Ongi tänase suveöise saate teine saatetund kätte jõudnud. Mul oli tõepoolest väga hea meel Elle kulliga sinu unenägude teemal juttu ajada ja mulle ikkagi väga meeldisse soovitused mõelgegi enne und, et mis selgust või mis küsimusele vastust siis unes tahaks näha, tahaks saada. Õige pea. Toon teieni mõned jutuajamised, mis puudutavad ka osaliselt unenägude teemat ja need jutuajamised said salvestatud Mait Malmsteni ja Harriet toompere suvekodus siin alles paar õhtut tagasi. Aga veel enne, kui ma siin esimeses tunnis viitasin natukene sellele, mis unenägude kohta Vikipeedias öeldakse, siis ma ütlen täpselt ära ka, mis seal kirjas on. Muuhulgas näiteks arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste inglise keeles Räbid i ment une staadiumis ehk siis Remm une ajal unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest unestaadiumites tärgata, kuigi Harden inimene näed öö jooksul vähemalt viis korda und, milles ta suudab mäletada kolme kuni viit tule nagu unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minuti tini. Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Unenägude sisu võib olla väga erinev varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürr reaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli välja arvatud kirgaste unenägude korral kui magajal unenäos selge eneseteadvus. Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad üles kirjutatud, et unenäod pärinevad 5000 aasta vanuselt Mesopotaamia savitahvlitel Antiik-Kreekas Antiik-Roomas, peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendanud, kuid ettekuulutusi. No kuivõrd siin kesköine aeg on, siis kuulame ühe väga kesköise laulu ka ära ja siis juba läheme sinna suvel. On suhe, Me oleme Harriet Toompere ja Mait Malmsteni suvekodus treiti. Tere teeb, me räägime tegelikult täna unenägudest, aga enne ma küsin su käest, kuidas suvi läinud on, kas oled saanud puhata ka? Väga huvitavalt ta on läinud, absoluutselt mitte nii, nagu ma planeerisin. Ma mõtlesin, et ma olen terve suve mõnusalt paigas oma maakodus loen raamatuid, maga, kogusin kokku suure virna raamatuid. Võib-olla maalin maalitarbed, kõik n akvarell. Aga noh, ühe raamatu ma siiski olen läbi lugenud, aga näinud nagu hoopis teisiti ja ja üsna seiklusrikkalt, et, et plaan, mis mul veel oli, et ma, ma ei tee väga suuri nagu selles suhtes ette võtta plaan, et vaatan, et, et mis nagu teele satub ja siis hakkas sattuma, nii et ma ei ole üldse teadnud kunagi ühelgi hommikul, mismoodi mu päev lõpeb. Ja, ja Sul on nii, et ma olen sattunud polaarjoone taha polaarpäeva vaatama. Räägi sellest kohe natukene lähemalt, mis retk see oli siis selline polaarjoonel? Mind kutsus kaasa Tiina Tauraite, tema oli, oli oma kasvanes bitraid rohinud ja kastnud ja talle tuli nagu selline pilt, Silmetajate tahab näha polaarpäeva. Ja siis oli minul see õnn, et ta helistas mulle, et kui mõtles, et Kellowis kes oleks nõus sellise plaaniga kaasa tulla, siis ta helistas mulle ja ütles, et mis sa arvad, kas oleksid nõus ja järgmine nädal läheme ja need tuli üsna üsna ootamatult ja me läksimegi suurte seljakottidega, telgid, madratsid, magamiskotid kaasas priimuse kuivatatud toidud konservid. Ja kohe ja mul ei olnud ka üldse ühtegi matkavarustust, ma pole kunagi niimoodi matkanud, nii et siis kõik, ma laenasin kokku Tiina tõimule palju-palju asju ja, ja kõik nii saabastest püksidest, jopede laenasin kaka ja kotil, päris raske oli 17 kilogrammi. Ja siis me niimoodi lendasin, läksime laevaga Helsingisse ja sealt edasi, lendasime lennukiga üles ja Rovaniemist üle ülespoole. Käisime kätke tunduril ja see osutus ikka täiest tohutuks elamuseks. See maastik, need värvid, samblamustrid, kidurate, väikesed männikesed, mis pikad sihvakad, kitsad, kuulake, kõik oli nagu iga hetk oli niivõrd maaliline ja väga fotogeeniline on telefon on ummistatud, nendest piltidest tehtud. Ja ega ta oli ka füüsiliselt päris raske ja kurnav, et et mäest üles ja mäest alla ja orud ja, ja rabateid ja, ja, ja muda, Mälk mulkaid ja, ja võsastik tuli läbida ja, ja püstloodis mööda Niukest kiviklibu teed ja, ja puude juurikaid mööda ja ja ja oli ka hetki, kus meil vesi sai otsa, vett ei olnud ja ja, ja kui me siis olime jupp aega kõndinud, mitu kilomeetrite, kui sa kuuled seda oja mulinat, kui, kui, kui õnnistav, kui maailma kõige ilusam helis oli. Ja, ja seal ma mul on, ma olen vabariigi aastapäevast alates niimoodi ujunud, mitte ainult küll igal hommikul, aga no peaaegu nädalas vähemalt paar korda ja mida kevade poole, seda rohkem igal hommikul seal mul oli ka nii et igav, iga päev ma ikka kuskil ujusime, nii et ma olen allikaojas Nad kõhuli kõhuli ja rabas ujunud ja järves ja, ja üleüldse üle Eestimaa peal nagu. Ma olen igal pool, kus vähegi lähen, huvi olnud. Aga see, et on polaarpäev, tähendab seda, et päevade kaupa päike ei loo ju kas see kuidagi sinu aju ja mõtlemise sassi ajanud? No ajas küll, sest kuidagi mõte võttis kokku, pehast tundus lihtsalt see on kogu aeg päev, kui sa tõesti vaatad oma kella ja vaatad, kell on pool üks, kaks tegelikult on öösel, aga kuna päike paistab, siis on ta? Jah, see on päev ja, ja siis me tegime, olime võimelised tegema selliseid otsuseid pool kaks öösel, et kas lähme kolm kilomeetrit edasi mäkke, jah, lähme, kuigi natukene keha hakkas siis ühel hetkel märku andma, et kas ei võiks, kas võiks telgi üles panna ja natukene. Jah, ja sel sel suvel tõesti ma ei saa, kurk Ma olen, ma olen näinud kukeseeneuputust ja, ja korjanud metsmaasikaid niimoodi, et olen saanud nagu suurt peoga süüa lihtsalt ja ja ringi rännanud, moniväljasid ja lilleõites aalsusitlejat. Ja, ja olen sattunud mitmele kontserdile näinud teatrietenduse, et alates sellest, kui me kevadel enne jaanipäeva tegime selle polaarretke, siis mind on tabanud selline rändamise kihk. Et vahepeal tundub isegi, et peaks puhkust puhkama minema Prangli saarele läinud telkima üksinda mere äärde ja sai ka väga imeilusalt, kui lähedal see on, ja Tallinnale ja, ja randa panna telk Külesseial hommikul luik ujub edasi-tagasi, pardipere nimel. See kõik kõlab kokku tõepoolest nagu imeline suvi. Räägime õige pea sinuga natukene lähemalt ka magamisest ja unenägudest, aga enne on mul plaan uurida Maidu käest, kuidas tema suvi läinud on. Ja veel enne sul on tegelikult üks selline ütleme, öine eriline kogemus seoses ühe maid unenäoga. Jah, see oli jah, nii et et ükskord keset ööd järsku Mait tõuseb, ärkab, istub voodi servale. Niimoodi ei vaatagi minu poole, vaatab, vaatab aknast välja ja siis ütleb. Daamid ja härrad, me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus meditsiinitöötajad ja haridustöötajate eluolu ja tööjärg on väga murettekitav. Kuid ärge muretsege, Meil on sellele lahendus. Aga oodake üks hetk, ma käin tualetis ära, siis kohe jätkame. Siis ta tõusis püsti, käis ära, tuli tagasi, heitis magama. Seda lahendust ei tulnud. Ja siis mina olin juba nagu ärganud, jäin ootama lahendust ja siis natuke ootasin, disküsisin Maitjate, oot, pidid rääkima ja siis muidugi ta ei teadnud ööd ega mütsi sellest, tal tuli täitsa uudisena. Et ta mingil sellisel teemal on arutanud. Igal juhul väga bürood, et selles suhtes oli kahju, et ta vahepeal üles ärkas, selle käigu ajal, et oleks võinud edasi magada, siis me oleks teada saanud, mis on see lahendus. Väga tore lugu, ma lähen otsin Maidu üles. Remont, tere, kuidas sinu suvi läinud on? Seni on läinud mul üsna töiselt, et nüüd paar päeva olengi nüüd niimoodi puhkerežiimile lülitanud, et et sinnamaani olin Tartus ja Vanemuise suvelavastus kirvedi, seda mängisime. Olen seda etendust näinud, ütle, kas see kuidagi sinu mõtlemist ja kõnelemist ka mõjutab, et sa oled pidevalt kusagil seal Lõuna-Eesti lainel. Jah, et see oli mul nüüd teine etendus järjest, mis oli võro keeles või siis noh, nüüd juba nagu isegi setu kantil kiskus. Et terminali põud ja vihm, Põlva kihelkonna on 14. aasta suvel Madis Kõivu näidend Draamateatris. Ta on jah, see poolaasta on kulgenud sellise võru võrukeelse tähe all, et jah, ma olen märganud küll, et viskab aeg-ajalt sisse mingisuguseid ootamatuid võrukeelseid sõnu ja väljendeid tahtmatult unenägudesse ei ole see tulnud, et sa ärkaks hommikul üles teadet pool und nägin, võro keeles. Vist ei ole, ega ma, ma olen väga halb unenägude mäletaja. Et võib-olla on, ei tea, oled sa muidu hea magaja, aga sa jääd kergesti magama, on sul unega kõik hästi? Ei ole hästi, ikka ikka Glen Vla tihti ja vahest on vaja ikka unerohtu võtta, et magala ja oleneb kuidagi sellisest perioodist, mis parasjagu käsil on, et et aga noh, on ka perioode, kus on päris tore, aga no praegu on suveperiood, mis sa ühelt tõeliselt suvel Teamise sellelt käesoleval suvel seal ootad. Ma ootan ikkagi, et ilm oleks ilus, et ei oleks, tuleks rahet ja ei oleks miinus viis, et tuleks ikka plusspoole peale. Paistab, et mingi plaan on siin võib-olla natukene ringi liikuda, reisida aga ka võib-olla olla päris pikalt maal ja ja mere ääres. Kõlab hästi, aitäh sulle ja ilusat suve. Aitäh. Selline rajum, öine lugu, siis ka ansambel Metallica ja, ent sänd ränne. Allikad siin võib ka öelda, et põhimõtteliselt öeldes loetud tunnid tagasi paljud eestimaalased ja mitte ainult said nautida. Me kuulame ühe niisuguse raju loo veel, aga ärge siis mõelge, et teile halva une toob. Kui te mõtlete, et ei too, siis ei toogi. Aga selle järgmise laulu üheksa valiku põhjuseks on ka laulu esitaja, nimelt Kene Vernik, kes ju teatavasti ka ise uurimisega tegeleda. Lugu kannab pealkirja. Harriet toompere, elik siis iti sinuga, räägime nüüd unenägudest, kuidas sul praegu unenägudega seisund? Praegu on küll nii periood, et et unenägusid ma praktiliselt ei näe, juba jupp aega pole näinud. Viimati, mis ma nägin mitu kuud tagasi. Unenägu oli niimoodi, et, et mulle räägiti tee anekdooti päeval see, see ei olnud selline päris see oli päriselt ja et mulle räägid anekdoot ja, ja, ja see mulle väga meeldis ja see jäi mulle meelde, mul tavaliselt aetud ja meelde ma imetlen neid inimesi, kellel on väga hästi, anekdoodi neelas ütleme Draamateatris Maria Klenskaja, ta on täiesti vaimustav anekdootide rääkija ja ta teab neid nii palju. Ma alati imetlen ta ka, et, et kuidas ja olen kadestanud teda, et mul ei, mulle need ei jää meelde. Aru saanud, naeran küll, aga üsna varsti on meelest läinud. Ja see anekdoot jäi mul meelde ja siis oh väga hea, et mul Ma saan ka rääkida, saan marjale rääkida anekdooti ja see, et mul see anekdoot meelde jäi, oli mul osutusid nii suureks elamuseks, et see läks mul alateadvuses seal unes ka, et ma räägin seda Maria Klenskaja le. Anekdoot oli selline, et null läks jalutama ja kohtas kaheksat ja ütles, et oh kui ilus öö. Jah, selline lühike. Ja see on siiamaani veel. Tõenäoliselt see jääb sulle eluks ajaks meelde. Aga sa ütlesid, et, et see on viimasel ajal väga palju und, ei näe sind kuidagi ei ole, läks muretsema, pannud, et mis see siis nüüd on, miks ma enam und ei näe? No natukene kahju, sest sest mul on olnud ka perioode, kus ma näen unenägusid ja need unenäod on olnud väga-väga vaimukad, väga-väga sündmusterohked ja, ja mul on need jäänud meelde. Ma olen tüüdanud oma perekonda sellega, et ma olen neli jutustanud ja pihige detailidesse täiesti süüvinud ja ja need on jäänud meelde. Suhtlus on nagu kahju, et need näiteks munena maailmad on ju väga põnevad. Ja no unenägusid noh, on olemas ja need mitte Kirmunenud, vaid siis, kui on pingeline periood või hakkab esietendus välja tulema, siis hakkad nägema, et kas tekstiraamat lendab minema või kostüümi ei leia üles ja ja noh, kõik need siuksed, noh, nii nagu tegelikult nagu tavaliselt paljudele näitlejatele tuttavad, et esinenud ja ja, ja oled avastada, oled alast järsku ja, ja kõik sellised. Või siis, et sinu kostüümi on teine näitlejanna selga pannud ja keelduks pagasi andmast või või siis ei leia, kus on lava, pead jõudma lavale ja ma ei leia seda ust üles. Või, või siis lähed mööda treppe ja trepi teevad ainult üles-alla, enam? Ei, ei, me lihtsalt ei ole, ei ole alla selliseid teatriga seonduvaid unenägusid, need võivad külastada küll siis esietenduse eelselt, aga üks unenägu on mul küll, mille järgi ma tean, et mul on palavik. See on küll kindel, alati palavik, unenägu, see on kuidagi sedasi, et et mingid asjad, mis peaksid olema väga kerged, on hästi raske, noh, kas, kas mingi udusulg või sa võtad, keda on tinaraske või midagi, mis on. Suur kina kuul või noh, suur suur kuul, et see on imekerge, mul nakkuneb Kaalud, vahetavad siis palav ekraan seal, aga sa näed seda siis, kui sul tuleb palavik või siis kui sul juba on palav ja siis, kui tuleb või, või on tulemas või just noh, ma veel ei ole olnud teadlik, et mul on palavik. Ja siis on Anakin natuke nagu selline, ennustab unenägu. Kui palju sa üldse oled sellist unenäousku, et sa näiteks näed midagi unes ära ja mõtled, et aga võib-olla see midagi tähendab, võib-olla nüüd elus lähebki nii või vastupidi, et elus läheb kuidagi teistmoodi. Ei seda ja seda väga ei ole olnud. Sest tihtipeale nojah, need unenäod, onju noh, siuksed, väga fantaasiaküllased. Ja, ja on ka olnud neid unenägusid, kas sa mõtled, et oh see oli ju nii, et nad on Kalnud niuksed, väga reaalsed, aga siis seotud mingisugused ka põgenemise, mis on ka üks, üks unenägu, kui ma näen, et et meie meie kodus või kuskil majas või et seal tuleb välja, on veel tube või on veel ruume, mida ma ei teadnud ja seal elab veel inimesi ja seal niukene üllatuvad, seal on ka sihukene, kort, korduv unenägu. Põlev võisin kuidagi hirmutu. Ta on, ta on üht kui teist, et, et õnneks on selgunud, et ikkagi et inimesed on olnud väga sõbralikud, aga, aga seal nagu üllatav, et kuidas ma ei ole neid tähele pannud, et kuidas on võimalik ja nad on ka väitnud, et nad on kogu aeg siin olnud. Kuskilt unenägude raamatust ma vaatasin järgi, et maja, see tähendab sind ennast, et noh, see jätab võib-olla, võib-olla tõesti siis on, et siin on midagi, käin. Aga sa ikkagi oled siis vahel teinud seda, et sa vaatad kusagilt järgi, et mida üks või teine asi unes nägi. Et sa nägid seda unes. See tähendas midagi. Jah, ma olen, mul on Maidu emal olid unenägu, seleta, mis raamatud ja tema alati vaatas, iga hommik, kui tal oli meeles, et, et tähendab ja need on väga, tal on niimoodi väga hästi veel kuidagi tähestik. No nii, et sa saad kiiresti, leiad ülesse, tal on tehtud sinna süsteem, et vahet, need mul jäävad, vaata, kui mul meelde jääb, eks ole, siis, siis ma vaatan. Aga väga nii ei, ei ole täkke läinud. Ahveldani. Et unenäod igal juhul sinult rahulikku und ära ei võta. Ei ole vist jahvata, ma pean mõtlema, meenutama, eks. Võib-olla siis need näitlemise unenäod, eks ole, need, et oled alasti laval või? Vale kostüüm. Jah, jah. Jällegi oleneb unenäost, vahest ikka on nii, et sa jooksed loks, põgened kuskil midagi ja siis ikkagi ärkad ülesse ja nii. Aga praegu on rahulik. Igatahes ma soovin sulle selleks ööks rahulikke unenägusid, järgnevat. Eks ka, ja ilusat suve jätkusaar, täname ilusat suve jätku. See oli muidugi biti jule laul, esitajaks Nele-Liis Vaiksoo, aga kui sina sellest, et kell on üheksa selles laulus, siis ma võin öelda, et ei ole. Kell on juba null null 39. Kuulame veel ühe unelaulu ära ja arvake, kes seda esitab. Koorijääs ka kuu käesteeti. Kul. Oli ta p. Säär. Selline unelaul siis jaa, õigesti arvasid kõik need, kes arvasid, esitajaks iiris vesiku jah, tõepoolest. Aga vaatasin vahepeal oma postkasti ka veel, siin oli mitmeid küsimusi tulnud veel seoses unenägudega, näiteks Ille küsib, mis siis, kui näeb unes kest last? Airi küsib unes lendamise kohta, muide unes lendamisest tuleb varsti üks laul ka. No Elle Kull, kes möödunud saatetunnis siin unenägusid seletas, ütles ka välja oma emaili aadressi. Et põhimõtteliselt võib kirjutada ja küsida. Ma hetkel ei julgest aadresse korrata, sest ma ei mäleta täpselt. Aga muidugi saab pärast saadet vikerraadio lehelt järelkuulata ja sealt saab selle aadressiga teada. Siis kirjuta, Tarmo, mul läheb vahel uni pärast ärkamist edasi, kui uuesti magama lähen ja ma arvan, see on ka paljudele tuttav tunne. Ja Kristi kirjutab, et Urmas Alenderi on ilus lugu. Unenägu muide, mul oli see laul nii või teisiti valmis pandud ja kohene seda laulu nüüd kuulamegi kuulame ka koos sellise algustekstiga. Muidugi tahate nüüd sedagi teada saada, milles hingelind on tehtud? Oh, see on imelihtne. On tehtud paljudest laegastes. Meid laekkel ei saa niisama kergesti avama sest igal aegas käib lukus võtmega, mis sobib ainult alla. Ja hingelind on ainus, kes saab avada oma laekaid. Kuidas ka see on imelihtne. Oma teise jalaga. Hingelind seisab ühel jalal ja teise jalaga misjon puhkeajal kõhu all. Konksus keerab kida selle laeka vutid, mida ta tahab avada. Tõmbab käepidemest ja kõik, mis seal sees on, pääseb kehasse valla. Siis ärkasin. Jaanika Sillamaa esituses kõlas lugu pealkirjaga unes, ma lendan unes lendamisest tegelikult tänases saates juba juttu oli ja oli juttu ka näiteks unes, naermisest ja unes nutmisest. Me kuulame nüüd ära laulu, milles on sees sõnad, kiirus, Ammaiti laul. See on madonna ajalugu pealkirjaga spaniš. Veel loetud minutid ja kell saab üks, nii et ma arvan, et lõpetamegi nüüd selle suveöö saate ära kaks lugu siia veel mahub enja kriimsaal morfishes ja armaada unenägu, mis juba kõlama hakkas, selline mõnusa atmosfääriga lugu. On küll suveöö, aga ühel hetkel tuleb magama ikka minna ja miks siis mitte võtta täna seda saatekülalise Elle kulli soovitust tõsiselt mõelda enne unemaale minekut, mis küsimusele vastust tahaks või millele millisele probleemile lahendust ootate? Muidugi ärge unustage, et uni on püha, nii et pidage seda püha väärikalt, ehk siis magage hästi. Owe Petersell tänab, et kuulasite ja ilusaid suveöid jätkuvalt suvepäevi. Muidugi. Kordussaade vikerraadio.