Saime teate nööbist kinni Rauno Pehka kes on ju teatavasti staarkorvpallur staar, uudistelugeja ja mis peamine, ECB korvpalli meistriliigat tegevjuht Rauno, kuidas ennast tunneb? Väga hästi ja tal on küsimus ja seda on hea teada nimelt õli küsimus, eks ole, Siimult meile selline, et vaata, kõige põnevam osa korvpallimängu juures ei ole mitte üldsuse, kui loobitakse palli korvi, vaid on see omavaheline suhtlus, mis seal toimub. Näiteks krib, treener räägib, eks ole, meestega või siis hoopis oli küsimuseks reetsele meeskond tuleb vahetada, minutiline paus. Tullakse kokku keskringi või kuhugi. Hoitakse ümbert kinni, karjutakse midagi ja öeldakse, lüüakse käsi kokku ja nii edasi. Mida seal öeldi, on jah, mis seal öeldakse? Rauno väga erinevaid asju. Nii näit tihtipeale öeldakse nii-öelda, et kõigil oleks meeles, mis võistkonna eest nad mängivad, siis öeldakse selle võistkonna nime näiteks. Ronja virtus, narr mängib Permi Ural Great pirnski uraal preid, Bernski hurraa, greid ütlevad nemad näiteks armoonid. Aga, aga no näiteks Eesti con seal pandi käed, löödi Eesti Eesti ja kalevis mängida, söödi Kalev. Siis mõned olid originaalsena tüüdid, võid, noh, seal on mingisugune väga originaalne lootus. Kaotas riikidel tuli tuli, meile, oli esmakordselt siin välistreener oli Martin vangentsis, tema juurutas, kuna tema, kuidas korvpallitaktikast väga oluliseks osaks kaitsemängu, siis oli, olime, hüüdsime tiibüansse, ütlesime inglise keeles. Siis aga võistkonnas oli Aivar Kuusmaa, tema jõudis afent samal ajal. Kaitsejutt siis mõnikord mõnikord ma ei peatreenerit tavaliselt treener, treener või kapten või keegi. Noh, tihtipeale on selline, et ei teata täpselt, ei ole kokku lepitud, mida öeldakse, on küll mingi asi, aga siis ikka keegi peab selle nagu ette ütlema. Siis näiteks Iisraelis mängides me jõudsime ka midagi seal roninud sellest viimasest sõnast, mis oli raamat, andmeid oli see linn aga aga ees võis olla midagi umbes ja nüüd kõik paneme selle linna eest, jookseme, anname, anname, tunneme, anname tuld palestiinlastele, nendele, kes meie vastu korvpalli mängin, ma ei tea seda. Ja Belgiast. Belgias oli mingisugune flaamikeelne asi. Lätis Lätis oli? Seda ma ei mäleta, mingi lätikeelne, aga kas see flaamikeelne asi võttis ikka korralikult üles? Karjutakse, mida sülg suhu toob, ropendatakse ka mõnikord, ja mõnikord ongi jõudnud seda rääkida, et mõnikord on noh kuna see hooaja ikkagi kestab ja mänge on palju, siis siis aeg-ajalt treener või see, kes nii-öelda see liider, selle grupi liider on see siis mõnikord tuleb välja mingi uue asjaga täna hüüame seda või noh, ta ei ütle, et anname. Nonii, nüüd kolm, neli ja siis ütleb mingi asja. Me oleme paar korda olnud ka pahviks löödud. Kes on põhiline pahviks lüüa. No eks noh, inimene, inimene, kelle suust selliseid sõnu ei ootagi, võiksid olla. Need ei, selline šokiteraapiat aeg-ajalt väga värskendavalt, eks ole. Nüüd ma olen, olen käinud ka veteranide veteranide võistkond võistlusel paar korda ja noh, seal on igasuguseid suhteliselt lõbusad asjad ja samas ropud, eks. Ütlesin endale, seal näiteks on hüüame terve pika lause, mis lõppeb sõnadega, ma ei või. Ma kujutan ette, mis seal juba eespool on. Siis see ei ole korralikult välja hääldatud, see on nagu, nagu selles internetikeeles noh, mingi ilma jälgedeta mainida. Selge selge, selge, ütle siis vähemalt seda meile, kui sa nüüd kohe praegu eetris ropendama ei hakka siis ütle vähemalt seda, et 10 palli skaalal, kui lopuks mõnikord asi läheb. Skaala võtad null. On niisugune öeldakse. Lilley null on see, et lilled õitsevad ja 10. Umbes ma ei tea, no ikka ikka üheksa pool. Korralike meeste mäng, korvpall, Rauno, aitäh sulle Siimule vastamast. Palju ta muidugi küsis tegelikult vett, mis seal Tartu rocki mehed ütlevad ja selleks ilmselt noh. Ma uurin järgi, järgmine kord, mida nad ütlevad ja pane uudistesse, panen uudistesse ja teeme nii, aitäh sulle, Rauno.