Tere, mina olen Martti Kalda. Tänane saade viib meid India ärimaailma, mille kroonimata kuningateks on data perekond Parside hulgast pärit data. Äriimpeerium on eksisteerinud juba üle 150 aasta. See asutati 1868 ning nende tulu on india firmade seas suurim. 115 miljardit USA dollarit aastas. See tähendab neli korda suurem kui Eesti vabariigi riigieelarve. Tata. Gruppi kuulub umbkaudu 100 firmat mille teenistuses on üle maailma 702000 töötajat. See tähendab veidi enam töövõtjaid kui kogu Eesti riigis. Data on India suurim terase ja autotootja ning hotelliketi omanik. Data grupi tulu moodustab viis protsenti India vabariigi sisemajanduse kogutoodangust. Firma tehased on aluse pannud Chamseedbury linnale, kus täna elab 1,4 miljonit inimest. Uurime, kust ja kuidas data perekond ning nende varandus alguse said. Ühtlasi on see lugu India ja maailma majanduse arengust. Sissejuhatuseks kõlab aga Fredi Mercury pala või Aade Champions ansambli Queen albumilt News of the World. Kes saadet hoolikalt edasi kuulab, saab aru, miks me just seda lugu siinkohal mängime. India oli 19. sajandi keskpaiku inglise päritolu Briti Ida-India Kompanii asuma umbkaudu ühte kolmandikku aladest, haldas kompanii otse. Kaks kolmandikku allusid kohalikele pürstidele maha Raadžadele, sultanitele, emiiridele ja kuningatele, kes olid kompanii protektsiooni all. Nimeliselt oli kogu India aga suur mongolite impeerium mille muldvanale padi Sachilledeelis kõik nimeliselt allusid. 1857 58 aset leidnud India suur mäss tegi sellele lõpu. Mässu mahasurumise järel. Briti Ida-India Kompanii kaotati ja ka suur mogulite valitseja saadeti Birmasse asumisele. Inglismaa kuninganna Victoria Ast sai India keisrinna ning India kuulus näiliselt Inglismaaga samasse kultuuri- ja majandusruumi. Just sel ajajärgul saidki alguse India esimesed suurfirmad. Tänase Kutšarati ja Maharastra osariikide aladel. Kesk- India läänerannikul Araabia mere ääres elas Indias üks omanäoline kogukond. Need olid Parsid kaheksandal kuni 10. sajandil pärsijast moslemite tagakiusamise eest Indiasse põgenenud Sorostristid. Täna elab nende järglasi Indias umbkaudu 70000. Nad usuvad, et maailmas toimub pidev võitlus hea jumala Ahuramasta ja kurjavaimu Angra mainiu vahel. Ninget Parsid seisavad selles võitluses korra ja valguse poolel kaose ja pimeduse vastu. Parside usu keskmeks on tuletemplid. Mõnes neist on igavene tuli põlenud juba enam kui 1000 aastat. Usu sisuks on aga äärmuslik vaimne ja füüsiline puhtus. 18. 19. sajandil olid Parside peamisteks keskusteks sanscheni jännavsaari, Liinakesed, surati sadama lähistel. 19. sajandi vältel kolisid paljud Parsid aga elama Bombay sadamalinna asutades hulga äriettevõtteid. Esimene Parsi rikkur Bombeis oli söör Chamisseti Džiin Chiyboy. Ta alustas puruvaese orvuna, kelle vanemad olid poisi 16. eluaastal surnud. Mees kauples oopiumiga, vedades seda hiina puuvillaga, müües seda Briti armeele ning pani hiljem püsti klaasitööstuse valmistades pudeleid. 40 aastasena teenis ta oma aja kohta röögatuslikud 20 miljonit ruupiat aastas. Ent ta polnud isekas. Oma raha eest ehitas ta avalikke hooneid, sildu, haiglaid, rajas kanalisatsiooni, abistas näljahädalisi ja orbe. 1842. aastal lõi kuninganna Victoria ta rüütliks ning 1858 tegi aadlikuks. Paljud hakkajad Parsi noormehed hakkasid jib hoi edust innustatuna samuti kaupmeesteks. Näiteks vadja perekond rikastus suratis ja Bombay Is Inglismaa laevastikule laevu ehitades. Konverentsi perekond tõusis lihtsast lukku müügiga tegelevatest India suurimaks mööbli ja kodutehnikakaupmeesteks kinnisvara Haideks ja India kosmosetehnoloogia rajajateks. Petit perekond läks aga ärist poliitikasse. Sai 1890. aastal Baroneti tiitli ning integreeruks inglise ühiskonda. Sellest samast Parsi kogukonnast. Bombeist on pärit ka India tuumapommi isaks nimetatud teadlane homibab ning sansi pari kaudu Inglismaale jõudnud maailmakuulus muusik Fredi Mercury. Siitsamast sai alguse ka meie tänase loo peategelane tata perekond. Data esivanemad olid pärit Novsaari linnast, kus perekonna meessoost liikmed olid traditsiooniliselt tule templi preestrid. Data impeeriumile alusepanija Chamseti lusservanši tata sündis 1839. aasta kolmandal märtsil nav Saari linnas. Tema isa ja ema olid alles kuueteistaastased, sest India kommete mõjul panid kapparcid oma lapsed paari üsna noores eas. Peagi pärast poja sündi kolis perekond elama Bombay linna kus lusservaal Chamseti isa asus kaubitsema puuvillaga. Ta ostis Puuvillatootjatelt maal kokku, vedas linna, lasi riideks kedrata ja värvida ning müssis vaheltkasuga maha. 1856. aastal panid oma poja Chamseti õppima vastavatud Bombay ülikooli. Ning kaks aastat hiljem, mil poeg oli üheksateistaastane ja ülikooli lõpetas võttis pojale 12 aastase naise. Šamseti ja tema abikaasa, esimene poeg Doraap sündis 1859 teine poeg rattal 1871. Äri laiendati Puuvillal toopiumile. Tol ajal oli oopiumi, kaubandus ja oopiumikasvatus pea kogu maailmas legaalne. Ainult Hiina keisririik oli keelanud oopiumi kasvatamise tarvitamise ja müügi. Ning seetõttu oligi parim koht oopiumi müümiseks. Hiina katsed salakaubana sisse veetavat oopiumi keelustada päädis idaga oopiumisõdadega. Inglaste ja prantslaste rünnakutega Hiina Ching dünastia vastu. Ja nõrk Hiina oli sunnitud alistuma ning avama oma sadamad. Lääne-kaubandusele. Tekkisid sellised euroopa kolooniad nagu Shanghai ja Hongkong. Et enamus oopiumist kasvatati Kesk ja Lõuna-Indias, oli see oopiumikaubanduse lähtepunktina loogiline koht. Isa ja poeg data avasid esinduse Hongkongis ja hiljem ka Shanghais viimaks ka Londonis. Ning ka nende puuvillakaubandusele aitas kaasa sõda. Selleks sõjaks oli Ameerika kodusõda. Kodusõja tõttu jäi puuvillatootmine lõunaosariikides soiku ning selle asendas India puuvill millest valmistatud riiet Inglismaa armee hädasti vajas. Data perekonnast sai briti armee riietaja ja aafrika vallutati 19. sajandi lõpul just nende puuvillastest rõivastes sõdurite poolt. 1869. aastal ostis samsetti vanaõlitehase Bombeis ja rajas sinna puuvillase riide ketrusvabriku. Hiljem sai sellest Swatešimils India isemajandamise näidistehas, kus 150-l 1000-l ruutmeetril oli 1300 kangastelge. Veidi hiljem rajati nakk puuri empress Victoria Mills ning alustati siidiusside kasvatamise ja siidivalmistamisega müsoore lähistel. Et tolleaegsete tööliste voolavust vähendada, seadis stata perekond sisse India esimese tervisekindlustuse süsteemi. Fondi, millest maksti viga saanud töötajaile abiraha ja pensioni. Samseti Data unistuseks oli ta ka alati olnud raud ja teras. 17 aastat oma elust otsiti tema eestvõttel Indiast sobilikke rauamaardlaid. Esimene leid tehti 1899. aastal. Terase tootmiseks sobilikud maardlad leiti alles Chamseti surma aastal 1904 Ida-Indiast. Tema poja Doraabi juhtimisel rajati 1907. aastal Data Aironen stiil. India üks esimesi aktsiaseltse ning esimene data nime kandev ettevõte. Esimene terase kang valmis 1912. Muide, India raudteeameti direktor Söör Fredrik ÄPgot olevat lubanud Data terase tootmise unistusest esmakordselt kuuldes ära süüa kogu terase, mille indialased eales toota suudavad. 1912. aastal puges ta ajakirjanike eest varjule. Ilmselt kartis, et lisaks india terasele tuleb tal hakata sööma oma sõnu. Täna on data stiil India suurim ja maailma suuruselt XI terasetootja mille tehastest tuleb 27,5 miljonit tonni terast aastas. Data stiil tegutseb 26. riigis. 2004. aastal osteti ära Singapuri, 2005. tai ja 2007. aastal Inglismaa terase tootmine. Märgake kunagine British stiil kuulub täna data firmale ehk siis koloniaalisand on pidanud oma endisele alamale alla vanduma. Data terasetehased asuvad ka Vietnamis, Malaisias, Araabia Ühendemiraatides, Mosambiigis, elevandiluurannikul, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Austraalias, Hollandis, Prantsusmaal ja Kanadas. 2015. aastal tootsid kõik data stiili tütarettevõtted kokku umbkaudu 100 miljonit tonni terast. Ja see teeb Tatast maailma suuruselt teise terasetootja. Muide üllatuslikult on ka maailma suurim terasetootja India firma Mittal. 19. sajandi lõpul, mil Chamseti reisis stata firmat juhtides mööda Indiat ringi kohtas ta hoolimata oma varakkusest sageli rassismi. Nimelt ei lubatud teda eurooplastele mõeldud hotellidesse ööbima ning kohalikele indiaanlastele suunatud hotellid olid pelgalt räpased, ulualused mõne kõrtsi, söögikoha või kaubajaama naabruses. 1898. aastal sai Chamseti tattal sellest villand ning ta ostis 2,5 aakrit maad Pompei kesklinnas otse kaldapealsel, vaatega Araabia merele. Töö algas novembris ning hotell sai valmis detsembris 1903. Tolle aja kohta maksis röögatud veerand miljonit naelsterlingit tänases väärtuses 140 miljonit eurot. Hotelli nimeks sai tahhaal hotell. Selles on 560 tuba ja 44 sviiti ning töötab 1600 teenindajat. Täna ei kujuta mitte keegi ilma selle kuuekorruselise hooneta Mumbai linnavaadet ette. Loomulikult on tegu viie tärni hotelliga. Tahhaal hotellist sai algusega Data perekonna hotelliäri. Täna on Dash Hotels and Resources tütarettevõttel 100 hotelli üle India jaga 16. välisriigis. Nende teenistuses on 13000 töötajat ning aastane käive oli aasta tagasi 600 miljonit USA dollarit. Chamseti Data jõudis oma eluajal paljugi muud. 19. sajandi lõpul, mil Bombay linna vaevasid epideemiad, lasi ta end esimeste seas katku ja rõugete vastu vaktsineerida ning võimaldas seda oma raha eest ka vaestele. Panškansi mägilinna rajati spetsiaalselt Parsidele mõeldud haigla. Täna haldab seda india punane rist. Touch Mahali hotelliga. Samaaegselt ostis ta soore maha raadio käest 18000 aakrit maad ning pani panga loores püsti uurimisasutuse, millel täna nimeks Indian insti tüütav Science Instituut avati 1909. aastal. Täna on tegu India kõige maine kava ja parima teadusülikooliga. Ülikooli peahoone on eraldi vaatamisväärsus. Chamseti tata jõud rauges 1904. aasta mais. Ta suri ärireisil Saksamaale Paad Nov Hay linnas. Ta on maetud Brockwoodi kalmistule Londonis. Data firmasid ja perekonda asus juhtima tema vanim poeg. Doravtši data. Ja esimene maailmasõda tekitas suure vajaduse terase järele ning data. Firmal läks hästi. Dorab viis ellu ka isa unistuse. 1916. aastal valmis valvani tamm Indrajanii jõel ning India esimene hüdroelektrijaam. Siit sai alguse data powerfirma, mis on täna India suurim eraelektritootja. Neil on 35 elektrijaama Indias ja mitmed välismaal. Elektrit toodetakse põlevkivist maagaasist, kasutusel on tuule- ja veeenergia. Kokku toodab tata power 10577 megavatt-tundi elektrit aastas. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal sai nende tütarettevõtte Data Powers Solar India esimeseks ettevõtteks, mis tootis ühe gigavatti päikeseelektrienergiat aastas. 1917 valmis esimene tata kookosõlitehas kerale osariigis läänerannikul. Siit sai alguse tatooil Mils, mis valmistas seepi, küpsetusõli, küünlaid, pesuvahendeid ja muud. Suurim konkurent oli level Brothers. Täna uni level. 94. aastal müüdi firma konkurentidele. Torop Data koondas kõigi daata firmade tegevuse ühte kohta rajades selleks Chamseedbury linna. Mis, nagu aru saate, kannab tema isa nime. See paik asus sobivalt lähedal rauamaardla kaevandustele ja asus siis Ida-Indias. Tegu on India esimese moodsalt planeeritud linnaga, kus on piisavalt ruumi tänavaile ja parkidele. Täna elab linnas 1,4 miljonit inimest kes kõik on sisuliselt daata töötajad või nende perekonnaliikmed. Lennon kaks lennujaama. Seega on data perekond rajanud vähemalt ühe, ent pannud muidugi kaudselt aluse mitmele india linnale. Data firma peakorteriks lasi Doraap ehitada aga Bombeisse 1924. aastal Bombay Haus-nimelise neljakorruselise kontorihoone. See 2000 ruutmeetriga hoone George geid linnaosas on endiselt data grupi peakorter. Doraabi vend, söör, rattandata, elas erinevalt vennast Londonis. Tegu oli kunstnikuhingega. Ta toetas rahaliselt mitmeid kuulsaid väljakaevamisi Indias. Näiteks kaevati tema raha eest välja induse kultuurilinnad, muhend Yodaaro ja harappa ning kangesse jõe ääres asunud Mauria dünastia pealinn. Patalyputra. Data Grupi rahadega pandi alus tuberkuloosi haiglale Bombeis ning asutati Londoni majanduskooli juurde õppetool, mis tegeles vaesuse uuringutega. 1913. aastal sai õppetooli juhatajaks hilisem Inglismaa peaminister Clement Atli. 1916, see tähendab, esimese maailmasõja ajal seilas rattan data inglise laevaga mida õnnetuseks ründas Saksa allveelaev. Laev lasti põhja ning rattal ulpis 24 tundi puutükil, enne kui ta päästeti. Sellest kogemusest ta enam ei toimunudki. Ta suri 1918. aastal 48 aastasena. Ta oli küll abielus, ent lapsi paaril polnud. Kogu oma vara annetas ta heategevuseks. Ka tema ärimehest vend Doravdata ei rahastanud üksnes äriprojekte. 1920. ja 24. aastal rahastas ta näiteks india sportlaste sõitu olümpiamängudele Antwerpeni Is ja Pariisis. Ja 27. aastal sai temast vastloodud India olümpiakomitee sekretär. Dorab data oli 1897 abiellunud meherbai nimelise Parsi neiuga. 31. aastal suri abikaasa Londonis leukokeemiasse. Seebele asutas Doraap leidi datafondi, mis toetab vähiuuringuid Indias ja maailmas tänaseni. 1941. aastal asutati fondi rahadega Bombeisse Data Memorial Hospital. Täna on see üks India peamisi vähiravihaiglaid ja vähiuurimiskeskusi. 1932. aastal seilas Toorab Data Londonisse, et külastada oma naise hauda. Teel tabas teda südamerabandus ja ta suri. Temagi oli lastetu. Toorab data, tema vend rattan ning mõlema abikaasad on maetud oma isa kõrvale Brockwoodi kalmistule. Londonis. Kuna mõlemad Chamsetata pojad Dorabi rattan, surid lastetutena kerkis 1932. aastal teravalt esile pärilus küsimus. Firma igapäevase juhtimise võttis üle Novrootši Saklat vaala Chamseti õepoeg. Samas ei saa öelda, et data laiendatud perekond oleks olnud ilma järglasteta. Noortejuhtidena tõusid esile Naval Hormutšidata ja Johan kiir. Rattanši Dadab hoi Data. Esimene oli jamseti õetütrepoeg, kelle rattan tata vahetult enne surma orbudekodust üles korjas ja adopteeris. Ta liitus perefirmaga 1930. aastal ning oli kuni oma surmani 1989 mitmete tata tütarettevõtete direktor ning juhatuse esimehe asetäitja. 38. aastal tõusis aga kogu data korporatsiooni juhiks. Teine kõrvalliini tata. Changiir rattanši Dadab hoi tata. Tema oli Chamseti emapoolse tädipojapoeg. Tema ema oli prantslanna Susanne indiapäraselt suuni oli Ardee sündinud 1904. aastal Pariisis. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Ja perekond elas esmalt Pariisis, esimese maailmasõja ajal aga Šveitsis, Jaapanis. Ema Susanne suri 23. aastal Pariisis tuberkuloosi ja isa sai 1926. aastal tütrega tantsupõrandal südameatakki ja lahkus samuti. Mõlemad on maetud Perlašeesi kalmistule Pariisis. Ardee viibis sel ajal prantsuse sõjaväes, teenides Alžeeria ratsaväeüksuses. Pärast vanemate surma tuli Euroopas kasvanud ja haritud noormees Indiasse, et asuda tööle perefirmas. Ühtlasi loovus ta 29. aastal oma prantsuse kodakondsusest. Ta alustas madalalt töötades mitmetes ametites. Tema kireks olid mootorrattad, autod ja lennukid. 29. aastal omandas ta piloodiloa ning juba järgmisel aastal osales agaa khaani korraldatud lennuvõistlusel, mis nõudis üksiklendu distantsil London karahhi. Võistluse võitis tulevane India õhuvägede ülem ja India õhuväemarssal asby Ensineer. Ardi jäi teiseks. Ent tema kirest sündis 32. aastal Data Aviation Sõrvitzis esimese kommertslennu 1932. aastal garadži Bombay vahel piloteeris Cheiardi isiklikult. Muide Ta kordas seda lendu iga 10 aasta tagant, tehes viimase lennu 1982. aastal, see tähendab 50 aastat hiljem. See oli India lennunduse lähtepauk. 39. aastal asustata firmaga lennukeid valmistama. Teise maailmasõja ajal konfiskeeriti aga kõik lennukid ja kommertslennundus keelatud. Ent data firma ei jätnud. 46. aastal alustas staata uuesti. Esmalt oli firma nimeks Data Airlines ning hiljem India. 48. aastal loodi välislendudeks ka ER India International. 1956. aastal natsionaliseeriti see firma ja sellest sai India vabariigi rahvuslik lennufirma. Chardy jäi India peaministrite palvel endiselt firmat juhtima. Täna on e-rindia käes 19 protsenti India lennuturust. Firmal on 125 lennukit, mis lendavad 94 sihtkohta. Kodu- ja välismaal. Palgal on 21000 töötajat ning kaks aastat tagasi oli nende tulu 3,2 miljardit USA dollarit. Hoolimata lennufirma riigistamisest ei ole aga data grupp unistust lennundusest maha matnud sest aastal 2014 loodi koostöös e reisija firmaga e reisija India, mille aktsiatest 51 protsenti kuulub data grupile. 39. aastal asutati ka tata Kemicals, mis on täna India ja paljude Aafrika riikide suurim väetisetootja. Lisaks sellele valmistavad nad söögisoodat vürtse, soola, suhkrut, tsementi, probiootikume ja biokütust. 2018. aastal oli data Kemicals sissetulek 2,1 miljardit USA dollarit. 52. aastal sündis aga dataõlitehaste tütarettevõttena lakme Cosmetics. Väidetavasti olevat palunud oma maise kosmeetikafirma loomist India peaminister Chava halal neerutütar ja India tulevane peaminister In piira kandi isiklikult. Nõnda sündiski lakmee prantsuskeelse nimega firma mille nimi on moonutus india õnne ja ilujumalanna laks miinimest. 96. aastal müüdi lakmee uni levelile ning asutati saadud 45 miljoni USA dollari eest firmat Trent, mis kaubamärgi Vestsaid all on India suurimaid naiste ja meesteriiete edasimüüjaid? Neil on kauplused 80. India linnas. Pikalt juhtis firmat Naval Hormutšitata prantslanna, seda abikaasa Sim õun. Täna on juhtimine tema poja Nuell tata käes. 1964. aastal asutati ka Data Global Pebridžis mille tütarettevõtted on vastavalt India, Kanada ja Tšehhi vabariigi suurimad tee edasimüüjad. Inglismaal ja Ameerika ühendriikides ollakse teisel kohal. Selle firma alla kuuluvad kaubamärgid Data tee, Detli kuu töö ja teised. Firma valduses on 54 teeistandust Indias, mis toodavad 70 miljonit kilogrammi teed aastas ja tööd antakse 59-le 1000-le inimesele. 2012. aastal loodi ka ühisettevõte Starbaksiga. Tekkis tata Starbaks. Loodame, et selle kaudu saab India omale lõpuks ometi korralikku kohvipoodide ketti. 1991. aastal teatas et ta läheb erru. Data korporatsiooni juhiks nimetati Navaldata poeg, rattandaata, kes on sündinud 1937. Chardy, elas koos oma halvatud abikaasat Helma ja dementse Alžeimerit põdeva õe Rodabeega Touch maha oli hotellis. 91. aastal kaotas ta häältepaelte väsimuse tõttu hääle. 92. aastal raviti tal veresoonte lupjumise. Ta armastas head veini ja aeg-ajalt ka suitsetada. Ta suri novembris 1993 Genfis neerupõletiku tagajärjel ning on maetud Perlašeesi kalmistule Pariisis. Rattandata, kes juhtis firmat 91 kuni 2012 oli juba viienda põlve esindaja tata korporatsiooni eesotsas. Tema isal, Naval tattal oli kaks naist. Parsi abikaasa, soluuga sai ta kaks poega rattani Jimmy, teine naine, Simon oli prantslanna. Tema poeg, loll on siis kahe esimese poolvend. Ka su luu abiellus uuesti. Tal on lisaks kahele pojale veel kolm tütart. Uus juht, rattan, data on sündinud 1937. aastal. Tal on arhitekti haridus Cornelli ülikoolist Ameerika Ühendriikides. Teda teati täpse ja vaikse mehena, kellele meeldib elada oma alibaagi maamõisas Mumbai lähistel. Kodus ei töötanud ta kunagi ega lubanud end kodus olles tööasjadesse segada. Data firmas töötas ta 62.-st aastast alates. Tema lemmikhobi oli ja on tema kaks saksa lambakoera diito ja tango. Kuigi data grupi firmad olid nimeliselt iseseisvad, juhiti neid juhitakse endiselt katusorganisatsiooni kaudu. Selle nimeks on data sans ja see on ka ühtlasi kogu grupi esimene ja vanim firma. Selleks, et aegade jooksul firmade kapil Italy suurendada viidi paljud neist börsile. Hulk inimesi omandas aktsiaid ning data perekonna osalus. Pidevalt kahanes. 91. aastal, kui rattan tata juhatuse esimeheks, sai olitata perekonnal vaid 1,5 protsenti kõigist aktsiatest. Ning firmasid kontrolliti sisuliselt ainult katusorganisatsiooni kaudu. Rattan tata, otsustas seda olukorda muuta. Ta müüs vähetulusad tütarettevõtted maha laenad raha, ostis aktsiaid kokku ja suurendas stata perekonnaliikmete osalust 60 protsendini. Samuti uskus ta, et firma peab pidevalt noorenema. 92. aastal fikseeriti firmade tegevjuhtide maksimaalvanuseks 65 ja juhatuse liikmete puhul 75 eluaastat. Kõik pensioni eelikutest lihttöötajad, kes olid nõus vabatahtlikult vanaduspuhkusele minema, said oma pensioniraha varakult kätte. Nõnda vähenes vanurite hulk firmades 40 protsenti. Rattan data, unistuseks ja kireks olid autod. Ta, ta oli alustanud autode ja ka vedurite valmistamist juba 45. aastal. Mil loodi tata lokkamatiiv anud ensioneering. 49. aastal tulid turule esimesed Data veoautod. Nende mudelite seas on kõige populaarsem läbi aegade olnud 86. aastal turule tulnud tata 407 mida on müüdud pool miljonit eksemplari ja data. Veoautode käes on 75 protsenti India ja Lõuna-Aasia riikide turust. Täna kannab firma nime Tata Motors. 90.-te aastate alguses tulid välja esimesed populaarsed maasturid. Järgnesid 95. aastal Tata Sumo ja 98. aastal Tatas Safari. India kehvadel teedel sõites on lood peaaegu traktorimootoriga maasturid asendamatud. Ja rattandaata juhtimisel tõusis stata mootors uutesse kõrgustesse. 99. aastal tuliuuest automatiseeritud 450 robotiga tehasest välja Data indika. Sajaprotsendiliselt Indias toodetud auto. Kahe kuuga haaras staata indika endale 15 protsenti India autoturust. Veel ambitsioonikam oli taskukohase pereautoprojekt. 2009. aastal nägi ilmavalgust Tatannano, mis maksis kõigest 100000 ruupiat, see tähendab 1500 USA dollarit. Tegelikkuses müüdi autod sisuliselt kasumita ning tootmine lõpetati 2018. Tänaseks on Tata Motors sil Indias kuus ja välismaal neli autotehast. 2004. aastal osteti Lõuna-Korea autotootja Daewoo 2005. aastal Hispaania autofirma hispaano ning 2008. aastal jaaguar Land Rover. Koostöös Brasiilia firmaga Marco Polo valmistatakse busse koos Hitaczyga ekskavaatoreid ja ühes featiga diiselmootoreid. Firmal on 83000 töötajat 26. riigis neljal mandril. 2018. aasta käive oli 44 miljardit USA dollarit. Nagu kuulsite, saab rikas ja edukas olla ka ilma sellest pidevalt pasundamata ilmakuulsuse kärata leek, lampide, sähvatuste ja trummipõrinat. Data perekond ja selle juhid on juba üle 150 aasta selles osas head eeskuju näidanud sest emad õpetasid neile ole kõigiga viisakas ja tasane, ära joo alkoholi ega suitseta, söö ainult taimetoitu. Lahkudes kustuta tuli ära, loobi prahti maha, ära kuluta palju. Ning tata juhid on neid põhimõtteid järginud nii eraelus kui oma firmade asjaajamises. Ning see on teinud nende edu mäekõrguseks. Sest võim on vastutus. Võtkem õppust. Helipuldis oli Maristomba, mina olen Martti Kalda. Saadet jääb lõpetama black sabati pala Ironman. Olgu see tervituseks kõigile maailma terase tootjaile. Kuulmiseni.