Meil on täna külas Lääne-Tallinna keskhaigla infektsionist Kerstin Kase tervist parani. Me räägime mõnevõrra ka positiivsematest teemadest. Oleme siin juba kuude kaupa mitu kuud sisuliselt rääkinud koroonaviirusest aga vahepeal on juhtunud Eestis ka midagi, midagi uut. Ja, ja selleks, et seljatada ühte väga rasket haigust nagu HIV või siis aids, kuhu see välja viib, kui ei ravita. Ja me võime rääkida siis kokkupuuteeelsest profülaktikas. Aga võib-olla alustame ikkagi sellest, milline see situatsioon meil silbiga Eestis on, et kui ma sind kiiresti vaatasin üle mõningad arvud, siis juba sel aastal esimeses kvartalis juhtumeid 50 kas on siis ilma prilli arvestamata, on see hirmutav? Tundub suhteliselt tavapärane. Nii nagu eelmistel aastatel, minu meelest ei, ei kõla midagi hirmuäratavat, seal ei ole hullemaks läinud, mis peamine? Ja selle juurde terviseamet nende numbrite kirjelduse juures ütleb ka, et viimastel aastatel ei ole riigis esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus, aga noh, pole ka olulist kasvu olnud. Just seal on oluline see, et kui vähenemine toimub selle arvelt, ei testita piisavalt siis oleks see ju halb. Aga samas, kuna nakatud palju paremini testima, siis tegelikult see, et ei ole vähenemist, on väga hea, see ei ole rohkem, on ka väga hea. Aga et ei ole vähem ja testitakse hästi või paremini mitte väga hästi, aga paremini alati saab veel paremini siis selles suhtes see on pigem nagu hea uudis. See paremini testimine väljendab kasvõi siis selles näiteks, et perearst saab, eks ole, teha teste üsna üsna vabalt. Jah, et perearstid testivad, võiksid, võivad testida kõiki selles suhtes mitte üsna vabalt, vaid neil on täiesti eraldi eraldi eelarve selle jaoks, et HIV-teste teha ja nad ei pea selleks oma seda tavapärast pearaha kasutama. Aga nüüd siis selle teema juurde tulles nagu kokkupuuteeelne profülaktika, mis asi see on? See on siis niisugune ütleme, ravimi võtmine või nad profülaktilistel eesmärgil ravimi võtmine igapäevaselt või vastavalt vajadusele, mille eesmärgiks on ennetada nakatumist. See on justkui ongi profülaktika ehk siis ennetus. Et kui on kõrge nakatumisrisk Silvi siis ja HIV-negatiivsele inimesel on see siis mõeldud, kellel veel HIV-infektsiooni ei ole, siis temale ennetamiseks. Nii et põhimõtteliselt seda nagu justkui võiks võrrelda natukene vaktsiiniga, aga teisipidi ta ei ole nagu vaktsiine. Ta ei ole päris vaktsiin, selles suhteliselt vaktsiin on nii, et saad suhteliselt ära ja on hästi. Aga, aga see on profülaktiline ravim, mida peab igapäevaselt võtma. Või noh, seal on erinevad skeemid ilmselt. Me jõuame Ja aga, aga seda ma võrdleks siis malaaria. Just selles suhtes jahe lihtsalt malaaria jällegi profülaktika on üldjuhul nagu perioodiks teatud lühikeseks perioodiks. See võib olla eluaegne, vajadusel. Milline läbimurre, see profülaktiline ravimi võtmine HIV ennetamiseks noh, maailmas laiemalt üldse olla. Kuna iseenesest, kui võtta korralikult seda profülaktikat ei unusta ilusti igapäevaselt võtta, siis HIVi mõistes võiks efektiivsus olla lausa kuni 99 protsenti meestega tekkivatel meestel seal on erinevad grupid ja üldiselt valdavalt seda kasutatakse meestekas eksivatel meestel. On riike, kes on üritanud ka muudel puhkudel aga kõige efektiivsem anda just nimelt siis nendele Kui nad seda võtavad, siis sisuliselt seda HIV-d ei ole võimalik isegi saada. Põhimõtteliselt praktiliselt olematu risk. Nüüd teised, meil on Eestis räägitud palju just inimestest, kes süstivad narkootikume. Kas profülaktiline ravi mõõtmine siinkohal võiks olla abiks? Ütleme nii, et valdavalt see ikkagi ei ole näidustatud, seal on pigem selle ravi ravi soostumus probleem ja, ja tekib väga suur risk ikkagi nakatuda. Unustad ja risk selleks, et see viirus juba muutub kiiresti resistentseks, kui ei, võta igapäevaselt. Ja siis ühel hetkel avastatakse, et on nakatunud ja on tegelikult saanud monoperaped. Kui varem see ei olnud kättesaadav, HIV-ravimid on kallid, siis siis nüüd on võimalik ka Eestis seda kokkupuuteeelset profülaktikat välja kirjutada. Välja kirjutada võimalik olnud kogu aeg lihtsalt hind, mis tuli maksta oli, ütleme nii, et natukene kõrgevõitu. Et põhimõtteliselt ühe kuu ravi maksis 600 700 eurot, et see on natukene valus, aga nüüd, alates esimesest aprillist on olemas, siis soodustus 50 protsenti seal on kindlad näidustused, millega seda siis tohib välja kirjutada. Tuleb enne seda riski hinnata, mille jaoks või kellele ja kas kirjutada. Ja teha terve ports analüüse enne seda, aga siis siis vajadusel saab välja kirjutada viiekümneprotsendise soodustusega ja ta siis ei ole 50 protsenti mitte sellest originaalravimi. 700-st eurost. Aitan kelleerikud. Need on Eestis on registreeritud. Ma vaatasin umbes viis erinevat geneerikutest. Kahjuks ma ei suutnud ühestki apteegist praegu leida seda, nii et ma ei oska täpset hinda öelda, aga ta peaks jääma see 50 protsenti kuhugi 45 või kuhugi sinna kanti. Euroventi. Selle profülaktika saab siis inimene osta apteegist ja võtta vastavalt arsti juhistele ja mitte nakatuda HIV-i? Noh, kindlasti väga paljud inimesed, kes on nooremad ja võib-olla võib-olla ka on neid elukaaslasi ja partnereid rohkem kui üks ja käiakse võib-olla noh, praegu võib-olla tõesti vähem pidudel sellepärast et on lihtsalt eriolukord riigis. Aga, aga tekib see küsimus, et kas, kas ainult mehed, kes on vahekorras meestega või äkki ka need mehed, kellel on mitmeid naisi, et võiks seda pilli võtta? No üldiselt ikkagi see on mõeldud meestega, seksivad talle meestele sinna alla käivad need mehed ka, kellel on mees, partnerid ja naispartnereid aga, aga põhimõtteliselt ikkagi meesteks eksivatele, meestele. Et see on siis sellepärast, et nende risk on suurem nakatuda, kuna tegemist on anaalvahekorraga. Just et ta ikkagi selle puhul on näidustatud, sest muidu lihtsalt igapäevaselt mingit ravimit, millel on ka kõrvaltoimed kindlasti olemas ei ole mõistlikud. Aga nüüd need paarid, kus on teada, et üks pool on HIV-positiivne ja teine ei ole et kuidasmoodi selle profilaktilise ravimi võtmisega sellistel puhkudel on. No siis ongi, see ongi eelkõige see esma esmagrupp, kellele see määratud, et siin ongi see riskihindamine, kus esimene järjekorras alati on see, et kui on olemas HIV positiivne partner siis nemad on need, kes siis oleks selle, selle esiesimesed saajad, teine, mille järgi siin vaadatakse, et kui kellelgi on mitu seksuaalpartnerit või on komme mitte kunagi vahekorras olles kondoomi kasutada või siis on hiljutine sugulisel teel olev infektsioone leviv infektsioon olnud, et siis Ravimi võtmine siis selleks, et mitte nakatuda, et, et kas on tõesti igapäevane või missugused need variandid siinkohal. Nendel, kes elavad koos HIV-positiivne ja HIV-negatiivne partner, et nendel on kindlasti mõistlik võtta siis igapäevaselt ja siin on soovitav ongi niimoodi, et alustada siis üks tablett päevas ja seitse päeva enne esimest kontakti, et kui nad koos elavad, siis võiks nagu seitse päeva enne juba hakata võtma. Ja siis, kui juhtub nii, et nad enam koos ei ela, siis seitse päeva veel võtab ja siis võib ära lõpetada. Aga iga jumala päev peaks võtma rohtu täpselt samamoodi nagu sisse HIV positiivne võtab iga päev oma rohtusid. Tema võtab siis selle ühe tableti. Ja see vahe on siis nii palju, et need ravimikomponente on, on profilaktilises ravimis ühe võrra vähem ühe üldjuhul jahe. Ja siis on ka mingisugune juhtumipõhine võimalus võtta neid ravimeid. Ja siis on nimetatakse vajadusepõhiseks, ehk siis et on võimalus, et kui on planeeritav kontakt tõenäoliselt HIV-positiivse partneriga siis võetakse kaks tabletti korraga kaks kuni 24 tundi enne seda planeeritavat kontakti. Ja siis järgmine päev ja ülejärgmine päev, et põhimõtteliselt 24 tunni pärast Felix ja 48 tunni pärast veel üks, aga seal on üks aga, et seitsme päeva jooksul on lubatud võtta maksimaalselt seitse tabletti ehk siis, et kes nagu tahaks tihemini võtta, tema peakski hakkama ikkagi seda regulaarselt igapäevaselt võtma. Kuidas sellesse suhtuda, et, et missugune panus noh, nii-öelda Eesti tervishoiusüsteemi on, et, et seda ravijuhendit, HIV ravijuhendit on nüüd sisu täiendatud, mille põhjal oli võimalik üldse neid soovitusi anda ja siis seda kokkupuuteeelset HIV-raviga pakkuda inimestele, kes on riskirühmas. Et kas võiks arvata nüüd, et näiteks. Me siin alguses rääkisime, et on uusi juhtumeid 50, kolme kuu jooksul, et, et kas see number hakkab nüüd teistes langema. Ei oska kommenteerida selles suhteliselt, et ühel hetkel võib-olla, aga, aga me ju hetkel ei ole isegi vaadanud, kes need nakatunud seal on. Et kas nad on nakatunud seksuaalsel teel, kas nad on meestega seksivad mehed, et võimalik, et saab vähendada meeste Kaseksivate meeste seas nakatumist kindlasti mitte ei mõjuta näiteks süstijate nakatumist. Teiste riikide kogemus, milline on, et kas kas tulemused on olnud head? On olnud hea selles suhtes, need, kes on ikkagi pikemat aega juba kasutanud, nendel on, on ikkagi neid, soovijaid on küllalt palju ja tegelikult sellega on suudetud ilusasti piir panna sellele levikule. Siis veel ravimiresistentsuse kohta, kui on HIV mis on resistentne ühe või teise ravimi suhtes, et kuidasmoodi selle ravimi siis profülaktiline võtmine võib, võib mõjutada olukorda. Pigem mida kirjeldatakse, on see, et, et kui on kehv ravi, kuulekas see, mis ma enne ütlesin, siis võib, lihtsalt, kui see inimene nakatub HIVi ja, ja ei testi õigeaegselt, võtab pikema aja jooksul ainult seda ühte preparaate kus on küll kaks toimeainet, aga noh, põhimõtteliselt justkui justkui ühte gruppi ainult ravimeid, et siis on võimalik, et kui siis üks päev avastatakse, et tal on HIV, siis ongi juba resistentne, et pigem niipidi on olnud seda probleemi, sest et kõigi eelduste kohaselt see partner, angaar ravil, kes on HIV-positiivne ja, ja tema viirus peaks olema alla määratava niikuinii, mis juba ise vähendab väga palju riski. Ja siis see on justkui veel topeltkaitse. Mõnes mõttes ongi see küsimus, et milleks seda kokkupuuteeelset profülaktikat vaja on, sellepärast et kui on HIV-positiivne, partnerid on ravil, siis ta on suhteliselt nagu nakkus. Ohutu või. Ja ja teine asi on see, et, et kui on, kui inimene võtab Beseda profülaktikat siis on risk nakatuda teistesse suguhaigustesse, sest et kuidagi unustatakse ära, et on olemas ka kõikvõimalikud muud suguhaigused ja selle eest mitte kuidagi see prepi kaitse ehk siis tegelikkuses ka ja alati soovitame kasutada kondoomi, sest et see on oluliselt tõhusam ka teiste teiste infektsioonide eest kaitsmisel. Ma tean, et on antud soovitused, mismoodi neid inimesi peaks jälgima, kes siis kokkupuuteeelset HIV profülaktikat võtavad, et iga kolme kuu tagant nad peaksid andma analüüse kontrollima neerufunktsiooni, sellepärast et neerudele vist see peaks neutruvada originaalravim mõjuma. Ja siis peaks kontrollima ka teiste suguhaiguste suhtes, et kuidas see Eestis välja hakkab nägema. Põhimõtteliselt ongi nii, et praegu on siis retsepti väljastamise õigus ainult infektsioonhaiguste arstidel ja, ja retsept kirjutatakse kõige rohkem kolmeks kuuks, enne juba tehakse neerufunktsiooni analüüsid, kontrollitakse suguhaigused, kontrollitakse loomulikult HIV ja C-hepatiit, B-hepatiit, A hepatiit ja kõik, kes on vaktsineerimata A ja B-hepatiidi vastu, siis nendel kindlasti soovitatakse vaktsineerida, et oleks vähemalt kahe infektsiooni eest veel kaitstud. Ja, ja siis jälgimine ongi nii, et iga kolme kuu tagant tuleb siis tulla arsti juurde, et uus retsept saada ja siis kontrollitakse jälle HIVi suhtes kaks korda aastast C-hepatiidi suhtes kindlasti sugulisel teel levivate infektsioonide suhtes iga kord ja neerufunktsiooni ka, et alguses kolme kuu tagant, aga kui kõik on stabiilne, siis samamoodi nagu HIV positiivsetele, kes ravil on kord pooles aastas, siis, et kaks korda aastas. Kas see tähendab siis seda, et sugulisel teel levivaid haigusi hakkavad ka infektsioonhaiguste arstid kontrollima? Mingil määral selles suhteliselt meil ei ole kõiki võimalusi. Nii et infektsioonhaiguste arst on nagu see, siis kes saab selle HIV profülaktika välja kirjutada, aga infektsioonhaiguste arsti juurde saab, mismoodi? Saatekirjaga perearsti saatekirjaga. Nii et põhimõtteliselt kui tegemist on Esimene kord selles suhteliselt edasi, me saame ise kutsuda tagasi, teha iseendale saatekirja, aga, aga esimene kord kindlasti perearsti saatekirjaga. Kui tegemist on, ütleme geimehega, kes soovib hakata võtma HIV profülaktikat selleks, et nakatuda HIV-i ja tal ütleme hulganisti seksuaalpartnereid, siis ta kõigepealt peab hakkama rääkima oma perearstiga. Viskel nii, tahad nii? No kas ei ole võib-olla takistuseks, et võib-olla kõik ei julge ikkagi oma perearstile rääkida ja nõnda jääda sellest HIV profülaktikat ilma kuigi noh, juba juhised olemas selle kohta, kuidas seda on võimalik siis välja kirjutada ja üsna soodsalt saada? Me katsume sättida, võib-olla õnnestub, nii et sellisel puhul ei ole vaja perearsti saatekirja. Praegu hetkel igal juhul on äkki õnnestub tulevikus. Ja siis tuleb julgelt oma perearstiga rääkida, et on soov minna infektsioonhaiguste arsti juurde. Ja ma loodan, et perearstid lahkesti annavad need saatekirjad, kui inimene ütleb, et tal on, soovin ennetada. Aga kui palju on tegelikult huviga tuntud, et kes on nagu ise olnud sellised uurijad ja ja tahtnud teada, et mujal maailmas on HIV kokkupuuteeelne profülaktika olemas, et miks, miks Eestis ei ole? No eks ikka see sihtgrupp ongi huvilised, et käivad ja küsivad ikka aeg-ajalt ja, ja on ka üksikuid, kes on Eestis välja ostnud varem, kui ei olnud soodustust ja siis on neid, kes tulevad lihtsalt analüüse tegema, nõu küsima, aga hangivad endale ravimite seni ise mujalt. No see kõik on alles uus asi ka, et kui alates esimesest aprillist alles on, on see kättesaadavaks muutunud tänu sellele, et on olemas see viiekümneprotsendiline soodustus ja et Eesti turule on tulnud need geneerilised HIV profülaktika, sinised tabletid, et siis siis eks see võtabki aega, enne kui asjad kõik, kõik võib-olla hakkavad toimima. Ja kõige olulisem ikkagi on see, et regulaarselt käidakse arsti juures ja kogu aeg tehtaks analüüse, sest et tegelikult kõige suurem risk, mida me ise pelgame, on see, et, et ei võeta korralikult Se resistentsuse tekkerisk ja nakatumise risk, et on selline petlik arvamus, et nüüd on kõik hästi, võtame autoga iga teine päev unustanud, et see on nagu, nagu suureks mureks. Ja noh, need ülejäänud sugulisel teel levivad haigused on ikkagi nagu mureks. Aga aitäh praegu selle info eest. Kerstin Kase, Lääne-Tallinna keskhaiglainfektsioonhaiguste arst.