Vaata. Laava. Öise tule. Ta valve kel põle siga Ka kellelle. Kui heidan voodi seesi KW mul meeles, on see soe. Kel jääl Kui heida voodi seesi KV. On meeles, on see soe. Tere õhtust, tere ööd. Kell on 23 läbi ja neli minutit, hea uudis on see, et vikerraadio on taas otse-eetris siin tartu siin miga ja Mirkko niga kera näen ja Mirko ojakivi. Mul on hea meel sind üle aasta taaskord kohata, ma arvan, võib-olla me oleme isegi Tartu peal aasta jooksul kokku saanud. Aga mulle meenub, et umbes täpselt aasta tagasi me läksime siitsamast stuudiost lahku ja ega me toona ju ei osanud arvata, et me tuleme taas aasta pärast kokku ja jätkame põhimõtteliselt täpselt samast kohast. Ja see eelmine aasta oli väga kihvt, rahvas helistas ja oli lõbus. Ma loodan, et täna kordub see sama, et et hästi kihvt. Ja meil on täna taas selline saade, kus põhimõtet osaliselt on kandev roll Eestimaa inimestel. Seitse, 302 462 on telefoninumber ja miks see telefoninumber on oluline, sest kui te tahate eetrisse pääseda, siis Peate selle numbri oma mobiiltelefonilt või lauatelefonilt valima ja meile helistama ja põhimõtteliselt ega teema on ju endiselt sama, mis aasta tagasi, mis teeb teile rõõmu ja mis teid kurvastab, et need on kaks erinevat küsimust. Aga te võite korraga ära rääkida, kui teil midagi kurba kurvastavat ei ole, siis võite oma rõõmudest rääkida miga, mis sinule teeb kõige rohkem rõõmu, kui me räägime 2019. aasta mis meil kalendris on, 21. juuni, täna muuseas, algas suvi. No ega ma ikka ei vaata, minevik kui erit, vait, alati tulevikuni, mulle teeb kõige rohkem rõõmu, et malas saan oma sõbra ja tema pojaga minna kalale Soome. Juuli alguses. Et et ma vaatan alati, ma mõtlen alati sellele, mis tuleb ja püüan. Noh, eks ma meenutan asse võib-olla kiiktoolis kunagi kui ma saan vanaks. Mind rõõmustab see, et suvi on ees. Nii, me ütlesime, et kõige tähtsamad on täna helistajad ja mul on hea meel, et esimene helistaja on meil juba liini peal. Tere õhtust. Tere ööd. Kuidas teil läheb? Ja ta. Kus on see koht Eestimaal, kus on tööd inimestel ja ilusta Kas nüüd algab põhimõtteliselt pikk nädalavahetus ühes kulminatsiooni jaanipäevaga või homme on ikkagi veel tarvis tööd teha? Nad on ette kõva kõva ja, ja. Ei tea, kas sääsmäeli juba ujutu ujumas käia saab. Kas äsja soe? Kuule ei tea, siin üks ei andnud, aga see on Allikane ei pea, pole oma jalga seda sisse vastu. Aga ega ta pidi ju igatahes ja vesi on külm. Kui kaua, kui kaua te seal Ääsmäel olete elanud ja kui kaua te olete vastu pidanud niimoodi, et ei ole pidanud või ei ole ujuma läinud? Nii tööd on ja selles mõttes ilm on ilus, need on head asjad. Kas teile miski siin praegu Eesti elus ka muret teeb, et mille üle te kõige rohkem kurvastate ja mille üle pead murrate? Siin ütleme kurvastada, kas see elu on elu ikka nagu elu ja ja viriseda võib igasuguse asja üle, aga niisugune üks väike niisugune ise toota, milles sellega võiks rahuliku südamega välja öelda. Väga hea, ma ei karda, avaldub, ma ütlen seda, mida sülg suhu toob. Aga üldse olla ja läheme natuke poliitikasse ja EKRE. No vaat seda tahaks küll kuulda. Alguses, kui Martin seda värki juhti juhtima hakkas suurepärane. Ja see teeb teile muret. Ka natukene ära pööras minu meelest võib-olla Viromoitluse küüniliselt oma. Muuseas, ma väikese kõrvalepõikena sellise muusikalise vinietina ütleksin, et tänase saate avalaulu laulis ka meile Mart Helme, paljude jaoks võib see tulla üllatusena. Jah, aga ma ei saa kohe peale, ma sain sellest momendist peale, kui te ütlesite, et võib helistada. Ja kohe proovisin ja ja kohe näete, trehvasin kohe teile siia. Oi, teil on auto kindlasti kinni peetud juba selle aja jooksul, mil ta meiega rääkisite, jõudsite seda ju teha? No proovime, öelge, äkki isegi läheb õnneks. Ahaa, ma mõtlesin, et te tahate keset suve seda, tule, õeke, kallis, sõidame koju. Aga. Vaata, see on ka tõeliselt hea laul. Valige, aga onu lähevad põlevad peale, tegelikult selge laul on ka väga ilusa, aga ega siis kedagi ilusat jaani teile ja ilusat vaatevedamist ja, ja teile ka puu ja jõudu, jaksu. Teile ka ja aitäh ja telefoninumber. Endiselt võite helistada, see telefoninumber on seitse ja 302 462, nii et võtke pliiats ja paber ja pange kirja, mine tea, millal saate käigus on tarvis sekkuda, et miga nägid juba esimene helistaja tõi lauda selle trumpässa EKRE, Mart Helme. Ma tegin enne saadet siin väikese pakkumise, ütlesin, et see tuleb kindlasti kas esimese või teise teemana lauda ja nii ka läks. Mul on palju sõpru, kes on EKREga liitunud, mitu kirjanikku on kunstnik ja on haritlasi? Sugugi mitte. Mingisugune teatud üks kontingent, vot ma arvan, et neid hääletajaid ja EKRE-meelseid inimesi on igal pool. Ja, ja kui ma olen nende käest küsinud, et kas sellist Ekret te tahtsite ja et kuidas kuidas nüüd, kuidas nüüd tundub, mis tunne on siis seda, seda niimoodi Nad on väga vaikselt püüavad nagu noh vastada kuidagi niimoodi, et ma saan aru, et ega ise ka ei tea, mis saab ja kuidas see asi nii läks, et nad nagu hüppasid ree peale, mis on suure hoo võtnud ja ja noh, osa on tulnud sealt ka ree pealt ära või on visatud ära ree pealt, nagu Indrek Särg. Nii, tere. Tere. Tere. Tere. Järgmine kuulaja on meil liinil, kuidas on teie nimi? Tere, minu nimi on Monica. Tere, Monika, kust kandist, kust kandist teie meile helistate? See on selline kant, kust keerab Tallinna Tallinn-Tartu maanteel Tammiku oru kolu. Ma pidasin auto kinni. Aga kust, kuhu te nüüd selle selles mõttes sõidate, tulete pealinnast ja lähete kuhugi lõuna poole? Ja minu sihtpunkt on 221 kilomeetrit kaugel. Ja selle koha nimi on Räpina. No väga tore, Räpina, võrratu linn. Ma olen suhelnud Facebookis, võib-olla isegi ainult, kas ma olen. Aga ma tahan rääkida rõõmust, mitte Ekrest. Ja me oleme täiesti valmis kuulama. Nimelt minu suurim rõõm on see, et esimeseks juuniks sain ma oma talus avatud galerii et tegelikult on igal sellega natukene pistmist, kuna ma nägin tema puutöökojast fotod Facebookist kunagi päris ammu juba siis see mulle niimoodi hinge peale niimoodi tööriistad korras seina peal riivi, laud puhas. Ja nüüd ma võin öelda, et mul on peaaegu sama hea stuudio, aga ta neli pool meetrit kõrge ja ma saan panna sinna maali peale. Palju palju õnne, no seda peab tulema tama muideks see töökoda siinsamas majas, kus me oleme praegu raadiomajas, see on tegelikult, see on säästva renoveerimise infokeskuse töötuba ja sinna võib igatseda, kui inimene tulla. Ja inimene ja iga no põhimõtteliselt saab, saab ka kaugemalt tulla, aga ma arvan, et kaugemalt näiteks Lõuna-Eestist, nad võivad juba külastada teie töökoda ehk. Ja avatud talude päeval olen mina oma talu väravast tervitavad külalisi ja talu nimi on selles registris Tammegaleriivik, nii et palun astuda sisse. Kas see on 20, kas seal 24. juulil või millal see tuleb? 20 21, juulis on esimene kord, kui see üritus kestab kaks päeva järjest, mis tähendab seda, et ilmselt tulevad ka põhjaeestlased lõunatalusid vaatama sellest, sest ühepäevane variant ei luba nii suurt ringi teha. Aga nüüd noh, ma loodan, et ma saan isegi mõne inimese ära majutada. See on väga hea uuendus, see on väga hea uuendus, sest ma olen iga aasta käinud sellel ajal kuskil kas või Viljandimaal või kuskil mujal, et. Saate nüüd ühe maakonna teha, eks ole. Läbirallida. Aga kui te nüüd mööda Eestimaa teid sõidad ta siis kas praegu neid liiklejaid, kes Tallinnast kuhugi lõuna poole esialgu siis Paide kanti ja sealt edasi läbi Tartu kuhugi mujale sõidavad, on neid palju. No praegu ma ütleks, et päris palju, aga ma ütlen ka, kust ma tulen ja võib-olla sellel liitudel midagi asjaga pistmist. Nimelt Ma tulen Hollywoodi filmivõtetelt. Algasid kell kuus hommikul ja lõppesid noh, mitte just väga kaua aega tagasi ja see oli päris ergas elamuid, nii et mul olemas kohvi ei ole vaja, enne kui ma Räpinasse jõuan. Olete seal töiselt seotud selles mõttes, et kuidagi panustada selle filmi valmimisse näiteks massistseenides või mingil muul viisil. Ma ei tea, kas lepingu rikkumisena kõlab, aga mulle tundub, et minust võiks minna päris suures plaanis tehtud kaadreid sisse filmi. Aga sellest me saame teada alles järgmise aasta. Ja ega ma saan aru, et see, mis kõik puudutab filmi tegemist, on, on jah, neil on uudis, me oleme uudishimulikud, aga väga ei taha torkida ka. Las ta, las ta, selles mõttes. Ma arvan, et kunagi, kui see on valmis ja siis viis aastat või 10 aastat valmimisest, siis kõik need erinevad inimesed, kes seal on sekundi kaks või 10, tulevad kokku ja jagavad muljeid ja ma loodan, et tuleb ka selline. Igal juhul minule mul on alati hea meel, kui koolidesse lapsed nüüd juba suured lapsed räägivad sellest, et nad osalesid vabatahtlikena Supilinna salaseltsi filmivõtetel, et nad alati räägivad seda ja ja see on väga armas, kuigi mina ei ole ju filmitegija, et aga ma ütlen, ütlen edasi, kiitused alati režissöörile. Filmitegija. Väga intensiivne töö, ma olin ka seltsimees laps filmi ees, kuigi need kaks sekundit kuulsust ei ole mulle tegelikult kuulsust toonud. Aga fakt on see, et sel hetkel, kui minu nägu seal ekraanil ilmub, olen ma kõige noorem võrreldes oma ülejäänud eluga. Ja nüüd on juba põhjust vaadata, aa näe, sedakorda siis ei olnud veel. 10 aasta pärast on asi veel parem. Ja filmis on silmis ja isegi raadios, kõik on nii ilus ja kena ja ja päriselt need näitlejad on siuksed ütleme, otse kännud või pisikesed inimesed, et ma mäletan, kui Peter Frans joosta Peeter frantseniga kohtasin kunagi nimed marmortahvlil filmi esilinastusel ja küll ta oli ka sihuke pisikene mees ja no ma püüdsin lihtsalt mitte selle peale mõelda, kui ma seal olin. Aga muidugi ta on üks absoluutselt üks soome parimaid näitlejad, sealjuures, et et see ei, see tema väiksus küll on pigem tulnud talle kasuks. No inimene suudab ennast suureks näidelda, siis on niisugune tõeline anne. Ja just teil ootab nüüd ees kaks tundi ja 20 minutit veel sõitmisse on ikkagi või isegi võib-olla kauem. Mine tea. See on kauem, sest nad kaevavad ideid läbi igal pool. Ma ei tea, mis üllatused võivad oodata. Ma olen kolm päeva olnud Tallinnas. Aga mul on hea meel, et kella üheni. Me oleme siin teie seltsis ja ma loodan, et vikerraadio muusikatoimetaja Sten Teppan on ka kella ühe ja kahe vahele peale pannud väga head muusikat, et me proovime miga ja kuulajatega teid jutuga köitaja võluda. Võib-olla mängime ka mõne muusikapalaga, aga pidage vastu ja kõige tähtsam on selliste öiste sõitude puhul, et ärge magama jääge, sest see on väga ohtlik. Kui te ütlesite, et kella kuuest olete olnud siis võtetega seotud, siis see võib päris selline tõsine katsumus olla. Noh, mul on praktikat päris palju, ma olen Euroopas tõesti palju ringi sõitnud ja ikka tuhandete kilomeetril korraga ja ja mulle meeldib siis on öelda ainuke probleem on loomad. Et kui nad teele tulevad, võib-olla natukene, liiga terav loppis. Aga miga juttu naudin ma iga kell ja loomulikult oma k ja kindlasti on selliseid muusikapalu, mis panevad kaasa laulma ja see aitab aju hapnikuga külastada, kui ma laulan ja siis see hoiab nii tähtsaks, nii et ilusat tööd teile ka ja palju vastupidamist. Kõigi meie juttu kuulates ja muusikat mängides ja ilusat päikesetõusu. Teile ka ja aitäh Kaunist Jaani aega. Kajaka tädi looduste alla. Tuleb ta ei liigu lainet, päike la. Raagi. Eilat. On need, mida me Iial. Ei lõppu näha. Tunnetel. Eila. Tunnetel. Nonii, see oli kõrsikute kollektiiv ja kuum suvi. Kuum suvi on alles ees, minu meelest juba kuum suvi on kusagilt juba mai keskelt meil ju siin kestnud ja kestab veel? Ei, see on ikka päris mõnus, mis praegu on linnas, et on mõnel öösel helistanud sõbrale, lähme jalutame niisama linnapeal, et oleme kõndinud kõndinud Emajõe ääres ja me ei ole seal üksi. Et tegelikult ma tahaks teada, kas Pärnus näiteks või mõnes väiksemas kohas, kui Tartu või kuskil Viljandis on ka niimoodi, et inimesed suve öösel öösiti lähevad, tõesti, jalutame vaatama, et noh, lihtsalt nii vahva, kui on soe ja, ja, ja noh, et ongi nagu Itaalias Hispaanias, no siis ei saa magada kodus niisama, tuleb natuke veel vaadata, mis linnas toimub. Kuulge, aga helistage, kui te olete kusagil Viljandist või Haapsalust, Haapsalu ja Kuressaarest, rääkige meile, mis teil toimub, seitse 302 462 vikerraadio suveöö miga, käranen Mirko ojakivi ja loomulikult kõik kuulajad, et meil on juba mitu suurepärast kõnet olnud. Eriti vahva oleks tegelikult, kui keegi helistaks Antslast, et Ma olen siin margiski. Jagu, aga, aga võib-olla jälle toimub seal midagi, helistage Antslast, Mul tekkis huvi, kuidas seal kellal on, kell. Kell käib ja, ja ristmik peaks varsti olema seal uus, et või mitte, ainult Antslast, mõtlen poolt vaatame, kust on järgmine kuulaja. Tere päevast. Jah. Tere päevast. Tere ööd. Ei niimine, täitsa uskumatult. Kuulsin alles numbrite ja võtsin kohe täitsa tore, et jah, et sain niimodi teid kätte, kust kandist küsida teie käest, mis teile siis nagunii? Meil meil on selles mõttes hea meel, et minul on kõige suurem rõõm täna sellest, et tõesti ma saan miga koos saadet teha, et seda võimalust ei ole, väga tihti, et on väga palju selliseid inimesi, kellega ma saan igakuiselt saadet teha ja see kuidagi võib-olla läheb rutiiniks ära, aga kurvastab mind võib-olla see, et see saade on nii lühikene. Aga kuidas sinul, miga mulle mind, mind kurvastab Eesti jalgpalli koondise meeste mäng. Aga samas samas on, olen ma see aasta käinud see suvi just käinud vaatamas noorte mänge ja, ja seal on palju rõõmu pakkuda, Eesti noored suudavad U18. Tartus tuleb ka uus 17, nad suudavad mängida suurt suurte vastu ja, ja kui needsamad noored ise kunagi saavad suureks äkki äkki on nad rääkijana tegijad, et mina ikka olen selles mõttes optimist, et Eesti Eesti jalgpalli fänn ongi vist kõige suurem optimist maailmas üldse. Aga kuidas teil? Mina moodustasin, tunnistan, et ma olen helistaja Valgamaalt nihukesest väiksest kohast ka. On ma käisin seal 1997 esimest korda perekonnaansambel Kerenenidega, nad ei olnud minu sugulased ja mängisime seal või nemad mängisid viiulit ja tul läksime sauna. Ka mina ütlesin korraldajale, et nad tahavad sauna. Tegelikult nad ei tahtnud vaja, aga minu arvates on, neil on vaja saunast, ma tahtsin ise sauna. Nüüd on see andestatav, et Buck on tore koht ja. Ta on väga, väga tore koht, on muidugi siin, tänapäeval oli nii soe, täitsa uskumatu midagi ja mis mulle head meelt teeb, ongi see, et ma ei mäleta nukest jaanipäeva, mis oleks nii soe olnud, ütleme, et Jaanile pole veel käes küll aga siis, et jaanipäevale eelnev aeg, mis oleks nii soe, et eelmine aasta mäletan Pukas jaanituli oli siis jaanitule lõpuks tuli küll päike välja, aga tuul oli hirmus külm ja, ja oligi. Praegu on küll niimoodi. Üks asi, mis mulle veel rõõmu teeb, kui ma mõtlen, nüüd kuulan teid ja mõtlen Puka õhtu peale ka mina olen oma elus mõned korrad Pukas käinud ja ja rongiga sealt väga tihti läbi sõitnud, aga ka siis jaanipäeva eelne aeg on see aeg, mil Eesti inimesed sealt sellest suurest linnast Tallinnast tulevad taas nendesse kohtadesse, mis on neile oluline, kus on nende juured ja see on väga hea selles mõttes, et meil on see side või võimalus. Et suvel need maakohad, kus talvel väga palju elu ei ole täitnud, toovad justkui eluga ja seda on nagu väga-väga hea meel vaadata ja kuulata. Ka, ja see on väga õige, jah, Pukaga on just see, et et siin on elu talvel ja suvel, aga sügisel ja kevadel, siis on niukene märkimise aeg, sellepärast et suvel. On ju Lõuna-Eesti on üldse ilus koht on ja ja talvel on sind kuutsemegi lähedal, aga kevadel ja talvel, siis, siis on natuke kurb, et siis jah, et tuleb ainult sepaga saunad väga viina visata, siis pole midagi teha. Kohal on see hea asi, et rongiga saab üsna kergelt Tallinnasse ja Tartusse Tartusse, aga Tartus kahjuks tööd eriti ei ole, vist Puka inimestele, et siin ei ole meile tartlastele ka eriti tööd. Talime hukka autoga on mehega, ütleme ütleme keskmine niuke kergem sõiduk ütleme seal mingi Dodghrämb, ütleme, mitteseelik. Ühesõnaga edasi-tagasi sõit läheb maksma 50 eurot rongiga tulla siis kui on, ütleme, perekond kaasas. Sõltub, kui su perekond ankistada, jääb, orienteeruvalt orienteeruvalt ka sinna 50 60 eurot, nii et nii et ma ei tea, äkki, Ma saan sellest aru täiesti, jah, ma ise ka rehkendan. Autoga samas manus raudtee läbi Eestis võib tulla läbi Viljandi võib tulla läbi Tartu. Et kaan autoga tuleb 50 eurot. Jaa, jaa, ja Eestimaa on õnneks, mõnikord me kurdame, et Eestimaa on väike, on nii jube, aga tegelikult on, selles mõttes on väga tore, et ikkagi tõesti see sõit ei ole nii kurnav. Et et mu, minu isa ja ema elavad Helsingist üle 500 kilomeetri kaugusel. Jeerum, ja nüüd, kui ma sinna lähen, järgmine kord, siis ongi mul jube hea meel, et mu sõber tuleb kaasa, et tema sõidab pool maad, mina sõidan, kellel selg, jalad kanged, niimoodi siis võid puhata ja aga Eestis tegelikult on, on tõesti, Eesti on selline maa, kus ikkagi kui just Saaremaalt Hiiumaalt keegi sulle sõber ei helistad, tule siia siis igale poole saab kohe lennata kohale ka. Jah, kui juhti ei ole Narvast vaja sõita Sõrve sääre tippu, jätma tekkida niimoodi, et noh küsimus aga Su Eesti mõistes distantside vahemaad, et need on lihtsalt kättevõtmise asi, et ei, ei ole nii pikad ja ja praegu ka, et täita, sume suveõhtu on siin, Pukas olen õunapuude all, siin ja järve ääres tuleb niukene. Noh, see all peavad pidu, ütleme niimoodi, et niukene. Me neelad meeleolu. Homme õhtul õmbukas jaanituli, ootame kõiki teid siia, et rahvast oleks ja, ja pidu oleks. Et jah. No aga nautige, ausalt öeldes kuulan ja kadestan praegu. Ja ei, ma mõtlesin, et magan nüüd kurtma, virisema ja niimoodi raiuma. Ta oli käinud, aga jutt hoopis niimoodi, et nii tore on hoopis rääkida, mis on meeldiv ja rõõmus ja ja, ja kõik see puha ja ja mis kõige rõõmsam varem on see, et vanasti, mis vanasti on siin ütleme 15 aastat tagasi, olid Puka vahelist teed kõik kruusateed, nüüd puha asfaltteed, pikk, nii meeldiv sõita. Käin Otepääl käia, Rõngus, kus iganes ta nii mõnus sõidab puhtalt teed mööda, et see on see, see, see on, see on lihtsalt rõõmuks. Ja kuulge, ma tänan, soovin head jaanipäeva. Mulle meenus siin lõpu lõpuosas ka see, et see Pukaga kõige enam seostub minu jaoks üks väikene riim suka Puka, Palupera, Puka. See on üks rongisõitjate selline tuntud olla tuntud riim. Palupera. Meeles just Justamendi luga lugu, et sain tappa. Palja mind peksti Pukas puhkad. Kummama loo kummaloosis valin. Proovime midagi leida, proovime, kuulge, aga selge. Kui ei leia seda mitte esimesena ütlesite, et võtame siis teisena selle Justamendi või siis lihtsalt mõne jõustamendi toreda loo näiteks võib-olla õhupall või midagi nihukest. Just suurepärane Jaanelgula ja justament, väga täname ka neid, aga seda kuulajat täname ka soovime kena jaanipäeva, aga ma ei tea, ma ütlen veelkord, telefoninumbris tundus kõik nii lihtne, ütledki numbri ja juba helistavad Pukast saime kõne Haapsalust Kuressaarest Pärnust veel ei ole saanud ja inimene teel Räpinasse on meile helistanud seitse, 302 462 on telefoninumber. Nii tere õhtust. Halloo. Te, olete vikerraadio eetris? Halloo, tere, tere. Nonii, kust kandist teie meile helistada? Endil see on siis kusagil Järvakandi kandis. Järva-Jaani vot nüüd läksid kaks, kaks kohta sassi. Suure ja Adaveres on ju koht, Kesk-Eesti on niimoodi bensujaamast natuke teise bensujaama poole ma ei hakka nimesid nimetama, seal kaks bensujaama on ja seal on Kesk-Eesti mandri Kesk-Eesti keskpunkt. Keelekasutaja ei, ma pean seda ka, et aga no enam-vähem Kesk-Eestist pool tunnikest juba teie saadet kuulan fina autost, ma tulin, käisin Tallinna võrkpalli vaatamas. No see oli, mis emotsioone see võrkpall teile tekitas, et ajas pahaseks või tegelikult mängupilt oli lubav küll. Hästi läks vist. Ei, ei ta sport, sport, ei midagi, mehed, männi sellest ei ole, noh. Alati ei saa võita. Aga see ongi, vot see ongi kõige tähtsam on, et ma tulemus ei ole kunagi tähtis, aga kui omad näed, nad mängisid, andsite endast, andsite endast parima, noh siis on, siis on süda rahul olla ja kui oli lootuse poeg, et võib-olla võidavad. Et ma seda mängu jälgisin küll, et oli, tegelikult närvesööv mäng. Et lõpuni välja, aga mis, mis teil Eestis Eesti elus rõõmu teeb? See on, kuidas sa ise suhtud sellesse elusse? Täiesti nõus, aga ma mõtlesin seda tegelikult. Mida kõva spordivenna oled, et ma paneks teie teadmisi vähe Eestist proovile. No vabal. Et ma küsin, et siin samadel Kesk-Eestis olnud see väike väike küla 80 elanikku. Et äkki te nuputad selle küla nime välja, kui ma seal ana natukene ette. Küla on oma spordiklubi koodi akadeemia küla oma suusakeskus. Seal on võimalik mängida squashi. Suusakeskus. Ja Kesk-Eestis. Mõnel veel kutsutakse kohalike kohalike seast seda SG Šveitsiga. Jummal küll tuntud mägine piirkond. Kas ta peab olema ikkagi seal Peipsi poole ja Lääne-Virumaa poole? Külmemaks hoopis. Kas mingit sellist vihjet ei ole, et Viljandi maakond, Viljandimaad? Ei, ei ole, seal vist ei ole igal juhul suurt Vasmosel ei ole käinud. No äkki äkki on Vändra täheksi tääksi täheks? Novot? Järgmiseks talveks paned kirja ja lähed, käid läbi ja on mida oodata. On jah, väga tore, ma sain kokku, just, ma sain just kokku ühe perekonnaga ühel ilusal ülikooli lõpetamisel, kus, kus nad mainisid, et nad on tähekese külje all elavad ja ja väga tore. Nüüd on, nüüd on kaks põhjust külastada. Nii, aga kui muredest ja rõõmudest rääkida, siis me kusagile jäime pooleli, et kas mure muredest on ka paslik praegu rääkida või, või kõik on nii hästi selles mõttes, et ilm on soe ja, ja võrkpall oli ka peaaegu et enam-vähem ja, ja suvi alles algas täna, et meil on pööripäevaga ikkagi tegemist, et kõik on justkui hästi või on paslik ikkagi mõelda, et miski kusagil närib. Ei otseselt ei näri, aga niisama mõtlemismure võiks olla. Täna tuli niisama jutuks, et noorte noorte virtuaalses hullu enam ei ole noortekogu. Et kisub vägisi nagu kiivade asi. Ja. Ja me peaksime ikkagi riik peaks tegema ja vallad kõik selleks, et oleks spordibaasid, oleks mitte ainult jalgpall, mitte ainult võrkpall, vaid et meil oleks, oleks noortel koht, kus välja elada ennast, sest see internet niisama, tõesti, see, see on? See sandistab meie noored. Ja ja meil on isand eeskuju ja kõik on ja vaadata ja ei ole vaja jalgratast leiutada, igalt poolt õppida maailma. Mulle alati meeldib see, et kohutava meeldib see, et võtame eeskuju mitte ainult Soomest, võtame Põhjamaadest ja võtame eeskuju, võtame eeskujuga Lätist mõned nii mõneski asjas kasvõileivategemisest. Ma ei saanud midagi parata, aga lätlased oskavad teha väga head leiba. Kuhu kadus meil leiva tegemise komme, värske leiva tegemise komme üheksakümnendatel? Tahate head leiba, mine Lätti, mitte õlle järele, aga kas muu leivaga, sina ei ole miga rahul? No ütleme, et Muhu leib on üks parimaid ja aga tõesti, iga kord, kui ma lähen Lätti, Mostan leiba, sead ja üks koht, kus ma tean, no vot nüüd on jälle niimoodi, et hommikul minu tööandja kuulab ja siis mõtleb, et reklaamisaateks läks kätte. Rõngus saab ka väga head, leiba saab jah. Aga mõtle, kui kõik eestlased lähekski nüüd ostma Lätist leiba, niimoodi selle jutu peale. Leivatööstus läheks pankrotti, ma kujutan ette, kuidas valitsuses tekiks mõte, kehtestame leivaaktsiisi ja. Puhtub puhkeb Eesti ja Läti vahel ka leivaaktsiisisõda ja ja maailm on ikka imeline, aga ma arvan, et tegelikult ei ole mõistlik. Kui me aktsiisi ettepanekuid teeme, siis nad mingil hetkel teevadki need ära. Aga Eesti on ju alati on sõltumatu. Oleme meie süüdi. Meie meie oleme. Seal on. Ja turumajandus peaks ikkagi olema vaba ja kui Lennart Meri elaks, ta paneks paika siin, nii mõnegi valitsuse, ma ütlen. Kaugel see auto teie kodust veel on, et või olete jõudnud juba? Ja palju veel sõita viis kilomeetrit, no see on selline hea, otseselt selle sõidate. Ma arvan, esimese emotsiooniga kohe ära, et et põhimõtteliselt kodu paistab, võib nagu öeldakse, kiviga visata. Mani arva, helistan ma vist, ma arvan, elus esimest korda raadiosse, helistan mujal kunagi helistanud saada oli. Hästi tore oli, rääkisime mehega vestelda. Teiega sammude ja saada jagu. Suur tänu ka teile ja loomulikult kena jaani. Üks inimene on meil juba tükk aega oodanud liinil. Võtame temaga liinile, ega siis keegi ei pea ootama, keegi ei pea kannatama siin Eestis. Palun astuge liinile. Tervist. Tere, kust kaugelt teie helistada? Mina sõitsin kanepist läbi, nii et olen siin room agendis. Kanermas pist läbi, kas kanepist tuled põlesid, lõkked tossasid, oli palju inimesi või kuidagi? Sest ma arvan, et kõik kanepi ja selle kandi inimesed olid kogunenud Pokumaale Kus oli õunaaias imeilus kontsert, Liisi Koikson ja Joel Remmel tegid võrratut muusikat. Nii kurb on sellistest asjadest tagantjärgi teada saada. Ma teadsin neid kontserte tegelikult ja ma mõtlesin ise, mõtlesin ise ta niikuinii on seal sääsed ja niimoodi ma arvan, et ei olnud. Hoolitsejad. Mida üldse ei olnud? Ja ma olen Mirjam, muide, nii et merre umbes. Ja ka jalgpallur ja ütlen teile kõigile ja kuulajatele ka seda, et kaks kontsert on veel õunaaia sees. Juulikuust tuleb selline ansambel nagu puuluup ja augusti alguses Marek Sadam ja Tõnu Laikre, nii et ei ole veel üldse hilja. Jälle suurepäraseid meelde aktsepti see puuluup, ma ei ole veel kuulnud neid. Aga, aga ma tean, kes seal mängivad ja mulle tundub, et see, see on kõige õigem koht neid kuulama minna, see õunapuuaed seal. Muide, minul sama lugu, et mina ka neid ei ole kunagi niimoodi silmast silma kuulanud, nii et maga põnevusega, loodan, et see kuupäev sobib. Mina olen neid eelmisel aastal Viljandi folgil koguni kahel korral kuulanud ja soovitan kõikidel, kes ei ole puuluubi just laivis kuulanud, seda teha, sest nende selline ütleme siis elus esinemine on märksa võimsam kui plaadi kuulamine, kuigi nende plaat on ka suurepäraselt helilises mõttes salvestatud ja need helid kostavad suurepäraselt välja, et Hiiuandla kannab luupriga, annab teha ega imelisi asju, palju seal rahvast oli täna. Ma arvan, et 150 inimest, nii et väga mõnus ja vähemalt 30 last sellis seal ka suveringi ja niisugune elu käis ja oli tõeliselt mõnus. Kas matkasid tega läbi metsa pakku raja sinna või, või läksite autoga laiset laisatamat laisalt? Eieiei ikka Virkade inimeste kombel, mina läksin ka mitu tundi varem. Ja siis ma jõudsin seal veel metsas ringi käia. Aga muidu iseenesest seal vist on võimalus ka autoga sõita otse sinna sinna õunapuuaia juurde, kui, kui ei ole soovi. Ja täpselt nii, et seal on tõesti paarsada meetrit ainult pärast kõndida. Ja teiseks pakuti väga toredat varianti ja võimalust Pokumaale saab telkima jääda, kes vähegi soovib. Nii et see on minu arvates ka väga mõnus pakkumine, pärast kontserti ei peagi koju kiirustama ja seal oli imetore lõke ka, nii et juba selline tunne, et jaanilõkked on valanud. Ja väga mõnus, jälle ma mõtlen, et Ma rõõmustasin viga, et ma siin kohtusime stuudios, aga kui ma mõtlen alternatiivi peale praegu olla kusagil lõkke ääres ja kõrval on veel telk ja sa ronid sellesse telki, aga ma loodan, et keegi pole siiani sääski lasknud ja eelmine kord lihtsalt seal oli nii palju sääski, kui ma käin. Kas kontot ka nägid seal? Ei näinud teda täna, ma arvan küll, ei olnud. Et muidu muidu saaks peale, muidu saaks peale saadet veel helistada, kontrakas lõke põleb veel seal. Tuld, kuni ma Tallinnast jõuan Ja ei, mina Tallinnas ei ole, ma olen Tartus ikka. Me oleme tänast Tartusse just. Siis on väga hea, siis pole üldse kauge. Ja muideks, Tartu ootab ka täna sind ja kõiki veel pidutsema, siin on hetkel käib üks kontsert, meil mitte kõik tegid, mitu tükki käib praegu ja tantsupidu on ka hetkel, tähendab tantsuetendus on kassitoomel ja homme on ju tegelikult väga tähtis päev, esmalt on rongkäik ja siis on 150 aastat Eesti esimesest laulupeost, jah. Ja kõike seda on Tartu linnapildis nüüd näha, et ma oleks täna kusjuures autoga isegi korraks. Ja ma oleks sõitnud tagant sisse ühele autole lihtsalt sellepärast, et ma vaatasin rahvariideid, kes siin kõrval jalutasid. Rahvariietes inimesed on nii ilusad ja tõesti-tõesti noh, parem autoga mitte sõita linna peale, sest nii tore on jalutada praegu. Just. Aga mis teil siis jaanipäeval ja sellele eelneval päeval veel plaanis on? No ikka lõunasse tagasi selles mõttes, et Võrumaal Tuleb ikkagi veel Tartus, näed nagu miga, ütles kassitoomel, ka elu käib nii, et. Ja seal kestab veel kindlasti tund aega kontsert, et võimete kontsert seal on son, tantsu, tantsijad on seal ja ja angaarides toimub midagi Raadil ja igal pool, et et tuleb lihtsalt jälgida rahvariides kõndivaid inimesi ja nemad viivad peole nendele järgneda. Ja võib-olla küll mõni on kodu poole teele. Veel parem, siis ei pea, siis ei pea üldse minema peolt otsima endale seltsilist võid kohe minna järelpeole nagu soome, nagu soome, nagu Soome politsei reklaamis oma Facebooki leheküljel kolm meest olid pildi peal ja tekst oli jaanipäeva järelpidu meie juures. Ka eelmine raadiokuulaja ütles, et pole, pole ammuilma helistanud siis minu jaoks ka see, et, et ma olen niimoodi võtnudki telefoni kätte helistanud jääb küll täiesti teismelise aega, nii et nii tore on üle pika aja kuulata ja ise ka kaasa rääkida. Väga tore. Mina tänan, et helistasite ja, ja ohutut autoga sõitmist teele jõudke pärale. Jõuan ja kohtume siis mõnel järgmisel Pokuma kontserdid, ilusat ööd teile ka. Nägemist. Ansambel Vitamiin ja nimilugu kohe vitamiin miga, kuidas sinul lugu on, kusagil seal sellisel talve ja suve vahel, kui on näiteks kevad, siis vitamiine võtad ikka. Aga mulle meeldib greibimahla, et seal selline. No ma ei tea, kas seal vitamiine on, aga ma olen, aga võiks olla. Et mulle väga meeldib hommikusöök, kohv, greibimahl ja mingid putru, kui ma jaksan keeta, kui ei jaksa, siis midagi muud. Et aga ma usun, et inimene saab keha, ütleb mida tal on vaja ja sööb seda, mis tahab ja siis on, kõik on korras, võib-olla mingit korrigeerimist, võib-olla kellelgi on vaja, aga, aga ma tunnen, et minul küll mitte nii ja meil on kuulaja taas liinil. Tere kaunist ööd. Kell on 23 läbi ja 51 minutit, miks te ei maga? Halloo, äkki magabli? Tervist ning teemaga. Teie olete kusagilt siis põhjarannikult, et ilmuv Valga. Tahaks pakkuda Abja-Paluojaga paeva joonistan eesti kaartse siiani Pärnoki ling siin-seal on ju vahepeal on ju hästi palju kohti, ega nad ei ole ju naabervallad, ometi. Me oleme miga väga kehvad, sellised äraarvajad, et me ei pane ühtegi ka Eesti on tegelikult see näitabki, et Eestimaa on suur ja lai. Surjust. Ma olen Surjus käinud küll Surju koolis. ABS all ma mõtlen, et seljal on üks bensujaam, mis on väga tore. Aga see. Ma saan aru, mida sa orienteeruda Eestimaal, ainult bensiin jaamade järgi, eks ta nii ole. Nii on jah. Ja sellepärast pakkusin Võhma Vändra ka, muidugi seal on ka bensiinijaamad, aga Surjule midagi kindlasti on, aga mul ei tule meelde. Mis te pakute? Aga mis see kõige suurem vaatamisväärsus või, või kes on Surju kõige suurem vaatamisväärsus? Mõisapark mõisapark Surju mõisaparki. Ma pean tunnistama, mina oma elus näinud ei ole, aga on üks koht, kuhu tasub minna. Kas seal Seal oli vene ajal vähemalt poliitsuuremat jaanituled. Vähemalt kõige kõrgemad olid. Need on jah, seal on alati huvitav, mulle meeldib, kui inimesed räägivad vanemad inimesed, kui nad räägivad oma mälestusi nõukogude aja kolhoosipidudest ja ja muudest pidudest, et see äratab alati selliseid, noh selliseid tundeid, et no näed, oli ju, oli ju nõukogude ajal ka teil vanadel noorus ja vahva, tead, ei olnud ainult see, et näe, välismaale ei saanud reisida ja midagi ei olnud, et et samas jälle ma alati, kui ma sõidan mööda Ulilast, siis mulle tuleb meelde, Ulila on mingi vana tantsukoht ja seal käidi mängimas siin Tartu külje all ja ma olen ükskord isegi sealt läbi sõitnud ja vaadanud misse Ulila, et ja mina laulan alati kommuunidest läbi, sõidan seda Fixi laulu, seda Ulila. Just. Vot Eestimaal on nii palju kauneid paiku ja kui kuulaja räägib mõnest, siis kohe tekib selline tunne, et vot nüüd tahaks seal olla, et kui me tahtsime pool tundi tagasi Migaga olla Pukas siis vahepeal Me käisime ära juba kanepis ja nüüd me oleme Surjus. Mulle mulle meeldib väga see kõige suurem jaanituli mõte, sellepärast et Soomes on ka väga suured jaanituled ja meil on alati olnud seal keegi ei hüppa selle üle, lõte migrantide, soomlased ei hüppa üle lõkke, sest see tuli on nii suur. Sa ei saa hüpata, sina hüppad sinna lõkkesse, jäädki et ikka paatidest tehakse, et ja üldiselt Soomes on vett ka parajalt palju, et kahjuks sellel aastal täna jaanituld Soomes ei ole, täna Soomes on täna jaanipäev ja päästeamet on keelanud igasuguse jaanitule tegemise, kuna kuna on nii kuiv, et ei ole ühtegi väikest lõket ka, siis ei ole ainult ainult kellelegi arutuseksiga mihkli välgumihkliga. Oled sa sinu sõbrad on täna õhtul ka postitanud, seksiga pilte veel ei ole? Ma ise püüan interneti vaatasin ja ikka ikka enne, kui ma tulin siia, siis ma internaat ikka postitasin midagi, aga aga internet on selline asi? Jah, et ega hommikul vaatan ja siis päeval tükk aega ei vahi, mis seal toimub. Aga rääkige teie oma muredest ja rõõmudest ka vahepeal, et et need tegelikult lähevad meile täna öösel kõige rohkem korda. Ütleme, pikemal päeval õigel ööl, tähendab kes sa ikka muretsed? Loodus on ilus, ilm on soe. Kas polegi, mõtle, ma just ei mõtle, mis süüa, angu, külmkapi, seal süüa. Ma jäin mõtlema, et kui me seda, kui me seda saadet teeksime seal kusagil jõulude ja uusaasta vahepeal, et kas siis oleks nagu see saade oleks kuidagi depressiivsem, et praegu kõik räägivad, ilm on ilus. Maasikad kasvavad ja mõjude kuuleks ainult kuulilaske, siin niimoodi telefonis niimoodi. Aga sellepärast me seda saadet talvel ja see on liiga karm. Aga tõesti, ma olen ka, ma olen ka kuidagi see suvi, selline palavus ikka ikka paneb nagu tõesti elust rõõmu tundma, midagi ei ole teha. Me täname teid, me täname, et helistasite. Niimoodi ma nüüd mõtlen, kas me jõuame veel selles saatetunnis ühe muusikapala ära kuulata ja siis on süda käes ja siis me jätkame. See vist on kõige asjalikum plaan. Vikerraadio. Vikerraadio endiselt otse-eetris kohe peaks vahetuma päev ja meil on kohe uus kuupäev.