Tere õhtust kõigile vikerraadio kuulajatele. Eetris on saade Suve ja vikerraadio, stuudios tervitavad teid Kaspar Garner ja Ott, kartav Kaspar äkki siis paari sõnaga ütled, et millest me täna räägime? Tere õhtust. Me räägime täna suveööst, mis eelneb laulupeole. Me puudutame muusikalisi teemasid. Meile meeldib see muusika, mis me täna mängime. Ja kindlasti vastame ka kõnedele, mis võiksid puudutada teemat samuti suveöö ja võib-olla ka laulupidu. Just nimelt pange ennast valmis, kes on leidnud? Võib-olla laulupeo teel armastuse. Ja võiksid meile sellest rääkida või kui on mõni mõni varasem seik varasematest laulu või tantsupeo aastatest mis siis näiteks räägib mõnest öisest põnevast Rande puust siin sulnis suveöö, siis me hea meelega kuulaksime Teid lisaks, meil on veel aega mõned intervjuud, mis me päeval tegime laulu laulupeo peaproovides. Ja võib-olla alustame muusikaga alustamegi muusikat. Esimeseks on ikkagist lugu, mis algab sõnadega. Öö on imesoe. Südames elad kenas päiksepoolses toas viilu südames, sa elad suure armastuse luhal? Sa elad, elada ei saa, sest südames siis ole kiire nihutatud saada. Sest mu südamesse sisse kirjutatud Minu südames sa elad kera aasta äiksepoolses toas veel südame, sa elad suure armastuse la veeru südame. Alles siis ole kirjutatud, sa seda. Tere tulemast tagasi kuulama saadet Suve Kaspar, võib-olla paari sõnaga räägiks sellest, et miks meie koos siin täna õhtul stuudios oleme. Ja me võime sellest vabalt rääkida, siin saladust ei ole. Ja võime taas kord võib-olla vaadata siis muusika ja noh, ka tegelikult ka laulupeo poole, siis on ju soori laule tegemist on täna ikkagist laulupeo suure eelõhtuga mil kõik Me ootame, tantsupidu küll nüüd juba on saanud ühele poole aga homme kõik tantsijad marsivad. Aga see selleks. Ehk siis meid ühendab tegelikult üle-eestiline poistekoor Kalev. Ja me olime tegelikult üsna noored. Mis aastast sina sinna laulma läksid üldse? Mina läksin sinna laulma. Ma täpselt ei mäleta, kas oli 94 või 95 sügis. Ja oli seal ju tuntud koorijuht Hirvo Surva ees. Ja loomulikult oli seal noore väiksest kohast pärit poisina üsna keeruline. Ja ega tihti ikkagist ka tikkus pisarsilmi, kui koduigatsus peale tuli. Kuidas sul. No mul oli täpselt samamoodi, kusjuures mina läksin sinna poistekoori, ma võin sulle öelda, tulin, sest sina olid seal juba ees, tulin laulma sinna poistekooriaastal 98 poistekooril oli just käinud kevadel siis Itaalia reisil, ma mäletan, esimene ja esimene paide laager, mis meil oli seal Paide laagris, vaatasid kõik poisid koosi Itaalia reisivideot ja muljetasid, kui vahva seal kõik oli olnud ja samamoodi mina Otepäält pärit maapoisina, ühtegi tuttavat mul seal ei olnud. Ma ikka nutsin väga palju, ikka nutsin väga palju seal. Poistekoori esimestes laagrites mäletan hirmu ja isegi see võis olla täiesti esimene laager, kui Hirvo, ütlesite. Noh, et poiss, ära nuta, et isa eest ma sulle olla ei saa, sest isa sul on olemas, aga ma võin olla sulle hea sõber. Kui, kui sul seda peaks vaja minema ja ja tõesti, nii ka õli. Ja ma mäletan enda esimesi pisaraid mis olid ajendatud sellest, et ma ei mäleta küll lugu, kuid Hirvo otsustas hirmul oli teisel juunil sünnipäev, palju õnne herbakina paremini. Otsustas, et nüüd te laulate selle laulu mõne tunni möödudes ei ole nii süsteemis ette. Ja minul oli see süsteem ikkagist tundmatu ja ma pidin seda siis hakkama nii-öelda nullist vaatama. Oli õnneks vanemaid härrasid, kes aitasid silbid peale kirjutada. Aga, ja ma sain sellega lõpuks hakkama. Aga see oli ikkagist selline koht, kus oli lihtsam lasta pisar kui alustada kohe laulu õppimisega. Ja ja hääl kindlasti nagu värises, meeletult, sai tunud oma häält ära. Ma mäletan mingitest ette laulumistest, kui me tegime luukambrit, kus sa siis võtad igast häälerühmast, võtad ühe laulja, paned nad koos laulma ühte äsja õpitud partiid või siis ka varem õpitud partiid, siis seda hullem, kui sul see välja ei tulnud sellisel juhul, kuidas see hääl nagu väriseb sealjuures, kuidas sa ei kontrolli seda üldse. Sest hirm oli veres, hirm oli peres täiesti. Ja siis, ja siis täpselt siis küsimusele vastus ka, et seal koorisime, siis tutvusime, just kohtusime ja ühel hetkel, kui me olime juba piisavalt vanad, et enam ei jõudnud tagaajamist mängida, siis ma mäletan seda hetke, kui me otsustasime, et võtame laagrisse ka instrumendid kaasa, ei, hakkame tegema bändi. Ja ja Vana-Vigala laagris ja siis see meie ansambli esimene ülesastumine toimus nüüd siis palju sellest möödas on 11, saad 19 aasta, saab 11. Aga et jutt liiga pikaks ei läheks, siis mängime järgmiseks loo. Vana-Vigala ka kindlasti väga seotud lugu. Ja kindlasti ei ole see ka koorilaul sellest loost mööda läinud. Eks otsustage ise. Nonii oleme tagasi ja koorilauluga siis eelmine lugu seondus täpselt niimoodi, et seal loos ju laulis koor. Bändile, mida juhtub ka tulevasel laulupeol, nüüd päris palju, sellepärast et lavar laulan? Jah. Aga laval on üliäge ja ülihea saatebänd. Kellele on lisaks siis veel orkester, kellel on suurepärased seaded, kirjutatud, et Ma usun, et igal koorilauljal laval on lausa lust sellise bändi najal laulda. Ja mina tänasel proovi proovida ja mina olin proovides, mina laulsin ja seda lustimaa tõesti, tundsin isegi vihmas, isegi vihmas ja me saime päris korraliku sajudena. Aga meil on stuudios muide head kuulajad ka telefoninumber, millele te võite helistada, see on kuus, üks, üks, neli, null neli null ja ootakski siis peale järgmist lugu teie põnevaid lugusid, ütleme siis näiteks toredatest kohtumistest lauluga. Ma igaks kuulda lugusid kahe proovivahelisest ajast ehk siis, kui õhtul lõpeb lauluväljakul proov. Ja nüüd kõik lauljad lähevad siis neile ette nähtud koolimajadesse, kus nad siis ööbivad ja enne hommikust proovi, et mis siis seal juhtub. Kas sealt on võimalik leida armastust kogu eluks või natuke lühemaks ajaks või on mõni suvesuhe ja saanud alguse? Mesi jalust meid lõi. Ühesõnaga kuus, üks, üks, neli, null neli null on see number, mina mäletan, muide, kui mina, poistel Rääga ja kui ma käisin Otepää poistekooriga, siis laulupeol siis meil seal koolimajas ööbis ka minu arust oli see Hummulist pärit, et lastekoor, tervitame siinkohal Hummuli tüdrukuid. Helistame Hummuli tüdrukuid ja nende tüdrukutega me siis seal. Kuidas nüüd viisakalt öelda. Läbi käisime, olisi realiseerus sotsialiseerusime just nimelt. Sest et sotsiaalmeedia oli sel hetkel ikkagist tugevalt vajaka Ja ei olnud veel isegi olemas sellist asja, vähemalt minu mäletamist mööda küll mitte. Järgmine laulupala peale, mida me helistajaid vastu võtame, siis võib-olla ka räägib sellest, kuidas kuidas kena tüdruk kuskil laulupeoööl jalutab, ütleme selles samas koolimaja läheduses. Ja agaramad poisid karjuvad talle järele, beibe, jää seisma. Kuus, üks, üks, neli, null neli, null on meie stuudiotelefon, kuhu siis ootame teie lugusid põnevatest seikadest, laulupeo ajal laulupeoöödest kui te näiteks koolimajas ööbite või midagi sellist. Üks lugu mul tuleb meelde, mis meil poistekooriga ka oli, kui mina küll seal koolimajas ei ööbinud, Kaspar, aga. Aga äkki äkki sa räägid, mis meil juhtus kunagi ammu ma mäletan, Lennart Meri oli sel ajal veel president. Oja Alini ja see tõesti juhtus aastatel jääme võlgu, sest et me oleme ikkagist juba päris eakad küpset poisid. Aga tegemist oli kalamaja, ma arvan, põhikool oli sel ajal ja tegemist oli emadepäeva eelse õhtuga, kui üle-eestiline poistekoor oli saanud, kus siis seal koolimajas, majutus seal? Jaa, vist oli ka Eurovisiooni õhtu ja me vaatasime sellisest väiksest kineskoop telekast saalis siis ühiselt seda Eurovisiooni võistlust, kui järsku astusid saali kaks täiesti tundmatut tüüpi ja rääkisid loomulikult meiega vene keeles. Alguses mõtlesime, et see on nali ja no ei tea. Kui siis nad hakkasid pommima, rahaasju, kõike, mis seal ja ja nad olid veidi vintis. Ja meil oli tegelikult ka päris hulk suuremaid poiss pundis, kuid sel hetkel ikkagi tegemist oli ju üle Eesti kokku tulnud maapoistega heas mõttes. Ja kõigil võttis vedelaks ja keegi ei julgenud reageerida. Külme mäletan, kes seal proovis lava peal kardina taga helistada, politseisse politsei tuli kohale vaatas. Aken on küll katki, aga siis ei saa kuidagi mingi jama seal oli, kuni lõpuks nad läksid ära. Minult võeti ära Nike nokamüts ja mille ma hiljem küll tagasi sain läbi politsei, õnneks aitäh. Ja veel asju ja siis järgnes sellele järgmine hommik. Kui me läksime Estoniasse siis emadepäeva, tavalisele aktus kontsertile laulma. Ja president Meri oli siis kuulnud seda intsidenti. Ma mäletan, mis mis härra president meile veel ütles. Saalis kõik kroonisele meri sisse. Ja ta ütles. Kui mu mälu mind ei peta, siis ta ütles, et külme neil poistel veel kaela kahekorra keerama. Nii oli ja teist teeme ka ühed keerajad. Et ja, ja siiski suveöödel või noh, sellises küll hiliskevad juba, aga koolimajades ööbimisega kindlasti on ju veel teil lugusid. Kuus, üks üks, neli, null neli null on see number, kuhu võite helistada ja rääkida meile toredaid lugusid suveöödest, koolimajades. Mulle tundub, et siia sobiks väga hästi üks lugu nimega bluus öös mis on salvestatud aastal 1981 Eesti Raadio estraadiorkestri poolt. Kuulame seda lugu, kuulame lugu. Siinkohal tahan nüüd öelda, et tegemist oli tegelikult tõesti viimase looga bluus öös. Kuid enne seda kõlas ta Swinging, Svinging Sisters lugu, suudlused, soolaste hull. Ja mis väga vabalt võivad laulupeo öösse sobituda absoluutselt kuus. Üks, üks, neli, null neli. Null. Kui keegi tahab rääkida oma suudlustest soolaste huultega, siis kuulame seda suurima heameelega. Viimase loo kohtades bluus öös mulle väga meeldib, sellepärast et ma leidsin selle loo meie fonoteegist arhiivist kus oli pandud juurde märkus. Trompetisoolo, ajutine tromboonisoolo, ajutine. Kuulasin minu meelest olid väga head soolod mõlemad. Ehk siis ma võin lohutada neid härrasid, prouasid, kes need soolad mängisid, et kui te 38 aasta jooksul ei ole mänginud neid soolosid üle, siis nad võivad rahus nii jääda. Ja. Kuna meil helistajaid praegu Ühtegi liinil ei ole, siis võib-olla sobiv hetk tervitada hoopis tantsijaid a meil on, meil on, liinil, on helistaja küll. Võtame kohe selle kõne vastu. Tere. Olete vikerraadio otse-eetris? Natuke on natuke kui võimalik võtta maha. On teil rääkida mõni põnev lugulaulupeost laulupeo eest? No muidugi, see oli konkreetselt üteldes, oli madonna kontsert. Vaat-vaat-vaat selle teo vist oleks võinud jätta tegemata. Aga see ilus neiu selle madonna kontserdile olete edaspidi temaga suhelnud? Võib-olla nüüd on aeg otsida ta üles ja võib-olla küll aitäh teile helistamast. Selline oli Hillary meenutus küll vist rohkem siis lauluväljakuga seoses kui laulupeoga, aga ei, sellest pole hullu. Midagi, on siiski täna suve. Suve just nimelt tervitame siis tantsijaid. Oo, meil on üks helistaja veel. Tere õhtust, olete vikerraadio otse-eetris. Sõitsime ennat jalast ära, riputasin nööridega ka lastest, ega tol ajal mingit kilekotti, onju ja siis läksime paljajalu. Me ööbisime seal vineer, mitte vineerlikööri ja mis see aasta oli seal Tartu maanteel, seal kus jah, seal punanurgas ja mul oli üks noormeestuttav Tallinnas, kes elas järvel ja too tuli siis õhtu oma akordioni, kas sinna siis sinna saali ja mängis meile akordioni ja siis ühesõnaga noh, kõigil oli lõpus, tantsisime veel, aga riided olid kõik märjad, aga siis see administratsioon nii hoolitses, et ühesõnaga balti radikat lülitati, sõjanöörid tõmmati lakke ja, ja ühesõnaga saime oma valged pluusid ja seelikud, noh, seelikud olid meil Mustjala rahvariided, need olid paksud Villust, need ära kuivanud. Aga noh, ühesõnaga väga tore olis tol ajal oli, oli komsomoli staadionis tol ajal rahvakunstiõhtu nime all ja selle noormehega ma abiellusin aasta pärast ja elasin 50. Niisugune noh, nostalgia ja ma vaatasin, et tol ajal oli meil ikka, et read nii kõverad, aga nüüd olid nii sirged ja ilusad, ainukene, mis mind häiris, noh, kuna ma olen vana inimene, et öeldi, et aa kuus kolm ja rühm, aga vanainimene ei tea, tol ajal öeldi, see oli mudilaste või, või keskkooli või, või nii. Nii et noh, ega muidugi enam midagi muuta ei saa. Aga mul tantsis ka tütrepoeg. Aga noh, ega ta sekundiga näitas tütar ütles küll, näitas kaks korda nägi, sest ta on ilus Slockiline poiss keskkoolirühmadel või noh, nüüd on gümnaasiumi jah, nii et väga tore nostalgia oli ja need mustrid, mis joonistati, need olid tunduvalt ilusamad ja read olid sirged ja ühesõnaga vanainimesel oli väga tore. Nostalgiline. Ja suur tänu teile oli väga ilus lugu, see oli ääretult ilusaid. Säh teile. Siinkohal on nüüd paslik tervitada vist kõiki tantsupidulisi ja kõiki tantsuhuvilisi pastlaga, tantsijaid ja järgmise looga, milleks siis? Milleks on piimanaiste palka? Käed paistel. Tare. Siile taid, jaka, karvase. Tooli Soelda kartul ei. Missal taluute. Ja. Aegselt koolasoove. La veele, et. Laul meil Scarm ja. See on see mees rõõmude See on eestlaste Siin oli lugu ansambel Singer Vinger-ilt ja haritlased öös minu meelest tänasesse öösse jube hästi sobiv. Sest et selline mõnus lõkke ääreistumine võiks ju olla. Kuid ilm väljas seda ei soosi. Siiski lõkke ääres, ma arvan, haritlastelt kindlasti väga hea, alati väga hea ja soe istuda. Küll, aga sellise ilma vastu aitab. Üks asi, mille nimi on auto ja ja ma mäletan Ka mul oli Ford. Ema andis oma mulle sõita. See oli punane sierra ja. Terminaatori plaadi. Ja seal oli see laul peal. See oli umbes sama aeg siis mulle siiamaani see laul meenutab neid ilusaid äsja juhiloa saanud aegu vahtralehega mööda ilma ringi künata luudiselt absoluutfordiga, muud teed kui künatad. Ei vastupidi, ott, vastupidi, kuulan nüüd seda laulu. See on palju sügavam. Hästi. Oli kiirust, liiga palju, oli politsei ja oli vana Ford Kaspar, kelle lapsepõlv ma mõtlengi, kas, kas sinu ema, mitte politseinik ei olnud? Ma ei tea, kas ta siiamaani on. Nii ta enam ei ole, vaid, kuid, kuid ta oli omajagu aega ja see oli tore aeg. Ja ehk siis see vana Ford oligi politseiniku Ford sõitsid filmide politseivärvides vist. Punane punane ja räägi, mis sa täna tegid ja mina täna peale selle, et ma laulsin laulukaare all õnnestus mul seal mikrofoniga kinni püüda ka üks dirigent tidest, kes mulle siis natukene jagas oma Teide laulupeoga seoses Valter Soosaluga, rääkisin juttu. Ja võib-olla kuulamegi siis seda intervjuud, laulsin Justin sinuga käe all segakooris, kuidas sul endal tunded on peale selliste peaproovi ma küsiks pigem sinu käest, et kas oli käsi arusaadav, loetav, kas tundus, et saame hakkama? Mulle tundus, et saame väga hästi hakkama, ma vaatasin, et sa ise ka tohutult nautisid seda kõike, mis seal toimub absoluutselt tegelikult ütelda, et mõnes mõttes tööaeg on läbi. Et nüüd on meil pooleldi juba kohustus seda kõike nautida ja ja kui laulud õnnestuvad hästi, siis seda ongi mõnus teha. Ma arvan täpselt samamoodi. Kas sa mäletad midagi oma kõige esimesest laulupeost? Ausalt öeldes ei mäleta, ta pidi olema nii vara, et ma ilmselt veel ise rääkida ega laulda ei osanud, aga aga eks neid varajasi mälestusi on küll küll. Ma arvan, et ma olen käinud vist enda eluajal kõikidel laulupidudel kohal, nii et et jah, üks, mis on kindlasti meeles, on 2002 aasta noorte pidu või ma natukene seal isegi juhtorganitele sain siis nii-öelda tegutseda ja eks mida aeg edasi, seda paremini nad ju meeles on, aga eks kindlasti kaugest minevikust ka mingisugused hetked, mis, mis ära ei kao. Okei, tahaks lihtsalt öelda, et Kaspar Garner on väga muljetavaldavalt atleetlik inimene. Tulevastest nüüd sa oled siin laulupeol dirigendina juba mitmendat korda puldis üles astunud. Ma küsin, Valter, kuhu edasi? Ei tea, kes ongi kuhugi edasi, ma arvan, et pigem võikski sellesama liikumisega minna edasi, nii nagu ta on siiamaani läinud ja ja käia ajaga kaasas ja, ja vaadata ja hoolitseda selle eest, et laulupidu jätkuks. Ma arvan, et see ongi see, kuhu edasi, ehk siis geograafiliselt ikkagi paigale, aga vaimselt ja sisuliselt edasi. Kuulsin, et sa murdsid ära nüüd varbaluu vahepeal, eile õhtul vist juustesse ja ma tulin trepist alla mõõduka kiirusega viimaselt astmelt läbiti märksa kiiremini kui tavaliselt. Ja tõesti jah, üx Varbola täitsa katki. Ega see muud ei tähenda, kui seda, et homse rongkäigu oma läbitõukerattal elektrilisel ja, aga, aga kõik muu, ma arvan, läheb edasi nii, nagu ikka, et Varboloyd kipsi ei panda tavaliselt kui ei ole suure varbaluu. Õnneks ei olnud sedapuhku nii, et ma saan ikkagi kahte kinga kasutada homme. Mina näiteks ei saanud mitte midagi aru, et sul midagi viga oleks, kui ma vaatasin, kuidas sa puldis oled, nii et ma arvan, et peo sellist õnnestumist mitte kuidagi ei mõjuta, ei taha ära sõnuda, aga käed jäid täiesti terveks ja ma püüan niimoodi hoida ka vähemalt pühapäeva lõpuni. Okei, aitäh sulle. Tauno linnaosad alla alla Hollandis. Ja täpselt olivad korrad. Seina Elle-kahvlid. Välja sooduste esse, jaa. Jaa. Aega ei saa elada ja, ja kallal alla toob väikelaste kallal. Ja. Ja. Selline meeleolukas intervjuu Valter Soosaluga. Järgnes ansambel duubel, seitsmepala suveööserenaad. Ja meil on liinil, on ka helistaja. Tere õhtust. Tere tere. Teile helistab üks vana laul ja rahvatants ju, suurepärane. Helistan teile Tartumaalt. Vaatasin täna tantsupidu. Ma ei tantsi juba 10 aastat. Ja iga kord, kui ma vaatan etendust, siis tuleb väike kadeduseuss heas mõttes hinge. Ja pisar tuleb ka silmanurka. Et see oli ikka nii võrratu, mida me teeme ja mida me teinud oleme? Minule. Täpselt samamoodi, see on ikka üks ütlemata ilus asi, mis meil siin toimub iga mõne aasta tagant. Ja nii nagu üks vanaproua helistas, et kui sirged read olid need. Joonis kõik see oli tõesti, ma tean, kuidas kuidas asjad käivad, eks ole. Ja ma vaatasingi, et kõik tuli täpselt viimaseks tahtiks, sinna puhub peadeks. Aga minul on seos. Ma olen käinud kaks korda, tantsupeol 85 ja 2009 85 sorima segarühm 2009 linna Insvat. Ja noh, 2000 või 85, siis ma olin tooria tore. Ja nagu on kõik need proovid ja, ja ettetantsimised, minul on seoses Tuljakuga alla üks väikene selline oga südamesse kuulamast n endast sõltumata kahjuks, et kõik kõik ette tantsimised said tehtud. Ja siis läks meil üks noormees sõjaväkke. See noormees oli teie partner, siis ma saan aru. Ei kahjuks kahjuks või õnneks ei olnud. Aga tema paariline oli selline krapsakas noor naisterahvas, kes ütles, et vaat mina tahan Tuljakut tantsida. Aga kuna mina olen eluaeg koolis töötanud, siis kadunud tantsujuht ütles mulle, et sa saad ju aru, et et rühma hea meeleolu hoidmiseks. Ta ka tantsujuht, et noh, et las temma tantsida. Kutt minu paarilisega seni läks. Ja maid saanud kee tantsupeol Tuljakut tantsida ja nüüd, kui ma vaatasin tänad, tantsiti kaks korda minu vana rüht tantsis nagunii sea ja minu paariline tantsib siia maali. Tänu minule leidis ta tantsurühmast endale elukaaslast. Ootate kõnesid, suveöös? Ja nemad on paaris juba 30 pluss aastat ja tantsivad siaali koos. Väga hea, siit ka üleskutse nüüd kõigile, et aitäh teile, et kes ei taha oma lugu rääkida, võib ka mõne sõbra või tuttava loo rääkida. Ja sõbra või tuttava nõusolekul siis eeldatavasti. Eeldatavalt teda ei kuula või aga rääkida, igal asi sõimata muidugi ja siit, aga nüüd üks südaöös suurepäraselt sobiv lugu, mis on, ma ütleks ansambli Trad Attack. Üks kõige ilusamaid lugusid sulinimaid. Sellises Trad, Attack ja meil on liinil ka helistaja, tere õhtust. Meil kõne katkes, ma tahtsin veel teile öelda seda, et et seoses teie poistekooriga kolmel et üks minu õpilane on ka seal laulnud aastast 2006 vist Kusti mitu aastat ja ma mäletan, kuidas ta enne põdes enne Tallinnasse sõitu LõunaEestist, eks, et ma pean minema luukambrisse. Ja tuttav teema tuttav teema. Ma kuulan, ma olen teid kuulanud algusest peale, mul tuli kohe meelde selle poisi mure ka, et et ta kartis hirmsasti kiusel loo kromperdis. Kord oli. No see sõna on juba hirmutav ju, tegelikult. No täpselt, no ma olen ka kooris laulnud kooli ajal ja no kolinud päeval 77 käinud, et et me pidime kaite laulma koolis, et ma ei ole ka selline kõva laulja, ma olen selline rohkem toellauljad. Ja nüüd tantsupeost sai enne räägitud, aga laulupeoga seoses. Kui tantsupeol on Tuljak siis laulupeol noh, oli siis mu isamaa on minu arm. Siiani pisarad silma, mittemidagi mäletan. Seda laulukaare all olekut kui meil esituli silma mis me teadsime siis? Ja see, see tuleb siiani, isegi kui Karel See laul, see lihtsalt, see lihtsalt paneb natukene nutma. Nii nagu Ivo Linna ütles, oma nutud tuleb seal laulukaarel ära nutta. Just nii, see on, aitäh teile helistamast. Ja aga ilusad saate jätkuv ja ikka oleks helistajad, aga tantsijad vist praegu kas pidutsevad või magad? Jõuna ei teagi, ootame nende kõnesid ka igal juhul, aitäh, aitäh, kered, kena. Järgmisena kuulame siis muusikapala, mis on tegelikult pärit eelmisest üldlaulupeost, mis toimus siis aastal 2004. Teist selle on kirjutanud härra kõrvits Kristiina Ehina tekstile ja seda esitab Mari Jürjens. Puudut. Poomi tulised päädib, nii et ilus Kas tunned, kuis meelen? Käega räägi. Õelust jäänuses kõige kaunimad. Kas tunned, kuis meeleni? Kõige kõrgemad? Õnnista. Oma siledad. Minu karedad. Kas tunned, kuis meeleni? Õige räägi. Launa nõuna. Puuduta. Oma tulised, pange nii ilu siia, ma. Siin. Mina just selliseid Suve. Mina just selliseid suve öösiti mäletangi pikku viimases laulus oli neid pikki-pikki suveid ja olgu pimedad või valged olid toredad ja meeleolukad, just nii on, siiani on siiani täiesti. Me oleme ausad ja täna mina peale selle, et ma Walteriga rääkisin, seal laulupeol rääkisin ma paar sõna juttu ka helilooja ja dirigendi Rasmus puuriga ja küsisin temalt paari asja, siis laulupeoga ja üldsusele kogu seda laulupidu ümbritsevat meeleolu sellega seoses. Et kuuleme, kuulame tere. Homme algab laulupidu, mis tunnen. No praegu üsna märg tunne, et siin on täna sadada omajagu ja, aga ma pigem on hea tunne, et lõpuks jõuab see hetk kätte, mida me tegelikult ju kõik ülihästi oleme oodanud väga pikka aega. Sina juhatad, lugu, kannel, mis on minu arust kusjuures üks keerulisemaid lugusid just nagu selle selles mõttes, et saadad terve see suur koor niimoodi ühte jalga astuma. On hirm ka natukene selle koha pealt. No ikka on jah, aga õnneks siin läbi mängu seal juba nõks parem, aga lihtsalt siin tuleb võidelda füüsikaga selles loos, et kui lihtsalt üks Herman ühes otsas, teine teises otsas ei hakka teist kuulama, siis sa kuuledki seda teist serva sekund hiljem. Ja, ja siis, kui sa kõrva järgi lauljat, mis on nii loomulik, siis on asi juba tegelikult metsasid, tuleb laulda silma järgi, et siis kui teised veel ei laula, siis hakkad sina laulma üksinda põhimõtteliselt, et aga no vaatame, kuidas me seda siin pühapäeval traageldame kokku. Valter Soosalu just mulle enne ütles, et ema murdis eile näiteks. Palun ära. On sinul ka midagi sellist juhtunud? Siin suure ärevusega? Varbaluud ma ei ole murdnud, aga kuni kolmapäeva õhtul muidugi ma ei saanud oma paremat kätt liigutada või paremat õlga, sellepärast et ma käisin ühel sellisel öömatkal ja kõik sellised dirigendi kutsehaigused on seotud sinu õlavööga ja tol hetkel sai see siis natukene ülekoormust ja, ja siis ma põhimõtteliselt seda liigutada ei saanud. Teisipäeval mul oli üks kontsert, kosmojaatse sisulist, vasaku käega. Ja ka siis käisin suurepärase füsioterapeudi juures Gunnar Männiku juures, kes raksatas mind mitu päeva ja käsi liigub ja on juba kõik hästi, aga selline ärevus oli selle õlaga seotud. Sult küll ja võib-olla oli see isegi hea, et tõmbas tähelepanu nagu mujale, et loo peale jõudnud mõelda, peaasi et üldse liikuma saaks. Mäletad sa, kui sa ise esimest korda seda laulupeol osalesid, on sul meeles sellest mingi tunne, mingi emotsioon, mingit pilt, ma arvan, et kõik, kes on kunagi laulupeol eriti lauljana või osalejana olnud, siis see esimene korda pike kuidagi eriliselt meelde, et, et see kaare all tõenäoliselt need esimesed laulud, mida sa seal laulsid sellele meeles sulle need mälupildid meeles isegi need toodia laulusõnad. Et see kuidagi jah, see esimene kord Läti noh, iga asja puhul ilmselt eriline ja samamoodi laulupeo puhul. Et, et on meeles küll, muidugi aitäh. Palun. Vaat niimoodi rääkis Rasmus puur oma vigastusest ka. Ja võime öelda, et, Ega see lihtne ei ole see koorijuhi dirigendi elu, eriti sellisel pingelisel laulupeoperioodil. Just sest, et üks tuntud dirigent võitleb neerukividega siis korraldustiimi mees väänas ära oma jalalaba, nii et ta lonkab nüüd juba eile lõunast alates. Ehk siis sa võid olla nii ettevalmistunud peoks kui tahes. Kuid saatus teeb sinuga ikkagist seda, mida ta teeb, seda, mida ta teeb ja nurga taga võib olla väike aps. Vale liigutus. Ja see annab sulle tunda. Kuid neid nägusid tänasel platsil vaadates nende pidu, see äpardus ei riku kindlasti. Ei, ei no nagu ma ka intervjuus Walteriga ütlesin, et kui Valter ei oleks öelnud, et tal Varbolu katkem ei oleks sellest mitte keegi mitte kunagi teada saanud. Küll aga oleks olnud küsimusi, et kas Valtra laisaks muutunud, et ta elektritõukerattaga sõidab, rongkäik. Ja võib-olla tõesti ei ole, nii et pigem on see hea, et sai nüüd kõva häälega siin otse-eetris välja öeldud. Just meil on peagi oodata üks väga omapärane ja põnev külaline ja kes müüs juba siin raadiomajas olema täitsa olemas. Just kuid enne seda. Ma arvan, et kuulame loo, mis on kindlasti kõigile tuttav minule, lapsepõlvest, otile, ka lapsepõlvest kindlasti. Ja ei tasu vaielda. See lugu on üks suvede hitt.