Suveöösaade läheb edasi, kell on kaks minutit üle südaöö, mis tähendab seda, et kuupäeva vahetunud vahetanud on ka nädalapäev. Meil on laupäeva hommik. Tere hommikust. See lugu, millega me alustasime, kandis väga sobivad pealgi good morning, staar Chain ehk tere hommikust. Tähevalgus ehk imeline ja mis mulle erakordselt rõõmu valmistab, on see, et Mart Sander küsis mult eetri valiselt, mis lugu see on? Ja paisima selle loo samamoodi spetsiaalselt sulle tõstsin siin vahepeal ruttu lugusid ümber, sest loomulikult on ka see ühest vanast heast muusikalist ja, ja sellisest muusikalist. No ma võin sulle siin muidugi anda vihjeid, see on 67 aasta välja antud nõned, aga muusikali ennast julged ka pakkuda. Neid tuli muidugi kõvasti, siis sel ajal ka oli. Kas see oli hea ja Hieron tohutult hea muusikal. See on lahe. Nii et noh, ütleme nii, et korraks nagu mul tuli võidurõõm, aga sa ikkagi tulid auga välja. Oli vaja ikkagi. Ja aga no et me ei jääks siin ikkagi 60.-te muusikalide peale, kuule, aga meil on helistaja liinil, võtame ühe helistaja vahepeal vastu muidugi. Telekaunis tööd. Tere kaunist täpselt ei näi, mõtlesin praegu etele kuuletas teie saadet on ju väga positiivne kogu lugu, lugupidamine minule saatekülalise suhtes. Kellega me räägime vahel ja seda ka väga tore, küllike. Ja Tallinnas, et ehk see võib-olla ei olegi nii, meeldib paljudele kuulda, kes Tallinnast väljaspoole, aga see selleks, aga mõtlesin Andrus Vaariku reklaami peale, et ka oma kuulalt. Ma tahan ise ka rääkida ju. Kui ma olen juba üleval ja ehk siis telefonikõnevõimeline, siis tahaks öelda, et, et kõik on ju väga hästi ja väga hea meel on kuulda, et Mart Sander ühtegi minu endaga, et nii ilusad ilmad on. Millest jutt, see on ju väga tore, et ei, olete õudset palavust. Tead seda, mina olen nõus sellega, et mina olen nagu kudenud kudenud kala, kui kuumaks läheb. Et tõepoolest on liiga palav, on ikka liiga palav, et meie oleme põhjamaa rahvas ja eelmise nädala laulupeomälestusi sääraseid, et minu sugulased seal käisid esinemas, ise kahjuks ei jõudnud, aga kõik oli väga hea pidu ja, ja nii positiivsed mälestused, et ei ole, et jah, sellest mitte midagi halba meenutada. Aga miks ise ei jõudnud? Sa lihtsalt piletid ei olnud. Juhtus paljudega, ka teleri vahendusel sai muidugi iga hea ülevaate. Jälgisite te vähemalt televisiooni vahendusel laulupidu katkes nii tundub, et katkes ära tõesti. Ütleme Ameerika kõne pidas vastu nii pikalt ja Tallinna kõne katkes ära. Näed, vabandust-vabandust kelleltki ei katkestanud ära. Ma kardan, et võib-olla külg ise katkestas kogemata ära, aga no ei tea, võib-olla see telefoniaku tühjaks. Aga no vähemalt me saime teada, et tal on ka kõik hästi, tal on telefon olemas, nagu ta ütles, et rõõm on, et saab helistada. Rõõm on, need saab sõna sekka öelda, rõõm oli hea ilma pärast, rõõm oli laulupeo ja heade emotsioonide pärast. No mina küll mäletan aega, näiteks mina elasin kesklinnas, sündisin ja kasvasin ja meie pere sai telefoni, kui ma olin umbes 20 aastane. Ja see ikka oli tohutu rõõm, et ta telefon, et ma tean seda tunnet, mis on, kui ei ole telefoni, praegu tundub, see, see ei ole nagu olukord, sellist pole võimalik, aga elasime ja kasvasime täiesti ilma telefonita. Kellelegi helistada pidid minema välja nurga peale taksofoni juurde aga siis tuli meelde, et sellel, kellele tahad helistada No kaugekõne oli üks vahva asi, mida ma mäletan, et hea see Leaks, see oli üks vahva asi, suviti ikka pidi vanemate kaugekõnesid võtma, kui tahtsid maalt. No aga sa ei mäleta vist veel seda aega, ikka kui sa pidid võt minema äsja avatud peapostkontorisse, et võtta välismaale kõne, seda ei saanud kodunt teha. Aga seal oli ekskalaator, vaat. Siis, kui mina hakkasin Postimehes käima, ekskalaator ammu katki juba seisma Ta oli seal olemas, aga ta seisis, et sa said jagu kujutada ennast hetkes kõrvalt minema. Teate, minu meelest ma ikkagi olen sealt üles-alla jooksnud küll, aga selles mõttes, et kuna ei mäleta, mina teinud, no näed sa, aga mul on palju toredam asi siin käes, mis tänapäeva meenutab. Mul on siin plaat, mille kaanel loomulikult oled sina ise. Piroolist seekord, et kui telefonidest Jagooge kõnedest, siis millest muust, kui ma seal ATIs võiksime me siinsamas ka rääkida. Ja. No ja olles just äsja olnud, kuidas ma tulin jalgrattaga väntasid viia, eks ole. Ma tõesti ei tulnud, ma saan alati ka ja mul olemas Eradit ja mul ei ole üldse auto, pole kunagi elus autot olnud, sest ma elan kesklinnas ja mulle meeldib rattaga sõita, ma sõidan aastaringselt iga ilmaga rattaga ja ma saan teatud mõttes Rute minikohale kesklinna piires kui nii mõnigi inimene autoga. Aga see oli meie just seesama itaalia plaat, millest ma mõni aeg tagasi rääkisime ja ja Maserati, Eesti Eesti osakond oli siis meie plaadi sponsor, et me tegime ühe toreda Maserati laulu sinna peale ja seepärast olen ma seal ka kaane peal sellise ilusa imeilusa 40. aastate masinatega. Aga kui selle plaadi peal on üks uus lugu ka tegelikult, mille ma kirjutasin siis sotsiongi, mis ma ütlesin, ma kirjutasin itaalia keeles, aga see plaat ilmus kahes keeles Itaalia ja Eesti, et praegu sul on vist käes eestikeelne versioon ja see on tegelikult selline täitsa tänase õhtu sellise sumeda suveõhtu ja, ja kahe inimese koosolemise selline sume, laul peaks sobima küll. No ma ei tea, kuulame siis sumedat Maserati laulu. Tahad olla? Veedaks veidi aega sinuga. Täna õhtu nõnda ka. Tahad jääda täna minuga? Tuunillen päevad ju kiiruga. Mul Vetkedgetoope. On? See. See suusi ma küll nüüd. Unelda koos minuga kaunis unistustest, kui ta Hezbla uuteks saade eksmees. Tahad ärgata koos minuga kätte kui uue eluga? In vivo arhiivi alla ta soovi. Õhtu nõnda ka hüüdke liiga. Hendu on no. Et ta on p seen? No. See suusi ilma küll nüüd ära vaadena. Koos minuga kaunei suudistust suinuda Heskla uuteks Eksmi süü. Saavad? Tahad ärgata koos minuga algata kui kuueluga. Ning pool lasi alla, kui ta soovi Ena. Selline kaunis pala siis. Aga meil on jälle helistaja liini, mis saab meil selle vastu olla, kui võtta helistaja vastu. Tere õhtust. Tere, tere, kellega räägime. Tervitan teid Tallinnast mu nime rutt ja ma tahaksin suure kummarduse teha kogu ETV meeskonnale, kes laulupidu üle kandis. Et ma ei saanud see aasta ise minna ja ma usun, et üle Eesti oli väga palju inimesi, kel lihtsalt olnud kas võimalust raha, mida iganes tervist, et kohale minna, aga kes tahtsid ka sellest osa saada. Suurepärane ülekanne ennekõike muidugi kummardus Mahani Ove Musting. Täna lugesin ka Raul Ranne väga head intervjuud Päevalehest, millest ma sain aimu, kui suur töö selle taga oli. See on tõesti suur töö, nii suure ülekande korraldamine. Ja see on nii, vahest mida tänamatu töö, et eks ole, ei ole tore, kui keegi märkab või võtab vaevaks üldse mainida, et, et olid ka peale lauljate ka teised töödeks. Nimelt, kui ma lugesin, et üle poole miljoni inimese vaatas seda ülekannet, et see on ju suur osa Eestimaast Muidugi said sellest osa ja 100000 inimestele absoluutselt õige. Kindlasti see on väga tore asi, mille üle rõõmustada siin suveöös, kas teil on ka midagi muud, mis teil hinge rõõmsaks teeb? Muidugi üks asi veel nii kõikidele nendele, kes olid kurvameelsed või lausa nurisevad selle üle, et ei pääsenud platsile siis sooviksin väga tänada, ma arvan, et meie politseid ja ilmselt ka päästeametit, kes ennekõike selle otsuse vastu võtsid, sest kui oleks midagi kellegagi istunud, seal platsi peal ja abi poleks jõudnud, siis ei oleks seda kirumist jõudnud meilt keegi ära kuulata. Et seal ju ennekõike meie turvalisuse ja õnne nimel, et kõik läheks hästi. Loomulikult. Sageli inimesed ei mõelnud selle peale. Väga hea otsus ja, ja suurepärane ülekanne oli tõesti, et ma istusin oma kodus diivanil, jah, mul tuli Tõnn peale ja seda, et et sa vaatad lihtsalt ühte ennekõike ju koorilaulu pidu. Koorilaul ei ole ju väga popp asi, eks ole, isegi mu teismeline, kes ütles mulle õhtul, et kuule, ma saan aru, et ma vaatasin telekat seitse tundi järjest. Vaatas koorilaulufestival ei tundu väga normaalne teismelisi pool. Aga see oli tõesti suurepärane. Südamest aitäh ETV inimestele, kes selle võimalikuks tegi nii paljudele inimestele Väga tore, meil on väga hea meel, et meiega jagasid oma positiivseid emotsioone. Täiesti nõus kahe käega. Suur aitäh teile helistamast. Teile ka sinna toredad tööd ja kõike head. Aitäh teile samuti. Nii, aga võtame kohe järgmise helistaja, kuulame, mis on temal öelda. Tere õhtust. Tere õhtust, kellega me räägime, no on ka mina olen Lembi, tere, Lembi ja. Seire ja mina tahan ka ütelda, et seesama eelkõneleja Märkusega ma olen täiesti nõus, kui mina pärast seda suurt laulupidu läksin üksinda koju ja nägin, et seal oru peatuse lähedal valvas meie kõikide heaolu. Relvastatud noh, ma ei oska ütelda, kes ta siis oli, oli ta sõdur või oli ta kuskilt kaitseväest või kuskilt mujalt, aga siis mul tekkis tõesti niisugune suur õnnetunne, et meie seal nautisime seda laulupidu ja lauljad ka, kõik turvalised 22000 seal kaare all ja samas olid Need mehed püssiga, valvasid seda kõike meie heaolu. Mina tahaks ka väga tänada seda ilusat laulupidu ja kõiki neid, kes hoolitsesid ka selle eest, et meil oleks seal turvaline ja hea olla. Ja muidugi ma tahtsin veel küsida, kas selle saatel üks kordus ka tuleb päeva, et mina näiteks arvasin täna, et ma seda saadet kuulata ei jaksa. Aga nüüd ma leian, et ma kuulaks seda veel kas või. Paar tundi edasi seda muidugi ääretult hea meel, kui neil on väga suur rõõm selle üle. Positiivsed emotsioonid meile. Ma küll kardan, et. Sellele saatele eetris kordust ei tule küll aga see saade on täiesti leida vikerraadio kodulehel ja et võite kuulata korduvalt ja korduvalt ja korduvalt üle. Et, et see rõõm teile jääb, aga tegite te meie ka praegu sellega rõõmsaks. Tänan tagasi Rootsi sinna suur-suur tänu teile helistamast. Nägemist. Tõesti. Minu tuju tegi ta sellega praegu ääretult heaks, nii et mul ei ole midagi öelda. Kuule, meil on veel üks helistaja liinil, võtame kolmanda, helista järjest ka, ega meil ei ole ju ometigi kahju. Tere kaunist õhtut. Tervist ma kuulsin, et te rääkisite, vajab ühtmoodi, sai kaugejaama ka kaudu helistada. Nii tõesti on, öelge palun, kõigepealt, kellega me räägime. Ütleme sama mees ja mul tuli kohe sihuke asi meelde aastast 1991. Nii. Siuke raadio on olnud nagu linnaraadio. Kui keegi mäletab Oli jah, väga vaevaliselt, tuleb meelde linna raadio. Kas sellest sai hiljem ma kardagi topp raadiot, siis töötasin mina seal. Nii võib juhtuda tõesti, õnneks saite te ühendust nüüd vikerraadio ka juba teist korda, nii et. Ta on jälle asi, mille üle rõõmustada elus. Eks ole? Saime aru, suur aitäh meelisteile helistamast ja kaunis töö jätku teile. Nii tuli vahepeal neid kõnesid kuidagi väga hooga meile peale. Ma arvan, et viimane aeg on äkki kuulata vahepeal natuke muusikat, enne kui inimesed jälle helistama hakkavad. Tead, me kuulame nüüd Lähme tagasi New Yorki. Ja, aga me ei lähe üldse kuskile väga kaugesse aega New Yorki, vaid me lähme lihtsalt inimese juurde, kes elab New Yorgis ja kes mulle isiklikult sümpatiseerib muusika, mida tema teeb täiesti meie kaasaegne. See on üks naine, kes on sündinud, kui ma ei eksi, Venemaal. Kes elab nüüd New Yorgis, on ääretult populaarsust võitnud seal ja kes muide, on suur Eesti austaja, kes lapsepõlves veetis oma suved Pärnus. Ja see naine on Regina Spector. Ja tema laulab päris huvitavat muusikat, kuulame siis vahelduseks sellist midagi hoopis teistsugust muusikat korallide vahele kuulama. Niimoodi siis lauliski rediinaspektor meile. Täitsa lahe on ja kui palju sa üldse mingisugust popmuusikat kuulad, sest tegelikult sa ju tead ikkagi veidi teist stiili asja ise. Jah, ma ütlen ausalt, tohutult vähe, tohutult vähe, et sellest nimest, Ma ei teadnud tänaseni mitte midagi, aga ma suhtun temasse hästi positiivselt, mis. Seda, see on tõesti tänase õhtu märksõna masin küll tegelikult jama on see, et aega on nii vähe. Mõnes mõttes on muidugi tore, sest et meil on nii palju helistajaid ja nii palju head muusikat, mida mängida. Aga tegelikult mul oli siin väga palju erinevaid lugusid välja valitud, mida ma kõike plaanisin mängida, mõtlesingi, et, et ma nagu testin su sellist. Mõnes mõttes piire jah, et vaatame, et mul oli siin pandud natuke punki ja natuke sellist juba elektrooniliselt ja mõtlesin, et vaatame, kuidas see suveöö ja positiivne meel sul siin on, aga näed. Praegu ma arvan, piirdume Regina spektoriga. Ja ega me ei saa ju ometigi ikkagi üle ega ümber sellest, et kui meil on juba Mart Sander stuudios, siis ju ikkagi kuulame, ma arvan, sinu plaate ka, sest sul on siin nii toredaid plaate kaasas, ma ei saa neid kuidagi kõrvale jätta. Ja üks plaat, mille ma võtsin lihtsalt juba sellepärast, et nii ilus pealkiri on romantika aastast 1937, no lihtsalt nii ilus. Selle peale on meil ka palas hotell, see plaat ilmuste paratses hotelli juubeliks kaks aastat tagasi ja sinna lihtsalt panime sellist kolmanda aasta muusikat erinevatesse peale, mis sa sealt siis nüüd valisid? Siit valisin ma sellise pala. Kas känguru? A känguru on selles mõttes tore pala, et see on operetis Savoy ball. Mul oli rõõmsada lavastada Estonia teatrisse jookseb siiamaani väga edukalt oli aasta külvastatum etendus mingil aastal, kui ta välja tuli ja olen ka ise vahest laval, aga seda lauluma laval laulda ei saa. Seda laulab üks naistegelane, aga laadistes etendust. Mulle see laul nii hakkas meeldima. Aga ma olen ise muidugi loomulikult täiesti valin lihtsalt rusika lauale. Maleprodutsent Ma olen lavastaja, ma olen ka arranžeerija, ma tegin ise linna uue taroniseeringud oma oma orkestri jaoks ja ja ja siis sain laulda võõralaulu. Sest lihtsalt oli nii hea. See on selline hea, hea tuju pauk, lihtsalt midagi pole teha. No suurepärane, see sobib meie saatesse ääretult hästi. Lugu pealkirjaga känguru. Terviseks tervituseks Austraalia eestlastele, kes meid kõik kuulavad praegu koos interneti ees. Ma olen täiesti veendunud, et nad teevad seda, pole mitte mingit põhjust selles kahelda. Kes tahab Austraaliast meile helistada, siis telefoninumber kuus, üks, üks neli null neli null helistada võite loomulikult ka Eestist ja rääkida kõigest sellest heast, mis on teie südamel ja mida te tahaksite meie kõigiga jagada. Siit tuleb teile aga känguru. Kaartantsud olid teener, justkui talle JA seljas küünulinja kortse õla naat Haadeepa. Käes on uus, ei saa ennast ohvriks ta käenjul. Või on, vaata kui huvitav, siin oli ju selline väikene vingumine ka, et laulud aastas 32, aga näed ikka mõtteliselt vanasti oli keegi ka ilusam ja parem ja nüüd on ainult eks mõttetu trumpimine. Võib-olla ongi see, et me ei oska olla, näed sa näha, kui õnnelikud me oleme omased, kes ja mõtleme, et alati, kas vanasti oli kõige ilusam või tulevikus on kõige ilusam. Näed, nüüd on põhjust tallele hetkes. Õnnelik ja ilus. Meil on aga helistaja liinil, kes nii kannatlikult juba oodanud. Tere õhtust teile. Tere õhtust. Kellega me räägime? Lõuna-Iirimaalt, meil on täna nii rahvusvaheline saade. Suur rõõm, et kätte saite. No tavaliselt vikerraadio ongi mu saatja Ahaa, seda on rõõm kuulda, aga rääkige siis sellest, mis teeb Lõuna-Iirimaal meele rõõmsaks. Meele teeb rõõmsaks see, et paar päeva tagasi oli mul sünnipäev. Palju õnne teile. Aitäh ja just sellel päeval ma rääkisin oma tütrele, et milline päev oli see minu emale. See oli siis üheksas juuli 1949. Rasked päevad see oli see aeg, kui mu isa oli arreteeritud maikuus ja talle mõisteti 25 pluss viis. Ja mis teid Iirimaale viis elus? Põhjustele rõõmustamiseks. Ja ei ole endale püksirihma vahet. Kas lapsed on iirikeelsed või eestikeelsed? Ja eesti keel ei tule. Kaks väga tähtsat sõna, eriti kui memm teeb häid pannkooke. Aga nii ongi iga hommiku ja, ja noh ja see on, see on suur rõõmu põhjus niimoodi, nii et ja teid kuulata seal optsia Pange lastetoas ka ikka raadio mängima, et nad kuuleksid lihtsalt eesti keele kõla ja võib-olla jääb rohkem külge, kui tahaks loota. Õnneks me oleme internetis täiesti saadaval, homme las kuulavad, kuidas memm helistab just emale. Okei, väga vahva, väga noh, siin oli, siin oli probleem, noh, et kui kui nad väiksemad olid ja kui see kaks, kaks keeldaks nagu segama, kui nad läksid, sõime, siis ei saanud Nemad aru, mis kasvatajad räägivad. Kasvatajad ei saanud nendest aru, sest nad rääkisid niimoodi pool pool pool seda kohalikku ja pool eesti keelt. Nii et see tekitas probleeme ja siis läks palju palle kohaliku keele peale üle. Miljonit üks ameerika daam kurtis, et seal on kohutavalt külm, et siin on, meil ei, vabandused, seal on kuum. Meil on siin kohutavalt külma, kuidas siis Iirimaal ilm praegu on? Väga hea on mõnus, täpselt paras õhk 20 22, mõni päev paistab päike, siis saab seal ookeanis käia. Suplemas. Nii et ei, üldse ei kurda. Kõiki parem kliima. Meil on alati olnud Iirimaaga kuidagi selline mingi imelik lähedusse juba. Mäletan oma noorusest peale, kuidas kõik tahtsid iiri muusikat teha ja, ja mille kast meil tundus alati, et midagi, midagi on meil nagu ajalooliselt ka sellist tohutult ühtset ja sarnast, et eks nemad ju natukene inglise ülemvõimu all on kannatanud ja meie Venemaa ülemvõimu all. Jah, aga naljakas oligi, et, et see kõik toimus nii ammu ja lõpuks läks nii, et nagu meie saime siis vabaks, aga, aga huvitaval kombel siis Iirimaa, eks ole, kes on tegelikult ju ülivana suure kultuuriga, eks ole, riik, kes on maailmale nii palju andnud, et nendel ikkagi on need probleemid tänase päevani? Jah, see oleks, see oleks tegelikult huvitav, huvitav, milline oleks maailm, kui Šotimaa Iirimaa oleksid täiesti iseseisvalt kaks riiki, aga ma mõtlen, kogusid Iiri saart, et mis see inglismaa ikkagi õnnistab seda väikest väikest naabrit? Ma tulen järgmine nädal just sinnakanti, nii et võin teile tervisi tuua sinna. Mina veetsin vist eelmise eelmise eelmise suve vist veetsin või lausa aidanud, nii ruttu oletegi Edinburghis praktiliselt terve suveteatrifestivalil Frunnis ja küll oli, küll on üks ilus linn, siis oli muidugi natukene liiga palju rahvast ja liiga palju selle rahvaga kaasnevat rämpsu. Ja no see oli tõesti, see festival on maailma üks suurimaid teatrifestivale ja aga huvitav oli see, et see rämps oli hommikuks läinud alati, aga ööd olid hirmsad vaatepildid. Ja siin küll paljud inimesed, paar välismaalast on mulle öelnud, et neid üllatas selle laulupeo puhul see puhtus mis, mis suudeti nagu tagada niivõrd massirohke ürituse juures kus tegelikult tõesti, kui sa hakkad mõtlema peo lõpuks, kui me lahkusime, prügikastid ajasid natuke üle ääre, aga mingit tohutut sellist laga, mis oleks mõne teise riigi suure festivali puhul olnud, täiesti jääb, seda ei olnud üldse sorteerid. Ja. Ja no prügi sorteerimiseks on ikka Inglismaa ja Šotimaa ikka väga kõrgelt. Selles kindlasti jah, aga võib-olla siis tekitame vähem prügi. Me oleme lihtsalt viisakamad. Täpselt nii on. Ja meil on ikka neli, neli konteinerit, nii et iga asi käib ise konteineris. See on vahva. Rõõmupõhjuseid on, on igasuguseid. Nii on pisikseid ja suuri. Elu on ilus veel. Täpselt meile lõikud. Siis ei oleks, igas sadamas on alati mõni eestlane teadsid juba targemad mehed kui meie. Ilmselgelt meil on aga väga hea meel, et meile ütlesite ja, ja oma lugu meiega jagasite. Suur rõõm on igatahes kuulata ja kuulan edasi. Ja soovime veel järgmist järgmist 70 aastat. Just nimelt ja tervise. Tervis Iirimaal ja Šotimaale, aitäh. Ilusat ööd. Kas on nii rahvusvahelist? No vot, ma ei kujuta ette, meil on järgmine helistaja küll ka liinil, Eesti kadus täpselt hetkel liinilt ära helistage, helistage tagasi, näete, natuke pidi ootama, kasin, jäime jutustama, aga näed, helistab uuesti. Võtame vastu Eesti numbelegi, täiesti küll. Tere, kaunistus. No näed Ei tulnud siit ikka midagi, võib-olla katkeb see kõne mingi põhjusel ta pidevalt ära. Aga no ei ole midagi proovite uuesti. Võtame vastu. Ei ola suhteliselt kadedad küll aga ütlen ma teile kurvastusega seda, et ega meie suvesaadet ei ole enam väga pikalt järelejäänud. 19 minutit ja nüüd me oleme juba tund ja 41 minutit siin niimoodi ära istunud. Jah, olgem ausad, tänapäeva mängufilmid lähevad küll ääretult. Palju pikemaks kogu aeg, iga hetkega. Aga mõju on alati nõus, et see peaks nii olema. Enamik nendest ei ole väärt olema kaks ja pool tundi pikad. Mulle meeldivad. Kohe kuulame, mis meeldib meie järgmisele helistajale. Tere õhtust. Hallo ja hallo, kellega räägime MINA OLEN, MINA, OLEN, Sigrid Perezi kõrval. Teate, te tuletasid mulle meelde, kui tuli see postimaja jutt, see eskalaatori, eks ole, nii, mida vist mina liikuv nagu vist ei mäletagi. Et vähemalt seal nagu olen käinud. Seoses sellega tuli mulle meelde mu selline väga huvitav unenägu aastast 92. Et mina lähen nagu noh, Tallinnas tuultele jalutan ja mulle mul oli siis juba kolm lastega unes, mul siin nagu kaks väikest nagu kahe ja kolmene jälle kolleks uued lapsed ja vaatan korraga Toompeale on metroopeatus Heam, eks ole, et nagu ma ütlesin, kui huvitav, et ma tean, et seda ju ei ole, aga rahvast palju, kõik rõõmsad niimoodi selline nagu kena suvepäev. Jah, ja siis lähen ka koos rahvaga sinna metroo nagu väravatest sisse ja see ei olnud mitte nagu rongile, mõtlesin nagu rongirong läheb, aga tegelikult oligi liikuv eskalaatori trepprahvas läks sinna peale ja mina koos nende lastega. Ja siis trepp nagu läheb jah, edasi korraga vaatan kuldsed ladina tähed ja on kirjutatud Riiga, mitte Riia nagu eestipärane, eks ole, aga Riiga nii jälle rahvast tuleb jälle nii rõõmsad, toredad ei ole mitte niisugune religioosne või selline tõesti rõõmus rahvas. Siis tuli praga, jah, täpselt nii, praga jälle rahvast tuleb juurde, trepp läheb jälle edasi ekskalaator. Ja siis oli viien jälle. Mul on nii meeles, just mitte viinaga vie. Ja, ja korraga nagu sai teada, või nagu öeldi, et nüüd on lõpp-peatus ja see oli Jeruusalemm. Aga mina näen, mina näen, teised ei pannud tähele, mina näen eemal, et on Kristus seal toni Jeesus. Ja ma tunnen, et ma nagu kardan või pelgan ja ja siis mõtle naa, aga laps on nii väike, temasse kahene, tema ei tea midagi, tema ei oska karta, võtan julgustuseks ütelda oma vasaku käevarre peal, eks ole. Ja siis see hetk, kui ma niimoodi nagu kummardan, võtan ja lumma pilgu noh, niimoodi tõsta siis kui ennem oli Jeesus kaugel siis tuli täitsa minu ees ja ma vaatan niimoodi otsa ja mõtlengi, nii et oh jumal. No vaatame kui silma ja ütlen, et selle inimese kõrval ma ei karda mitte kedagi, mitte midagi. Et noh, et selline võiks olla mees, noh oma mehi selline niivõrd julge ja kindel tunne. Ja siis sellesama unenäo peale ma ärkasin üles, kell oli pool neli, 11, mai, see on minu pinginaabri võtma, tulin just täna tema juurest 11, Maian üht-teist. Mai 92 oli jah see unenägu ja just et mu pinginaaber, kes on esimesest klassist mu pinginaaber, nii et see kuupäev jääb ka nii hästi meelde ja just, et ma tulin, tulin täna tema juures, eile läksin rongis Rapla rongis sattusin rääkima ühe noorikuga, keda ma polnud ka varem kunagi näinud ja tuli kuidagi otse sama unenägu tuli ja täna ka. Ma mõtlesin ka, et ma lähen magama, et ma olen reisist väsinud, aga kuidagi tegin raadio lahti, nüüd natukene kahteteist. Ja siis ma otsustasin, kui teie veel rääkisite, eks ju, seda metroo või seda ekskalaator, et ma räägin selle ära ja see naine, noor naine, ütles mulle ka, et ta ütleski, et ma olen siin nüüd külas käima, et ma olen, ma ei tea, kus välismaal jälle ta elab välismaal, tal on kaks poega, abielus ja siis ta ütles, et teate, mina tunnen, et teile on antud see, eks ole, see unenägu ja kõik, et te nagu peate seda rääkima ja et see on nagu jumala poolt teile antud, eks ole, ütles mulle niimoodi, ta oli 37 aastane, ütles mulle veel vanus, nii et mul on hea meel, et sain ära rääkida. Kas teil jäävad üldse unenäod hästi meelde või see oli selline, mis on lihtsalt nii tähtis, et ta jäi meelde. No vot eriti ta tuli just kuna teie jutu sees Eskola autoriks oli ühe, et seal on käidud, siis tuli täitsa meelde, tuli see tänane rongisõit, aga unenäod? Jah, mul on küll väga lapsest saadik, ma olen näinud ja, ja jah, on selliseid, ma nägin, pojapoeg oli sõjaväes kõige vanem poeg ja teate, ma tulen, tulen Raplast, ma käisin veel lastega, nii et ma käisin Raplast Tallinnas tööl Valdeku tänavalasteaias ja kuidagi bussis, mulle öeldakse ka, et noh, et, et sa oled nagu näost nii imelik ja kõik, mõtlesin jah, et nagu palavikutunne. Ja saan ma siis nagu koju lähen heidan selle vanema poja voodisse tema tuppa, olen pikali. Te kujutate ette, kui ma panen omale niimoodi käe käe, panen niimodi siia puusa juurde ja ütlen endale ootamatult, ütlen nii, et oh jumal, eramut ainult poega võtta. Siis ehmatasin ära, et need sõnad nagu rebiti mu suust, et no ma ju ei mõelnud ka tegelikult tema peale, ta oli Narva Narva lähedalt sõja. Oh jumal, nii erutatud. Ja siis ma läksin kööki ja ütlen mehele, eks ole, et kuule vaata, mida ma praegu ütlesin, eks ole, et ma ei saa aru. Ja, ja ma jäingi haiguslehele ja minu arust oli kolmapäeval, eks ole, kuskil võib-olla kuue aeg õhtul ja tuleb minu ema tuleb siis laupäeval kolmapäeva õhtu, neljapäev, reede-laupäeval tuleb minu ema Tallinnast nagu ootamatult jaa. Jaa, ja nagu tõsiselt esikuksest, nagu siis teeb lahti kohe esimene lause oli nii, et et Sigrid teadet Narvast helistas kirurg. Raskes viimases staadiumis üsna pimesoole operatsioon, et nad läksid hommiku jooksma, eks ole, et noh nagu lõhkes või midagi või oli lõhkemas. Ja siis nii kui ema seda ütles, eks ole, mina olin nagu köögi esiku vahel ja kui ema ütles kohe, nii kui uksest sisse sai, ma kükitasin täitsema, võtsin maha, hoidsin kahe käega iseendalt ümbert kinni ja ütlesin ka, et oh jumal jumal vot siis ma sain aru, eks ole. Jumal teadis ette, et see tuleb ja kolmapäeval see lauset Äramult ainult poega võtta. Et ma tahangi öelda, et kõrgem võim on olemas. Kristus on olemas ütlengi teile, et nagu piibel ütleb, et Jeesus, et tema on ainus inimene, kelles on kõik see meie pääse, meie asi on teda tähendab usaldada ja armastada ja tema juhib meid seal kõikidele riikidele maailma. Aga ühesõnaga, pojaga oli siis korras kõik. Kui aga on korras, praegu ma olen tema tänu temale, tema abikaasale ja ta sai eile 45. Sünnipäev ja, ja jah, olen vanaema, kahekordne üks tütar lõpetas esimese teineteise klassi tal, nii et jah, kõik on korras. Aga vot selline asi oli nii, et ma ütlen, kullakesed, uskuge. Unenägudega muidugi, neist olid nii palju nii palju rääkida ja sa ei tea kunagi, kas nad on mingi sümbolina, tulevad juurde või nad tulevad otse past tahaks näha võtta otseselt mingisuguse info, aga hästi palju, vahest alles hiljem aru, et see oli mingisugune sümbol või märk millegi kohta, mida ei osanud lugeda. Nendest täitsa eraldi saate teha iga iga õhtu ja seal on väga hea mõte, võib-olla järgmisel aastal suve. Ühe veel teile ütlen, mida ma olen lugenud, et kunagi vaat kui isamaasõda oli, eks ole, et üks naine. Ma olen lugenud üks naine oli näinud enne seda sõja algust, et taevas on kaks kuud ja ühe kuu peale on siis sirp ja vasar, teise tal haakrist ja need kuud nagu hakkaksid põrkama, eks ole. No ja me teame, eks Aaklist kukkus nagu need kõik, ma rohkem ei räägi. Ma tänan väga suur aitäh, Sigrid, teile helistamast ja kaunis kaunis töö jätkuda eile. Ilusat ööd. Ei, aga tõesti, iga öö võiks olla nendele, kes ei taha just pärast Undise näha selline saade, kus nad saavad oma unesid teistele rääkida ja mul on ka, ma näen iga öö umbes, ma arvan, viis, kuus erinevat tund. Mäletan neid praktiliselt kõiki. Ma olen alles muuseas ka siin eelmisel aastal neid üles kirjutama, minu arust ma eluaeg ei ole seda teinud. Aga nüüd mõtlesin, nad tulid nii intensiivselt nii palju, et äkki on vaja. Mingil hetkel ma ei tea, miks. Vot, ma ei kujuta ette sellist mõtet, mul ei ole veel tulnud, aga jah, ka mina olen üks nendest, kes mäletab oma unenägusid ja näeb neid öö jooksul väga, väga palju ja suudan ka aastatetaguseid erksamaid meenutada. Meil on veel palju helistajaid liinil, ma ütlen, meil kahjuks hakkab ka saateaeg kohe otsa saama, aga meile on tulnud ka mitmeid kommentaare. Ma tahaksin lihtsalt mõned lugeda ette. Inimesed on meie kodulehel kuulanud meie muusikavalikut töötanud sinu lugusid ütlevad väga ilusad, ütlevad Regina spektori kohta. Et meenutavat kontserti, mida ta on ka Eestis andnud Kadrioru lossi lilleaias, et kuidas esmane tutvuse kiinaga, kusjuures oli just vikerraadioööprogrammi kaudu meenutab inimene samamoodi positiivset elamust. Üks kommentaar meie Facebooki lehelt, mis sulle kindlasti ka väga meeldib, on Sirli, kes ütleb, et tema kuulab aga hetkel Põhja-Carolinas meid. Kas pole vahva? See on nii tore koht, mulle väga meeldib. Ja kirjutab veel ka Kätlin taaskord kiidab ERR-i ülekannet laulupeost. See on täna külgunud selline läbiv teema meil. Et noh, mis meil saab selle vastu olla üdini positiivne. Me jõuame ruttu veel ühe viimase kõne vastu võtta, vaatame, mis inimene räägib. Tere õhtust. Teile. Jaa, halloo, kellega me räägime? Väga tore. Millist positiivset kogemust teie meiega jagada tahate? Minul on ka rõõm selle üle. Kellele nii palju andeid antud? Aga ma ütlen teile veel juurde, et minu meelest mina arvan, et, et võib-olla noh, andeid saab mõõta, aga, aga kõigi sünnil on ju mingi eesmärk ja mingi vajadus ja vahest on need anded, need avalduvad kas teiste läbi või mingite kolmandate sündmuste asjade kokkulangevuse läbi. Et kindlasti ei ole sellist inimest, kelle kohta tahaks öelda, et noh, Tal ei olnud nagu mõtet või, või tal ei olnud midagi anda. Väga hästi öeldud, meil jääb siin ainult nõustuda. Suur aitäh teile helistamast ja jama rõõmu jagamast. Ja nägemist. Ja seda provot ma vist tunnen ka. Need siin on sellise noodiga on ju imeline lõpetada ka tegelikult meie saadet. Ja seda kindlasti, aga, aga ma ütlen ikkagi veel, et minu meelest on, on vahest mõne inimese anne ongi see, et ta toob teistes esile näiteks. Ja, ja mul on nii palju hetki olnud elus, kus kas või üürike kohtumine täiesti võõra, täiesti juhusliku inimesega on andnud impulsi millegi sünniks. Olgu see siis muusikapala, mingisugune idee, millest on kasvanud kas raamat või film ükskõik mida, et mõtledki, et, et inimesed on ikkagi nagu keemilised elemendid, et nad peavad reageerima omavahel kuidagi, et midagi, midagi kolmandat juurde luua. Ja ma usun, et kui ma elaksin üksinda üksinda seal saarel ma ei oleks vist midagi teinud, sest kogu minu minu looming ja minu noh, see info, mis, mis läbi kulgeb, see on kõik läbi läbi teiste inimeste minusse tulnud. Et seetõttu ma ei usu, et mul on mingisugune andekus, mis on minus minuga nagu üdini geeneetiliselt kaasa tulnud, vaid mul on lihtsalt oskus inimesi nagu lugeda ja inimesi noh, teatud mõttes nagu ära kasutada. Selleks, et, et nende kaudu ka minu enda mõtlemine avardub. Kas see tähendab, et sa teed oma loomingut inimestele või sa avardad mõnes mõttes iseennast ja ja see on sinu enda sisemine vajadus seda kõik endast välja lasta. Inimestele inimeste läbi ja inimestega nii ongi, et kõik on üks suur vastastikune liikumine ja keemiline reaktsioon ja loomulikult ma ise elan, samuti sotsiaalne loom ja elan läbi teiste inimeste. Et kui ma midagi head teen, ma, mis tundub mulle endale hea, siis mul oleks kahju seda teha ainult endale. Ma tahan seda kangesti nagu jagada teistega nendega, kes ei pruugi seda heaks pidada. Täna on, eks me oleme saanud ainult üdini positiivseid kõnesid, muide paika absoluutselt väga hästi lihtsalt positiivseid kõnesid ka sinu loomingu osas. Aga mis on naljakas, mida ma vaatasin ise, et nüüd viimase kõnega, mul tuli meelde proua, kes kiitis Hüdynis vandeid, et kui ma mõtlesin algul, et kui ma seda saadet tegin, et kuidas ma sind tituleerinud siiralt sinu kohta ei saa öelda, et kas sa oled nüüd muusik või kirjanik või lavastaja? Jah, täpselt, ma ütleks minu meelest elamuste looja hall kuidagi selline, mis, mis minul seostub sinuga lihtsalt. Ma suutsin kokku lugeda 15 erinevat ametinimetust. Ma arvan, kusjuures, et see ei ole üldse nagu lõplik ja ma ei tea. Noh, sa ilmselgelt ma arvan ka ise ei, ei vali ühte, ei eelista ühte ala teisele. Jah, aga kindlalt ongi, et nende kõigi siht on üks mingil määral, eks ole, et ma minu jaoks need tegevused ei ole nagu eri teed või nad on eriteed, mis viiakse samasse sihti, ongi see siht ongi luua elamusi inimestele, panna inimesi mõtlema, seal on mingisuguseid teisi asju nägema ennast läbi teiste leidma mingisuguseid küsimusi ja otsima neile vastuseid. Väga ilus, mida muutsin ikka tahta. Ma julgen öelda, et meie suveöö on läbi saanud ootamatult suur rõõm oli sinuga siin olla, sander, aitäh. Mart Sander. Juba sander on kuidagi lihtsam juba öelda, nagu sa ütlesid ka, et Sandri nimelised sulle kõik ehk meeldivad. Me juba rääkisime sellest. Aga aitäh ka kõigile kuulajatele, kes te meiega need öised tunnid veetsite ja meiega. Testi võitsid päevased tunnid New Yorgis on alles õhtukene algamas. Absoluutselt, ja et jagasite meiega oma kogemusi. Meie saatetundi jääb siin lõpetama pala Liisi Koiksoni ja Erki Pärnoja esituses ja pala nimi on suvehääl kaunist jätku teile. Kui ma näeks Nii nagu on tuulega köik tuulega Kordussaade vikerraadio.