Mida see kõik võiks tähendada? Suveöö on saade ja miga ja Mirkko kuulajatega vestlemas. Mis teeb teile Eestis muret, mis teeb Eestis rõõmu ja käes on nüüd 22. juuni ja vaatasin kalendrisse, on tehtud sinna üks väike märge ka, et täna on lühendatud tööpäev kaks tundi. Laupäev see on selles mõttes täiesti ebaaus, et laupäeval paljud inimesed ei käi tööl, nad ei saagi oma seda kahte tundi lühendatud tööpäeva. Kummaline, ma ei saa, ma ei saa isegi aru, miks see nii on? Ei, mina ka ei saa aru ja mina ei saagi sellest aru, miks soomlased täna just seda jaanipäeva peavad, kui mõni päev on veel aega, mina saan sellest väga hästi aru, see on sellepärast, et inimesed oleksid kained, esmaspäeval saaksid tööle minna. Soomlastega on vaja, soomlastel on vaja eri eri erakorralistel olukordadel kokkuleppeid niimoodi, et nii, aga kuulajad, nemad on meil kõige olulisemad. Ma püüan järgmise kuulaja kohe liinile saada. Tere. Mina just mõtlesin kusagil Kambja kandist helistab keegi või Luunja kandis Sõrve sääres. Et hoopis-hoopis-hoopis kaugemalt, et tegelikult tegime nii vanem Raymond ja helistasite Eliste, tegin ka ise kunagi koos Taaviga tegelikult seda saadet. Neljandal augustil. Loomulikult, sest ma arvan, inimesed reede õhtul nii vara ei lähe magama ja kui raadio ei ole nende kõige suurem sõber, kui nad seda vajaksid, siis ma arvan, et see oleks selline. Untsu lastud võimalus. Raadio ongi, raadio ongi see, mis tegelikult nagu ongi kaaslaseks tegelikult noh, minule ta on juba noh, ma lõppedes mingi praeguse lehmade lüpsmine ja ja tulingi, ei hakka nüüd natuke sööma, et käisime koeraga jalutamas ja mõtlesin, et proovin korra helistada, aga et et nii kena, vaikne suveöö, praegused et proovin korra helistada, et kas näkkab, võimekam. Ma nüüd võtaks selle mälumängujuhi rolli endaga miga, arva ära, et kuule, Taavi, kes meile helistab, et ma ei, ma ei ole Taavi maja, Raimond Raimo, oli vaja siin nüüd õige Taaviga, tegite koos. Kuule, Raimond, kes meile nüüd helistab, et miga arva ära lehmalaudas mis lehmadele ööpäevaringselt praktiliselt mängib. Sa mõtled, mida nad kuulata, mida nad kuulavad? Sääsepininat ei ole õige. Kärbsesurinat. Kuulanud vikerraadiot. Raymond, kas endiselt veel endiselt veel, et ei ole vahepeal ei ikka iga raadio nelja neile pannud. Täpselt 24 tundi kaks raadiot mängivad ja kolmas on mul toas, nii et kolm raadiot mängivad need munad koridoriga nad lühend või no tähendab, et laudad on omavahel koridoriga ühendatud, aga aga mõlemas lehmalaudas on siis nagu raadiot mängivad, et ööpäevaringselt. Ma mäletan, kui raadio saabus traktorisse minu onu ma ise olin mingi 13 14 15 ja onu ostis vananuki asemel Tsetor ja sealt sõdurist soli kasseti. Ja siis see, et traktorist sai kuulata kassette ja veel niisugust niisuguseid kassette, mida elu sees heisanud kodus kuulata, siis siis see oli, see oli, see oli, see oli minu jaoks veel suurem asi, kui internet seal Soomes elasid ka väga hästi, mulle tundub. Loomulikult me elasime hästi, sest noh, me ikka ikka siis Soomes tõesti meie traktoristidel küll kasseti make ei olnud hea, kui raadio oli 80.-te lõpus, et, No siis ei olnud meil raadiot Ma no meil olid rasked ajad miga, no seda, seda küll seal Sõrve ja Sõrves on, Sõrves on siiamaani tegelikult väga palju. Kas seal ei tulnud lõhkekehasid väljasõjaaegseid? Seal on alati olnud rasked, ma arvan, et tegelikult ma kujutan ette, et Sõrves praegu vist on väga head ajad. Et ma mõtlen just praegu, kui võrrelda Sõrve ja ajalugu on olnud siis tegelikult viimastena küll, jah. Aga rahvast on ikkagi väheks jäänud, kuid tuleb tagasi, hakkab, hakkab nagu ikkagi ikka neid suvilaid ja inimesi liikuma, aga, aga üldiselt on ikkagi ikkagi vähe võrreldes sellega, kui mina siia nüüd juba esimesel jaanuaril 91991, kui mina siia tulin, saarlasena siia Sõrulaseks ettevõtet juhtima ja siis oli ikka inimesi, siis oli nagu elu nagu rohkem kees ja noh, ütleme aga, aga, aga vahepeal on ikka ikka, aga ikka nagu rohkem neid inimesi ära läinud, titt ja vanemad kaovad eest ära ja, aga aga aga ikka on. Aga suveks tullakse ikkagi tagasi, et on teil selliseid suvesaarlasi suve Sõrve lasi, et tullakse. Kusagil juuni alguses tulevad ja augusti keskpaigas. Minul on üks väike tähelepanek selles, et tullakse ja siis, kui augusti viimastel päevadel ära minnakse, siis poetada poetatakse mulle siia farmi mõni kassipoeg. Senised koduloomi hakkab juurde tekkima nagu, nagu tulevad, annavad kuskilt võetud ja siis siis minnakse ja, ja, ja ja jäetakse kuskile nagu öeldakse, aga nad ei harju. Paraku nad ei harju loomadega või noh, ütleme selles keskkonnas, nad ei taha ikkagi harjuda. Aga kas nad jätavad niimoodi juhuslikult või ikkagi tullakse, et oh, meil ei ole siin. Täiesti ju tähendab, et jahmitte tullakse, pakutakse suled, äkki sa võtad aga lihtsalt äkki näed, et hommiku on tekkinud mingi mingi? Kas kas Saaremaal, kas Saaremaal oma loomade varjupaik ka on või? No on, on ikka, aga ma arvan, et, et seal on, kas ei juleta viia või siis mingi muu põhjus on, ma ei tea, miks, miks, miks see nii on jah, et, et, et ikkagi ikkagi tuuakse ja noh, arvatakse, et siin saavad hakkama, et piim on ja ja noh, võib-olla püüavad hiiri ka võib-olla, ja noh, võib-olla, et arvatakse, et saadakse hakkama. Aga aga see, see tuletas mulle meelde minu lapsepõlvemaal, sest tõepoolest seal oli alati oli üheksa kuni 15 kassi ja iga talv osa nendest suri ära, nad elasid laudas kunagisse tuppa, ei lastudki. Ja see käis nagu maaelu juurde tollal. Aga muidugi minu mälestused on ju lapsepõlvest ja väga romantiliselt, et küllap neid kasse hävitati ka seda lastele näidata. Päris päris palju kasse, aga, aga mul on nad harjunud noh, ütleme, koridorist tulevad, söövad kõhu täis ja joovad piima ja ajavad oma asju ja laudas ja, ja nad teavad kellaaja ära, kui, kui nendel on toit, toitmisaeg või mis iganes, et, et kui ma hakkan ise sööma, siis söövad nemad ka koer ka ja me kõik koos ühiselt. Pavlovi refleks ja ongi täpselt nii. Mis teile muret teeb, kui te mõtlete veel Eesti elu peale? Praegu? No kui Eesti elu peale mõtlema hakata, vahel jah, kui raadiot kuulata, siis tegelikult eks raadiost tulevadki kõik need mured ja muud asjad. Vahel vahel tahaks küll, tulebki midagi lõbusamat meeldivamat, aga ikka tulevad ikkagi ringjoone seal. Aga noh, kui nüüd mõtelda nüüd nagu põllumajanduse peale, siis vajadusele põllumajandusminister on võib-olla kuidagi kaugeks jäänud, ma ei tea, on ta ikka olemas või pole olemas, ma ei tea kuraditki. Siis võib olla see, et meie piima kokkuostuhind on tegelikult täpselt sama, mis oli, kui Eesti kroon eesti kroon lõpetas, nagu öeldakse, eakad meil euro siis oli meil 29 senti piimaliitri hind seemnel siiamaani. Kuigi poes on vahepeal ju kordades tõusnud imet, me saame ikkesse sama piima piima hinda. Ja siis on sama lugu nagu kirjanikele tõlkijatel. Ja meie, meie lehmade ja meie piimatootjate arvu drastiliselt väheneb. Mõtlen, et kui 20 aastat tagasi oli meie piimatootjaid jõudluskontrolli ligi ligi 3000 arvake ära, kui palju neid praegu veel alles järgi jäänud. Ei me ei julge pakk piima, toorpiimatootjaid või. Ja, ja kui eesti punaseid lehmi oli ka veel mingi 80000 oli nüüd on jäänud, pole kahtekümmend 1000-lt ja järgi jäänud kõik on nagu olsteni peale üle läinud ja noh, see ongi see mure, et meie, meie põllumajandus nagu, nagu noh kuidagi surev nagu välja, et vaatamata kõigile pingutustele või, või kui keegi pingutab seal kuskil seal Toompeal Volga, aga, aga sellist tunnet küll ei jää tegemata. Jah aga mis siis, mis siis aitaks teie kui oma valdkonna spetsialist, mis, mis aitaks kaasa, ma kujutan ette, et paljud Eesti inimesed on mures ja tahaksid tegelikult, et oleks oma piim, oleks oma kartul, oleks oma asjad, et mis, mida tegelikult saaks teha, kui teie oleksite keskkonnaminister. See konkurents tähendab, et see no muidugi me oleme kõik Euroopa Liit tegelikult ja see on ju ikkagi tore, et me tore, et me seal oleme, aga, aga, aga kuidagi kui sa mõtled, kui nüüd mõtlema hakata, millistes tingimustes toodetakse seal lõunamaal, ütleme Moldovast, kus on piimaliitri hind, on ju kaks korda kõrgem, kui meil on ja ja nendel ei ole ju talve ja nendel on ka toetused kõrgemad ja ja, ja kui, kui meie siin põhjamaal peame ikkagi ju praktilist kolm kuut käivadki ainult või neli kuud käivad loomad karjamaal ja peame ju kõvasti onume ja ja kulutusi tegema loomadele, siis meie noh, me ei saagi ju. No odavamalt toota ju, tegelikult seda on see siis piimatootmine kõrvitsa kurgikasvatamine, mis iganes. Et, et noh, see elektrikulu ja kõik, kui kõik see, meie, see on kallim ja, ja, ja sellist ühist, ühist lahendust tegelikult ei olegi. Et maailma ei oskagi, ma ei oskagi, sest kui nüüd vaadata seda noh, meie siin oleme ju Saaremaa piimatööstus on juba rohkem juustu peal on ikkagi delikatess kauplega. Ma isegi ei mäleta, millal mina viimati juustu sõin, tegelikult ega ma ei jaksagi seda eriti ostagi ja kole nagu juustusõber ka, aga aga samas ju. Ei saa ju kõrgemat hinda ka küsida, sellepärast et oda odav orav odavam tuleb ju poolest igalt poolt Poolast ja kus iganes sisse ikkagi. Tõsised teemad ja, ja võib-olla siin on võib-olla mina, mina tahaks kõikidele raadiokuulajatele ikkagi panna südame peale, et kui me tahame Eesti piimaEesti toitu, siis me peame ise ostma Eesti piima ja ta on kallim ja see jääb selle, sellest peab aru saama. See ongi see kõige suurem häda selles asjas, et seda odavat odavat ja toodetele nii palju siia Eestimaale väikse Eestisse sisse, et ja teda lörtsitakse ka veel segatakse midagigi, aga teisega kokku ja seda odavalt maha müüa. Ja siis vahel ma olen kuulnud, et näed, see on Eesti oma, aga puisutada altriesele kirbukirja loed siis sa võid ju saab lugeda, et seal on hoopis mingeid muid muu riikide toodangut ega samamoodi tarvitatud, aga see nii väikeses kirjas, et inimesed ei pane. Kuulge, kas te jaanipäevaga jõuate pidada või praegu on kibekiire heinaaeg, et silo tegemine käsile. Praegusel ajal on heina ja sööda varumine ja poegimised ja muudkui ma nüüd ausalt ütlen, kas algselt sellel sajandil sellel sajandil surengi jaanitulel käinud, ma kardan, et ma ei olegi käinud? No vot, ma olen vist üheksakümnendatel, käisin viimati jaanitulel, sest mul ei ole kuigi jaanitule plats mu tänava lõpus tegelikult sirgelt minna kultuurimajas sõjasi või tähendab, et siit ma olen siin olevi lõpus ja kui siit otse seda liivatänavad otse üle tee, siis, siis ongi jaani tuleb Lotvaga Ma lõpetan oma töö südaöösel kell neli, ma hakkan otsast pihta. Siis ma ei olegi praktiliselt võimeline jaanitulel, eriti minemagi. Ma järgmine hommik koodis. See kõlab, kõlab täiesti, kõlab täiesti maaelu moodi, et ma mäletan ise, meil sündis vasikas, nina ja isa isa ikka natuke napsune ütleme isale, ütleme ausal isa oli täis ja onu läks jaanipäeval kuhugi täis peaga edasi ja siis me jääme isaga kahekesi sinna tallu ja. Loomulikult üks lehm poegib just sellel öösel lisa jumalast õnnelik, et ta tõi vasika ja ilma enam ma ei tea, kas ta midagi mäletas, kas sellest järgmine päev, aga ma loodan, et mina küll samamoodi need asjad ei käi seal enam tänapäeval. Jah, jah, aga ma mäletan, kui mul ükskord jah, siin üks etendus oli samamoodi seal vaba ja võtame seal käisin siis oli ka niiviisi, et et, et kui ma tagasi tulin, siis oli kaks vasikat, oli vahepeal sündinud vanuseni. Ja aga, aga äkki see aasta ikka jaanitulele sa saad minna, võtaks ennast magusama tänava otsas? Ka suitsulõhna mul alati lauto sisse, olen ukse pärani lahti ja ma tunnen seda jaanitule lõhna, seda lõkke lõhna ma tunnen ikkagi tunnen ikkagi omadusi ja armi ära. Aga võib-olla nad võib-olla naabrinaabrid, naabrid kuulavad seda saadet praegu, et keegi võiks ikkagi lohistada teid sinna jaanitulele ka, kui juba seal nuusutatel jaanitule lõhnu siis tuleks ära rajuma, silma. Mul oli paar aastat tagasi, oli mingi poole 12 ajal läksin lihtsalt korra õue või lodev olingluste õues ja vaatame, kaks mullikat olid aiast välja pääsenud. Mul on kohe karjamaa aeda kohe sealsamas alevi taga. No ühesõnaga tänava lõpus nägin lõket, hõimu tähendab jaanitulelõkked ka. Ja siis rahvas aga munka uuris ja edasi-tagasi autodega ja Murdock mullikat keset teed seisavad nagu lõbusokud, ei oska siiapoole ja sinnapoole lõikusel näpistada brutoaia puruks, ajasenastatamat sisse, kohe ei hakanud ringiga kuskilt ajama, et et Ruthi auto autodest ära saab. Siis vaatas, et ka kõik nii imestunud nägudega, et üks loll teeb veel tööd, öeldi sellisel päeval. Kuulge, mis teil plaanis on, sest ma saan aru, et teil on nüüd kohe uneaeg, et kell neli taas üles ärgata, et kolm tundi 45 minutit saab veel magada või kuulata ikkagi meie saate nüüd lõpuni. Ei, ma ikka natuke kuulun edasi, jah, aga ma arvan, et ma vist kustun ikka päris üheksa, ma vist, kust on ära, ma arvan? Kuulge, me väga täname ja siis kena jaaniaega ja aitäh teile, head jaanuar. Ansambel regatt ja suvi, suvelaule on alati väga vahva mängida, eriti just siis, kui sul ikkagi väljas ka päriselt huvi on, et kui sul on jaanuar ja siis Ivo Linna karjuks all, et päikene paistab ja Leokene lõkkab, et siis on nagu ei usu, ei usu. Ja muideks Ma ei tea, kas, kas on teadlik valik, aga sul on ka kõike eesti laulud olnud siiamaani. Et, et mulle mulle ka see meeldib. Ivo Linna, tõsi, ühe laulu lausid laulis vene keeles. Aga see oli ka teada, et see, et kui on eestisuvi muusika, käib sellega ikkagi kokku. Vaatame, meil on või kuulame, mis me siin vaatame ka meil televisioon ei ole, et meil on järgmine kuulaja, valinud numbri seitse, 302 460 200 on vikerraadio otse-eetrist, tervist. Tere kuuskandist helistas kanditseid Harjumaalt, helistan laid lähedal. Laitse ralli rally park meenub mulle Just just just rally palk, hange, minu küla. Märkan, keerasin maantee pealt alla. Mida, kas sa tead, on Laitse kandis ka mõni bensiinijaam? Ei ole, no vot niga mõtles ja ei, ei ole. Meil on meile veski, on tee ääres suur märk. Millega tegelete sellisel hilisel õhtutunnil varajasel hommikutunnil? Praegu tulen töölt linnast ja vaatan ka, et oma loomaaianduse üle siin, et nad ikka karjamaal oleks, et ma olen niisugune, mitme mitmeprofiiliga tegelen. Päeval tööl ja öösel karjak. Tegelikult pikad vahetused, ma käin siin mingid päevad ka tööl linnas ja siis siis tegelen muude eraettevõtlusvormidega niimoodi nii maatööga kui kui elektritööga ja kõikide muude asjadega. Üks asi, mida soomlased imestavad kuidas eestlased oskavad ennast surnuks töötada, tegelikult seda, et kuidas üldse eestlased ära elavad, oma oma palganumbrite juurde juures nad ei mõista lihtsalt seda. Aga tihtipeale me teeme ju teeme tööd, meil on tööd, meil on hobid ja neid on mitu tükki ja sellest kõiku, kui on mingisugune rahahunnik, mida hakkad siis laiali jagama. Hunnikutena ideeni aga ütlema, et minu elu elupõhimõte on see, et ikkagi teha mitmekülgset tööd, on aga üks nagu väsitab, teise rutiini ära joosta. Nad kõik meeldivad mulle. See on hea, see on hea. Et selles mõttes nagu eelmist rääkijat siin öelda, et ma peaks omale ka veel siin nagu noh, ma võin ka öelda, et Eesti raadiot on minul ehmad eluaeg kuulata. Ühesõnaga, meil on Eestimaal ütleme, teine teine talu või teine nii-öelda majapidamine, kus samamoodi loomadele mängitakse hommikust õhtuni vikerraadiot. Ega nad sureski Sky plussi. Raadio on ööpäevaringselt ja põhimõtteliselt ongi, et viimased kuus aastat vist on ikka raudselt vikerraadio vald, sest ennem oli raadio kaks, aga raadio kahel seal programm ei sobinud. Et nii kui trummi, trummi ja bassi nagu trummi ja bassi peale või Heidy Purga saade, must mesi algas, siis Ohmad ehmatasid ära. Kinni epime, jookse. Liburga võttis juhtimise üle, et siis enam loomalaudas. Väga tore. Vaat et ma just mõtlen, et siin ikkagi teisipäeval, kui vikerraadios inimesed taas suuremate hulkadega tööle tulevad, siis peaks ikkagi selle signatuuri ära tegema, et vikerraadio seda loomad kuulama ja, ja seda, et nüüd me mängime järgmise loome, mängime kõikidele meie neljajalgsete kuulajatele üle Eestimaa. Just mis teid rõõmustab praegu? 2019. aasta 22. juunil? Jah, rõõmustab, lasen jälle siin, räägiks sellest, et et me peame rõõmu tundma, et meie riigis, meie vööndis on olemas neli aastaaega, mida kõike tuleb vaadata nagu positiivsust, et ma olen ise väga suur talvearmastaja ja armastan ka viletsalt sügist ja samas ka seda meie külma kevadet kui vaja ja noh, ütleme saame hakkama ka palava suvega, kuigi male pingviini tüüpi inimene rohkem, et väga ei armasta kalast. Mina arvan, see on üks suurim asi, mida siin maailmas väga paljudes kohtades ikkagi nautida ei saa ja sellest tuleb väga nagu nagu kinni hoida. Tegelikult on igas aastaajas väga palju rõõmu ja ilu ja kõike. Te olete, ütleme selline eeskujulik inimene, ma tõstaks teid esile, sest üle kõige maailmas mulle ei meeldi need inimesed, kes kogu aeg virisevad, et suvi on meil kehva ja talvel noh ka see ilm ei kõlba kuhugi ja sügisel sajab. Aga aga ilma valida ei saa, me võime igasuguseid poliitikuid valida, aga ilma või ükskõik kui kehv ta on või kui hea on, tuleb tema ikkagi lugu pidada, aga kuidagi noh, vastavalt temale käituda. Ja ilm on tõeline monarh, tema ei allu ütlema, et demokraatiaprotsessile ja ja tegelikult on sellelt halba ilma välja minna tõesti ei saa sellest ikka eriti ei olegi, et ma saan aru, et, et kui on torm seal Sõrve kandis, siis sa ju ei lähe kanuuga sinna merele. Aga, aga muidu ikkagi meil on ju. Vaja panna korralik riietus selga ja igal aastaajal on värsket, on väga puhas. Aga aga jah, ei ole meremees ei ole jahimees, aga loomi kasvatan küll juba 90.-test aastatest aga Tallinnast tulnud maal elama vanaisa tallu ja nad. Niimoodi ma siin olen, on aga, aga pigem, nüüd on ta juba rohkem selline hobi hobi rohkem on ju, et enam elan piimaga, ei tegele ammu, kroon tuli, see võttis viimase lootuse piima müügist ära, kuna liiga väike talu oled siis vedamite kroon tuli vaid eurodes, siis siis lõpetasin ära, käin ainult lihaloomade peal, enam ei jama nendega. Kuulge, aga räägime rõõmudest ka, et mille üle te siin kõige rohkem rõõmustate, et näiteks selle reedese päeva, mis nüüd 25 minutit tagasi läbi sai, et mis kõige rõõmsam sündmus teie jaoks oli? Reedene päev oli tööpäev hommikust õhtuni, siis ei ole rõõm. Mina teen tööd rõõmuga ja ei kurda nagu et et reedel tegime ühe ära siis homme homme jaanilaupäev. Et ei ole see ka töövaba päev, et hommikul ikka tuleb üks väike tööring teha ja üks üks projekt ära lõpetada muul erialal siis saameõhtut pidama hakata tagantjärgi sünnipäeva ja siis jaaniõhtut ka veel ja ei homme ei olegi jaaniõhtu, me saame alles lõket valmistama, hakkad, vabandust, ma olen laani laupäeval tööle. Aga see on ka, aga see on ka minu meelest päris armas Eestis, et lõke lõkke tegemise päev võib varieeruda, et see, et ühes kohas on jaanituli sellel kuupäeval teises kohas, on teisel kuupäeval ja selline väga mõistlik. Lõket võib mitu korda teha sedasama lõket. Tere, minul on see, et mina olen kõik jaanipäevad kodus pidanud, et ma ei käi küladel ringi tantsimas. Vahest harva oleme pärast pärast keskööd käinud sugulaste juures küla peale aga, aga üldiselt alati harrastan seda nagu kodus teha. Millal, millal viimati viimati sai üle lõkke hüpatud, kas mäletate veel? Ei, seda ma ei mäleta, sellepärast et tervist võis olla küll lapsuias rohkem. No vot ma väga tänan, et helistasite. Jah, palun nüüd jõudsingi koju ka ilusti näed. See on täiesti ime, aga tore, täiesti imeline, kuidas vikerraadio aitab täna väga paljudel inimestel kulgeda, et mulle tundub, et see saade on väga vajalik, sest inimesed öösiti tulevad töölt autoga, sõida aktuaalset kaamerat neile enam ei näidata. Raadiost tuleb suurepärane saade, helistas kodust ka siiski ja, ja, ja te võite veel endiselt helistada. Seitse, kolm. Kas 462 meil on, ma vaatan 32 minutit on kindlasti veel aega, siis saab kell üks ja siis algab vikerraadios järgmine saade. Aga võtke telefon, helistage vahepeal, kuulame, kuuleme mulle tundub, et selles mõttes muusikat, et ega siis ilma muusikata raadiot, et teha. Sa rääkisid küll mulle, et Soomes on üks raadiojaam? Mulle väga meeldib üle puhe ehk Soome rahvusringhäälingukõne saade, jutusaade tal mitte, saade, vaid jaam. Terve jaam. Ööpäevaringselt on juttu jaam ja seal vahel raadiojaamasid on nii paljusid lihtsalt nii hea on, et ma ei taha nüüd praegu mingisugust muusikat, ükskõik, kes seal laulab. Aga tahan kuulata, kuidas keegi räägib midagi, ükskõik mida, ükskõik kellega. Siis panebki üle puhe peale malet ikka siukest, raadiojaama igatsen Eestis ka. Proovime praegu teha, mängib suhteliselt vähe muusikat, võtame kohe, ma juba tahtsin muusikat mängida, aga võtame kohe järgmise. Võtame järgmine Härm. Helistaja, tere ööd. Teil vist raadio natukene kõvasti mängib, kui te saate seda natukene natukene vaiksemaks, siis me saame teiega suhelda. Nii, kust kandist. Suurepärane, kus kandist eelistate? Keerasin Pärnu maanteelt. Ja vaatame. Igatahes päris algusest peale on prii tänav. O Pariisist autoga või vahepeal ikka tuli Pariis-Riia-Pärnu maan. See osa, mis rahvatantsu rahva kõlab nagu kõlab nagu rekkamehe jutt ei ole rikkam. Ei ole hukkuda. See on päris võimas reis. Vahepeal olete magada ka saanud või kõik need 48 tundi roolis. Helikvaliteet on küll väga-väga-väga keskpärane või kui isegi võiks öelda vilets selles mõttes, et mulle tundub, et te olete seal kahe mobiilimasti vahel täpselt täpselt niisugune tunne nagu helistaksite hoopistükkis ATM-idest või kuskil Pariisi agulist, mitte see meil siin meil siin Eestimaal. Ja nüüd läks paremini, läks natukene paremaks ja rõõmu, mis rõõmu toob, ma arvan, kojujõudmine vist. Jajah, see võib see hands, free probleem ka olla, et need moodsad auto lahendused, et alati kõikides olukordades ei ole kõige paremad kuigi kindlasti kui autoga sõita, siis vältida mobiiltelefoni käeshoidmist, sest neid käsi läheb millekski muuks tarvis. Aga siis noh, mis olukorras Poola teed on? Meil ei olegi täna Poola teedest ei ole ülevaadet veel olnud. Aga jah, Gordon paremad kui Eestis. Suured maanteed on kindlasti paremini. Vanasti. Maantee kohta, kus sa tead, et ma tulin sealt sõitsin siukseid, huvitavaid teid, et Kaliningradi piiri äärest. Et kui tavaküllased, aga vahva Poola külaelu käib ka ja seal on, oli täna eile oli neil seal mingi püha, et sättisid kaskesid välja ja see on kirikupea mingile kohale. Ivan kupaala midagi sellist. Nii-öelda aga enamus olid naised, toimetasid nende kuuskedega ja näitasid mingiks täitsa normaalne pühapaikades neid. Kukkesi. Eks see ja ma arvan, see suvine pööripäev ikkagi selles kultuuriruumis mingil kujul rahamaamaaga pakuks seda aga, aga tõesti. Ja seal oli mingi kirikupühadel on liikunud edasi, kirikupühad on sellel aastal veidikene hiljem siis just üks tuttav ütles, et ah teil on see oodini värk, et meil on selline. Ja aga kui. Põnev saadet ei kuulatud juba üle piiris Raiendaks vikerraadio käima. No see on alati tegelikult kõige suurem rõõm, kui tulla autoga näiteks Leedust ja jõuda kuhugi Läti ja siis hakata katsetama, et kust maalt see raadiojaam nüüd hakkab. Ma et õnneks küll, tänapäeval on see rõõm ka, et on need mobiilsed seadmed, et kui vähegi internetipaketti on, siis saab juba kaugemalt tegelikult vikerraadio mängima panna. Põnev on see, et poole sõit kestab kauem ja siiapoole sõites hakkab nagu oluliselt teistele lähemalt. Millegipärast. Just ma olen ka mõelnud selle peale, et miks see just nii on. Aga mis teile rõõmu teeb, kui te mõtlete Eesti elu peale laiemalt, et üks asi on hea, on alati kodus olla ja minna, hea on tulla. Aga see vist ongi rõõmus tegelikult, et meil on ikkagi vabariike. Igaüks on oma peremees. Jah, seda saab teha, mida sa tahad ja mis on nagu seadusega lubatud. Et ei, segareisija. Ma ei oskagi öelda niimoodi, lühidalt on lihtsalt elu on vaba ja tore on, et meid Euroopas ikka veel vastu võetakse, et et saab ülakiri ja keegi ei ole kätt ettekannet. Ega see ei panda ega ringisõitmise üks suur võlu võlu ongi selles, et õpid hindama seda, mis sul on kodus. Hästi, mille peale võib-olla ei ole mõelnud. Et kui ma käisin tööasjus kunagi haridusministeeriumi ametnikuna Lõuna-Koreas, no lihtsalt see mass, kui palju seal inimesi oli, ta on Eestis kaks korda suurem see riik. Aga seal on 51 miljonit elanikku, kes talle igal pooltundega. Et pärast ikka maandudes lennukiga tagasi, tegelikult Tallinn Tallinnasse Helsingi kaudu siis oli küll siis oli küll niisugune tunne Tallinnasse, et siin ei ole mitte kedagi. Aga mõtle teistpidi, kui see Lõuna-Korea inimene satub nüüd kusagile parmu külla, näiteks sinna Võrumaale piiri äärde, kus ei ole kolme kilomeetri raadiuses mitte ühtegi inimest, ma arvan, ta läheb hulluks. Mõnes mõttes hea, et üks sõber mulle rääkis, et kuidas jaapanlane, jaapanlane oli Supilinna sattunud tartus ja ta oli, ta oli vara antud. Kuidas on võimalik, et kõik majaseinad on kõverad. Siis ei ole ühtegi sirget seina kuskil, kõik on viltu ja kõik on samas ka. Püsib püsti ja on mõnes mõttes harmoonia selles viltuses, et seal tema kodukandis ilmselt kõik on nagu ruudulisel paberil joonlauaga tehtud, noh nagu nagu Nolani filmides. No vot, aga saate jääda nüüd natukene kauemaks Eestimaale või põhimõtteliselt esmaspäeval algab see kõik, ainult et auto tuleb keerata teistpidi ja sõita taas Läti, Leedu, Poola ja, ja nii edasi. Ega see ettevõtja elu on, siin on noh et samamoodi need inimesed, kellega me siin enne rääkisime, kes maal talu peavad, et noh samamoodi kui sa ikka, kui sa ikka oled ettevõtja või ettevõtja hingega, siis sa oled tegelikult selle asja juures tahad või mitte, kogu aeg, et ma kujutan ette, et see et see elu on seal, see on vaba valik, aga see on ka tegelikult väga-väga-väga raske. Mul endal on ka väike kirjastusi omaga, jändan niimoodi ühest küljest kirjas Tanja ja siis teen muid tööotsijat. Aga suur tänu kaunist jaaniaegade eile ja, ja ohutut teed veel siis koju, sest ma saan aru, et natukene on veel jäänud ka sõita. Aitäh, aitäh ja ütleme telefoninumbri veel, sest 24 minutit õigemini juba 23 minutit on meil veel võimalik seda saadet teha. Seitse, 302 462, ükskõik kust te tulete, ükskõik kuhu te lähete, olete te kodus. Võib-olla juba vahepeal olete isegi sõba silma alla siis ilmale saanud, et olete vahepeal isegi maganud ja nüüd taas üles ärganud, et hea meel on teid ja taaskord kuulajate seas näha. Aga helistage. Muusikat, me jõuagi mängida, aga meil ei ole ka väga muusikasaade kaad. Tere. Ilusat töötele. Kuidas teil läheb? Halloo, tere ööd, kuidas teil läheb, Tre Te, olete vikerraadio otse-eetris? See on väga hästi, mis teile rõõmu teeb, vegan oma maakoju. Ma siis on hästi. Ja abikaasaga koos. Kus see teie maakond asub? Rutja kas sina miga paned Eesti kaardi peal rutt ja mul on nüüd ma pakuks ka Jahjust, Malex, vot vot vot ma, miks te ütlesite, härra oleks pannud paika kyll ja seal Käsmu kant ja Lääne-Virumaad. Ja ma panin ükskord ja ma ükskord panin täiega puusse, kui ma arvasin, et Käsmu on kohe Tallinna külje all. Ja siis ma mõtlesin, et ma lähen Käsmus sõja, tahtsid jalgrattaga minna? Oleksin ei, ma läksin autoga. Lähen esimesele laevale, sõidan käsklust, vaatasin, et mis kell ma pean. See on peaaegu sama pikku tartust. Vot nii, aga mis teil eesti elus rõõmudev? Doktorikraadiga ja näen kõige rohkem rõõmu. Kas lapselapsi ka paistab juba? Ja kaks lapselaps on juba olema hästi vahvad tüdrukud. Tore, et on üheaastane, teine on punakas. Kas suguvõsa saab, kui ka oli Rutjal ja pilvakas? Sellepärast me peamegi lõiku tõlkmad omaga kokku tuleb peale nii-öelda. Ja, ja vanavanemad tulevad ja, ja, ja naise poolt. Vend, lend ja kogu suguvõsa, nii et tuleb hakata ettevalmistama. Võimas võimas. Mida see teie jaanipidu endast kujutab, et see tähendab siis seda, et päev otsa valmistatakse toite, kogutakse lõkkematerjali. Palju aega millal selle peale nii palju aega raisata ja läbi mõtlema ja sõita kiiresti operatiivselt tegutseda, kui ülesanded laiali jagada? No vot see n oskus, senoskus, noh, see on väga suur raskus. Peab oskama vägesid juhtida ja mõlemad oleme, kuna me mõlemad oleme kunstnikud, küll meie koostame. Nii on lust jaanipäeva pidada, aga need inimesed, kes võtavad seda ikkagi nii tõsiselt, et hakkavad hommikul pihta, muudkui vaaritavad ja vaaritavad. Ja siis õhtu, kui saabub, siis nad ongi väsinud ja siis nendega sellest peost enam väga suurt rõõmu ei tunne, et mulle tundub, et väga palju on selliseid eesti inimesi ka. Ma arvan, et meil on ikkagi pillimäng ja esinemised ja, ja rahvamängud ja laulmine kindlasti kuulutel asja juurde. Vaat siin vot siin mulle tuli meelde võtted, eestlased, tegelikult on maarahvas see üks tõestus ongi, et sa ei saa ju suguvõsaga kokku kuskil Lasnamäel või kuskil Tallinna isegi kalamaja hoovis kõik põgenevad tegelikult või mitte, põgenevad, vaid sa saad suguvõsaga kokku ikkagi kuskil, kus on see maakoht, kus tegelikult suguvõsal on juurit, kus on juurikas, kus on juured see on üks selline ikkagi tõestus, et inimest ei ole kaotanud sidet maaga vaatamata sellele, et elu on töö, on linnas. Ja aga kui need muredest ka rääkida, et kas teil muresid kaan või proovite ja püüate ja saate niimoodi hakkama, et ei ole. On küll. Kaia me saame niimoodi hakkama, et me toetame teineteist. Vaata ja üks hakkab ära väsima teisele mingisugune energiapuhang ja vastupidi. Ja mulle püüan, kuna me olen yhe eriala inimesed. Just mulle jäi kõrvu, kõlas kõrvu ei võeta, toetab võimalus olemas. Suurepärane. Mulle tundubki. Suurepärane, mulle tundub, et teie olete see õnnelik inimene. Jaa, mulle ka tundub, et siis on ühine ühine heli, ühine nootja, on, on käes, siis on, siis on Ast. Mida rohkem elult tahta veel? Ja ma ütleksin, et alati tuleb õnne millegagi mõõta, nii et tegelikult ega, ega tuleb lugu pidada sellest, mis on antud ja, ja, ja rõõmutundele. Ja, ja et ja aru saada, et see hetk ja see inimene on eriline, vaat kes minu kõrval on, see on see arusaamine, et see on, see on ka selline asi, et sellest aru hiljem, et, aga siiski ja kui siiski just, aga tõesti hästi vahva heat, jaanipäeva tulekut teile suur tänuga teile ja meil on selles mõttes hästi läinud, et ma olen juba peaaegu mitu korda muusikapalaks peaaegu käima pannud, aga siis on tulnud see helistaja, sest minu jaoks praegu on väärtusest suhelda nende inimestega, et see on täiesti uskumatu miga, mida me oleme teinud, et ma juhin siin päeval ka saateid, kujutad ette, siis meil on hoopis teised teemad. Mis te arvate, kas elektri hind peaks olema odavam või võib-olla elektri hind kallim ja kui siis pihta hakkab see pahandamine, et see on kuidagi mulle tundub, et öösiti inimesed on kuidagi vabamad ja ei mõtle elektri hinnale enam öösiti. Öösiti on elekter odavam, võib-olla sellepärast. Vaatame, mis järgmine kuulaja arvab. Tere ööd, kuidas teil läheb? Suurepärane meierei maga. Vot amet on selline, et kohe oleks öösel üleval, aga, aga täidaks seda Eesti kaarti, et pakuks välja teile, et kus asukoht võiks minul olla. No meil ei ole Ida-Virumaad keegi helistanud veel ja Hiiumaal ei ole keegi helistanud, Eiki Nestor, magan, muidu tema helistaks. Ja aga ma tuleks natuke lähemale, oleks keset Eesti peaaegu. Mõtlemisele Paide paides Väike-Maarja Lurichi Kodukant Türi. Vory eriteri Türi Türi Väätsa Türilt pärit Jaan Pehk Absoluutselt õige, kui minul oli hoopis üks teine eesmärk eristamiseks, et mina tahaksin väga tervitada kõiki oma kolleege kes praegusel hetkel ja homme ja ilmselt ülehomme ja ka eile töötavad palehigis kes ei ole karjakasvatajatega ega masinistid, vaid nad No ma pakun, et tütt töötatagi Türi kiirabis Eided. See oli väga hea pakkumine, sest mulle Lihtsam variant mis, mis praegu toimub üle Eesti praegusel kellaajal ja hakkas õhtul peale ja kestavad hommikuni ja. Joomingud. Igatahes pakkuda, te töötate Anonüümsete alkohoolikute nõustamistelefonil, kuhu kindlasti inimesed palju ilusam, palju ilusam, mis praegu inimesed. Peab ju ometigi inimesed aia oma ritta ja paneme nad laulma silma ja otsima neile bändid ja ja tantsijate-rahvatantsijad ja kõik mängud korraldama. See tule lohistamine, tule vedamine mööda Eestimaad toimub. Täiesti lihtne kultuuritöötaja olema. Ahah, muidugi, inimesed tuleb ju enda pilli järgi tantsima panna, aga täiesti lihtsalt kultuuritöötajate olnudki ongi need inimesed, kes hoiavadki eestlust, mao sool. Vot see on väga õige arvestades seda, mis on kultuuritöötajate palgad ja kas nad saavad palka ka. No just nimelt, vot see ongi, et. Mingit palkame ikka saame, aga tegelikult ikkagi töörõõm on väga suur, et ilma selleta ei saa. Ja ongi? Niisugune selline selline tunne, et sa tahad ikkagi seda Eestimaad hoida ja seda Eesti kultuuri ja seda eesti rahvast, et et see on nagu põhiline motivatsioon, mis, mis ajab neid tööle. Aga kuidas siis Türil, nüüd, täna, laupäeval kõik see asi välja näeb, et täna veel ei juhtu midagi, kõik on ikkagi nagu pühapäevale plaanitud või hakkab teil ka juba laupäeval kõik see asi pihta? Pukas, ma kuulsin, et on laupäevase jaanipidu. Kuna meil on ikkagi Türi vald, see on väga suur ja lai, siis juba pillid nõrksuvad siin minu naaber, külaski ma kuulen, et et üle poole valla on juba pidu. Ta ja, ja nii homme ja ülehomme ja ikka on mingi kümmekond pidu ja rohkem ka veel, mis inimestel koduõuedes ja metsatukad all on, et see on nii äge, et tegelikult sellist kohtades ongi ju see kõige ehtsam jaanituli, et ma arvan, et nii peabki olema, et igaüks võiks leida omale ühe toreda metsatuka ja, ja ollasele jaanitule kaja oma lähedastega ja mängida ise pillija, olla rõõmsad, et meil on Eesti ja et me oleme eestlased ja me oleme olemas. Kuulge, nii ilus ma selle mõttega teiega vestluse lõpetajakski, sest no mulle tundub, et enam ilusamaks ei saa minna. Aga kaunist jaaniaega teile pidage siis vastu ja küll siis juulis puhkame enne peale kri nägemist. Kõike head ja järgmised inimesed, võite, võite vabalt valida telefoninumbri ja helistada seitse, 302 462, liin on vaba, meil on 12 minutit, nüüd täistunnini aega, siis me paraku peame selle saate ära lõpetama, sest rohkem ei ole meile saata, aga eraldatud, kuigi mulle tundub, et me suudaksin hommikuni vastu pidada, et kui on nii huvitavat vestluspartnerit, siis muidugi, et mul on, mul jääb alati natuke kummitama, et näe, huvitav, mis seal veel, et kui mitu lehmad laudas ikkagi oli ja, aga noh, nüüd on hilja küsida, oleks tulnud küsima kohe. Nii, meil on mata kõik liinid on kuulajatest täitunud, aga üks õnnelik pääseb korraga praegu liinile. Tere päevast, olete vikerraadio eetris. Tere, ilusat ööd, kust kaugelt teie helistate? Suurepärane, millega inimesed Otepääl tegelevad? See on suurepärane, see on suurepärane, siis. Mulle tundub, et sellel aastal on Eesti inimestel koguni mitu head võimalust kokku saada. Kõigepealt Tartus, homme või mis homme täna õhtul kell kuus hakkab ju laulupidu pihta ja siis eestlased kohtuvad veel kord seda siis Tallinnasse, üldlaulu ja tantsupeol. Kas teie tantsupeo pileti, muuseas, soita? Proovinudki või tahtsite saada ja siis ei õnnestunud? Ei ei ole selleks pingutusi teinud. No vot, aga see, need minu lemmiktantsu ja laulupeod on need, mis toimuvad väikestes kohtades, kus, kus, kus saab jälgida kõiki inimesi, et kirjanikuna mulle meeldib vaadata Ta inimesel suurel seal noh nagu ehedust on kuidagi sellel kohalikul peol rohkem, see läheb sassi, erinevad tämbrid kõlavad paremini ja, ja mulle väga meeldib, kui keegi lauda ei oska, sest mina ka ei oska, siis seda on ka rõõm avastada. Vahel. Aga siis, kui nüüd meie saate peateema peale mõelda, et see rõõm ja mure, et, et kummast teie tahaksite rääkida. Kui palju asju teeb rõõmu elule, et Eestis ikka paremaks tegelikult. Millest seda järeldada? Vägisi läheb paremaks tõepoolest. Vägisi läheb ees ja ongi nii, et kuidas vaadata, kas klaas on pooltäis või pool tühi, et olen ka juba mõnda aega siin ilmas elanud ja näinud siis seda hapukapsasurutise aega ja Eesti vabanemise aega ja ja ma arvan, et vabanemise aeg on ikkagi inimesed. Küll võib-olla liiga palju maailma üle maailma laialipillutatud, aga küllap tagasi tulevad jah, mõned ei tule ja aga see on olnud ju Eestis päris mitmetest põlvkondades juba juba sajandeid olnud, nii et ikka minnakse marjamaale, ei taha jääda karjamaale. Rõõmu teeb see, et ikka palju toredaid noori näiteks eraldi Otepää gümnaasiumis lõpetas põhikooli seal väga tublisid noori ja ja gümnaasiumilõpetajaid oli ilusaid ja tublisid ja kaks hõbemedalit oli seal, et rõõmu on palju ja noortest ongi rõõmu tunda ja, ja need, kes on juba vanemad ja ja võib-olla nii palju hästi endaga hakkama ei saa ka, ikkagi, siis püüame neid aidata jõudumööda, et nad ikkagi saaksid ka hakkama. Kes oleks see, et oleks iga elatud päev elamist väärt? Ma hakkasin just mõtlema, et tegelikult ma alati vaatan imetlustundega, need gümnaasiumilõpetajaid ja ma kuidagi sisemiselt mõtlen, et meil on kõik, kui veel alles ees. Uskumatu see on, ma arvan, kõige parem aeg just elus on see, et et kui sul nagu see, mida vaja läheb, on peaaegu et olemas, no ülikooli tuleb ka mina, aga see ülikooli elu see juba on nagu ikkagi elu, seda on ka näha, nendest noortest ma käisin ühel lõpetamisel ja tõesti oli nii vahva oli vaadata seda seal kooliansambel ka. Juba paar tundi oli pidu kestnud, seal aktus ja mängime teile nüüd nüüd ühe meie, lõpetame nüüd selle aktuse ja nad mängisid mitu lugu ja ja täielik draiv sihuke tõeline tegemise tahe, soov oli, paistis noortest. Seda on väga hea vaadata. Nemad viivadki elu Eestis edasi tegelikult. Absoluutselt nii, ma tänan teid, me jõuame, võib-olla veel mitte, võib-olla kindlasti jõuame veel mõne kuulaja vastu võtta ja meile helistatakse, inimesed on pikalt oodanud, aga nii, tere õhtust. Tere ööd, kuidas teil läheb? Ja viimasel ajal mulle jäi sealt meelde, et me seal raadios ütles, et tahaks kuulata lihtsalt inimeste juttu, nagu erilist muusikast üldse huvitatud oma. Vikerraadio on kuidagi väga. Räägitakse erinevatest asjadest, see on täiesti hämmastav ja juba teist tundi järjest. Mul on endal ka nii põnev, sest ma kogu aeg mõtlen, et üha uued inimesed, üha uued teemad, et me ei ole üldse Migaga ei saanud ju ette valmistada tegelikult selleks ju selleks ju niisugused saated ja raadio ongi olemas, et ega kõik teavad, mida mina kirjutan. Mul ei ole veel rääkida sellest, mida ma kirjutan, kõik teavad, mida poliitik jahub, teda ei ole vaja raadiosse lasta. Vaja inimestega rääkida. Ja inimesi huvitavat, päris inimesed päriselu. See ongi nagu, et seda seda peab olema. Aga mis teile teeb rõõmu, kui te mõtlete kasvõi sellele praegusele hetkele, et mille üle teie rõõmustate Siis ma olen kuulnud seda rahva teenrid kogu aeg, nii nagu, no nii täpisaade ja seal on kogu aeg Mirko ojakivi, Mirko ojakivi köögis praegu šašlõki marinaadi. Siis ma panin vikerraadio telefonis käima, siis ma kuulsin Mirko Ojakivi ja siis ma ootan, ma lihtsalt pidin helistama temaga paar sõna juttu ajama ja võib-olla see teebki, see ongi see, mis, nagu sa saad nii lähedal olla. Kui sa telefonis räägime. See on uskumatu kohtumine kuulajaga, ma väga tänan. Aga selge me meil on, meil on veel viis minutit aega, ma tänan teid ja soovin teile kaunist jaaniaega. Meil on veel üks inimene kindlasti võimalik eetrisse võtta. Tere ööd. Kuidas teil läheb? Ring on täis saanud. Te jõudsite Tartusse. Kuidas nii? Aku kanti kagu kanti päris setomaale. Võhandu jõgi, see ju läheb. Kas te olete siin või seal poole, kas te olete siin või sealpool Võhandu jõge? Ikka siinpool teie siis setu ei ole. Muuseas, mida sa tead, et seal läheb väga korda, kummal pool sa oled, kas sa seda teadet saarlased küsivad minu käest alati, kummal pool Emajõge sa elad, et kas sa elad Setumaal või? Saarlased on kuidagi sellest asjast valesti aru saanud, aga. Ja ja aastaid seal on saanud hoopis Tõnu tung setomaa. Aga seal pool jõge vist sellel nädalavahetusel veel jaan ei peeta, et nemad ikkagi elavad. No ega see setu ei lase ennast kalendrisse, kahtlen. Et juba oli ja, ja kandidaat homme. Aga. Juba täna õhtul ja mida see, mida see teie kandi jaanipidu endast kujutab Sobib sobib hästi, sellest pole midagi ja aga yli sinakas üks lugu juba mängima, mis tähendab seda, et me hakkame saadet kohe-kohe varsti kokkupoole tõmbama, aga ma soovin teile veel kaunist jaaniaega, sest tahaks küll teiega vestelda, sest setomaa asjad lähevad mulle väga korda, aga, aga kuskohast see tuli siis täna õhtul on täpsemalt. Võhandu jõgi läheb mitu korda läbi. Jõgi on seal hästi ääre peal, Mirkko teabki, kus, kus see võib olla. Muidugi oli muidugi see kant on tuttav sugulasi täis ja ühesõnaga sugulaste juures. Aga ma soovin teile kena kena jaaniaega ja kena suve ka, sest ma loodan, et meil õnnestub sealkandis kohtuda, sest minul on küll plaanis sellel aastal Setumaale mitmel korral minna ja ikka teisele poole jõge ka. Nii. Mina ikka siin teispool ja ei ole päris. Just, aga kõike head teile, ma tänan veelkord, et helistasite, paraku me ei jõua enam kuulajaid võtta vastu. Me miga, mulle tundub, et ma olen siin natukene petnuda, oled vä ja kellega? Pigem lillega. Sest ma lubasin, et kui ma sulle helistasin siin mõned päevad tagasi, siis mõtlesin, et räägime sinu raamatust gaase. Soome pitsa. Aga me ei jõudnudki sellest täna rääkida, mis tähendab seda, et ma jään sulle võlgu. Või alati, kui sa aasta jooksul uut raamatut ei kirjuta, siis me peame järgmine aasta rääkima soome pitsast, aga kui sa ei taha sellest soome pitsast aasta pärast rääkides, sa pead vahepeal mõne raamatu kirjutama. Mina ütlen, et inimestega rääkimine oli palju toredam soome pizzauda seda raamatu asse soome pitsaga on ju alati see asi, et seda saab ise lugeda Haapsalu, nii, ja nii on, minu meelest oli hästi tore, et meil on nii palju helistati, et et no mis oleks, mis oleks veel vahvam, kui tõesti? Kaine peaga inimesed räägivad kaine inimese juttu. Väga tore, ma olen täitsa nõus, kese tööd veel jätkudes raadiotöötajal on kaks korda tunnis, on väga tähtis hetk, üks on see, et kui sul tund algab, siis sa pead selle õige hetke teada saama, millal sa rääkima pead. Signatuur lõpeb ja siis ühel hetkel süttib tulipunane tuli ja sa pead hakkama rääkima, ma ei saa kunagi aru, kuidas see töö. Nojah, aga teine tähtis hetk on see, et kui sa vaatad kella, siis praegu on null, null 59 20 ja see eriti suur väljakutse, et sa pead rääkima kuni täistunnini välja. Ja siis sul on nagu justkui kõik juttu on räägitud. Aga see eeter kuidagi täitub noaga 25 sekundi jooksul jõuab kõike öelda, et me jõuame kõiki 15, kõik 15 maakonda ära mainida, tänada näib niimoodi, et Hiiumaalt küll täna kõnet ei tulnud, aga Eiki Nestor magada ja kuule miga, mina tänan väga. Mina tänan teid, kuulajad ka uutega kohtumisteni ja kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis aasta pärast enne jaanipäeva, mulle tundub Me kohtume taas last magama, kaks sekundit aitäh. Viker raadio. Huvitaja tere hommikust, head kuulajad. Kätte on jõudnud reede, 21. juuni, kohe-kohe on jaanipühad ukse ees kuid täna saame tähistada suvist pööripäeva, see tähendab seda, et kätte on jõudnud suve kõige imelisem ja ehk ka maagilise aeg. Päevad on pikad, ööd seevastu nõiduslikult kaunid ja lühikesed magama mõtleks, eiratsi minnagi. Millised on need rahvapärimuse kombed seoses Leedo ajaga ning milliseid nippe ja uskumusi tasuks tänapäevalgi kasutusse.