Tegelikult ei huvita kaera ja. Raske on passi peal see. Oota passi. Sellest tuleb ka jah. Tere, hilisõhtust, head kuulajad, kell on saanud 23, kolm minutit, see tähendab ainult seda, et käes on suveöös saade. Reedet kaheteistkümnendat juulit on veel natukene vähem kui tund aega alles jäänud ning suur rõõm on need siin teiega veeta, samuti ka esimese tunni 13.-st juulist. Juba mina olen saatejuht, dub Kaldoja ning mille üle mul on veel erakordselt hea meel, on see, et selle saatetunni jaga järgmise väidab minuga siin meie multitalendist. Mart Sander, tere õhtust, Mart. Usk. Nii hea oli sind siia kutsuda, sellepärast et ma tean, et sina oled meil ka selline õhtune loom, et hommikut on sind ilmselt palju raskem meelitada kui siin õhtuti ja ööd veetma. Täitsa kindlalt, aga täna ma millegipärast ärkasin üles kell kuus, 15 hommikul. Sest meil akna taga toimus mingi möll. Ma ei tea, mis olime, arvasin, et ma nägin nagu läbi une, et keegi on võtnud oma auto garaažist välja, peksab seda pesapalli kurikaga. Aga tegelikult see päris nii ei olnud, seal oli mingisugune mingisugune masin, teisel pool tänavat, mis ilmselt siis imas kanalisatsioonist midagi välja mul tundub väga, aga ta tegi seda kell kuus, 15 hommikul ja ma ärkasin üles ja ma ei suutnudki magama jääda, nii et ma olen natukene selline loid. Siin täna meil läheb ainult, ma arvan, kõik hooga käima, me kuulame nii head muusikat ja meie tänane saade räägib ainult positiivsetest emotsioonidest, nii et loid, ma arvan, sa kindlasti enam olla ei saa. Ja noh, ma ei tea, vaatame asja positiivse nurga alt, vaata kui hea pikk päev sul on olnud. Tõsi, ja kuna ma pean järgmistel päevadel hakkama vara ärkama seoses filmivõtetega, siis see oli väga hea selline väikene meeldetuletus, et ärka, vara, siis lähed varem magama ja ärkad homme vara. Näed magama ka jääda siin poole saate ajal. Ei, seda sa kindlasti ei tee selle eest, Me juba hoolitseme siin kusjuures kuulajate kaasabil. Ütlengi kohe juba seda, et kuna me oleme siin täna kuulasime näiteks just skafactory lugu tantsupeole siis kuretantsu ja laulupidu on just lõppenud ja ma kusjuures ei mäleta ammu enam nii ülevaid emotsioone, mis praegu üleval on siis suuresti ka sellest kantuna me räägimegi täna enamjaolt siiski sellest positiivsest, et meil on väga palju kombeks aeg-ajalt viriseda ja öelda, mis on kehvasti, aga täna me räägime sellest, mis on hästi. Meie siin mardiga, räägime sellest, mis on hästi, me kuulame head muusikat nii Mart sinu esituses kui ka kindlasti midagi muud. Ja päris kindlasti ootame me, head kuulajad, teie kõnesid numbril kuus üks üks neli null neli null. Võite te meile helistada, võite jagada oma selle suve näiteks suurimaid emotsioone, mis on teile sellist head meelt valmistanud, võite rääkida sellest, mis üleüldiselt teile elus rõõmu valmistab. Jagame siis täna üksteisega selliseid mõnusaid ja häid emotsioone, mis on Marcel suvel olnud sinu kõige parem emotsioon? Oi heldus, mul on üldse olnud, aga selline poisike, tiivne suve algus, tõesti tõesti positiivne, täna lugesin, lugesin õhtulehest ka Onlinest, et mul on nii positiivne et hakka või uskuma, kui ma loen lehest, ma tõesti hakkan uskuma. Ja siis lehed räägivad, jäinud? Reeglina küll jah, tänapäeval õnneks õnneks on hakatud taas natuke materjali kontrollima. Ei ole enam sensatsioonijanus, paneme kõike kõike kirja. Aga, aga minul on tegelikult kõik on selline loom tusrikas on vist õige sõna välja öelda. Ma nüüd ise oleks tegelikult hea, kui sa ise refereeriks oma elunatukesest, mul on imelik rääkida sellest kõigest nüüd sind lihtsalt ise, mis minu elus nägu hea. Minu oma headest emotsioonidest saad küll ainult sina rääkida, aga ma aiman, mis artiklile sa vihjad, et see rääkis sellest, et ühest sinu tööst võib saada Netflixi ka sündida koostööleping. Ja see on, oleks muidugi me oleme selle tee väga alguses praegu aga juba noh, see võimalus, et ta nii on ja et on Ameerikasse inimesi filmitööstuses, kes nagu väga usuvad, et et minu ühest uuest raamatust võib saada tõeliselt kõrge suure-eelarveline seriaal. Noh, see on juba iseenesest väga hea ja juba üldse raamat antakse välja ingliskeelses maailmas jätta praegu kirjastus on ta esitanud kandideerima väga heale ulmekirjandusauhinnale kus ta on siin läbinud praegu nii-öelda esimese vooru ja ta on sinna poolfinalistide hulka jõudnud. See on kõik noh, niivõrd niivõrd tore ja positiivne, mida ma olen kaua oodanud ja, ja seetõttu ma praegu ei näegi midagi halbadeks. Õnneks ei ole ka põhjust, ma arvan, et me kuulame siia vahele praegu ühe pala, mis kusjuures kannab nime õnne laul, nii et sobib ju väga hästi. Lenna esituses tuleb see pala ja siis me jõuame edasi rääkida sellest kõigest, mis ootab sind head ees ja loomulikult siis võtta vastu ka kuulajate kõnesid. Just nimelt. Imeline niimoodi siis külas Lenna ja ja lõpus ka mardi koostöös Raul, õnne laul. Aga me rääkisime Mark juba sinuga põgusalt siin. Sinu erinevast teest, et meil on üks helistaja liinil, kas võtame vahepeal äkki ühe helistaja ja siis räägime sinuga edasi? Vaatame tere õhtust. Kellega me räägime? See on kindlasti meil kõigil positiivne. Me kõik rõõmustame enda üle. Ja ma elan sellises riigis, nagu on Eestiivalik. Eks ta natuke vist, nii et me hakkame siis seda rõõmu tundma, kui meil on oht see kaotada. Nõus tõesti, ma arvan, et suurepärane algus meie saatele inimesed rõõmustage oma elu üle. Suur aitäh meile helistamast. Ütleme ei hakka seal midagi ütlema ja läksime juba maha. Aga mille pärast me kahjuks jah ei märka ju neid väga lihtsaid rõõme enne, kui on tõesti kas oht või või reaalne alternatiiv sellele, et see kaob kõik, sest muidu me väga harva ärkame päeval, ütleme vaat kui tore, et ma olen elus ja tore, et on valges ja päike paistab ja elan Eesti riigis ja noh, võiks ju alustada päeva niimoodi. Mul on kaks kätt, kaks jalga ja ma olen terve inimene. Aga alles siis me mõtleme, kui meil käib miski eest läbi silme eest, mis ütleb, et, aga võib-olla varsti seda päris nii enam sa järka selles kohas selliste tunnetega. Ja võib-olla isegi on vahest vaja meele selliseid ehmatusi, et et me hakkaksime pisut laiemalt nägema kui kaduse. Meie argipäev, meie õnnelik argipäev on. Teisalt, kas see ei ole juba õnn, et me ei pea mõtlema sellistele mõtetele? Ja aga see on teadvustamata õnn, ma arvan, et inimesel on väga vaja teadvustatud õnne, aga see tähendab seda, et sa pead nägema ka seda tumeduse võimalust ja õnnetuse tohutu õnnetuse võimalust oma elus, mis on kõigil nii lähedal tegelikult. Ja ma olen nõus sinuga. Aga mida ma tahtsin enne rääkida, kui me rääkisime sinuga sinu erinevatest annetest me põgusalt rääkisime juba nii filmist kui raamatutest. Aga kui me selle põhilise juurde muusika, mille järgi sind ma olen kõige rohkem tuntakse, kui ma seda saadet ette valmistasid ja ma võtsin lahti meie ERR'i fonoteegi, kas sul on muidu aimu, kui mitu ühikut võis sealt välja tulla, mis on mingitki pidi sinuga seotud? Tead, ma arvan, see on päris suur number vist, sest et ma ju esimesed salvestused Eesti raadio jaoks tegin 84. aastal, kui ma olin seitsmeteistaastane ja mul kui ilmunud ma olen plaatide lugemise praktiliselt lõpetanud kokku, mulle tundub, et umbes 25 erinevat plaati mõned on mitmes eri keeles ilmunud, seetõttu lähevad ma teagi, kas ühe või kahe või kolme eest arvesse. Ja lisaks on ju tegelikult ka palju muusikat, mida üldse pole jõudnud siia fonoteeki. Mulle tundub, sest uuemaid asju ma ei ole selline eritena pakkunud eriti filmimuusikat, näiteks kui ma kirjutan ja ka mingit ütleme, vaimulikku muusikat, mida olen loonud. No ma ütle, mis ühikud võiks olla, ütleks mingi müstilise summa, ütleks mingisugune. Ligi 112. Ei ole 112 457. See on täiesti hämmastav, loomulikult need lood, see ei tähenda, et sa oled nendes kõigis olnud osaline, siis kas solistina. Aga need olid kõik sinuga seotud kassa dirigeerisid siis tõesti isoleerisid või mida iganes. Et see on see number, mis tuleb sinuga välja ja nagu sa ise ka ütlesid, tegelikult see kindlasti ei ole ju absoluutne, et et siin on väga palju ka puudu. Aga mida ma tahaksin teha? Ma valmistasin siin ette kolm lugu ja ma tahaksin, et sa mõtleksid, et mis ajast see võib olla olla ja kas sa üldse mäletad, et mis, mis lood need on või või millal need? Ja vaata, mul on selline muusikaline mälustuudio mälu oma tohutult hea, kui sa ütled mulle mõne sündmuse elus, ma võin absoluutselt, mul tuli meelde see. Aga ma usun, et salvestused ja muusika ma tunnen ära, katsetame testi. Arvestades 457 ja sa ütled mulle, et sa arvad, et sa tunned ära, sa oled ikkagi nagu vapper ja julge. Aga ta peaks leidma sealt midagi sellist, mida ma tõesti ei mäleta. Ma valisin kusjuures lihtsalt selleks, et oleks põnevam võimalikult erinevates keeltes. Need lood, kuulame esimest alustuseks. Juba tean ja juba tean, tohib rääkida, ja. Ma pean kohe laulma sellise kiisupojale ka, kuulake natuke, ma olen siin vist 18. Ma ei suudaks vist sellist heli elama kruus kruustangide vahel kala tekitada aga siis oli see väga moes, eriti Venemaal, kus me olime justkui ma olin 19, siis me moderie poksiga võitsime Venemaal suure üleliidulise noorte estraadiartistide konkursi algas selline põnev periood minu elus, mis kestis tegelikult noh, umbes kolm aastat. Mis oli olla selline üleliiduline täht mingil määral koos teiste tõesti väga suurte tähtedega esineda Kremlis, esineda kõikidel vene suurtel kontserdilavadel esinenud pidevalt kesktelevisioonis, me olime kaks aastat järjest Nõukogude kõige vaadata oma saate vana-aasta õhtu saatekutsuv tuluke eetris, mida vaatas 250 miljonit inimest, sest see oli selline saadet külades, Siberis sõideti bussidega 100 kilomeetrit selle juurde, kellel telekas oli, koguneti, et seda saadet vaadata, kus esinesid kõige-kõige-kõigemad ja me olime kaks aastat järjest seal. Aga loomulikult kui kavalamad meist oskasid selle selle säilitada, need kontaktid, eks ole, ju näiteks Anne Veski ja ja Eve Kivi on siiamaani vene saadetes ülimalt oodanud, tuntud ja armastatud külalised siis meie muidugi noorte uljaspeadena pühkisime vene tolmu väga ruttu jalgelt maha. Meie tee oli Soome ja Soomest siis ka juba Euroopasse, täiesti väljapoole. Aga millegipärast jah, praegu hakkad mõtlema, et see vene publik, ta, nii ta nii truu oma artistidele olen käinud veel viimast korda vist olin 2004 sellisel väiksel turneel Venemaal ja seal ma nägin, kuidas, kui andunult truud on, on vene voolik, eriti väikestes väikestes tundmatutest kohtades. Eesti publik paraku ei ole, kes tahab alati uut uut nägu, uut häält, uut uut liha ja ta on alati nõus uute popstaaridega korraks selleks suveks. Aga Vene publikut on väga raske niimoodi ära osta, sest neil on see pidev armastus oma armastatud staaride vastu nagu geneetiline. Aga aasta oli, siis ma pakun välja 86 või seitse pidi see olema sellest loost, ma olen tegelikult teinud mitu salvestust. Kalla hilisem. Ma ütlen sulle, et sa ei eksinud, salvestus aasta sellel konkreetsel kalal on 1986, aga ka näiteks 98 on seesama pala salvestatud. 98 kooli Modern Foxi üks juubeliplaat, siis ma salvestasin natuke isasema häälega sellesama laulu, aga see üled salli praegu kuulsite. Eriti vist ei läinud enam, ei tahtnud. Uskumatu lugu, näete siis, sellist Lugus pakuininochis esitas kaheksateistaastane Mart Sander meil 250-le miljonile vaatajale. Matvei plantheri lugu, kes oli väga hea nõukogude helilooja, et Nõukogude ajast on tulnud ikkagi midagi head, ka Nõukogude muusika muud mitte midagi. No aga teeme järgmise katse, vaatame, mis sul selle pala kohta öelda on. Nii toornera ehk saat André tegelikult Itaalia lugu, aga, aga seda me vist ma. Ma ei tea, mis keeles sa selle panid, sest et seda ma olen salvestanud ka päris mitmes keeles, me tegime selle itaalia keeles prantsuse keeles, saksa keeles ja eesti keeles ja inglise keeles k oleme teinud. Oled kahe kuulen ja, aga see oli üks esimesi selliseid, selle koosseisu Modern Foxi salvestusi, mis mulle juba meeldis. See oli siis, kui me läksime natuke svingi likumaks, meil tuli koosseisu kontrabass. Selline väikene saksofoni koorus ja see oli selline ilus aeg ja see võis olla. Heldeke, näkk. Sa ei eksinud, 1991 on see aasta, kui see lugu salvestati. Noh, see on müstiline. Sul on fenomenaalne mälu. Ja ma võin ka öelda, et seda lugu ma olen salvestanud ka mõned aastad varem ühe kitarristi ka ma ei tea, kus, kus see lugu on saanud ja sellel osaleb, vastasin ma ka, näiteks kaks aastat, kolm aastat tagasi meie viimasele suurprojektile, mis on Itaalia selline Mussolini-aegne, sõjaaegne muusika ja see oli tõeliselt luksuslik projekte, kui sa kuulaksid võrdluseks siis seda itaalia versiooni, siis see on juba piss sügavam ja küpsem. Hämmastav, aga anname siis järgmisele loole võimalusel. Mul on üks lugu ainult veel. Ja vaatame siis, mis sa selle kohta öelda oskad. Pala ise läks küll inimesi. Ja, ja see on projektist tantsud tähtedega. Keegi tahtis selle saatel tantsida, ma ei mäleta enam, kes see täpselt oli, aga sellest ajast me, me siis tegime arranžeeringu sellele ja sellest aastast jäi meile nagu kavva. Ja naljakas on see, et tegelikult tol ajal okei, aasta võis olla 2007 või kaheksa. Panen, mäletad, Läks natuke mööda, 2006 lausa kulus ja see oli siis esimene tantsutähte, ma ostsin selle sellepärast, et äkki teine ühe aastaga panid ikka väga julmalt praegu. Aga see oli tegelikult aeg, kus ma kus ma tegelikult itaalia keelt ei osanud. Sa tead, Me käisime sinuga Itaalias umbes samal ajal. Ja me käisime, ma arvan, 2007 sinuga Itaalias. Ja siis ma ei osanud Itaaligelt tegelikult üldse, aga mulle meeldis seda laulda. Ja hiljem ma ikkagi võtsin lausa ülikoolis itaalia keele kõrvalainena ja justkui lõpuks siis itaalia plaat mul paar aastat tagasi välja tuli. Et nüüd ma olen tegelikult suuteline, seal on ka üks minu enda itaalia keeles loodud laule, et nemad on suuteline ikkagi päris normaalselt laulma, rääkima ja natukene kirjutama ka. Kes on asja, mida sa ei suuda teha, kui sa selle korda Sa võtad, kindlasti on mu ularõngas, ei tule välja, oled proovinud ka karikavaldu? Ja nagu seda täna nägin, ma ei oska ka õlut tavada võtmega. Otsis siia stuudiosse ühe õlle kaasa tõesti üheselt ma tean, et siin stuudios on alati väga palav ja mul läks nii palju vaeva ja ma ütlen saladuskatte, ame ikkagi, käisin naabertoas ja kapiukse sisekülje najal ta kindla lahti, et näha pole. Ausõna näha ei ole. Ma loodan, et keegi ei saa kunagi teada, millise naabertoakapp see oli. Aga ma arvan, et järgmine projekt on see, et ma võin püüda õpetada sulle hularõngaga keerutamist. Ja samal ajal avada õlut võtmega. Ma ei ole kindel, kas ma sellega ka ise hakkama saada. Ring on elu märksõna, minu jaoks peab olema kaks asja, vähemalt. Miks? Aga loobume siis sellest itaaliakeelsest palast hetkel ja ma arvan, et kuna me siis hoopis vahelduseks midagi, mida ei esita Mart Sander Mul on mõned sellised siia valmis pandud mõned sellised, mis mind ennast ka ääretult rõõmustavad, ma loodan, et sind ka, ma tean, et filme meile meeldib ometigi mõlemale vaadata, ma ei tea, kuidas sa suhtud sellistesse uuema aja muusikalidesse siis ma sain aru, et see halvasti selles mõttes mõistan sind, et ka minu jaoks selline filmimaailma muusikali kõrgaeg jääb ikkagi sinna viie-kuuekümnendatesse, kus, et kuidagi see kõige ehedam kõik, aga ma ütlen, et on viimase viimastel aastatel siiski tehtud ka ka filme ja muusikale, mis, mis mulle sümpatiseerivad ja üks mille laulud mulle meeldivad, on ka Oscareid võitnud film La La Land. Ma ei tea, mis sa sellest arvad? No tead sa, mis ma arvan, ma räägin ühe mõistuloo. Ja see mõistulugu on selline, see oli tegelikult seotud mitte mitte selle filmiga, vaid väga analoogse filmiga, mis oli nimega artist. Ühesõnaga, minu jaoks on need sellised hästi feigid, filmid, mis üritavad olla midagi, mis nad ei ole ja teha midagi, mida nad ei suuda. Kui artist tuli välja minna, kui tõmmanud seda, vaatame, siis tulid kogu aeg pidevalt inimesi, kes on päris head sõbrad. Miine vaates on täpselt sinu film sulle, see peaks nii nagu täpselt sinu film. Ja ma ühele sõbrale, ma olen siin õlut natuke võtnud, julgust nüüd ja ma ütlesin, see sõber on selline väga, väga suur naistemees. Ja siis ma ütlesin talle nii et, aga see oleks umbes sama, kui ma ütleksin sulle, et tead, ma käisin seal Tatari tänava Seksmaksist mööda, seal on akna peale üks väga ilus kumminaine. Sulle nii meeldiks, sulle nii meeldiks, sulle meeldivad naised? No tead sa salsa Armo pointist, kui sulle meeldib päris naine, siis sa ei pea kumminaist ihalema ja kui sulle meeldivad päris vanad filmid mida sa vaatad ja tead ja tunned, siis sa ei taha sellist võlts järgi tehtud vana filmi, see oli kogu mu point. Nüüd kuulame seda laulu. No ma mõistan su iva, kuid mõtlen, et siiski kui inimesed vaataksid artisti ja la ländi, siis ega see nii nagu külgedelt alla juuksed on ka tunduvalt kehvemaid filme siin maailmas tehtud ka vaadata neid originaal, sellega ma olen kindlasti. Mulle tundub, et need inimesed, kes väga ihalesid näiteks artist, nad ei ole tegelikult neid õigeid ilusaid kadendast tummfilme näinud. Tarvad, need on mingi jama, aga näe, nüüd tehti uus ja. Ja ma olen sinuga nõus, aga ma arvangi, et selleks, et hinnata ka tänapäeva filmide headust, peadki olema kursis ka sellega, mis mis tehti möödunud aegadel. Aga seda on nii raske inimestele seletada, sest nad ei saa aru, et vein on vabandust, film on nagu vein, film läheb aastatega lihtsalt paremaks ja pole nii, et ainult uus vein, mida ta austab, pakkis poest, on hea ja aasta vanune on halb ja 30 aasta vanune on veel halvem. Vastupidi mul on õnneks pandud siia ka mõned lood vanematest filmidest, nii et kuulame kindlasti ka neid, aga siit tuleb siis praegu. E-Assan filmist Laalalenud. Niimoodi kõlas siis lugu, mille kohta ütles just sekund tagasi Mart Sander, et seal täis võltsoptimismi. Jah, ma tõesti tunnen siin rohkem sellist, et keegi tellis, et teeme sellise nagu jõle positiivse filmi, mis hakkab lööma lainide saab Oscareid ja mis on nagu samas nii naiivne ja süütu, aga me teeme nii, et ta näeks välja naiivne ja süütu. No ma tunnen ära, kui on selline ajupesu natukene moment asjas sees ja minu arust siin selles filmis Näikse ongi natuke muusikali, jäi asi ka olla selline positiivne, naiivne. Nojah, mitte alati tegelikult, ega ma ütlen, et ma ei ole tegelikult muusikali sõber eriti üldse tõesti vanad muusikalid ja muusikafilmid, aga aga näiteks kui ma käin kusagil välismaal ringi, minu esimene käik ei ole mitte muusikaline. Seda, ma usun. Aga meil on üks helistaja liinil, võtame ta vastu, vaatame, mis tema räägib. Tere õhtust. Tervist, kas Kertu ja mardisaatesse sooviksid helistada? Te olete täiesti Kertu ja mardisaates otse-eetri, kellega me räägime. Oi, issand. Ameerikast on kõne New Yorgist irve. Ja. On aga kas meil on Ameerikas kuulda? Ausalt öeldes sattusin vikerraadiot lihtsalt oli tunnike aega ja, ja, ja olin kurb, et et aga, aga see on super, et et sellised inimesed täna õhtu Kertu ja Mart ilusti saates. Rõõm on, et neid kuulatakse ka teises maailma otsas. Kuidas, kuidas oled New Yorkis positiivsete emotsioonidega, lisaks siis vikerraadiole? No praegu ausalt öeldes pool soojust annaks New Yorgist Eestisse ära, et et meil on siin üle 30 kraadi ja homme veel kuumem, et et Eesti Eesti ilma vaadata, siis ma ei tea, kas teil on kasukad on seal juba kapist välja võetud, et niivõrd niivõrd kurb on vaadata Eesti ilmaga. Ei, ei, meil on ideaalne, täiuslik ilm minu meelest. No ma ei tea, Mart. Täna oli ju ideaalne, ma tulin praegu rattaga, väntasin siia raadiomajja ja õhuõhk oli, liikus, soe, tuuleke puhus. No tõesti on mina, mina arvaks, et aasta aega oleks selline ilm. Jahedus annab kristall selgus ja nii et tegelikult meil, meil siin USA-s on vaja seda praegu, et siin on liiga kuum, aga minul on niivõrd südame tegi soojaks, et teie vestluse alguses tuli jutt mitu tegelikult väga sellisest suurest saladusest, mis on maailmast mardiraamatut. Nii palju, kui see vist ametlikult veel ei ole, päris trükis, aga, aga teda loetakse juba türgimaal Inglismaal Ameerika, kas meie peakonsul kesin New Yorgis, muideks, loeb seda raamatut, nii et jaa, et jutt on siis kaarest, tohtrite vool ehk distaatajane jumalanna vist oli, oli just just just et ma ise olen selle raamatu läbi lugenud ja sellepärast kompliment suur kompliment suurmeistrile, et midagi nii võrratud, et see on eestlase, see on üks suurteos tegelikult. Sellepärast et see, ma ei taha ära rääkida detaile ega, ega ka kogu seda suurt mõtet, mis selle taga on. Aga see raamat võtab kokku kogu eelmise sajandi selle agoonia, mis on tulnud ka eestlasele kaasavaraks peale esimest ja teist maailmasõda. Et tegelikult on selline suur kanaldust, mis annab vabaduse kogu sellele akooniale, mida eelmine sajand kaasa tõi, seda soovitan kõigil lugeda, kui ta kunagi Eesti Eestimaale ka jõuab, aga mardile küsimust ja et kuidas see detailne kõik kogu see raamat on niivõrd detailne, et et kus tohutu teadmine. Me muidugi võime aimata, aga kust see tohutu teadmine just seal Tiibetis, kui sa kirjeldad kasvõi kõik need mäe käärud ja jõekääru seal ära, et räägi maantee nendest suurtest võimsatest nimedest ja, ja üks ja see on nagu üks küsimus, teine küsimus. Mart on sulle see minu isiklikult, ma sooviks teada, mis seisundis seda raamatut kirjutasid, nagu et kas sul endal oli ka see, et seal on väga palju sellist võimsat kanaldust sees, et et see peab olema mingi ultra steit, kus ta seda suutsid nii-öelda nii võimsalt paberile panna ja millised kirjeldused kas või naistele naiste kohta, kui, kui ilusad kirjeldused ma ei ole kuskilt kunagi nii kaunis ja fantastilist lugenud, et et aitäh teile ja ilusat õhtut teile. Aga ma vastan sulle siis ära. Kui sul veel raha on nii palju, et olla olla liinil, siis ma ikka vastan, vastan küsimusest alates äkki, et tegelikult noh, ma ütlen lühidalt siis ära, et see, et see raamat räägib ühest väga maagilisest naisest, kelle nimi oli Maria Orsid ja kes oli tema kohta, võib öelda meedium, aga see pole vist kõige õigem sõna, et pigem ta oli lihtsalt üks inimene, kellel oli nagu ühendus sellise teispoolsus või teiste dimensioonidega mille ta siis arendas tegelikult välja nii kõrgele, et ta suutis Ta vastu väga konkreetset informatsiooni ja see kõik toimus umbes 100 aastat tagasi ja see toimus Saksamaal, ta ise oli pärit küll, tema isa oli Serbiast, Tali sündinud Viinis, ise aga teemast ühesõnaga talle lõid nagu paljud küüned taha ja üks tähtsamaid isegi ma öelda, et mis oleks teda hakanud kasutama vaid kelle sünni juures ta oli, oluline oli siis natsipartei, mis siis aastal 1918 pärast esimest maailmasõda otsis väga palju lahendusi ja väljundeid just okultismi ist. Jaa, jaa, noor Hitler ja kõik teised natsipartei tulevased juhid olid tollal sellised tohutu budismist huvitatud noored mehed. Ja ja Maria Arcitši sõnumid tegelikult, et väidetavalt siis viisid lausa välja selleni, et sõja alguseks oli Natsi-Saksamaal kõige kõige eesrindlikum tehnoloogia kogu maailmas, mis oli nii palju ees muudest kidest, noh, alustame kasvõi, eks ole siis aatomiajastusse astumisest 39. aastal Saksamaal kuni siis selleni, et, et neil oli sõja lõpuks olemas ülehelikiirusel lennuk, kihid, palistilised raketid ja väidetavalt ka palju muud, millest me tänapäeval väga ei räägi ja väidetavalt ka näiteks ma seal ka kasutan seda ühte versiooni, mille tegelikult üks saksa uurija on mõned aastad tagasi toonud esile. Tegelikult Tom pomm valmis enne siiski Saksamaal. Ameerikas olid pikal katsetused, eks ole, aga nägu ei saadud, ei saadud hakkama ja siis korraga, eks ole, ütleme mais 45, Saksamaa kaotab juunis 45 on Ameerikal korraga aatompomm, tundub milline tore kokkusattumus, aga ilmselgelt, et on praegu siis üks selline ajaloo hüpotees, et juba siis märtsis 45 toimusid esimesed aatomikatsetused Saksamaal ja tegelikult Himmler, kes siis üritas nii-öelda valitut ümber pöörata, eks ole, mingil hetkel ja, ja ja hitler kõrvale lükata ja endast nagu tulevase Saksamaa juhti teha ja ameeriklastega läbi rääkida oli siis see, kes tegelikult andis kolm aatompommi ameeriklaste ja millest siis üks oli see esimene katsetus suvel 45 ja millest siis kaks lõpetasid jaapanis oma tee, nii et see on tõesti, need on sellised põnevad, põnevad teemad ja sellest asjast ma kuulsin, kui ma ei eksi esimest korda üldse ütleme, viis-kuus-seitse aastat tagasi ühes History Chaneli saates. Ja, ja ta hakkas mind nagunii võluma tohutult tohutult ilus naine, kelle ilu hinnati nagu ta eksamis, tähtis ka, et kui sa esimesena suudad jätta endast mulje kui erakordset ilusast inimesest, siis see, mida sa ütled ja mida sa teed, seda hakatakse kuidagi nagu seda tahetakse võtta vastu sest me eeldame alateadlikult, mis on ilus ja harmooniline, see on õige. Noh, maailmas kahjuks ei ole alati alati niimoodi. Ja, ja ma tõesti tõesti veetsin mitu aastat nagu, mõeldes sellele ja ja otsides netist selle naise kohta kõikvõimalikku informatsiooni, nii palju, kui ta üldse on, tema kohta on minu meelest 13000 erinevat vepsaid. Aga kõik, mida me täpselt ei tea, on, on siiski see, et kas ta oli päriselt olemas. Et kas ta oli tõesti selline saladus, et temast palju ei räägitud. Või on ta mingisugune kummaline väljamõeldis, mis on muutunud selliseid kollektiivseks just nagu fantaasiaks, mille kohta igaüks nagu midagi paneb juurde ja ma tahtsingi võtta kogu olemasoleva materjali ja kirjutada sellest praktiliselt kronoloogiliselt selline läbi 40 aasta vältav suur saaga ja see kõik õnnestus, see õnnestus, tükid langesid nagu geniaalselt see pusle moodustus. Ja, ja juba juba see, see, et sa, et sa nagu vaatad, kas see kild mahub sisse, kas see kild mahub, mahub, et see andis sellise teatud eksalteeritud tunde nagu sa küsida, et mis, mis olekus ma olin, ma ei olnud nagu mingisuguses sellises seeni söönud inimese sellises lahtiste tšakrad olekus. Aga ma olin nii kuidagi rõõmus ja rahul, et, et lugu kirjutas nagu iseennast mingil määral. Et ma ei pidanud nagu sinusse, kui ma nagunii nagu tema oli see, kes lihtsalt, et tema oli see nii-öelda kirjutav meedium, eks ole, tema tema pani pliiatsi paberile, läks transsi ja mõne hetke pärast sellise paberi täis informatsiooni, tehnilisi jooniseid ja muud sellist ja mulle tundus kohati, et nagu samamoodi, et ma lihtsalt hakkan kirjutama. See raamat on paks, on ligi 800 lehekülge ja see läks jõle ruttu, kui ma hakkasin kirjutama nelja kuuga, nagu valmis inglisekeelne raamat. Mul ei olnud palju vaja mõelda, et see on ka mingi seisundist, eks ole. See oli hea, hea seisund. Aga su esimene esimene küsimus oli ka väga huvitav, et kuidas ma teadsin neid kohti, sest seal vahepeal jah, on tegevus. Ja see on Saksamaa tiibeti ekspeditsioon, mis oli 20 aastate lõpul ja mis on väga huvitav, minu selle raamatu toimetaja, keeletoimetaja on üks inglise džentelmen, kes elab Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ta on umbes üheksakümneaastane. Ja ta on toimetanud mul mitu eelmist raamatut ka, mis on inglisekeelsed olnud ja, ja talle see raamat tohutult tohutult meeldis. Ja ja toimetamine, noh, niimoodi ma saatsin talle peatüki, saatis tagasi, arutasime, eks ole, parandasime, ega me jõudsime sinna nagu ekspeditsiooni. Siis ta ütles, et et ma aimasin, et midagi sellist nagu on tulemas midagi tähtsat. Et kas teate, et kui ma olin noor viiekümnendatel aastatel ma olin lendur ja ma lendasin sellesama marsruudi täpselt ära ja kas teate, et te kirjutate seal raamatus sellesama lennukimudeli, millega ma lendasin? Uskumatu lugu, see oli täpselt nii, et jälle, et kuidas need saatusekillud langevad niimoodi kokku, et inimene, keda ma pole elu sees näinud, Me oleme neti teel suhelnud noh, 10 aastat vähemalt vana härrasmees ja, ja korraga tuleb välja, et ühesõnaga ta ütles, et kas ma tohin nagu parandada või kirjutada need lõigud teile uuesti ta ütles, et noh, et see, kuidas lennuk stardib, siis see, kuidas tuli seda mingisugust tõrvalõhna ja ja see tunne, kui sa, kuidas sa temaga nagu türklased sinna ülespoole ja et, et noh, see on nii uskumatu tunne, mida mina ei saagi teada, mina ei ole sellega lennanud ja lugejad ka reeglina. Aga kui mul tuli selline inimene keeletoimetajaks, muidugi mõtlesin talle, palun kirjutage kõik, sest see endaga tahate, et seetõttu need, need täpsused, need, kui kaua kuskilt lendab, kus saab teha vahemaandumisi kuidas näevad need kohad ülevalt välja, noh, see on kõik lihtsalt selle tõttu, et mulle saatust saatis, et inimese, kes oli selle reaalselt läbi teinud Et selle raamatu kirjutamisest saab ka natuke teha nagu omaette oma raamatu Kas kas ma ütlen lõpetuseks sineta mart mardil? Kogu see raamat on, ta annab niivõrd võimsad kirjeldused Tiibetist, Venemaa selle aja salasalaagentidest ori endale ekspressist Istanbuli, kus siis lõpuks orientel ekspressrong, mis 15 Münchenis sai alguse ja lõppes lõpp-peatused Istanbulis. Et meil tihtipeale meil ei ole üldse aimugi nii põnevast ajaloost, mida küll sellel raskel ajal esimese teise maailmasõja ajal inimene tajub läbi elas, et see kõik on niivõrd võimsalt pandud kirja, et see raamatul on, ma arvan, energiapidi välja tulema Mart siis nüüd seekord sinu kaudu, mis oli tegelikult veel varjule vulkaan, et ette vulkaan ei ole veel purskama hakanud, et see energia juba on seal raamatus, et need, kes soovivad nüüd tõesti seda tohutut imelist maailma avastada, ta on, see on suurepärane võimalus, aga Teile kallikesed, kullakesed, ja kui on veel huvi huvi nagu põnevaid momente selle kohta, siis palun jaga ja just järk kirjuta artit kleidi, et kõik sellest teada saab, sest mina olen selle raamatu läbi lugenud ja loen uuesti ja tõesti ta on, see on, see on suur suurteos, on suurteos ja kunagi loodame, et on ka kinolinal, et ta, et kõike kauniteeti maale kalli, kallis. Ja vastu ka jumala tohutult tore, sa helistasid. See oli nii lahe üllatus, tervita kõiki eestlasi või kes kuulab? Kuulavad seal kõigilt äkki New Yorklasi samuti kuulavad, ära mõtle nii madalalt. Tervitame teid, keekia, olgu, teil on seal ilus alles, selline õhtupoolik algab vaikselt peale. Ja alles hakkab reede, reede õhtupoolik, et siin alles kell viis hakkab saama, nii et meil alles algab kõik ilus. No aga siis soovin sulle super ilusat õhtut ja have fun. Kaunist õhtut ja suur aitäh helistamast. Aitäh sulle. No see oli küll tore üllatus. See oli küll selline vahva selles mõttes, et palusime jagada häid emotsioone ja saime heade emotsioonide, saime ühtlasi ka vaikse kiidulaulu mille ääretult tore. Kõik oli tore, sir, peavad ise näeb muuseas hästi väga, väga sarnane välja sellele naisele, kes on mul seal raamatu kaane peal. Nii et kuidas ta luges, mul on täitsa kindel, et ta, tal on lihtne väga samastuda selle, selle tegelase, selle legendaarse Mariaga. Väga põnev, ütleme nii, et su raamat sai peaaegu parima võimaliku reklaami mida, mida võib rahvusringhäälingu eetris saada. Aga kuivõrd me juba siin sinu kiidulaule ehitame, siis mis mul saaks selle vastu olla, kui vaata näiteks sinu telesarjast, litsid? Üks lugu, mis kannab nii kaunist pealkirja nagu armastuslugu, on sinu enda kirjutatud. Ja ma kirjutasin selle tegelikult Andres Dvinjaninov vile, kes seda siis sarjas esitas ja ja see oligi mõeldud nagu kontrastina, et see on 40. aasta jaaniehk, siis üks sellised hirmsamad päevade Eesti ajaloos, kus Eesti riik niimoodi süstemaatiliselt tapetakse ära võõrvõimu poolt. Aga ega siis ju inimesed tahavad ju ikka olla õnnelikud, armastada, eks ole loota, et, et jaaniööromantika on käes ja see kontrast tuli nagu väga ilusti välja, kui Andres seda esitada, aga, aga selle versiooni ma vist see on vist minu esitus ja. Kohe kuuleme, mis sul siin on? Nii-öelda akadeemilise versiooni keelpilliorkestriga. No vaatame, mismoodi kõlab akadeemilises versioonis pala armastus. Java armastusollu udus. Ning otsima ta ei loobu me. Ja mis päästa ja hävita. Armastus aru kuiva? Küüsi usk meiletas. Kas kõhkluste koormat tõika? Vaiki kui vastuseid ja. Tari süüdaa Ni ohver ta venda käsi kui ta hukkuma. Arvastuserra võib leida võistluse sõja Mess südamesse. Diiva Sokeistab, ei, ta tuikab kuiv veniks. Ja siis. Sina laisa päts. Kes? Selline kaunis pala oli siis armastus. Endal läks ka jälle natuke härdaks. Ja vaata, jaan, kui sa vahepeal ei kuule oma asjadega, vaata, siis on nii huvitav, vahest taas kohtuda paari aasta taguse endaga? No me oleme siin kohtunud täna nii 30 aasta taguses igasuguste erinevate versioonidega ütleb veel inimestele, et telefoninumber kuus, üks üks neli null neli null on see number, kus te saate stuudiosse meile helistada, saata, jagada oma positiivseid emotsioone meiega samuti. Vikerraadio kodulehele võite jätta oma kommentaari vikerraadio RE meie saatus, et alla ja guide tõesti tahate kirjutada ka näiteks Facebooki vikerraadio lehel oma kommentaari, siis ma usun, et me leiame ka sealt üles. Leiame teid igalt poolt üles, oluline on see, kui ta lihtsalt tahate jagada oma positiivseid ja rõõmsaid elamusi ja emotsioone meiega muide, part, mis on nendes neljakümnendates sellist, mis, mis niimoodi siis paelub sind, et me oleme siin, rääkisime raamatust. Me kuulasime seda lugu, need kõik on tegelikult ühest ajastust. Ja vaata, kui sul on küsida, kuna tänase saate teemani on positiivne, eks ole, siis võibolla mind huvitavadki selliseid väga rasked ajad, sellepärast et postitad, aktiivsus tuleb nende dramaatiliste aegade taustal väga eredalt esile, inimesed otsivad seda rohkem, inimesed leiavad positiivsust väga väikestes asjades, vahest. Ja tõesti mul näiteks meeles ka esinesin, esinesin ühel küüditamise aastapäeval Eesti küüditatud ühingu üritusel ja ja seal üks daam ütles mulle, kes oli vist lausa kaks korda ära küüditatud lausa lapsena 41. aastal ja ja siis ta ütles, et jah, nii palju räägitakse ja räägitakse. Miks keegi ei räägi sellest, kui õnnelikud me seal olime. Sest inimene ju? Ta tahab olla igal pool õnnelik ja me ei saa primitiivne mõelda, et kui sa olid, eks ole, küüditatu noh, sa elasidki ainult mingisuguses masenduse pilves, sest inimene ikka otsib ükskõik millisest õuduses midagi sellist, mis lubab tal tunda ennast, eks ole, inimesena, mis lubab tal näha midagi ilusat ja tal on ilmselt palju teravam silm ja teravam meel, et neid positiivseid asju leida. Et sellepärast ongi, vahest mulle tundub, et me oleme jõudnud sellisesse noh, heaoluühiskonna tohutusse, mugavustsooni, mida me muidugi unistasime väga nõukogude ajal, et kui tore see kõik saaks olema. Aga mingil määral see on teinud meist sellised tuimad, tasa paksud inimesed, et me tegelikult tõesti ei näe enam ei ärka nagu Meelis sinna helistada ja ütles, et me ei ärka enam ei mõtle sellele, et näed kui milline õnn, et ma elan Eestis ja et ma üldse elan ja ja nii edasi. Et me ootame nagu tohutult kogu aeg mingisuguseid uusi hüvesid ja ja, ja et meile tehtaks palju ette-taha ära ja siis me oleme tohutult pettunud, kui ta ei tehta ja ja tunneme, et meid ei hinnata väärikalt ja selles mõttes mulle tulles tagasi küsimuse juurde, et mulle tundubki, et näiteks inimesed, kes elasid üle sõja, kes elasid üle need kõige õudsamad aastad 20. sajandi ajaloos. See, kuidas nad leidsid oma väikest rõõmu tõesti näiteks kas lauludes, eks ole, mis olid tollal tohutult ilusad või filmides, mis olid tohutult ilusad. Ma ei tea, inimsuhetes mingites hetkedes. Kui seal ikkagi oli, ma ei tea, kolme pommitamise laine vahel üks ilus õhtu, kus ei pommitatud sa kujuta ette, kui ilus sulle tundus, eks ole. Noh, et sellepärast mind huvitavad just inimesed väga hirmsate sündmuste taustal ja see, kuidas nad ise muutuvad läbi selle, kui nad hakkavad maailma ennast teistmoodi nägema. Omamoodi ilus nagu seegi, mis sest, et et negatiivse alatooniga küll. Aga et me lõpetaksime oma esimese saatetunni, mis on nii hämmastavalt kiiresti läinud, ma näen, et inimesed meile vahepeal ka helistavad sisse, lihtsalt me võtame kindlasti ka järgmises tunnis järjest teie kõnesid vastu. Aga et me lõpetaksime selle natukenegi positiivsema noodiga, siis jäima sulle võlgu ühe vanast ajast pärit filmimuusikaloo. Ja valisin ma siin sellise loo, mis siis ka omamoodi räägib. Natukene keerulisema taustaga tüdrukust, kes ütleb, et tulge eest ja laske mul tulla. See on Barbra Streisandi selline läbi murda. Ta filme läbimurdelugu, sa tead, mis filmist ma nägin. Tal olid esimene film, oli tal? Jah? Vannikeel ongi see, kust ma selle loo võtsin ja minu meelest üks selle filmi parimaid lugusid on. Tontrein on MayPhreid ehk. Ja see räägib siis, eks ole, juudi kommikust tüdrukust fännibrassist, kellel oli väga raske läbi lüüa, aga temast sai siis tõesti Broadway staar vaatamata kõigele. Ja noh, see pole küll nii vana film, kui ma seal vist 67 või kaheksa tehtud. Tead, ma jään sulle praegu selles osas isegi vastuse võlgu, aga 60.-te teine pool ütleme niimoodi jah. Issakene kui seda esimene filmekele isegi 60 viiegi alustas ka noorena ja ühesõnaga see on hea, sest asjad on hea, see laul on hea, seda ma olen nõus kuulama. No läks seekord hästi, filmi sisu on ka hea inimesed, vaadake ka seda.