täna räägime, täna räägime ilusast Eestimaast ja sellest, kuhu võiks Eestimaal rännata. Me oleme püstitanud endale sellise hüpoteetilise ülesanded, kui meie Jantsaga istuksime autosse ja mõtleksime, kuhu me nüüd sõidaks, et meil on täitsa vaba päev ja võib-olla vabaga tükati, järgmist päeva, siis. Head raadiokuulajad, kuhu teie meil soovitaksite Eestimaa peal sõita, mida vaadata, mida teha. Telefoninumber stuudios on kuus, üks üks neli null neli null aga enne veel, kui me Läheme järgmise helistaja juurde. Räpane saladus ja me, kuna me siin mängime ikka muusikat ka, siis lubas rähk räpase saladuse. Teeme, ühesõnaga mu oma muusikavalikus teeme Taavi Libe saatele järevnoppimist, järelnoppimine just, et mängime täna ka, kuna meil on ilus eestimaa on teemaks ilusat Eestimaa paigad, siis seal on mänginud, olen otsinud muusika just sellise, mis räägib eestimaa ilusatest paikadest. Ja järgmine lugu, Kihnu laul, oled sa Kihnus käinud? Ei ole, pean oma häbiks tunnistama, väga piinlik, väga piinlik, ma, ma noh, kui raadiokuulaja näeks, siis mul on silmad häbi täis, praegu õudselt see eriti vasak. Jah, ja, ja kihnu lauluga on see asi, et nüüd ma nimesid ei oska praegu otse peast öelda, aga see on, ma arvan, see on internetis leitav ka, et selle laulu kirjutas kunagi üks kirikuõpetaja mitte kiimule vaid hoopis Häädemeestele, nii et järgmise looga tervitanud kihnlased kaaperdasid selle. Tegid enda umbes räpane saladus, tuli ilmsiks ja, ja seda laulu laulnud väikeste lõõtspillide ühing ja nüüd laulavad meil. Kui makk käima läheb, siis laulavad seda meilegi. Sinu poisid läks. Kui järk? Friin siiski murrang. Ra vaas, kond rannas, räimi nüüd. Mal kuuldakse hüüdja hääl, lood taks merre, jääl. Aerud aktuaarin. Tööstuse liimi huvad looja võtta, ronin ta ojja. Ära. Oo jaa, võtta, aga meil on täna ja homme ära tulla. Kui tule õnnistatud su ning põldudel vall Bill ja siis eestuur alla. AK on heinamaal olla. Ja vaev neil kõikidel peal ja tunned number all. Ning Dormeelsele R-i ka on, tema eluloo juures on randa ojja. Loo ja võta randa. Tulla. No ja arvuga toita, ära. Oo jaa, ta on ta hoida. Koidula sügisene elu ja märg ning lõppenud väliste tööde järg sees GQ rannarahvas ka poldrueensus vaevas. Mal tõtt haavata, aga seente siis käinud on kaugemaid raadasi. Too ta elakene poega, blood, sood leiukeneb, ei joo ja vajutada ta ojja. Oo jaa, võta ta ojja. Kui tule tali kui all karralda jõudmas, peale siis rahva moora hele peksu, lae seal merele ankursige. Et on ka inimesi jäätas hurra vaas, ühi, avaaia, Reedri süda, meel, tava joo ja ta oli ta. Loo ja ta on anda. Looja võtta õnne kanda, hoia Häädemeeste ramm on originaal. Aga Eesti muusika räpast saladust seal me rohkem ei peatu. Sellepärast et täna räägime ilusatest asjadest, räägime ilusatest paikadest Eestimaal, mida kindlasti võiks külastada. Meil on helistaja liinil, Hallo. Tere. Tere. Oi kui tore. Tere mina, mina soovitajatele hakata liikuma läänemaa poole ja mööda seda ja aga mööda vana Keila Haapsalu maanteed pidi ja teie ühes sellises toredas külastagu selja küla küla. Mina tean, ma olen väga palju käinud seal sele killast. Ja viimasel ajal ei ole keeled ja ma olen käinud seal on antijaamale ja. Ja väga toredad perekond, järved ja mina olen ka nende juures tegelikult küll, aga mitte mitte täna. Aga varsti oled. Nii, aga mina ei ole seal käinud, erinevalt Janciast, et rääkige mulle, mida toredat ma seal näha saan või teha saan. Kõigepealt on selles mõttes väga toredad selja küla elanikud, kes viimasel ajal on nii aktiivsed, korraldavad toredaid üritusi, et iga päev võib millestki osa võtta. Aga lisaks sellele nad võivad viia teid matkaradadele, mis seal selja külas on väga toredad ja uusi kohti avastada, mida te kindlasti pole külastanud ja mida ma kindlasti soovitan, et see on üks väga tore metsaonnid, mis on küll, pole küll päris seljaküla, küll aga seljaküla lähedal ja see on selles mõttes väga tore on, et kui sa soovid saada sellest lärmist ja mürast ja linnaelust nagu eemale viidi, siis sest seal pole elektrit, seal saab rahulikult kaminat kütta ja olla oma mõtetega täiesti üksi, kuulata looduse hääli, võib-olla näha ka metsaloomi, et need, kes parajasti seal metsas ringi liiguvad nüüd selline tore koht. Ma tean, et seal seljaküla ümbruses on väga head seenemetsad, muide. On küll on ja saab rabas ka jõhvikaid korjata, lähedal olemas, nii et võib käia rabas. Kui me vaatame otsa sellisele linnastunud inimesele, kes pakatab õpitud abitusest siis ta võib ju sinna metsa ära eksida. Oi, ma arvan, et selles mõttes need kohalikud ei lase sellel juhtuda. Hea meelega ikka hoitakse kuidagi, nad tulevad hea meelega ka. Ega nad seal paigaldusel metsades ei püsinud, hea meelega liiguvad ringi. No meie isaga oleme vana kooli mehed meie metsas ära ei eksi, aga, aga võib-olla selline nutitelefoni põlvkond peale seda, kui aku tühjaks saab ja GPS ära kaob, siis on püstihädas. Ja sellepärast ongi need ülejäänud tulevad appi, nad ilmselt ikkagi veavad lihtsalt väljasõit ka, kes, kes põhimõtteliselt ma arvan, et telefonidega seda võtmagi. Nii olekski mõistlik. Nagu ma kuulsin, et keegi oli leidnud uue äpi telefoni, millega sai lõket süüdata, eks. Aa me, me veel nii nutikad ei ole seal. No igal juhul nimi kirjas aitäh helistamast ja Läänemaale selja külla, mehe meelega läheksime küll nii, nüüd aga helistab meile veel. Eks inimene, ma ei teagi, kes ta on, aga äkki ta ise ütleb meile kest, kes ta on. Halloo? Tere. Ei olekski uskunud, et ma saan liimile, vahest peab õnne ka olema ja vahest peab olema õnne. Kuhu kohta Eestimaal võiksime madisega minna, hommepäev lasta paagid bensu täis ja tulla kuhu, kuhu suunda. Märja Märjamaa nii äärepealt Märjamaa kandis juba käisime, aga kuhu veel Märjamaale? Kääru talu. Nii mis seal huvitavat? Nii mul on ka taluga. Tuntakse ka nagu suve suvekoduna ja Madis peaks isegi tundma selle inimese Nüüd hakkab sinuni räpaseid saladusi veo räpased, saadud välja tulema, jah. Nii et tegemist on sellise sellise puhkekohaga, nagu ma aru saan. Madis peaks olema ju käinud Ainikese Ja olen. Aga minul Rutt metsatalu, aga, aga Madison käinud seal 40 aastat tagasi, aga, aga miks ta nüüd nüüd peaks, mis seal muutunud selle ajaga? Kui 40 aastat ei, ega ta ei ole siin talus käia, seal ma ei ole käinud lähedal no okei, aga miks just sinna, miks te kutsute meid sinna kääru tallu just praegu see 21. sajandi kahe 19 aastal, suvel saun käedest aa selle pärast, mida ta alustab, aga eks ole kaugelt ümber nurga sellest, mida mina 30 aastat tagasi tegin. Selge, saun köeb, see on väga lihtne ja konkreetne põhjus ja siin ei olegi pikalt, oskab rääkida. Aitüma selle toreda vihjest, et saun köeb, aga mul ka mõnikord on olnud juhuseid, on olnud juhuseid, juhuseid, niisuguseid saunas käia ja aga kuulame siis. Ühe toreda versiooni Valgre laulust Viljandi serenaad ja seda laulab Riho Sibul mulje. Ära sa märgi, tädid Paurus mängib kitarri. Et. Äkki? Suplits. Kiireldu. Kes nei? Küsisin Mill. Kui neelust mulli, üks hetk. Mõtles, nii, mitte ei ole uut. Insti kuuvalgel nägin, ootate. Kõnnu. Taldrikul jõudis, küsisin, milline elus krõks. Hetkeks nõu siis kuu ütles, nii. Mitte ei allu, ootab meid ja tõesti. Ikka. Null, null ja 14 on saanud kell on kohe veerand üks ja küsime head raadiokuulajad täna teie käest, et mida põnevat teie olete Eestimaa lavastama, Sa oled samasugune vana inimene nagu minagi, ma tahtsin tervitada selle eelmise looga Viljandi folgil isi, seda nagunii ma oleks sinna jõudnud praegu. Praegu sa nagu kaja, tomat oli praegu selline ametlik saatejuhatuseks, ütled kella, siis ütled, et millest me täna räägime. Aga äsja kuuldud looga tervitame kõiki folgi visi. Tekstini rütmi, küsimus praegu just et kõik need, kes Viljandi järve ääres praegu naudivad seda toredat festivali, seda melu ma ei tea, kas nii rahulik melu seal on kindlasti sellisel kellaajal? Just, aga meil on helistaja liinil hallo. Äkki kutsub meid Viljandisse? Ja kas kutsute meid Viljandisse? Ei? Ei, vastupidi mitte. Viljandi on ka ilus linn, aga helistan Jõgevalt. Oo jõge Jõgeva kollane. Täpselt niimoodi ja sellest tahtsingi rääkida õige sõna just nimelt Jõgeva kesklinnas. Avatud monument Jõgeva kollasele tänavu kevadel. Kohaliku kogukonnaaktivisti Reet Mikkel, avad debatti keset kindla Jõgeva kollane kasvama ja ümberringi on seal veel igavese ilutaimed pantud ja purskkaevul lähedal. Tõmbenumbreid ja me teeme madisega aplausi. Seal minu meelest geniaalne idee teha ühele kartuli sordile ausammas just olekski kohe öelnud ka. Oma lehekülg olemas sellest kohe ja. Ma oleks kohe nooremale põlvkonnale öelnud ka, kes ei tea, mis asi Jõgeva kollane on, et son kartul. Just et kui ma ise olen seal Jõgevalt Üle ümber sõitnud, ma olen sinna Peipsi poole läinud CD, mis sealt Põltsamaalt tuleb, see läheb siis Jõgevalt mööda. Kuidas. Juust kurenädala ja aga kuidas Jõgeva kollane, kuidas kuju välja näeb, on ta kartuli värvi või nende kollane? Praekartul kasvab veel, ta on niisugune. Täiesti ongi klaaskasti. Et on elus monument Lookus pilti, aga Jõgeva maakonna ajalehed voolemale pikki sageli ja ka muudes meediaväljaannetes on olnud ja ja vikerraadiot pükse, uudistesaade sind. Ma. Seal seal võiks olla veebikaamera saaks kartulikasvamist reaalajas ja just ja on igasugused kulli kaamerad, kakukaamera ja metsakaamera tagavad kartulikaamerast. Me oleme ju kartulivabariik, miks meil ei ole kartulikaamerat? Olen vahepeal oli ka väike mure, lõgevakid, juhte, killud selle lausa ümber mõtlitab, olid lilletaimed kauniks. Beibed loopisid jalaga tublit toidet Jõgevalt pärit taimed tagasi. See on tore. See on tore, Igalühel, nüüd nüüd meil on madisega. See on üks vahva koht, see on üks vahva koht, et minna sinna Jõgevale ja Jõgeva kollase ausammast vaatama. Aga meil on veel üks pinni pingsalt helistada, inimene siin, vaatan, kas ma ta kätte saan. Kas meil on uus heliste liinil ja Maire juba õpib ka banaani selle võre vahelt kepiga kätte saama, mulla hakkab asi selgeks saama, siin aga kuidas, kust helistate? Tarmo pealt ehk siis sealt Rakverest. Jah, jah, et muidugi ma nägusi patrioot siin ja kõik ja puha, soovitaks Porkuni järvega, ma ütlen, väga huvitav reis on näiteks käia hakata põhja Peipsist pihta ja lõpetada Pihkva järve ääres sibulatee ja kõik ja puha. Ka huvitav, praegusel ajal ju, kui on vähegi häid tuuli, siis on seal muist muste mehed ja, ja rannakalurid püüavad ju rääbist, mis on maailma parim kala. Ja et mina soovitaksin seda, et hakata põhjast pihta Vasknarva Vibisemideks. Pask, mask Narvast jah, aga seal on jah natuke kurjem, olukord natukene seal on jah, aga seal kohe värskani välja, see on väga huvitav, ma ütleksin niimoodi, et seal kogeb väga huvitavaid elamusi ja ja keelelisi ka näituseks ja kombeid. Kas te olete ise selle retke läbi teinud? Ja mis oli sellel retkel teie jaoks selline kõige-kõige? Piusa koopad kindlasti. Aga kas sinna pääseb ligi? Ma mäletan mingist hetkest, et sinna keelati sisenemine. Ja ega seal ongi niimoodi, et ega sinna eriti ei saa minna sügavale, et noh selles mõttes jah, et, aga ei aga see on väga huvitav, jaa, jaa. Teine rahvus on kohal, et setod kohe ja, ja kõik see kõik see on seal on teistmoodi, need. Soodsad, soodsad ja la tarrede killed laulavad ja see on ja see on, see on tore, tore koht, igalühel tore koht, et see, see matk oleks väga huvitav, aga see on jah, eeldab natukene rohkem planeerimist ja aeg aega, sest see päris ühe päeva raadiole. Ei ole, ei ole, aga see on väga huvitav ja väga ma ütleksin, soovitaksin küll, et meie seas on ilusad rannad, soe vesi ja väga toredad inimesed, on. Just aitäh helistamast panime kirja. No siin meil tulebki seesama jutt, et seal on siis ilmselt seal ta nagu tahtis öelda, et seal Vasknarva pool on natuke seda šokiturism jah, et saad ühendada mõlemat, et hakkad Ida-Virumaalt pihta käid, vaatad neid olema, kuremäe klooster ei ole väga kaugel seal just vaatad siis paari mahajäetud kaevanduslinna, muideks, kui sa juba sinnakanti satud, siis alustaksin ikka veel põhja poolt, ma alustaks siis Sillamäelt. Sillamäe on, ütleme see, see peatänav oma oma sellise eheda, nõukoguliku arhitektuuriga treppidega pottidega, kus kunagi olid isegi palmid sammastega kultuurimajadega, kus isegi Pugatšova esinenud on omaette vaatamisväärsus ja sealt siis minna ja hakata aegamööda Peipsi äärt ja idapiiri alla tulema lõuna poole. No kui me juba sealkandis olema, siis mul on üks südame peal üks lugu mis on nagu vähe kajastust saanud, üks laul, siis ma tahtsin öelda. Kuulake selle laulu sõnu, see on minu meelest. Väga ilus kummardus oma isale Peeter Koppeli poolt, kes siis tegi laulu oma isa sünnikodust või siis sünnikohast. Kiviõlist ja laulu nimi on unistama peab. Minul. Minu isa sündis. Minu. Värvirikas elu, teda ootab. Oma tagaõues paju, kuuel taunis. Nüüd minu isa kodu varjamatu hoolimata saatust. Minu isa Peeter Kopwillem ja laul nimega unistama peab Peterkop Villem kes praeguseks hetkeks on Liiva kalmistul ja tema isa Olaf on siis kuskil Kanadas väliseestlane, kes käis 90.-te alguses siin sellel laulul luues, oli ta. Oli aastal vist oli 87, kus laul kirjutati jah, aasta, siis kui veel kuskilt otsast ei paista valgust. Aga tasapisi hakkas juba looma, hakkas looma ja tuli ja meie tänast helistajate põhjal meie teema, mis sa oled nüüd ju professionaal, räägi nüüd uuesti avateema, soovi. Ja meie tänases vikerraadio öösaates suve suveöösaates küsime teie käest head raadiokuulajad, et mida imelist teie olete eesti maade lavastanud, ehk me oleme püstitanud sellise hüpoteetilise momendi, et kui me homme Jentsiaga istuksime autosse, siis kuhu me võiksime sõita. Ja see helistaja, pange palun raadio vaiksemaks. Et siis ei kosta meil selliste kaja. Ja nii, kes meile helistab? Just väga kiidan mõtte heaks ja omalt poolt lisan, et sinimägedel on jalutamist väga palju Krasnodari mägi lastekodumägi osaliselt on säilinud ka veel seal sellised betoonist laskepesad, aga sinimägede muuseum on omaette vaatamisväärsus. Ehk siis entusiastid, kes on kogunud igasugust põnevat sõjakraami kokku. Sina ja see on väärt mõte, see tuleb kõrva taha panna just. Aga aitäh helistamast, sinimägedele ja sinimägedele. See on tõesti hea mõte. Võtame järgmise helistaja. Ja hallo hallo. Sinimäed, kirjanik kaua kellelegi, kellega räägime. Mul on selline asi, et käime ühe asja nagu valesti. Sonda ajasite Sirgalaga segamini. Aga võib-olla küll, jah, Kohl. Sirgala, aga Kominna. Mis koht see on? Ma olen tõesti. Me oleme, me oleme sõnatud. Ahhaa polegi kuulnud, oma häbiks, tuleb tunnistada. Rivalaran. Purtse ühel pool jõge on Ja salaviinavedajate muuseum. Selge pilt, see selle vanemamäge, see läheb väga suurte tähtedega kirjadena. Kes tahab minna vaatama seda, kuidas eesti mehed endale varanduse kokku ajasid, et hõimuväljadele soome piiritust vedada, siis minge liimalasse kliimasse Purtse jõe kõrval ja ja ja ma arvan, et ei kahetse. Halloo, meil on järgmine helistaja. Tere õhtust. Mul saab paber otsa, niimoodi Madisoni paberit sealt ja kohe annan ja kus kuskohast helistate ja kuhu te soovitate meil sõitma hakata? Rihkun Väike-Maarjas, Väike-Maarja ilus koht ei uskunud juba Rakveres olete, siis hakkate tulema võib-olla, või tulete Jõgeval? Väike-Maarja tee peale ette teele. Mis Väike-Maarjas viimati nüüd on nii eriti eriti juhtunud, et me peaksime sinna minema, muidu Tartu Rakverebuss sõitis sealt läbi ja pidas kinni ja küla. Võib-olla te bussiga ei sõida, nüüd peate ikka ilusti kinni ja vaadake, kui ilus keskus on Väike-Maarja vallal. Meil avati Arg Lurichi-ile. Kas teie ausammast ei? Ei ähvarda selline oht nagu Pirital siin see Lurichi kuju, seda kogu aeg virutati ära ja nüüd lõpuks on siis bareljeef Kivimäe veeretatud. Meediale niukseid inimesigi ja on päris kõrge, nii et vaadata annab ikka seda selga võtta, no siis peab olema päris. Siis peab olema kraana mured, näed, aga kui me oleme nüüd Väike-Maarja keskuse Ilu ära vaadanud, siis Väike-Maarja ümbruses, mida me veel vaadata võiksime, kui me juba sealkandis oleme? Antu järvesid, võib vaatama minna. Järve matkarada on ka seal ära märgitud, kui nii palju aega, nüüd saab matkata. Kuidas olete käinud sellel aastal purkides on seal vett? Seal oli, vahepeal oli see muretsev, vesi kadus ära, sealt need liikuvad saared olid lihtsalt põhja peal kinni, et saan ju uhked. Liikuvad saared. Aga kas praegu wet parkunis on, oskate öelda? On, on jah selge. Meie mure on möödas, aga suur tänu teile helistamast me saime teada, et tuleb minna Väike-Maarjas sealt edasi Äntu järvede äärde ja, ja siis Porkulisse ka veel otsapidi. Võtame järgmise helistaja. Nüüd on läinud kõnelda nii, mis on läinud kõnede meil käima. Ja vaata, ei saagi loo hallo ja me ei saagi kella ühe ajal saadet ära lõpetada. Ja tervist, mina helistan täie. Pärnumaalt tuleme sealt ida kandis siia allapoole ja natukene ka edela poole, väga hea, soovitan katmata Kaina soovitaksin. Siin ongi levi väga paha jaja. See on tore, soovitaksin Kaisma suurjärve väga tore koht. Kaisma. Mille poolest ta tore looduslikult kaunis koht? Absoluutselt mõnus nihukese turbase põhjaga järvekene on, seal on kindlasti keskus, ahvenad on tumedat värvi, on linas pidavat sees olema. Ja kuidas on seal järve kandis lood matkaradadega ja RMK puhkekohtadega? On väga tore matkarada ümber järve, isegi vaatetorniga saab vajadusel sauna telkida. Ja kõik on kõik, on olemas. Juba kõlab hästi, kõlab hästi täna tänavustel või praegustel noortel peredel, võtke oma lapsed kaasa ja näidake loodust. Ja roningi torni ja vaadake ja saatel lõkkekohaga näiteks noormehel lasta lõke põlema panna. Kas tal tuleb välja lõkke süütamiseks? Pole telefoniäppi, ei ole. 90 100 kilomeetrite täitsa okei, ei ole vaja. No igal juhul aitaja vihjemastel sai üks valge laik kaardil täiesti. Ja muidugi oleme tiirutanud nagu kass ümber palava pudru, pannud siin saared ja põhjarannik mööda Peipsi äärt alla lõunasse ja ei, tegelikult me käisime ikka Märjamaal ja Rakveres, kaera Viljandist milles on kõik praegu folgivad, aga, aga aga. Ma siin tervitasin veel Viljandi rahvast vulke, järgmise laululooga. Kui ma kuulsin, et öeldi, et jaa kandlel mängib Heino sõna rahvalikku laulu Viljandi paadimees, siis teps mitte see niimoodi ei ole. Sellepärast et see on vintersi laul, see on päris Gauja Livinieks on siis ehk siis Koiva jõe paadimees on selle loo originaalpealkiri ja, ja kuulame siis vulkidele siitpoolt tervituseks seda õiget versiooni. Oi, need silmad ei iial ei unune ja Alfred Winters Gauja Livinieks, Viljandi paadimehe originaal ja kõik muusikast võib-olla veidi vähem teadvad mulgid võpatasid praegu hetkel, et mis see oli meie põline lugu, meie laul, meie laulu ei ole jah, läti lõbule, siis on veel päris palju toredaid lugusid, mis, mida me arvame, et meie lood on näiteks, noh tegelikult see Liivia ja Eesti ja Lätis see on kõik sama, kalandsime täna ei lähe, ei lähe, täna sõidame mööda Eestimaad ringi jaam salu ja räägime ilusatest paikadest huvitavat avastust. Oi-oi, Madis, meil keegi helistab praegu väga vahva. Toore hallo. Tere ööd. Tere ööd. Kes meile oli selline värk? Kalle Rakvere, Rakvere, Rakvere mehed on täna päris palju nii-öelda kiidusõnu, kuulame. Nii mina soovitaksin soomaale minna. Nii suveajal, muidu käiakse seal ikkagi kevadel, siis kui suurvesi on. Ei, aga ega see on nüüd niimoodi hullu ka RMK poolt tehtud niukesed majakesed ja siis saab näha ka, kui ta on tehtud, need haabjad, aadet, seal tegelikult vähekenegi Üheski, nii on lusti ja rõõmu natukene matkata. Ta rajab tehtud kõik kenasti kõik sisse, et väga-väga tore ja väga kena. Just et see haabja tegemine, see on omaette kunsti ja, ja väga võimas vaatepilt, kuidas siis ühest haavapuust põletavad ja kuidas nad seda kätte saavad sedasi? Sirweg kirvega spetsiaalsed jah, jaa. Jaa. Väga tore, et, et kui inimesed näevad ja, ja üks mure on veel tegelikult, et kui meid hoiaksime ka oma Eestimaad, et ei loobiks seda rämpsu, kõik igale poole, vaat see on kõige suurem mure. Iga mees koristab enda järel ära ikka. Et ma, ma, ma millegi, võib-olla ma olen sinisilmaga, millegipärast tunnen, et on läinud see asi paremaks. No loomulikult leiame need rehvid ja selle katkise teleka metsa alt kui hästi otsida. Aga enne seda talgud 2008. aasta talgute tegemist nüüd iga-aastane eks olnud me vähemalt meil Patikal küll see on läinud puhtamaks, see eeldab tegelikult ka ühte asja, mille, mille nimi on põlvkondade vahetus, ehk siis need lapsed, kes oma vanemate kõrvalt on ikka mitmeid aastaid käinud koristustalgutel, nemad, see põlvkond enam prahti metsa alla ei viska. Oleks see on väga tore, aga no seal on vanema põlvkonnaga, ma vaatan eriti tegemist, et, et kui lapsed õpetaksid selgeks ka, et niimoodi ikka ei saa, et ah, see oleks väga tore. Ja no ei ole mõtet seda selle üle kurta, sellepärast et see tuleb niikuinii. Aga aitäh helistamast ja Soomaa on Soomaa on isegi suvele soomlane, kirja läks kirja. Vaatame, mis, kas meil on siin veel mõni helistaja, muidugi on hallo kes meile helistab, tere. Mina soovitan tulla Pedassaarde. Vedas vedas saarde. Nii. Mina käisin, hüppas saares, sa ei ole seal lähedal. See on Sageli hüppasaid muidugi käisin. Mul oli lapselapse sünnipäev, ma käisime Hüpassaar, kutsutakse Pedasse tagasi, tulevad Pedasse juurde tagasi, mis meid seal ees ootab? Sääres ootab teid suur seenemeri. Seenemeri jah, aga uhke kukeseened. Pange aga pange raadio natuke vaiksemaks, muidu meil tekib selline kosmiline kaja, siis mõni mõni mõni arvavad, et meil on saade, halloo. Tule taevas appi. Nii vaiksemaks jäi. Läks veidi paremaks, nii myybega öeldi mulle sõna männiriisikad, siis mina müün ennast kohe maha. Ei no tore on. Jaa jaa. Kuidas tuleb tulla kuulama meilansalinis pluss üks paadimees? Tore mees võtab peale. Aga sõidutab teid, Pedassaarte te korjate kõik riisikad ära, puravikud ka. Ja siis tema tuleb täpselt kellaajal järele, teile. Aga kas jala ei saa Pedassaar? Ei saa. Süda. Läheb seal vahepeal läheb liiga sügavaks. Ärme hakka riskima. Ei tohi, ei tohi. Aga kui tuleme Elgulaga kahekesi ja, ja sõbralik paadimees meid üle viib ja korjame saarelt kõik seened ära, mis siis teistele jääb? No igal juhul Pedassaar angerjas, seenemöll, no ühesõnaga marineeritud männiriisika, räägi mulle, ära hakkagi sellised nööbisuurused ilusad pruunid ära, väga heas marinaadis helgiga. Ma ausalt öeldes järgmise loo laulupala, seda nagu minevikku olevikku, tulevikku ei tea, aga mulle meeldib Ruja alati väga ja Viru vanne on see laul, mis mul siin valmis on pandud. Vaatan, kui kõvaks vandumiseks, siis läheb. Ruja nagu Ruja ikka, Ruja nagu Ruja ikka. Viru vanne, Viru vanne, Virumaa, meil saanud tänasesse Eesti kaunite paikade. Sellises saates päris kõvasti kõnelda ja, ja ka väga mitmepalgelised oleme rääkinud nii nii skaala ühest kui ka teisest servast. Just. Aga meil ei ole enam palju seda saadet jäänud, telefon on stuudios ikka jätkuvalt kuus, üks, üks, neli, null neli null ja küsime teie käest, kuhu võiks minna maa peal, kus on mõni kaunis koht, hallo. Hallo, tervist, tervist, tere ööd. Ja mina soovitaks sellist kohta. Ahah siis sealt Kurzemest ehk siis Kuura maalt. Just täpselt seda ütlesid. Aga et te olete käinud seal, mina olen. Ja Madis jälle läks, parem silm on häbi täis, Madis ütleb, tema ei ole käinud? Ru no muidugi muidugi Ruhnu see on, see on suurepärane, see on suurepärane valik, ma käisin eelmine aasta esimest korda, oli samasugused kuum suvi nagu tänagi oli siin Eestimaa peal. Ja, ja seda vabalt kõnnid üksinda, jalutad terve selle saare läbi lihtsalt ja ja seal super, muide muide see Ruhnu karu kastan kõverdusele alles kuu taheti karu korjata. Nii, aga kui me seal Ruhnu peol nüüd oleme, sõltumata sellest, mis viisil me sinna jõudsime, kas lati poolt amfiibautoga või Eesti poolt paadiga, siis mida Ruhnu peal põnevat teha saab? No see nimekiri on nii pikk, et kella üheksani Mõned eredamad hetked Mainitud trügib seda, seda ka ei ole. Laulasmaal on ka laulev liiv, seal on ka ja küll siis siis sinna tuletorni ronida. Ei ole vaja Pariid ühineda. Ei ole vaja ka Hiiumaale, seal ei ole midagi pistmist Hiiumaatorniga, aga sellel Ruhnu mainekal küll on just nii, mis veel? Just täitsa kõrvuti seal. Täitsa kõrvuti vist kaks või kolm meetrit vahet. Siis loomulikult rõngasristid surnuaial, täiesti vanad rootsi. Need ristid katusele, katusel, Jahjust katuseristid. Ja, ja, ja see on, see on mina näiteks nägin esimest korda selliseid. See on jah, see on kõige pikem kõige pikem ristpalkehitis. Mis on tehtud kunagi, ma ei tea veel 43 meetrit pikk, mitu peret, mitu põlvkonda koos selles. Nii et Ruhnu saar allkirja ja aitüma, aitüma vihjest, ma just mõtlesin, äkki keegi ei. Keegi ei pakugi Ruhnut välja ka Merle Tartust helistab meile. Hallo. Nii meil on veel natuke ja aitäh, aga Meil on natuke veel jäänud saadet. Kuhu te siis soovitate veel minna? Minul on kaks soovitud ikka noh, nagu need lõuna Lõuna-Eesti värki, et kindlasti ma soovitaks Meenikunno rada. Meenikunno raba. Seal on ja seal on ka RMK poolt üks selline, noh, iga mehe rahakene ühes selles laudtee otsas. Ja teises otsas on siis päikeseloojangu maja, ida saab RMK kastis hiilida ja mis on hästi võrratu romaani uurima ja üldse on tore ja. Ehk nagu majakese nimigi ütleb päikeseloojangu maja, siis ma eeldan, et seal on võrratult kaunis päikeseloojang. Ja nii on. Ja nii on ja seal kohe maja maja all salgu rabal rabakab saab kohe ujuda ka seal on selline mõnus suur selline laugast. Ja siis on teine koht, mida soovitan. Saatse saabas. Ja vaat kui, kui sina saatesse sõidad sa saad päeva jooksul, ütleme nagu ta sõidab saatuse pärast sinna tagasi. Siis saad neli korda Venemaal käia ilma viisata. Aga autost välja ei tohi tulla. Seda ei tohi ja seda ei tohi. Ja siis, kui saated Te saate sellel tähendab vägistada ei, muide. Ja kihtide saates juba olete, siis tuletage meelde on pärit kukumägi. Siis ma soovitan kindlasti ära käia saate muuseumis. See on väga-väga tore muuseum, igatevili ja. Kõlab põnevalt sõna nimekiri sai pikk, kõlas, kõlas väga kenasti, et meie saadet kokku võtta inglid ja aga ühte ma ütlen Jansa sulle päikeseloojangumajja romantikat tegema. Me kahekesi ei lähe. Mul puhtamad romantilised tunded sinu vastu. Et teeme nii, et seda päikeseloojangu majja me läheme nagu eraldi eraldi ja leiame mõned teised reisisid seltsilised endale nii edasi, palun, mis sul mulle veel ei rohkem mulle ja ma lihtsalt pidin selle ära mainima, mõtlesin, et äkki äkki mõni mõtleb, äkki sa hakkad selliseid asjatuid lootusi hellitama, äkki mõni mõtleb, eksime midagi, kuule, aga megi reis sai päris pikk, oi, me saime ja mõisaga Rakvere linnusesse sisse Lõuna-Eesti retk. Pärast seda Nava küla, Palamuse risti ja voore, rism mägi ja siis tähendab peale ja siis Hiiumaale kohe lelu, tee vene kirik, eks ju. Ja puuskulptuurid ja pruudid puusalt puus pruudid alati teha. Kuna nende puust pruutidega lähmegi sinna päikeseloojangumajja ja joosti Märjamaa taga on siis metsa sees on meil ohvrikivid, see hakkas mind väga huvitama oma patud andeks. Need, mis me juba teinud just ja siis on neerud, tee oli eelmine tund ja see tund siis Läänemaale, seljakülasse, sinna seenele, seenele ja jaometsaonni mõtisklema oma nurjaläinud elu üle just, ja miks, miks see kõik nii untsus siis. Märjamaakääru tallu, mis seal käru, talu, saun, soe, saun soe ja seal oli sinu lapsepõlvevallatus ja Jõgeva Jõgeva kollast vaatama, kutsuge ainulaadset monumenti maailmas, te näete, kasvavad kartulite ja me meil tegi, tekkis ka geniaalne idee, et kuna Eestimaal on väga palju kulli, kaku karu ja mets ja kaameraid, siis meil puudub kartulikaamera. Et saaks reaalajas jälgida, tuli kasvamist ja teine kõrval on kaamera, kus saaks näha reaalajas, kuidas värv kuivab ja mõtle, kui rahustav Haapsalu teie tänase praeguse sellise kiire elutempo juures jälgida, kuidas kartul kasvab ja kuidas värv kuivab ja niimoodi ja siis siis kuhu me jõudsime siis Jõgeva kollast, vaatasime praegu anda Jõgeva kollane Porkuni järv vastu ja siis vask Narvast värskani teha mööda Peipsi serva Väiketäit. Sinimäed, Sinimäed, sinimägede muuseum, liimala, Purtse Salavina muuseum, Salavina muuseum, just siis Väike-Maarja. Siis oli Lurichi kuju, on seal, mida ei saa ära viia, nii suurt Äntu järved, Porkuni järve jällegi hakkaks korda Pärnus ja Kaisma Suurjärv, väga vinged matkarajad, RMK kohad vaatse tooma ja Soomaa Pedassaare siiasamma ja siiasamma Salmistu rannast sõbralik paadimees viib üle korjate kõik seened ära, tulete tagasi, just siis on muidugi Ruhnus Ruhnus käimata ja Meenikunno raba oli viimane meelehelistaja Tartust, kes siis või Tartu lähedalt, kes siis ütles, et sinna peaks minema, seal on väga ja saad, sellest tuleb ka ära käia. Mitu korda ka Venemaal ka käia, ost igal juhul aitäh kuulamast ja helistamast, aitäh. Madis tulid kutsumust ja ikka sind, ma kutsun alati, kui vaja tulla mingisugust toredat saadetega teha, siis Madis on alati valmis mees number üks ja Henn Rebane viib meid mõnusalt siis öösse Tartu marsiga, kõike kaunist ja ilusat suve. Teile. Vikerraadio. Kordussaade.