Me tervitame kõiki Nemo turniiri sõpru, täna vastavad kuulajate küsimustele Marju Kõivupuu, Ivo Linna ja meie kaks külalismängijad Raul Rebane ja Elo Selirand. Mängu juhib Tarmo Tiisler. Parima küsimuse eest on auhinnaks Külli Leppiku koostatud raamat Aastaring pokudega mõtterännakud Edgar Valteri radadel. Raamat on kakskeelne võru ja eesti keeles ja selle on välja andnud Võru Instituut. Esimene küsimus on meil nagu ikka, heli küsimus, kuulake, katkendid saatest Aja jälg kivis, kus Helgi Erilaid rääkis Tartu ülikoolist. Esmalt ehitati projekti järgi valmis anatoomikumi ümarkeskus rattunud. Hiljem sai see hoonega, tiivad kõlab ju toredasti, kuid nendega läks aega. Peahoonega oli kiirem. Projekt sai valmis 1805 ja nurgakivi pandi pidulikult sama aasta septembris. Peahoone alusmüüri rajamisega olid aga päris keerulised lood, sest pinnas oli soine ja vanade ehitiste müüre täis. Et suur hoone vajuma ei hakkaks, tuli sellele mitmekihiline palk kalus rajada, mis aga, nagu nüüd juba selge on, lõputult vastu ei pea. Ülikooli peahoone ehitajaid palgati Pihkvast ja Peipsi tagant toodi ka ehitusmaterjali. Nii tuli odavam. Hoone raudkonstruktsioonid telliti Peterburist ja selle ehitamine läks ju tolle aja kohta tegelikult päris ruttu. Juba juulis 1809 peeti aulas pidulik avaaktus. Kõigi siseruumide lõplik valmimine võttis veel paar aastat aega. Ja küsimus, kes projekteeris Tartu Ülikoolihooned arhitekti härra Krause, olisi mees ja Johann Wilhelm Krause. Järgmine küsimus on Kaido oks saarelt Pärnust. Edukaim Kihnu juurtega sportlane on olnud ookean luu, kelle isa ja vanavanemad 1944. aasta septembris Kihnust Rootsi põgenesid. 1994. aasta veebruaris tuli hookan Log Lillehammeri taliolümpiamängudel olümpiavõitjaks. Millisel spordialal ta olümpiakulla võitis? Jäähokijäähoki? Tõepoolest, õige vastus on jäähoki ookean. Luubi peetakse üheks Rootsi kõigi aegade parimaks jäähokimängijaks. 1994. aasta Lillehammeri taliolümpiamängudel pälvis ta Rootsi meeskonnas mängides kuldmedaliga. Tõnis Sakk Rakverest esitab küsimuse maailmakuulsa koka poolbaküüsi kohta, kes elas aastatel 1926 kuni 2018. Küsimus on selline, kui prantsuse kokkade paavstiks tituleeritud pool pab küüsilt, küsiti tema lemmiktoorainet vastas tänapäevase gastronoomia looja. Selles toiduaines on midagi maagilist, mitte miski ei asenda kolm punkti. Eyes nimetage nüüdse toiduaine, mida mitte miski ei lase. See vall oliivõli jah, prantslane oliivõli, vein, punane vein, punane vein, aga see ei ole õige vastus. Mis meil veel on, selliseid, ma saan aru, et jutt käib baastoiduainet, sest eks ole, A la viime või, või on küll, juust, juust tundub olevat küll selline asi, mis prantsuse köögis on väga tähtis. Maailmakuulsa koka poolboküüsi lemmik tooraineks oli või Kehra külast saatis küsimuse Rein Laumets. Inglismaa kuningad ei kasutanud pikka aega lennukeid, ehkki juba kõik lendasid nendega. Kes oli esimene briti monarh, kes seda tegi. Ehk siis lendas lennukiga. Esimene, kes sõitis autoga, oli Victoria. Aga lendas, Edward. Edward kaheksas? Jah, Briti monarhiast kasutas esimesena lennukit Edward kaheksas 1936. aasta jaanuaris, pärast oma isa George viienda surma, sõitis ta lennukiga sändrinhamist Londonisse. Sulev Iva võrgust küsida. 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel küsiti esimest korda eesti emakeelega inimeste käest ka mõne eesti murdekeeleoskuse kohta. Kui mitu vastajat ütlesid ennast olevat võru keele oskajad? Setomaal on varianti 22419 seto keele oskajaid oli 10000, selle küsitluse Elo ütles enamvähem õige suurusjärgu setu keele oskajate kohta, aga võru keele oskajat ega ei ole ta veel pärale jõudnud. 42019. Me oleme kõik nõus. Tegelikult olla võru keele oskajaid 74500 ja seto keele oskajaid 12500. Aga üks võru keele oskaja on ka meie seas ja homme algavad võru keele nädalat silmas pidades esitab ta meile võrukeelse küsimuse. Oleja Marju Kõivupuulava on sinu. Kõigepealt ma loen etüüd jupikese raamatust, mis just just ta ilmavalgust näen. Ja kummybolyinachi külajutte jutus tädi ses jutte Olik silosid, võro keelitsid ütlemisi, kõige parem Bombistist, juhatamine tugev, umbes nii minetas tõkva edesi käänas korraga minetavad kõverad kõiv abita veel tükk maad sõscanas säält seppa perse Takast hääd kätt ja tantsamatusen mõtsa Takandaamgi ima Tõne täditütar Siina selled, kõrra tüts Võromaa miis küsinud imelt rongis, et preili kunstelga persealune hom Seo tähendab muidugi, et kas preili lammuka vistu kuma vil, poisk tammikul olli sõsmul kirjanduse ja muusikahuvi Essole, käre kalal Aarega ja tõisi poiss käisega tsüklema ja Loi Egat peaasjalikult tao kirje nagu eesti naine, talu perenaine, Eesti noorte punane rist, laste rõõm ja kaitse, kodu ja vaiksel vaimulikke raamatuid, jao kirje, kuma vaenbassay juba noore mehe mõtte ja huvi pähe nussima, naksi lugema loomingut ja varamust, luuletuisi. Nõnda. Kes on see kirjanik, kelle mälestustest ma lugesin kaks katkenud võru keeles ette? Mina Artur Hatsoni käikest laud ära, aga ma ei tea, kas läheme nüüd vihjet. Ma arvan, et lähme nüüd Lisete juurde, tema esimene luulekogu ilmus 1965. aastal, noorte autorite kassetis. Iga Jaan Kaplinski, meie saatejuht Tarmo Tiisler pälvib kõigumbu isikliku tunnustuse ja soe päev ja see, see on Jaan Kaplinski. Urmas Herkel Tallinnast küsida 2013. aastal oli Los Angelesest New York pidi teel olnud American Airlinesi lennuk sunnitud tegema hädamaandumise Kansas Citys kuna üks naisreisija tegi midagi mitu tundi järjest, mis ajas kõik lennukis viibijad närvi. Mida see reisijad tegid? Narvalaste läks toa lekt ruumi ennast mukima ja, ja meikis seal ja kõik sõitsid järjekorras selle ukse taga ja ja saanud oma oma asja seal aetud ja midagi midagi sellist hängida, laulis, ta laulis, aga nüüd ma annaksin teile nuputada, mida ta laulis Ameerika Ühendriikide hümni. Mõnda poplugu nii-öelda nonstop, ta lõpetas ja hakkas aga jälle otsast peale. Poplugu lugu ühest filmist Žuusteni hitta ihukaitsest. Just lennuk oli sunnitud tegema hädamaandumise, kuna üks naisreisija laulis mitu tundi järjest võitnud juustoni laulu Aivi lool veis lammi do, mis hakkas kõigile närvidele käima? Küsib Jaak Valdre Põltsamaalt. Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik Anton Jürgenstein on öelnud, et 1913. aasta detsembrikuupäev oli tema elu tippsündmuseks. Sellest on kirjutanud ka Heino puhvel oma 1998. aastal ilmunud novellis Anton Jürgenstein. Suur päev, millega Jürgenstein hakkama sai. Ilmselt tema elu mingisugune, ütleme eraeluline sündmus. Aga võib-olla mingi erialaline doktorikraadi teisele kuidagi maailma sündmustega seotud. See ei olnud otseselt maailma sündmustega seotud Jürgenstein elus kindlasti väga tähelepanuväärne, sest see oli seotud tema hobiga, mida tema armastas teha. Ta armastas teha seda, mida ma tean, et armastab teha ka Raul vabal ajal. Anton Jürgenstein võitis males, aga ma mõtlen, keda laskerit. Ei, ma olen laske, ei ole õige vastus, aga kiidan sind õige suunavaliku eest. Ta arvas, et võitis ei, kappablaka käis kappablanka. Ma mõtlen, et kes võis sel ajal käia, Barlokin, Aljohhin, võib-olla õige vastus. Antoni Jürgenstein võitis 1913. aastal Tartus toimunud malesimultaani ainsana Hodera hulga Pablankat tulevast maailmameistrit, kes oli juba 1913. aastal maailma üks tugevamaid maletajaida, küsib Reimo Serg Märjamaalt naba armikas tuulerohi risthammas. Selliste rahvapäraste nimedega postitatakse meil kasvu poolest kurv valvurite liigasse kuuluvat taime, mida inglise keeles k niidukuningannaks kutsutakse. Tegemist on nii Eestis kui mujal Euroopas tavapärase niiskust armastava mitmeaastase taimega, mida on lisatud silmapesuveele kasutatud likööri valmistamisel ja isegi humala asemikuna õllepruulimise. Kuidas on selle taime üldtuntud nimi? Ega see Porsse ei ole. See ei ole purs, forsson sootaim, aga mida me veel õllele oleme lisanud, mis on kõrge. Rolmus on üheksavägine, kasvab kõrgeks, aga üheksavägine? Mulle tundub, et selles kontekstis ei ole õige vastus. See taim on olnud ka ühes laulus sees. Ühes laulus on tai tegemist on õpilasmaleva lauluga angervaks. Õige angervaks, aga mäng sai sellega läbi. Milline küsimus oli teie meelest täna parim? Mina annaksin viimase küsimuse eest auhinna, sellepärast et olin muljetavaldav, kuidas Marju jõudis selle lahenduseni ja seega raamatuaastaring Bogudega mõtterännakud Edgar Valteri radadel Treimozzerg. Ja nüüd suure ringi küsimusest oktoobrikuu küsimus oli. Maailmas on kaks riiki, kus abielu pole võimalik ametlikult lahutada. Millistest riikidest on jutt? Kõik, kes vastasid Vatikan ja Filipiinid vastasid õigesti. Ja loosi tahtel saab raamatu 1000 seiklust, mida elu jooksul ette võtta ja ajakirja Horisont aastatellimuse meelis Karema. Novembrikuu küsimus on järgmine. Millele või kellele on pühendatud 1971. aastal Kuu pinnale paigutatud alumiiniumist mälestusmärk mille autor on Belgia skulptor. Poolvan kui Tonk. Küsimusele saate vastata kuni 28. novembrini meiliaadressil nema turniireti RÜE või postiaadressil nema turniir vikerraadio Gonsiori 21 15, null kaks null Tallinn. Ja vastuse saate jättega automaatvastajale kuus, üheksa kaheksa kaheksa, üheksa, viis seitse. Auhinnaks on kirjastuses Varrak ilmunud Volter aisaksoni raamat Leonardo da Vinci ning ajakirja Horisont aastatellimus. Kohtumiseni nädala pärast. Tähelepanu väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir.