Hea raadiokuulaja olemas selle nädala hommiku mõtisklustes peatunud ühe kristliku kiriku tüviteksti apostliku usutunnistuse juures ja jõudnud tänaseks selle viimase, kolmanda osani mille Martin Luther on oma väikeses katekismuse pealkirjastanud pühitsusest. Ja mis kõlab nõnda. Mina usun pühasse vaimustusse üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Usutunnistuse kolmanda osa märksõnaks on püha vaim. Kristliku õpetuse kohaselt on püha vaim üks jumala hüpostaarser Kolmainsuse kolmas isik, kes jagab Jumal-Isa Jumal pojaga sama loomust ning lähtub nii hästi isast kui ka pojast. Usutunnistuse viimast osa on kõige raskem seletada sest vaimust üldse ja pühast vaimust eriti on inimestel kaunis erinev arusaamine. Üks on aga selge, et püha vaim ei ole mingi ebamäärane ja seletamatu jõud mille me teatud hetkel oma käsutusse võime saada või mille meelevalda tahtmatult sattuda. Nii nagu see võib juhtuda eneselegi märkamatult kurja vaimu küüsi langenud inimesega. Püha vaim on jumala vaim. Piibel ütleb, et seal, kus tegutseb jumal seal hulga tema vaim ja kus tegutseb jumala vaim, seal on ka jumal. Jumala vaim on elu andja aga ka kaosesse korra looja. Teise loomisloo kirjelduses esimese Moosese raamatu teises peatükis öeldakse, et issand jumal valmistas inimese, kes põrm on mullast ja puhus tema ninasse elu hinguse. Nõnda sai inimene elavaks hingeks. Oma vaimu kaudu juhatab jumal läbi kogu vana testamendi oma lepingu rahvast Iisraeli. Nüüd just püha vaimu läbi luuakse nelipühal uus jumala rahvas, uus Iisrael ehk Kristuse kirik. Me elamegi vaimuajastul, kus püha vaim sünnitab jätkuvalt uut vaimulikku elu nii üksikus Kristlases kui ka koguduses tervikuna sest alles püha vaimu tegevuse kaudu pääsevad inimesesse kõik usuelu iseloomulikud nähtused. Alates arglikust, palve ohkest kuni usus Angerluse ja ennast ohverdava ligimese armastuseni välja. Ikonograafiliselt kujutatakse Püha Vaimu kõige sagedamini valged huvina. Piibliveeuputus. Loo lõpus on ilus pilt sellest, kuidas Noa laseb tuvi laevast välja. Ja kui see halja õlipuulehega naaseb Olisse noale tõendiks, et ta võib laevast väljuda, sest jumala karistus on lõppenud. On tähelepanuväärne, et isegi nõukogude ajal kasutati valget rahutuvi kui Püha Vaimu sümbolit rahvaste vahelise sõpruse ja vendluse märgina. Pauluse sõnul on püha vaimu tegevusest sündivad viljad. Armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus ja enesevalitsus kus iial need nähtavaks saavad. Seal on tegemist kiriku kui pühade osaduskonnaga sõltumata sellest, millist nime see kusagil kannad. Uues testamendis kasutatakse püha vaimu kohta kreekakeelset sõna paracletus, mis tähendab nõuandjat, lohutajat, julgustajat, aga ka eestkostjat või advokaati. Oma lahkumiskõnes ütleb Jeesus jüngritele, et tema ära minnes tuleb ja jääb tõe vaim nende juurde mis juhib neid aga ka meid kogu tõesse. Just sellepärast ma usungi pühasse vaimustusse üht püha kristlikku kirikut ja pühade osadust.