Suvesaade jätkub, kätte on jõudnud 11. august, kell on üheksa minutit üle südaöö, stuudios on Lauri Varik ja mul on külas järgmine kaunis daam. Maire Aunaste. Tere. Kaunist ööd. Tervist. Maire tulikuumast Tallinnast ja sul on lehvik kaasas lausa, kuigi meil siin raadiomajaosa mõnusalt jahedam, kuidas siis öises Tallinnas tulla oli? Lauri, ma võtsin selle lehviku ainult sellepärast kaasa, et kuna raadio ei näita pilti, siis vähemalt keegi ei näe, et mul on lehvika, saab pead, Äraviklev. Ei no 26 kraadi on praegu Tallinnas, nii et ei ole vahet, kas on päev või öö. Õnneks öösel vähemalt päike ei paista. Kuidas siis sulle see kuum suvi on meeldinud? Milline ma üldiselt ma ei tahaks, et temperatuur kunagi üle 21 kraadi tõuseks, nii et minu jaoks on kuumus kohutav. Nii et ma pidin tegelema väga Extremaalse asjaga ehk siis rõdule magama kolimisega sellel suvel. Kas õues ei märganudki hiljaga, kirjutasid, magasid õues? Tõu ongi rõdu, rõdu ongi õusson lageda taeva all. Ohoo. Kuidas oli siis? Ei nonii, töid on olnud palju, täna oli jälle, ma pean kahjuks hommikul kell viis tuppa kolima, sellepärast et siis tuleb päike välja ja siis enne päikesetõusu ärkavad üles linnud ja need kaja hakkad ja, ja rongad varesed, mis nad teevad kohutavaid hääli pärast seda pikka vaikset ööd neil vist on kõhud tühjad, nii et et siis ma selle kajakate karjumise ja päikese eest põgenenud. Kuidas see kellaaeg sulle üldse meeldib, selline öine õhtune aeg oled sa ööinimene, hommikuinimene. Ma olen harjutanud ennast nüüd, et läheks ikka mõnikord enne keskööd magama, aga üldiselt olen ma täiesti parandamatu inimene. Nii et meil on siin see nädal tõusnud üles kellakeeramise teema, on sul ka seisukoht selles küsimuses? Ma saan aru, et tuleb see talveaeg, kui ükskord see tuleb. Ja ma juba autos ma mitte kunagi ei keera autos kella, sest see pool aastat läheb nii kiiresti ja mul on seal kogu aeg talveaeg, nii et ma nägin seda ette. Jaa, ei, mulle ei meeldi see suveajal suveajale üleminek juba sellepärast, et siis tuleb ju varem üles tõusta. Aga me just see nädal ka siin arutasime õiguskantsleriga minu saates, et siis on õhtul jälle valgem. No olgu, mind ei huvita, kas on valge või pime, ma tahan hommikul magada, kaua. Siis on valge Usamuvad, mis siis? Kardinad, ioneesi. Kuidas sul suvi läinud on? Väga rahulikult ei ole eriti nagu midagi teinud. Nii palju sündmusi toimub ju etendusi, kontserte, laatasid. Mõningatel kirbuturgudel ma ikka käin, aga, aga etendustel, kontsertidel ja muudel rahvaüritustel ma ei käi aastaid. No ma ei käi, esiteks ma elan üksinda. Ei, ma lähen nüüd siis nagu üksi nagu loll seisan seal, tuhanded inimesed on, kõik seisavad gruppide või, või vähemalt kahekesi ja mina olen seal üksinda. Õnneks nüüd mu tütar koos oma lastega kolis pärast pooltteist aastat Eestisse tagasi. Nii et nüüd vähemalt Mul on aeg-ajalt kellega kuskil käia. No kui sa läinud oled? No ma käin lapselastega seal mõtlema välja igasuguseid asju, aga aga tõesti, eelmisel aastal me lapselastega käisime ühel välietendusel või, aga, aga ma ei ole kuskil käinud ja esiteks ma ei suuda nii kuumaga õues üldse olla ja siis on veel seal sääsed. Seost läksid, sa saad nagu suht varakult tulevad siis tõesti putukad läksid ja. Õnneks ma ei tea seda. Aga kuidas selle Eestimaa avastamisega on, et suvel on ju see, kui ajaga rohkem ringi liikuda ja leida täitsa uusi huvitavaid paiku. Nojah, mulle väga meeldib autoga sõita, siis ma saan raadiot kuulata ja mälupulga pealt seda muusikat, mille kohta minu seitsme aastane lapselaps nädal aega tagasi küsis, autosed. Kuule, miks sulle meeldib selline vana ja kolemuusika ja ma ei suuda talle praegu selgeks teha, et see vana ja kolemuusika on minu jaoks kõige ilusam muusika. Nii et see lugu, millega me alustasime, et Clinton jaa, jaa. Aivi Anderson, see, see lugu on sisse mängitud 32. aastal. Jäilington on üldse minu väga suur lemmik ja, ja üleüldse kõik, ma kuulasin seda eelmist tundi ka ja kui Hedvig Hanson ütles, et äärenud Pi on tema muusika ja, ja tema ema muusika, siis minu muusika lõpeb just sellega ära. Ehk siis 60.-tega. Et minu lemmikmuusika on kõik see, mis on tehtud siis kolmekümnendatel, neljakümnendatel, viiekümnendatel. No räägime sellest, kuidas siis jõudis sinuni, sa oled ikkagi natuke noorem inimene, et sinu noorusaega. Ja, ja kui, kui sa natukenegi nõukogude ajast midagi tead, siis ega ka nõukogude ajal seda muusikat ei mängitud, nii et see muusikaline periood jäi ju Eesti inimestel või ütleme, Nõukogude inimestel täiesti vahele. Nii et kui ma ostsin esimese sain esimese siidi mängi ja 92. aastal muide, New Yorgist ostsin siis ma noh, ma olen seda lugu muidugi rääkinud 100 korda, et kuidas see muusika minuni jõudis, et mul oli ainult siidimängija, aga mul ei olnud ühtegi plaati, eks ma läksin Tallinnas seal kosmose vastas oli üks plaadipood, läksin sinna ja ütlesin uhkelt, et noormehele, kes seal töötas, ühtegi sõna ei rääkinud, oli hästi pikk ja peenikene ja prillidega. Ja mina ütlesin, et teate, ma ostsin endale siidimängija. Mul oleks nüüd ühte plaati vaja ühte plaati, eks ju. Siis ta vaatas mind alt üles ülevalt alla ja kadus sõnatult riiulite vahele ja tuli tagasi George köshwini muusikaga või plaadiga, mis oli tema 100.-ks sünniaastapäevaks, erinevad. Artistid olid sisse laulnud selle muusika ja ütles, et ma arvan, et teile meeldib see. Ja jumal tänatud, loomulikult see mulle meeldis. Ja kui ma siis juba järgmist korda läksin New Yorki, siis ma otsustasin, et enne ma siit ei lahku, kui ma ostan ära kõik köghini muusika. Nii et sellest sai asi alguse ja muidugi ma ei jõudnud seda köshini, muusikat, kõike aastasest, siis ma vaatasin, et oi, et siin on veel sadu ja tuhandeid nimesid ja plaate. Ja kuna New Yorgis sai hästi kuulata Ta ka enne kui sa ostad midagi, et plaate, siis, siis ma alustasingi teatama kogu tegemist. Aga vot kuidas siis elu võib minna, et üks kõhetu noormees kuskil muusikapoes võib ta tunninu eluni. Ja ja mitteelu muuta vait, aimas, mis on minu maitse oleks võinud tulla tuua mulle ka mingisuguse suvalise süldibändi näiteks eestimaise, aga õnneks ta ei toonud seda. Ei, ei, ma arvan, et seda poodi olemas. No Ameerika täitsa juba sisse, see suvi on vist ka selle poolest eriline olnud, et sul õnnestus seal nüüd jälle käia. Üle 14 aasta. Nii et tegelikult kaks sekundit või kaks ammu enne seda piiri ületamist natukene süda lõi küll niimodi natuke kiiremaid lööke, eetika, kas ma saan, kas nad ikka lasevad mind siia sisse, aga heinad ei vaadelnud kuhugi, isegi mitte arvutist midagi uurinud. No nüüd sa oled lihtsalt nii tähtis inimene ka nendele ametliku delegatsiooni Kas seal piiri peal ei tea küll keegi kassoleda. Selle juhtus hästi naljakas asi, see Elley oli see liin, kus me siis maha läksime lennukist ja see piiri piiril istuv mees ametnik vaatas seda minu passi, ütles, et diplomaatiline pass, et te olete seda ainult kaks korda kasutanud. Mis sind ja mis siis, et aga miks te nii vähesed olete kasutanud? Ma lihtsalt, ma ei tea. Ei ole olnud varem vaja eesti keeles. Mõni minut tagasi läksid täpselt teie maak, üks inimene ka tuli üle piiri ja tal oli täpselt selline pass ja tema oli ka seda kasutanud kaks korda, nii et see tundus talle väga kahtlane. Nii, aga millised muljed olid siis seekord Ameerikast? Kunagi käinud sellel sellel Lääne rannikul ja mulle Los Angeleses väga meeldis. Miks sellepärast teeb, et seal on väikesed majad seal homme, et kõik need Santamoonikas ja, ja kõik, kõik see, mida ma olen aastaid televiisorist näinud ja näiteks mina, kes ma olen tulihingeline ilusate Brate vaataja, see kõik on filmitud seal ja nüüd, kui ma vaatan, siis ma tunnen kõik need kohad äramiselt, biitritisonia, mõtlen, näed, seal täpselt oli, tegin seal ja tegelikult vaata, kui see kuskil käib, et see teeb nagu sinu sees nagu avab mingisuguseid uusi ruute või mis enne olid pimedad eksija ja nüüd sa lihtsalt. Ma tunnen selle koha ära, et sa nii tore. Aga Los Angeles on ikkagi selline linn, mida vist jalgsi ei saa avastada. Ja see on väga-väga-väga pikk, väga pikk lemming, 18 miljonit koos eeslinnadega rahvastik kui ja, ja pildistasin seda linna lennuki pealt ja noh, midagi nii koledat ei ole olemas. Sellepärast et neid maju, mis on seal väikesed, eks ju, nüüd on miljoneid ja ülevalt lennuki pealt vaadates on selline tunne, et sa sõidad tohutu parkla kohal, et, et lihtsalt, et need väikesed kastid on seal alla autot, tegelikult on need kõik majad ja siis need tikksirged tohutult pikad maanteed ja teed seal vahel, et jah, see on hirmutav. Tegelikult see suur Just et ikkagi hea on teda siis bussi ja autoaknast vaadata, seal elada. Ei, no kui sa elad vigaseid, uiska ju 100 kilomeetrit ühtepidi ja 100 kilomeetrit teistpidi iga päev teinekord on isegi vaja. Nojah, on muidugi, aga meil on meid viis või sõidutas aukonsul, Eesti aukonsul, eesti mees, kes viie aastasena vist jõudis Austraaliast Los Angelesse ja sinna ta jäi ja tema sõidutas meid oli väga tore. Ei käinud ainult. Ja ma käisin pärast ka Washingtonis. Siis ma olin enne Washingtonis käinud ka, muidugi ma ei olnud käinud nendes. No stsenaatoritega ma ei olnud enne kokku saanud, nii et me saime ühe senaatoriga kokku, käisime valges ja ja ma sõitsin seal kaks korda ka taksoga ja, ja olin tohutud, kuna ma lihtsalt olin niivõrd mugav. Sellel päeval 100. vihma ja ma ei viitsinud hakata minema metrooga. Kaks mu kaaslast läksid metrooga, muidugi nad jõudsid palju varem kohale ja ma noh, meil oli pool päeva oli vaba ja mõtlesime, et läheme, vaatame no mingeid kohti seal ja mina võtsin takso ja sellel päeval oli mingi kohutav pikett keset linna, nii et ma istusin mõlemat pidi, istusin tund aega selles taksos ja sain taksojuhtidega rääkida ja ja sain teistsugust infot. Tavaliselt rahvalt saal ikka kui mingi mingitelt ametiisikutelt, nii et nad olid kõik trumpiga väga-väga korjata. Peana. Ja seda on arvata, et Washingtonis jah, aga demokraatia tuleb siis kasuks, et sellised piketid need andsid võimaluse lihtsate inimestega kokku saada. Ja andsid võimaluse mul taksos istuda. Kristen nii, aga kuulame ikka muusikat ka selles saates seal, et järgmise loo valinud siis kellelt. See on ometi üks minu lemmita, muide Insist pärit, aga ta elab New Yorgis ja ma käisin kahel tema kontserdil. Ta nimi on Mac ka juunior ehk siis artistinimega doktor John ja see, see laul. Selline on tema enda kirjutatud. Nii see oli siis mees New Orleansist. See on sinu üks lemmikkohti Ameerikas, jah. Ja see New Orleans on ju minu lemmikkoht, kuigi ma olen seal ainult neli ööpäevaelus olnud, aga aga mul on järgmiseks aastaks juba pilet ostetud, sest ma lähen sellisele-sellisele legendaarsele ja üle maailma tuntud festivalile nagu mardi kra märtsikuus, nii et sinna oleme teel. Mis siis võlub selle koha ja muusika ja kõige juures? Ma ei mäleta, kas ma sulle telefoni teel ütlesin seda, et kui Ivo Linna eestlased on käinud kaamerate ja mikrofonidega seal isegi mitmed, aga Ivo Linna, kui, kui ta siis käis ka Juku-Kalle Raidi iga oli selline mingi saatesarja ja, ja siis Ivo Linna ütles, et kui ta jõudis tagasi sellelt Ameerika reisilt, mis ei olnud üldsegi mitte mugav sest nad sõitsid minutis Chicagost ülevalt alla kuni New Orleansi nii välja ja, ja tagasi sellises sellises kõvas Ameerika koolibussis sellises bussis, mida vist enam ei kasutata, seda sai rentida. Et neid amordikuid seal üldse ei olnud, nad lihtsalt istusid kõvade pinkide peal ja sõitsid tuhandeid kilomeetreid, mis ei ole eriti mugav, ütles, et sellest hoolimata, kui ta Tallinas tuli maha ja kui tal tal oleks öeldud, et kuule, et sul ei ole siin ühtegi kohustust ja sa võid ükskõik kuhu praegu maailmas minna, siis ta läks kohe tagasi, pöör pööranud ja läinud kohe New Orleansi. Nii et vot see on see, et seal on muusika ja seal on söök ja seal on meeleolu täpselt selline, et sa seesama prints, kvartal, mis on tegelikult nii väike, mis õnneks sellest. Katrina sellest tormist jäi puutumata, et see on puumajad, kõik ja see jäi sellisena, nagu ta on olnud kolm sajandit. Ja siis seal on igas majas elav muusika, uksed on lahti, inimesed tantsivad tänaval, mina olin seal vana-aasta õhtul, 20 kraadi oli sooja. Ja kuigi see on tegelikult rohkem prantsuskeelne linn kui, kui ingliskeelne ma tundsin. Et ma tahaksin sinna jääda. Nii et ikkagi ka inimesed ja ka inimesed on need, aga, aga inimesed teavad muusikat. Tuleme aga Eestis tahan sinuga rääkida poliitikast, sa oled ju poliitik? No loomulikult jah. Paides on meil arvamusfestival praegu käimas. Oled sa käinud seal? Olen sel aastal tulevad ei. Miks? Sellepärast, et mu tütrel on täna sünnipäev, oi ja me oleme Tallinnas ja. Ja, ja siis siis ma olen koos tütrekanne. Elisa nutsime pärast kindlasti ühe loo ka. Aga aga mis sa siis arvad üldse sedalaadi üritustest, nagu need arvamusfestivalid on? Väga paljudel teemadel arutatakse, inimesed kuulavad, ütlevad sõna sekka. See ongi tegelikult kõige kõige parem, et kõik need inimesed, kes seal on ümber, saavad ka esitada küsimusi ja et see kõik ei ole, ei ole selline, nagu tavaliselt on telesaade seal lihtsalt vaated ja ja kritiseerid seda, et kuidas see saade välja tuli, aga tegelikult et rahvas, rahvas võib ka ise lülituda üks ja sõna sekka öelda, sest tavaliselt on ikka nii, et öeldakse, et oh, et mis lolli juttu nad ajavad, aga aga kui on endal võimalus kaasa rääkida, siis ei saa enam kedagi süüdistada. Et ei räägitud õigetest asjadest. Kuigi mulle tundub, et rohkem ikka räägivad need, kes seal poodiumil või lavalaudadel on ja inimesed, noh, Eesti inimesed on vaikselt tagasihoidlik. Ja ma mäletan, kui mina seal ühes paneelis osalesin, siis ikka paar inimest midagi küsis, aga no üldiselt me oleme ju nii tohutult tagasihoidlikud. Nii aga kas asjad siis saavad ka inimestele selgemaks, kas nad kuidagi muudavad oma seisukohti saavad kuidagi teisest poolest paremini aru. Ma ei oska seda öelda. Ma eelmine aasta ma mäletan, vaatasin. Mina ei tea, kas televiisorist või telefonist oli ülekanne ja ja see oli, oli väga huvitav, aga loomulikult rääkisid jälle need, kes alati räägivad, ainult et nad on kuued maha visanud ja see vorm tegelikult inimesi köidab ja ma arvan, et Paide inimestel on väga hea meel, et elu tuleb vähemalt kord aasta jooksul ka nende juurde. No seda küll, aga, aga see sisu Et seal on ju nii palju neid ma täna just lugesin kõiki neid teemasid ja noh ma ei tea, ma, ma ei tea, kas seda sa pead küsima rahva käest, kas nad saavad targemaks, emite. Me oleme rahva käest küsinud, rahvas on alati kriitiline, kui nad raadiosse helistavad. Ma tean. Aga ma nagu tüürinud seda juttu sinna, et kas riigikogu on ka omamoodi arvamusfestival, kus te ju väga paljudel teemadel omavahel arutate. Vaata, kui ma ei teadnud sellest riigikogu tööst veel täpselt midagi, siis ma oma naiivsuses mõtlesin. Ma vist läksin sinna ja umbes esimesel või teisel päeval küsisin et huvitav, kas see 101 inimest kunagi omavahel kõika kokku saavad, et noh, näiteks on, ma ei tea ka mingid suvepäevad või või jõulupidu või midagi taolist, mind vaadati nagu idiooti, sellepärast et opositsioon ja koalitsioon nad omavahel tavaliselt ei suhtle. Et noh, võtame kõige tavalisema asjaga, swed kohvikus, kuidas inimesed istuvad. Ega see, kui üks koalitsiooni inimene läheb opositsiooni inimeste lauda, see on midagi ikkagi juba nagu tavatut. Aga millal või, või kuidas see juhtub, kui te tulete ju alguses kokku paljud või mõned teist on ju täiesti uued. Teil on suur huvide käite nendes ruumides, ma mäletan neid ekskursioone nüüd tänapäeval kõik ajakirjandus on kohe kannul, ka kaamerad on kannul, vaatavad, te saate teineteisega tuttavaks, saate suurteks sõpradeks, aga siis mingi hetk muutub. Ei, me ei saa, ei saa suurteks sõpradeks. Ma mäletan, see kõige esimene päev, Marika Tuus, kes oli, alustas neljandat seda koosseis, eks ju ja mis ta ütles mulle, et noh, meil on vaarikaga vanasti koos aktuaalses kaameras töötanud ka ja. Maire, ära kujuta ette, et siin kogu aeg on nii lõbus ja tore, et ainult esimene päev ongi selline. Ja, ja pärast ma nägin, et jah, nii ongi, et tookord oli Keskerakond ei olnud ju alguses valitsuses, eks ju koalitsioonis. Ja see, kui kurjad on need inimesed, kes, kes käivad seal noh, ükskõik, kas on vaba mikrofon või on vaja eelnõusid maha teha. Või, või on arupärimised, et see, kui kurjad nad olid, see mind tegelikult tohutult ehmatas. Ma ei kujutanud ette, et, et inimesed saavad üksteise vastu olla nii kurjad, nii julmad. No ma ei hakka nimesid nimetama, aga, aga seal oli üks mees, kes ütles alati Teie valitsus ja sinikui valitsus muutus ehk koalitsioon ja kui nemad jõudsid valitsusse, siis sekundi pealt kõik muutus absoluutselt kõik muutus hääletoon, juttude sisu, et kõik muutus nagu heaks. Nii et. Aga just, et kas see nagu ei ole siis ka näitemäng, et ma olen kuulnud, et seal saalis öeldakse, karme sõnu, süüdistatakse mängija, siis pärast minnakse kohvikusse, visatakse omavahel nalja või seal suitsunurgas või kus iganes. Jah, aga näiteks mina ei suuda nendega nalja enam visata, kes, kes teevad üksteisele haiget. Et. See on minu jaoks, oli tegelikult jah, kõige imelikum, et või harjumatu, et sa ei tohi, üks ühesõnaga, kui ma olen mõnikord öelnud, et kuidas on võimalik, et niimoodi üksteisesse suhtutakse või niimodi räägid, tehakse siis öeldakse nii sumboliitika, ära võta südamesse, sa ei tohi midagi võtta südamesse, kohe astud välja uksest ja, ja kõik on teistmoodi, eks ju. See ei ole võimalik, ma ei ole kunagi niimoodi elanud. Ja, ja, ja see on niimoodi. Sellest on jube kahju. Kas see on siis ka põhjus, miks sa kuidas öelda, oled küllaltki tagasihoidlik, Riigikogus olnud üle kolme aasta, nüüd kolm aastat? Jah, kevadel sai aga me ei ole sinust. Nojah, kuna ma alguses sinisilmselt ma esimesed kaks aastat olin sotsiaalkomisjonis ja sa saad tegelikult sinna pulti minna, siis kui sa näiteks kaitset mõnda eelnõud tutvustad eelnõu, siis on tal teine lugemine ja ja, ja nii edasi, nii kaks aastat olin sotsiaalkomisjonis ja seal isegi oli teemasid, mis oleks mulle nagu selles mõttes sobinud, et oleksin tahtnud nendega tegeleda. Aga need olid sellised teemad, mis minu konservatiivse erakonnaga absoluutselt. Noh, see oleks välja naerdud, maha tõmmatud, ära keelatud. Ma ütlen sulle, mis need olid, üks kooseluseadus loomulikult. Teine oli surrogaatemadus, surrogaatemad ja kolmas eutanaasia. Kui sa arvad, et IRL-i väga konservatiivsed inimesed kasvõi ühtegi sõna nendest suudaks kuulata ja noogutada ja hakkame arutama, ei tule kõne allagi, aga siis tuli Tiina Kangro kaks aastat tagasi ja kuna tema on eluaeg tegelenud sotsiaalteemadega, Ta on absoluutne proff, selles, siis loomulikult ma tulin sealt komisjonist ära, sellepärast pidin oma koha talle andma. Ja, ja nüüd ma olen väliskomisjonis, kus ei ole nõusid, nii et mul ei ole mitte kunagi õnneks ka vajadust pulti minna ja kui ma selle esimese kahe aastaga, kui ma sain niimoodi peksa mingit kahe esinemisega, et üks oli elatisabist rääkis, ma pidin kirjutama, ma ei mäleta, kas oli päevalehte vist artikli. Ma sain selle eest nii palju, nii palju sain sõimata meest mingite meeste käest, kes saatsid mulle meile ja, ja mõnitasid ja, ja alandasid ja et ühesõnaga elatisabi on ju see, kui, kui noh, ei saa naine alimente kätte. Et see oli tohutult valusalt lõppes minu jaoks, et, et mustust, otsustasin, et kumb on parem. Kas see, et, et ma räägin ja see on kogu aeg peksa või et ma olen täiesti vait, et kumb teeb, mulle, kahjustab mind vähem. Ja nüüd ma olengi olnud täpselt nagu siil vait nagu sukk ja nüüd ma saan ainult selle eest peksa, et, et ta ei räägi üldse. Sul jäi siis üks oluline asi enne poliitikasse minekut selgeks õppimata, et ei tohi südamesse võtta asju. Ja ei, no mis siin selgeks õppida, seda, kas sa suudad teha või sa ei suuda teha, mina ei suuda teha. Aga kas sa siis tegid ka vale erakonna valiku, kui sul kohe alguses nii ära ehmatasid seal sotsiaalkomisjonis nende teemadega, mida sa mainisid. Nojah, ma ütlen nii, et ega minu jaoks ei olegi õiget erakonda, ükskõik missugusesse erakonda astuksin ikka oleks vale, midagi on ikka sellist, mis, mis ei ole minulik minut, tähendab, et ma, ma kindlasti tahaksin surra, nii et ma ei kuulu ühtegi erakonda, sest kui sa kuulud erakonda, siis see võtab sult ära vabaduse. Nii et minu jaoks on kõik erakonnad valed. Kuulumine erakonda võtab ära vabaduse ja riigikogu liige on, peaks olema põhiseaduse järgi vist täiesti. Ja ainult, et saab vastu päid ja jalgu kogu aeg, sa võid sõltumatu olla, aga aga see ei takista seda, et et sa oled vaenlane number üks rahvale see, see oli see tõdemus, milleni ma jõudsin hästi kiiresti, ehk siis ütleme valimiste valimispäeva õhtul. Et hea, et et relvalubasid saab noh, väga niimoodi suure tähelepanu all on see, ma ei tea. Kui mul oleks sellel päeval olnud mingi käepärane asi, siis, siis ma vist oleksin surnud sellepärast et et ma lihtsalt ehmatasin nii tohutu tult ära kogu selle, ma tegin oma valimiskampaaniat nii hingega ja, ja, ja mulle tundus, et kõik on hästi, kuigi kuigi need kurjad Lõuna-Eesti eakatud mina nendega, ma ei kohtu nendega sellepärast eriti sellepärast, et kuna nad mind ei valinud siis kellega ma kohtun nende 670 inimesega, kes on jaotatud ära kolme maakonna peale. Valimised on salajased. Ja ma tean umbes kolme või nelja inimest, kes mind valisid ja ja, ja, ja kuna ma muidugi käin seal, käin ainult oma tuttavate juures või siis mõnel üksikul üritusel, kuhu, kuhu mind kutsutakse, aga niimoodi, et ma nüüd tui mööda neid üritusi ja ja pilgutanud silma ei naerata inimestele, ma, ma lihtsalt ei ole suuteline seda tegema, mulle tundub, et, et see on noh, niivõrd. Selline pugemine või? Saad aru, ma olin ükskord sügisel siin kuskil Kohtla järve lähedal mingi mingi väikene alev, püssi, Yalev püssi alevisele lähen A ja O kauplusesse, tuleb üks mees poest välja, no võib-olla oli ära joonud juba ühe õlle. Vaatab mulle otsa, ütleb kas hakkavad valimised juba lähenema. Et nisukesi hinnanguid ja, ja jutte ja sõnu mitte kuulda, siis ma parem ei lähegi kuhugi, sest ma, sest ma noh, ma olen tõesti selline väga halb. Aga sa ei ole ju nina, ei teadnud, et see ju kõik poliitikud. Ei, ei mina ei, ma vastupidi, ma just ei teadnud, tõsiselt, tõsiselt oleksin võinud ennast loomulikult paremini ette valmistada mulle keegi, näiteks keegi ei öelnud, et, et IRL mitte iialgi neid kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võta, kui ma oleksin seda täpselt teadnud, siis ma ei oleks viskunud sinna ambra suurile, sellepärast et ma ei saa. Ma ei saa selle selle poolt olla, nullin hääletada nii nagu Isamaa hääled, noh, et ma pean ikka valima oma oma tütre, oma sugulaste, sõprade järgi, et ma ei. Ma saan aru küll, et erakond ongi kõige tähtsam asi poliitikas. Aga erakonnas tähtsam on veel ikkagi perekond ja sõbrad. No aga äkki ikka midagi head, olete ka seal riigikogus suutnud ära? Sama elatisabi. Ja ma arvan, et ka see tulumaksuvaba 500 ja lastetoetused ja noh, meil on juba toetusi nii palju, et et kui ma veel mõni aasta tagasi mõtlesin, et meil on kohutav sotsiaalsüsteem, siis see kõik on väga tegelikult arenenud, ainult oleneb, et kuidasmoodi need kohalikud omavalitsused neid asju elus rakendavad eksijad, et meie muudkui võtame siin neid asju vastu umbes 160. Seaduseelnõud aastas. Nii aga rääkida sellest, kuidas ka ei tea, Riigikokkusaamine inimesi muudab, siis ma rääkisin sellest ka eile siin Uudisplussi saates, kus Krista Aru käis mul külas ka tema noh, Curtis või rääkis, et kuidas vastutustunne või kohustused kuidagi kaovad või hajuvad ära ja need suhted muutuvad, tema on ju ka esimest korda nüüd seal koosseisus ja miks ma temaga kutsusin ka tema mõtleb, kas nüüd üldse uuesti kandideerida või, aga sina oled kindlasti öelnud, et see koosseis on kõik. Nii nagu ma ütlesin, esimesel päeval neli aastat tagasi või kolm aastat tagasi, aga mis puudutab näiteks Krista Aru siis. Ma olen täiesti kindel, et tema on kõige töökam inimene selles riigikogu koosseisus. Ta töötab hommikul seitsmest õhtul 12-ni, mis tähendab, et ta töötab läbi kõik seaduseelnõud ja on ju opositsiooni töö noh, kogu aeg kritiseerid ja teha teha maha ja teha paremaks neid asju, mida vastu võetakse, nii et sellest ei muutu midagi. Jah, ära vaata mulle otsa. See ongi tegelikult õudne, et kui, kui näiteks 10 päeva jooksul ühe kuu jooksul moodustatakse koalitsioon väga erinevatest erakondadest ja siis lõpp lepitakse selle, seal on seal ei ole ju kokk, kõik fraktsioonid selle selle kokkuleppimise ajal või selle koalitsioonileppe väljatöötamise juures pärast pead hoidma sellest kinni, mis sa oled kaks aastat tagasi lubanud, eksju, kusjuures supikogu aeg lahjemaks sellepärast et, et kui mina hääletan niin, no vot nüüd seda sina, mida tahad, siis te peate meile midagi vastu andma ja see on ju selline kokkulepe ja lepete mingisugune kombinatsioon ja, ja läbirääkimisoskus. No ühesõnaga, see, see ongi see, mis on tegelikult aru saama. Sinu erakond ongi väga keerulises seisus olnud kogu selle koosseisu ajal, nüüd kahes koalitsioonis. Nii, aga me oleme nüüd väga palju poliitikas sind öisel ajal rääkima näeme, midagi ikka läheb ka minule väga korda, aga ma arvan, et on kuulajaid, keda see nii hilisel ajal ka ei huvita, aga pandsin sõnu valitud muusika kindlasti. Jah, ma andsin sulle ühe plaadi, vaata see krealfaa, Elijat. See on siis selline mees, see on jälle New Orleansis, ta on tänavamuusik. Kahjuks ma ei, ma ei uurinud muugeldanud, et kas ta on ikka veel elus. See plaat on tehtud 2008 ja professionaalsed muusikud panid raha kokku ja tegid sellele tänava nurga peal seisvale grand faili otile. Tema viisid stuudio sinna tänavanurga peale ja tegid selle plaadi ja, ja seal bukletis on öeldud, et Ta alustab igal teisel poeg ühe sama nurga peal juba 40 aastat näiteks alustab hommikul kell neli ja ja mängib terve päev. Nii et kui ma nüüd lähen sinna New Orleansis, ma tahaksin seal, on nüüd tänavanurka, kui need nimed on ka ära öeldud, et et, et kuulake siis, missugune on üks, üks tänavamuusik. Või Canon makett, väga kihvtid ja head sõnad. Väga tore lugu, aga jätkame Maire Aunaste sinuga juttu siin vikerraadio eetris, kui kell on 48 minutit üle südaöö, 11. augustil, mina olen Lauri Varik. Ja nüüd tahan sinuga rääkida teemast. Millest sa oled Eesti ajakirjanduses ka juba kevadel rääkinud. Ma ei tea, kas sa oled siis Eesti elus nii pettunud või et plaanitsen tõsiselt siis ära kolida eestist? See ärakolimine kõlab väga dramaatiliselt, inimestel on. Ma ei tea riiki erinevates riikides, maju, kortereid, jahte, mina ostsin nüüd õnnetu õnnetu maalapi, kus on peal oliivid viinamarjad ja 900 aastase maja müürid ilma katuseta, ilma põrandat, ilma vee ja elektrita. No kuhu ma kolin, milleks ometi seisiski? See juhtus niimoodi, et Mul ei olnud loomulikult mitte mingit plaani ja kuna ma olen selline suur üksi reisiv siis eelmise suve lõpus ma sõitsin Lõuna-Prantsusmaale, võitsin seal rendiauto ja sõitsin põhja Hispaaniasse ja kui ma hakkasin siis sinna Pearitsi oma hotelli tagasi sõitma siis ma drink teek. Ma ei näinud neid neid märke nii hästi, ühesõnaga pöörasin üks d liiga vara maha. Ja kuna loomulikult olid kiirteed, siis ma ei saanud enam tagasi pöörata. Mul ei olnud kuhugi kiiret, siis ma varsti vaatasin, et kuhu see tee läheb. See tee läks 140 kilomeetrit Pamploonasse. See on see linn, kus siis Hemingway ja päike tõuseb, kirjutanud näiteks selle romaani ja, ja kui ma kurjad inimesed ja kuuendal juulil igal aastal lastakse härjad tänavale. Õnneks see hetk on nüüd möödas, ma lähen muide, nüüd sügisel jälle sinna mõneks päevaks. Et kui ma siis tulin esimesest maa-alusest parklast. Ma nägin ühte parklat, sõitsin sinna alla, sest nendes lõunamaa linnades on parkimine kõige raskem asi üldse, et jumal tänatud, sa leiad ühe koha, kus saab parkida, tulen sealt välja, vaata mingi punane kõrge müür. Ja siis ma kõndisin selle müüriga niimoodi paralleelselt ja jõudsin Hemingway skulptuuri, mis oli siis selle värava ees kogu see staadioni, sa staadionit piirav tara on seal punane, ehk siis härg, eksju. Ja siis ma sain aru, et see linn ja siis ma kõndisin edasi natukene, kohe oli vanalinn ja see oli täpselt samamoodi nagu New Orleans, et ma et ma armusin esimese kahe tunniga. Ja õnneks oli mul autos ka padi kaasas, siis ma läksin kõige kest kesksemale väljakule selles vanalinnas, vaatasin siiapoole, vaatasin sinna pool, leidsin ühe hotelli, seal oli täpselt üks tuba, siis ma läksin, tõin autost ära oma padja ja jäin sinna siis ööseks ja järgmisel päeval muidugi padja sinna unustasin pardisulgedest, ma ei suuda sünteetilistel patjadel magades kannan patja kaasas. See vanalinn meeldis mulle nii tohutult, et mulle meeldivad sellised vanalinna, et üks on näiteks Lõuna-Itaalias Barry Lynn. Need on teistmoodi vana Liinat selles mõttes, et seal elavad inimesed, et sa ei leia seal mitte ühtegi info kohta või suveniiripoodi, sest seal lihtsalt elavad inimesed ja elu käib tänaval kõik kohanson, söögikohti ja baare täis ja kuna Hispaanias on selline hea komme, et sa ei pea kogu aeg suuri asju sööma, vaid sa saad süüa tapaseid, mis on ühe ampsuga ja jood õlut või veini kõrvale ja ongi kõht täis, aga see, see mulle meeldis, nii tohutult. Näiteks lähen nüüd Lähen sinna uuesti. Ma mõtlesin sellel suvel, et et kui ma mitte kuhugi terve suvi sõidad, kuhu ma läheks ühte kohta, mis kuhu ma tahaksin tagasi minna ja siis ma otsustasin, et ma tahan Pamploonasse uuesti ja kui ma siis tegin ja siis ühel päeval ma käisin veel Bilbaas ja mis on ka väga kihvt linn, aga, aga ta ei ole nii kihvt nagu Pamplona. Ja tegin seal pilte ja panin Facebooki ja siis üks Eesti mees vastas nendele piltidele, ütles, et oo, ma olen ka kõiki kõiki kõikides nendes kohtades käinud, et mõtlesin, kus sa siis elad. Ma elan Portugalis ja või siis me mitu kuud niimoodi rääkisime ja kirjutasime ja ja tuli siis välja, et see mees elab väikeses külas Põhja-Portugalis või noh, sinna Hispaania piiri lähedal. Ja ta oli sinna meelitanud juba mitu eestlast, nii et seal on praegu siis juba seitsme eestlase majad ja mina läksin enne jõule võtsin suure reisikohvriga kaasa, hapukapsa verivorstid pohlamoosid, noh, kõik asjad nii nagu jõululaual peab olema ja siis ma üürisin ühe korteri, mis seal jääkülma pidin siin ära külmuma. Ja siis 26. detsembril käisime maakleriga, kes oli juba mul otsinud seal kuus kohta, käisime läbi ja ükski mulle ei meeldinud, kõik olid kohutavad Puiga selliseid seitsmekümnendatel ehitatud suvilad või midagi taolist, sest inimesed kasvatavad viinamarju, oliive ise elavad kuskil linnas, eks ju, siis seal selles külas Komoreiranda nimi elavad ainult vanad inimesed praktiliselt. Ja siis mõned nüüd eestlased ka ja siis viimane koht, mida ta mulle näitas, seal olid ainult Need, tohutult vanad müürid olid püsti ja, ja neli terrassi neid oliive ja viinamarjaapelsine ja mandariine. Ja see maksis, see maksis 16000, nii et ma mõtlesin, et kui ma mõned sõbrad noh, laen on siis selle raha, ma ei jõua ära maksta, sest Eestis proovi saada kasvõi 30000 eest endale kasvõi mingi kuur, seisa seda katma. Mõnus valitsus. Ei, ma olen kõik absoluutselt kõik läbi vaadanud. Nii et, aga, aga miks ma sinna tahan minna, olen seal mäe külje peal, see maja on absoluutselt üksinda. Ma ei näe ühtegi inimest, ma ei kuule ühtegi koera, ma ei kuule isegi mitte ühtegi kuke. Ma armastan tohutult vaikust. Et siin praeguses üürikorteris keset Tallinna linna, ma olen niimoodi tüdinenud sellest olevast ehitusmürast, mis algab hommikul kell kuus ja lõpp õhtul kell kaheksa ühelt maja teiselt poolt maja. See on täpselt nagu New Yorgis viimane aasta. Ma sain täiesti müramürgituse, nii et kui ma tulin tagasi Eestisse, siis ma läksin kohe maale elama, aga kahjuks see korter enam ei ole saadaval. Ja, ja nüüd ma, mul ei jäänud midagi muud üle. Kuna mul ei ole kinnisvara, siis mina, kes ma olen, pensionär? Ma saan pensioni 549 eurot ja ma mõtlesin, et kui mul on selline koht, noh, ma loodan, et ma saan sinna elektri ja, ja ja vee ja kanalisatsiooniga igava, enne ma ei ole suuteline sinna minema siis seal elan ma selle 500 euroga ära. Ma räägin täiesti tõsiselt, et ma arvan, et Albaania ja, ja Portugal on ainsad kohad, kus eesti pensionär elad ära, sest eriti kui sul on, sa saad oma aiast Ta noh, midagi söödavat ja maja kõrval on mul ka allikas, nii et et ma täiesti pragmaatiliselt mõtlesin Nii sa rääkisid, et väga pikalt hakkasid kaugelt Hispaaniast peale, muide ma teen vahepõikena, et ma käisin selle aasta suvel puhkamas Lõuna-Hispaanias soovitanud. Ei, no ma olen seal käinud, seal on jälle kuum ja see on turistide koht, ma tahan minna sinna, kus seal ühtegi turisti väikestesse küladesse. Suuremates keskus, aga Hispaania on umbes poole kallim kui Portugal elamiseks. Ma olen kunagi Portugalis ka käinud, aga ka kahjuks suuremates ana väiksed kohad ja aga kuidas siis püsivalt sinna ikkagi Ei, suvel ma ju elada ei saa, seal on 45 kuni 47 kraadi, praegu kuuma neetud seinad, on küll, aga need olid 900 aastat vanad. Et aga uuest ja kaitsevad, aga kunagi tahaks ju välja ka tulla ja seal ei ole võimalik suvel päikse mina, mina ei ole suuteline Tiina Kangro ala muide umbes 20 kilomeetri kaugusel ka sealsamas maja. Tema ütleb, et ta on väga õnnelik 45 kraadises kuumuses. Mina olen surnud. See on ikka huvitav, et aina rohkem eestlasi tahab sinna Hispaaniasse, siin Kanaaridele või siis ka Portugali minna ja seal on lausa juba. Kukkunud ja, ja nendelt Eesti eestlaste minu vahe on umbes kaks kilomeetrit. Et ma peaksin üle mäe minema ja nende juurde orgu. Et kui ma väga tahaksin eesti keelt rääkida, siis, siis ma seda saan ka teha. Nii et sa veel seda ei mõtle või ei karda, et ikkagi igatsus tekib selle nelja kauni Eesti aasta aia vastu ja must leib ja kilud ja. Ma ei tea, ma pole seda proovinud, nagu ütles Hedvig Hanson, et kui on elus raskusi, need tuleb läbi elada, see kõik on millekski hea ja temal läks ka näiteks maale elama, eks ju, et et ma ei ole suuteline linnas elama. Aga sa oled ju pikalt elanud hea, aga ma olengi nooremono väga närviliseks teeb mind linnaelu siis ei häirinud nii palju ei no ja kõige Tartu Ülikoolis ja kuidagi maale viia, eks, ja, ja Tartu on mu kodulinn ja see on ka tegelikult ikka noh ka või väike linn, aga New York ajas mind küll täiesti hulluks. Solvid seal Manhattanil ja mõnin Manhattanil viimane üks aasta ja, ja kuna ma elasin sellise vanainimese juures, keda hoidsin, kes oli seal elanud 46.-st aastast selles korteris, siis ta polnud endale konditsioneeri pannud, mis tähendas seda, et pidin öösel akna lahti tegema, et sealt natukenegi tuleks jahedamat õhku, mis tähendas seda kaheksandal korrusel, et kõik need kiirabid, politsei ja tuletõrjeautod, mis signaalidega sõitsid ööpäev läbi, sellepärast et et Manhattan on vanu inimesi täis ja ma olin sellest täiesti hulluks minema, nii et kui ma tagasi Tallinnasse tulin, siis mõtlesin, et ma läheks hea meelega kohe metsale. Nii aeg on läinud väga ruttu sinuga, Maire, väga tore on rääkida ja me räägime natuke veel, aga kuulame jälle vahepeal ikka muusikat ka. Ja muide tead, kes on, seda teavad kõik inimesed, kellel on kodus televiisor, siis inimene on Q kloori ehk siis doktor House'i osatäitja. Ta on hästi andekas ka laulmises. Nii mängime, mis lugu? Number kaks? Üks moment. Ja märkamatult ongi kätte jõudnud seekordse suve viimane tund kell on nüüd üks tund ja kolm minutit üle südaöö ja meil on ikka külas Maire Aunaste, mina olen Lauri Varik. Ja Me kuulasime Giuloorid suurepärast näitlejat, keda ka televiisorist on saanud näha, praegu vist kuskil eesti kanalites. See on minu teada ei mängi. Meiena teda ei näe. Aga Maire, sa oled olnud ju ikkagi pikaaegne televisiooni töötaja? Kui palju sa praegu televiisorit vaatad? Nagu alati tavaliselt väga palju Nii et on siis ikkagi, mida vaadata? Ja ja kuna saab vaadata asju tagantjärgi, siis ma olen selline kavalpea end. Et noh, siis ma vaatan näiteks kaheksa seeriat, mingit asja, näiteks järjest oled suuteline vaatama. Kaheksas mingit välist mõju, ükskõik kas vene filme võiks või näiteks Sherlock New Yorgis või selliseid asju, mida, mida ma näen eesti telesaateid. No ikka vaatan muidugi ega sisse. Aga mu endaga on ka nii, et kui mõnuga raadiot kuulan isegi televiisorit vaatan, siis ikkagi nüüd on juba selline professionaalne Grettimisk sisse tulnud, et sa vaatad ikkagi kriitilise pilguga teinekord neid asju. No eks ma olen ju kindlasti alati vaatan kriitilise pilguga. Ainult minu pilk oli ju nii kriitiline, et ma oma saateid ei suutnud vaadata, et et seda, seda ma ei suudavad. Aga teiste oomika, teiste omi ma suudame annete. No millised saated sulle eesti kanalitest meeldib? No mulle meeldivad nii nagu tavaliselt vaadatakse ju mitte ikkagi saateid, vaid vaadatakse saate tegijate järgi. Siis eks Mulle meeldivadki. Marko ja Grete Lõbu ja Anu Välba. Jaa. Jaa. Mul ei tulegi praegu kohe. Kõige kanal aga kuidas siis on, aga ikkagi üldine pilt, et televisioon liigub nagu rohkem ka meedia laiemalt nagu meelelahutuslik? No sain ammu ju ammuilma ammuilma on see kahjuks niimoodi, et tegelikult telekanalid ise rikkuvadki vaataja ära sellega, et ainult meelelahutust pakutakse ja, ja lõpuks noh, vaataja jääbki lolliks nagu lammas, sellepärast et kui sa, kui sa mitte midagi muud ei näe. Noh, igasugused ma ei vaata kunagi mingisuguseid, ma ei tea poissmeestesaateid või, või pigem ma vaatan näiteks küll köögisaateid mulle meeldivad. Mulle meeldivad need Austraalia köögisaar ja mulle meeldivad kihvtid žüriiliikmed ja, ja mulle meeldib, kui on võistlusmoment ja kui on selline hea võistlus, mitte mitte umbes lastakse konkurent maha või et köögisaated on sellised ikkagi harivad ka. Aga see põhjus võib olla ka, et ideed on kuidagi otsa saanud või ma olen siin ka eile lugesin, et üks populaarne saateformaat tuleb nüüd sügisel eestikanalitesse jälle ühele kommerts. Sa räägid näosaates näiteks? Jah, no küllap see siis näitab, et kas oodatakse, millal uued inimesed peale kasvavad. Aga see on ju väga, see on ju väga nutikas, sa võtad jälle needsamad inimesed, nad laulavad teisi laule ja mitte kui on saade väga professionaalselt tehtud ja, ja lauljad on väga professionaalsed, siis kedagi ei huvita, kas need on needsamadlauljad, Jan, no kus sa neid uusi võtad, ega nad ei kasvanudki. Aga salongi professionaalselt tehtud inimestele meeldib, on lõbus. Ja, ja minu arvates ega meelelahutust ei tohi mitte mingil juhul maha teha, sellepärast et et meelelahutus on parem kui sotsiaalministeeriumi väljaantud toetus. Sest see, kui inimene läheb hea tujuga magama, see on, see on väga suur asi. Et sa, sa peaksidki õhtul hilja midagi väga head enda sisse saama silmade ja kõrvade kaudu ja, ja kui seda pakub televiisor pakub, siis miks mitte sellepärast et minu arvates see inimeste halb tuju, see on kõige õudsem asi üldse ja ega see, ega see tuju ei ole läinud, kuigi me oleme hakanud palju paremini elama, aga tuju on ikka halb. Just see on omamoodi paradoks. Mul siinkohal meenub lavastaja Ain Mäeots, kes siin paar päeva tagasi meie hommikuprogrammis käis ja kes siin Tartus teeb praegu ühte komöödialavastust ühe noortelauljatele grupiga, siis ta ütles ka, et ega see naljategemine seda ei tohi nagu väga tõsiselt võtta või et sa pead kuidagi nagu loomulikult tulema ja ei tohi nagu punnitada ja selle saavutamine ei ole ju ka lihtne. Ehk siis see meelelahutuse tegemine ühest küljest on nagu raske, aga teisest küljest on seda vaja. Mina käisin täna just toidupoes ja vaatasin mööda minnes ajalehtede pealkiri öösel Tõnu Kaljuste oli mingi lehe, ütles, et, et eestlast, eestlastel on tohutu tuv vajadus täiusliku elu ja täiusliku, iseenda enda suunas. Et, et ei võeta mitte midagi kergelt, et punnitatakse kas või ninast veri väljas, aga et oleks kõik kõige paremini, sest muidu ei oldaks nõus. Vot sellepärast ma tulen tagasi selle Portugali elu juurde, et näiteks mina tahaksin, et kõik oleks hästi lihtne, kõik oleks hästi primitiivne. Ma ei taha mitte mingisuguseid euro uksi ega aknaid, ma tahaksin panna luua ukse taha ja elada niimoodi, nagu vanaema ja vanaisa elasid. Ainult välja arvatud, et mul oleks ikka vesi, siis. Nii, olgu, sa tõid selle sisse, Mul tekkis kohe küsimus, et inimene on ikkagi nagu sotsiaalne olen, sina oled, ütled, et sulle meeldib üksi elada, aga seal Portugalis see kogukond või ühiskond seal ümber mingid asjaajamised, see on ikkagi hoopis keerulisem, kui sul oleks Eestis. Jah, no see on küll hea, väike eestlaste grupp on ümber. Mina ka ja ma volitasin selle maakleriga tegema neid asju, mida ma ise ei tee, noh seal elektriga liitumine ja, ja, ja veega liitumine ja see kõik on sellised ametlikud asjad, aga ma ei saaks sellega nagunii hakkama, aga see üks mees on seal kõik kõiki eestlasi aidanud, et et tegelikult noh, inimesed ikkagi aitab sind isegi siis, kui sa sellest keelest eriti aru ei saa. Seal, inglise keelega on jube raske tegelikult hakkama saada. Aga mida ma tahangi öelda, et kui kui vaat meil ei ole olnud võimalust? Vähemalt minu põlvkonnal mitte? Et et olen terve elu raha kogunud ja mammonat kogunud ja lõpuks, kui ma olen pensionil, siis ma elan hästi, nii nagu heaoluriikides on, eks, et nad on juba pensionil, on üle 70 aasta vanad ja käivad abielupaarid käivad ümber maailmareisil Crueesidel neil on raha jutud, eks ju, meil ei ole mitte midagi. Nii et ma ei tahaks lihtsalt siin selles kaheksa kuud istuda pimedas ja hallis ja külmas. Et veeretan neid viit sadat eurot näpu vahel, eks ma ei saa isegi autot pidada, sest kui ma olen olnud nii loll, et, et ma ei ole osanud ühtegi suhet surmani hoida ja pole koostanud kodu ehitada ega pole seda kohta, kus kus ei peaks enam maksma üüri, sest eesti pensionär ei jõua üüri maksta. Ja, ja noh, täna me sellest ei rääkinud, aga mulle tundub, et see ongi Eesti elu praegu kõige kurvem asi. Et kõik need vanad inimesed, keda tegelikult on protsentuaalselt juba nii palju ja järjest lisandub see arv et nad elavad ikkagi peost suhu ja, ja, ja see, et nad ei jõua isegi hooldekodu maksta, eks ju, et et see kõik on väga kurb, nii et mul on väga hea meel, et et Kaia iva on praegu välja käinud selle inimväärne vana. Kas põlv on ikkagi see, kui igal vanal inimesel oleks koht, mida ta jõuaks ülal pidada ise omast pensionist, nii et et mina lähen sellepärast Portugali, et on siin mõned mõned rahvad ja sellised, kes lapsed viivad oma Raukkadest vanemad mäkke. Ja siis sinna nad jäävad. Mina lähen mäkke, siis kui ma veel ise jõuan. Ma ei taha kellelegi kaela peal olla. Ma lähen mäkke ja lihtsalt olen seal päikese käes ja kuivane ära ja ma tahan, et minut tuhk visatakse sinnasamasse oliivipuude all. Ei, nojaa, aga mul on, mul on plaan paigas. Aga mida sa oma väikestele armsatele lapselastele siis ütled, kuhu sa lähed? Nemad on muide Portugalist väga huvitatud, sellepärast et Liidia, kes nüüd saab septembris kahe 800 poolteist aastat mängis jalgpalli. Prantsusmaal oli ainukene tüdruk poiste mansard ja ta armastab tohutul Cristiano Ronaldot ja ta teab, et see on Portugalist pärit ja siis ta ütles, et oi, ma tahaksin Portugali tulla. Kuule, kas ma näen, disVerinaldad ka posinud, kindlasti näed. Nii et ma lihtsalt valetasin talle suud ja silmad täis, aga aga kuna seda sain, ei küsinud või noh, ma ei öelnud, mis mind selle praeguse viimase kolme aasta elu juures kõige rohkem on tegelikult häirinud või kurvaks teinud, see, et selles elus puudub igasugune loomingulisus. Et et ma nii väga tahaksin, et ma ükskord istuksin seal mäes mäe otsas ja kas kirjutaksin või, või vähemalt mõtleksin ja ja oleksin õnnelik ja loomulikult seal on, ma kahjuks ei saanud teda ilma televiisor ikka teha, aga ma juba uurisin. Nüüd saab isegi eesti saateid vaadata igal pool Euroopas, nii et ilma televiisorit ja ma hakkama ei saaks. Nii, aga kuidas siis ikkagi Eestiga jääb, et võib-olla ikkagi Eestis tuleb mingi soov? Kui mina Vaata, me paneme nüüd selle viimase laulu vorsti peale seal röövil Berlini laul, kes Ta elas 101 aastase seks 101 aastaseks elas. Ja siis ta kirjutas umbes 1500 laulu elu jooksul. Minu arust esimene laul, mis ta avaldas, oli 1917 ja temaga on selline kurioosne lugu, juhtised. Ta kirjutas ju kogu aeg, kogu aeg kirjutas muusikat igasugustel Broadway lavastustele ja tellimustöid ja kui ta oli kaheksakümneaastane, siis tema enam ei tellitud muusikat ja ta nii tohutult solvus, et olid kaheksakümneaastane ja ta lihtsalt jääki elust kõrvale. Ja siis tuli tema 100. sünnipäev New Yorgis ja talle tehti selline. Tribuutkontsert, või kuidas see on, ühesõnaga temast 100.-ks sünnipäevaks, et tema teoseid kõik kuulsad inimesed esitavad ja kutsuti muidugi ka keda. Kuna ta oli ikka veel solvunud 20 aastat, siis ta ei läinud sellele kontserdile ja, ja ühe aasta pärast ta siis suri. Aga selle laulu olen ma sellepärast valinud, et vin Berlin oli selline vapustavalt järjekindel mees, ta võttis endale naise. See naine oli väga rikas ja see võib olla noh, ühesõnaga ka kõigi nende kooselu nagu pikemaks nad elasid üle 50 aasta koos. Ja see laul, mida me hakkame kuulma, mille pealkiri kuulama ja selle pealkiri on alati. Ja ta kirjutas selle minu arvates siis, kui nad olid just abiellunud 1924 ja ta kirjutas selle laulu kirjutas nii sõnad kui viisi alati ja kirjutas, see refrään on siis selline, et et Ma olen sinu omama armastan sind mitte ainult üks tund, mitte ainult üks päev, mitte ainult üks nädal, vaid galati heada, pidaski oma sõna elasid ja ligi 60 aastat koos, nii et selline erakordselt ilus vana laul ja väga toreda sõnumiga. Väga ilus suur tänu, Maire Aunaste, et sa tulid mulle ja vikerraadiokuulajatele külla tänasel ööl soovin sulle kõike paremat, loodan, et leiad seda õnne ja rõõmu siit Eestist ja loomulikult ka sealt Portugalist, kuhu sa kunagi hiljem hiljem minna tahad ja ma loodan, et seal Ameerikas, kuhu ta siis järgmisel kevadel lähed saaksid sa ka väga häid elamusi, aitäh tulemast ja ilusat ööd ja uute kohtumisteni. Vana. Ja täna. Nad paatiast. Oad ja. Kaire Vilgats ja estraadiraadio olid need looga suveööuni. Kell on üks ja 24 minutit, mis tähendab, et 36 minutit. Ta on see ka seekordset suveöö saadet veel järel ja mina, Lauri Varik, tahan selle täita. Ta hea muusikaga, mille olen välja valinud ja mis loodetavasti head kuulajad ka teile meeldib. Ligi kahe ja poole tunni jooksul oleme siin juba palju rääkinud, Hedvig Hansoni ja Maire Aunaste kooli, väga põnev ja huvitav kohtuda. Olen väga tänulik neile oma hinge ja mõtete avamise eest, aga nüüd siis järelejäänud aja täidame loodetavasti muusikaga, mis ka teile meeldib. Järgmine esineja on tika lugu 90.-te algusest kui Martikali vist 21 aastane, kui selle loo salvestas ja aitas teda ka väga andekas mees prints. Sellises Martikaialavda võlvid on aastast 1991, aga järgmine lugu on ka selline. Romantilise mat laadija, Nendest, kaheksakümnendad ja kolm nädalat tagasi esines Tartu laululaval ka see ansambel norrast. Ahhaa on tema nimi oli väga ilus ja kena kontsert, kus ka mina käisin kohal ja männingi loomulikult siis nende kõige kuulsamat lugu, aga sellist akustilisema versiooni, mis on salvestatud eelmisel aastal, nii et need mehed ei ole väsinud veel sellest loost. See on nii, siis. Kes hiljaaegu kinos käinud kõige populaarsemat filmi vaatamas, siis see lugu tuli kindlasti tuttav ette. Abafilmi järjest oli see siis pärit igihalja Cheri esituses kaunis pala. Aga oleme kuulanud paar lugu, mitte eesti keeles, nii et jätkame nüüd siis ühe kauni eestikeelse looga kaid Tammeralt. Kas tuled mulle vastu? Kui kõnnin, kaduda? Ütleme, et saada Ta mulle kuma. Tuleks vastu. Peale sinu ime. Oleks. Armas. Aga nagu sa mind ei kuule Kus on soojad käed? Ka ruum, et saade ja järve Su külma valgus tai. Kui taga nutan? Nii et seda me kaks manu jõua käia, kaua. Pihlapuu ta ikka. Black oli see mees, kes esitas siis varalahkunud Rootsi muusikageeniuse Avitši loo. Aga nüüd üks lugu, millega tervitan siinkohal vikerraadio peatoimetaja, et kui ta peaks üleval olema ja see on ansambel, kes meile mõlemale väga meeldib. Politsei Charles oli see üks tund ja 52 minutit kohe üle südaöö on liikunud kell, see tähendab, et suveöösaade hakkab lõpu poole liikuma. Ma tänan kõiki, kes eelnevat kolm tundi on vikerraadio ja meie seltsis veetnud, mina olen Lauri. Soovin teile ilusat tööd ja homset kaunist laupäeva ja ilusat suve jätku. Kohtume taas ning suvesaate tahan lõpetada kahe kauni looga, esmalt Elton John-ilt ja siis Ivo Linna ka. Lõpetame selle saate nii, et kõike kaunist teile ja uute kohtumisteni. Ühel ööl ma nägin und et ärkasin ja sind ei olnud. Ma otsisin sind igalt poolt. Leidnud kusagilt. Ma hüüdsin su nime, kuid sa ei vastanud. Ja ma imestasin, et nutan su pärast. Kui tihti ütlesin sulle, et armastan sind. Kuid need olid ainult sõnad, mida sa oled kuunik paljudest. Ma ei oleks iialgi teadnud oma armastuse suurust. Kes seisab veel minu eest, nii nagu sina seda tegid? Kui olin nõrk, siis olid sina see, kes tegi mind tugevamaks. Samuti kaitsesin mina sind, kui sa olid hädas. Pidutsesime koos. Aga edasi on leivaraasukesi. Reetsee koos häid ja halbu aegu. Ja sinuga möödusid parimal aastal mu elust. Ja see ilus viis. Aga enne seda kui ma lähen ja peidan end ära teiste samasuguste üksildast inimeste hulka Ma ärkan üles ärkan üles imelisse maailma. Ja sa oled seal mu isamaa. Ja oled alati olnud. Kui hoiad mind tugevalt ma ei karda midagi. Ja sellepärast armastangi sild. Eesti.