Hea raadiokuulaja jätkan eile hommikul alustatud apostliku usutunnistuse kolmanda osa vaatlemist, mis kõlab. Mina, usun pühasse vaimustusse üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Täna keskendun sõnadele. Mina usun üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust ja pattude andeksandmist Jeesuse taevaminemise ja tema tagasitulemise vahelist aega nimetatud püha vaimuajastuks või ka kirikuajaks. Kuna just kirik on maailmas erilisel viisil Püha Vaimu Areeniks ja tegevusväljaks kirikus kui pühade osaduses. Me kogeme pattude andeksandmist, mis kingib meile lootuse üles äratatud saada viimsel päeval ja tõotab kord kõigile usklikele igavest elu. Kirik on suur perekond, kus on üks isa ja sellel isal on lugematu arv lapsi, õdesid ja vendi. Kiriku pühadus ei tähenda sugugi selle liikmete patutust vaid seda, et meis toimiv püha vaim puhastab ja pühitseb meid pühade osaduskonnaks. See ei ole ainult ühekordne hetk Jact vaid pidevalt toimiv protsess mille kohta usupuhastaja Martin Luther on öelnud ekleisse Semper reformandajast. Kirik on alaliselt uuenev ja puhastub. Ning see, kes meid selliselt puhastab ja pühitseb saabki olla vaid püha vaim. Kiriku alalise uuenemise ja puhastumise eelduseks on tema liikmete pattude andeksandmine mis eristabki kirikut kui pühade osaduskonda kõigist muudest ühingutest, seltsidest ja organisatsioonidest. Andeksandmise eelduseks on aga patutunnetus, milleni me kunagi ainult omast väest ja tarkusest ei jõua vaid seega viimselt püha vaimu töö ühe patuse inimese juures. Olles patutunnetus viib meid oma süü kas siis tehtud kurja või tegemata jäetud hea ülestunnistuseni ja kahetsemiseni mis omakorda ongi andekssaamise eelduseks. Sageli küsitakse, kes siis võib patu andeks anda ja milliseid patte on üldse inimesel võimalik andeks saada. Kas jumal tõesti suudab kogu inimkonna ülekohtu andestada ja kas ta peab seda ilmtingimata ka tegema? Need on olulised eksistentsiaalsed küsimused, millest meil inimestel ei saa olla kunagi sajaprotsendilist kindlust. Aga me tohime toetuda piiblis antud tõotusele ja neisse uskuda. Pattude andeksandmise meelevalla andis Jeesus oma jüngritele ehk tulevasele kirikule, kui ta ülestõusuna nende ette ilmudes ütleb. Võtke vastu püha vaim. Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud. Kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud. Veidi varem oli ta sedasama öelnud ka Peetrusele, kui too tunnistas Jeesuse elava jumala pojaks. Ma annan sulle taevariigi võtmed ja mis iganes kinni seod maa peal. See on seotud ka taevas. Ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud taevas. Need patud, mida me enda juures ise näeme, on ainult jäämäe veepealne osa. Kui Lutter ütleb usutunnistuse kolmanda osa seletuses, et püha vaim annab minule ja kõigile usklikele iga päev kõik patud täiesti andeks siis eeldab see ju minu ja kõigi usklike puhul ei midagi vähemat kui igapäevast meeleparandust. Kuid sellele vaatamata või just tänu sellele tohingima uskuda pühasse vaimustusse üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust ja pattude andeksandmist.